[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 35 sobivat artiklit.

kappkapa 23› ‹s

1. ümara põhjaga pealt laienev 3–5-toobine puunõu, millel üks pikem küljelaud on käepidemeks. Jõi kapast. Too kapaga kalja! Ammutas kapaga vett. Viskas kapaga leili. Vasikaid joodeti kapast. Kallas piima kappa. | (millegi rohkusele viitavates võrdlustes). Vihma valas, kallas nagu kapast 'sadas väga tugevasti'. *Soovin õnne, soovin õnne nagu kapaga! O. Luts. || kapatäis. Kapp kalja, õlut. Viskas endale saunas paar kappa külma vett kaela.
▷ Liitsõnad: kalja|kapp, lüpsi|kapp, piima|kapp, sauna|kapp, taari|kapp, vee|kapp, õllekapp; puukapp.
2. endisaegne mahumõõt, umbes 3 liitrit

kapp1kapi 21› ‹s
uksega v. ustega suletav mööbliese asjade hoidmiseks. Tammepuust kapp. Ampiirstiilis kapp. Tulekindel kapp. Klaasustega kapp. Pealisrõivaste, majapidamistarvete kapp. Esikus varna all on jalanõude kapp. Ülikond, kleit ripub kapis. Pani ülikonna kappi. Võttis kapist raamatu. Kapp on lukus, lukustamata. Köögis oli kapp sööginõudega. Kõik kapid ja kummutid olid riidekraami täis. Voodi oli kapi taga. || kõnek (muude selletaoliste esemete v. esemeosade kohta). Kapiga seinakell. *.. igal hommikul tulid paadid süngepalgeliselt sügiseselt merelt, põhjad ja kapid täis suuri, hallitähnilisi turske. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: akti|kapp, baari|kapp, esmaabi|kapp, kantselei|kapp, kartoteegi|kapp, köögi|kapp, külm(utus)|kapp, pesu|kapp, puhvet|kapp, raamatu|kapp, raha|kapp, riide|kapp, seina|kapp, sektsioon|kapp, söögi|kapp, toidu|kapp, tööriista|kapp, öökapp; klaas|kapp, raudkapp; ahju|kapp, ikooni|kapp, kella|kapp, paadi|kapp, telefoni|kapp, tõmbekapp.

leibu ühte kappi panema, leivad ühes kapis vt leib

kapp2kapi 21› ‹s
kanda ümbritsev (pealsenaha ja voodri vaheline) tugevam osa jalatsil. *Mul olid jalas kõvade kappidega pruunid sandaletid .. V. Luik.
▷ Liitsõnad: kannakapp.

keppkepi 21› ‹s

1. käes hoidmiseks sobiv peenemast puutüvest, oksast vm. materjalist ümmargune varb (toeks, löömiseks, näitamiseks vms.). Kadakast, pihlakast, pilliroost kepp. Kadakane kepp. Pikk, lühike, tugev, jändrik, sile, okslik kepp. Käib kepiga. Vanamees toetus raskelt kepile. Nikerdatud, hõbenupuga kepp käes. Murdis, lõikas endale võsast paraja kepi. Kott kepiga õlal. Teekäijal oli kott seljas ja kepp käes. Liikus ainult kepi abil. Kepiga ähvardama, lööma, peksma. Andis, virutas koerale kepiga. Materdas kepiga ussi. Seisis sirgelt nagu kepp. Tal on jalad nagu kepid all. *.. Huko [oli] Oskarile nagu kepp humalale, kelle ümber keereldes halada .. R. Sirge. || (peksmiseks, kellegi sundimiseks). Sõnakuulmatud said keppi, keppi tunda, maitsta. Kupja kepp tantsis sageli teoliste turjal. Elati sundijate, mõisniku kepi all. Vemmal vaese õigus, kepp kehva kohtumõistja. *Peremees annab keppi ja perenaine sagib juustest. J. Parijõgi.
▷ Liitsõnad: bambus|kepp, kadaka|kepp, kase|kepp, paju|kepp, pihlaka|kepp, pilliroo|kepp, puu|kepp, raudkepp; ameti|kepp, dirigendi|kepp, hoki|kepp, jalutus|kepp, kaardi|kepp, kaeve|kepp, karjuse|kepp, kerja|kepp, kerjuse|kepp, marssali|kepp, matka|kepp, mõõte|kepp, mängu|kepp, nõia|kepp, peksu|kepp, reisi|kepp, sandi|kepp, suusa|kepp, takti|kepp, valitsus|kepp, võimlemiskepp; herne|kepp, lille|kepp, tomati|kepp, tugikepp.
2. vulg seksuaalvahekord. Keppi tahtma, saama. Teevad keppi.

kepp ja kott, kott ja kepp
(kodutuks jäämise, kodutu olemise, hulkurina v. kerjusena elamise kohta). *Üks poiss oleks nüüd jäänud talupidajaks, teistele kepp ja kott. O. Kool. *Ma ei sooviks mitte, et su vaevaga korjatud kopikad tuulde läheksid, et sul aina kott ja kepp varaks oleks .. E. Vilde.

kippinterj adv
annab edasi tasast teravat lööki, koputust. *Süda rinnas teeb / kipp ja kõpp. K. Ligi.

kipp1kipu 21› ‹s
murd kibu. *Kipu sees oli eile-õhtust piima. J. Jõgever.

kipp2kipu 21› ‹s
hrv kippumine. *Hing, taltsuta kartu ja kippu! A. Sang.

klapp1klapi 21› ‹s

1. mingi eseme üht serva pidi kinnitatud liikuv osa, seadis hrl. mingi ava katteks. Klapiga, klapita tasku. Väikesel poisil olid klapiga püksid. Klapiga käekott. Seljakoti klapp. Kongiukses olev klapp avati. *Radist nihutas klapid higistelt kõrvadelt kaelale .. A. Uustulnd.
▷ Liitsõnad: silma|klapp, tasku|klapp, ukseklapp; kuulde|klapp, kõrva|klapp, lauaklapp.
2. tehn seadis masinas v. torustikus auru, vedeliku v. gaasi läbipääsu reguleerimiseks
▷ Liitsõnad: kaitse|klapp, pöörd|klapp, reguleer(imis)|klapp, tagasilöögiklapp.
3. muus pillikeres olevat ava sulgev ja avav mehhanismiosa puhkpillil. Flöödimängija sõrmed liikusid väledalt klappidel.
4. anat vere tagasivoolamist takistav õhuke kilejas siseseina kurd veresoontes. Südame kahehõlmaline klapp.
▷ Liitsõnad: mitraal|klapp, südame|klapp, veeniklapp.

klapp2klapi 21› ‹s
kõnek (kokku)sobimine, klappimine. Neil on omavahel hea klapp. Mul polnud ülemusega õiget klappi. Ma ei leia temaga kuidagi klappi.

klipp1klipi 21› ‹s
kalju, kaljusaar. *Selge päevaga oleksid paistnud Ojamaa saare piirjooned või Rootsi klippide sakiline ornament. A. Mälk.

klipp2klipi 21› ‹s
lühike heli- v. videolõik. 30-sekundiline klipp. Aidsiteemaline klipp. Klipi peategelaseks oli noor narkomaan. Enne filmi näidati klippi sellest, kuidas anda esmaabi.
▷ Liitsõnad: reklaam|klipp, videoklipp.

kloppklopi 21› ‹s
klots, pakuke. *Hilja mängis põrandal laastude ja kloppidega. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: puuklopp.

kluppklupi 21› ‹s

1. mets riist puutüvede jämeduse mõõtmiseks
2. tehn lukksepatöödel riist väliskeerme lõikamiseks

koppinterj adv
korduvanaannab edasi koputamist v. kopsimist. Kopp, kopp, kopp! kopsisid haamrid. Keegi koputas kopp-kopp aknale.

koppkopa 22› ‹s

1. pika varrega v. käepidemega nõu hrl. mingi vedela aine tõstmiseks. Toidujagaja tõstis pajast kopaga suppi kaussidesse.
▷ Liitsõnad: puu|kopp, vee|kopp, villkopp.
2. tehn kaevamis- v. teisaldamismasina osa, millega ammutatakse ja teisaldatakse pinnast vm. puistmaterjali. Ekskavaatori kopp. Bager tõstab suurte koppadega jõe põhjast kruusa ja muda.
▷ Liitsõnad: haardkopp.
3. tehn teras- v. malmanum sula metalli vms. lühiajaliseks säilitamiseks, teisaldamiseks ja valamiseks

krapp1krapi 21› ‹s

1. puust v. plekist neljakandiline ühe v. kahe kõraga karjakell. Lehmale, hobusele seoti krapp kaela. Lehmal oli krapp kaelas. Karjamaalt kostis krappide kõrinat, krõpsatusi, kolksatusi. || selline vahend müra tegemiseks, ka rahvaliku muusikariistana. *Hõigeldes ning krappide ja käristitega müra tehes aeti looma [= hunti] võrgu poole. A. Peterson.
2. hlv lobiseja, tühja jutu levitaja. Va neetud krapid jälle jutu lahti lasknud! *Seda ma sulle tasumata ei jäta! Igavene plärasuu... Küla krapp!.. Jak. Liiv.
▷ Liitsõnad: külakrapp.
3. kõnek raadiotranslatsioonivõrgu reproduktor, valjuhääldaja, ka transistorraadio. Keerab seinal krapi lahti, mängima, kinni. Kas täna krapist ei tule midagi? *.. kui sul meeles seisab ja vähegi mahti on, siis too mulle see... see... see – pagana krapp, mida noored inimesed nüüd kaelas kannavad. E. Krusten.
4. hlv mingi vana, vilets ese v. riist. *Seinakella tiksumistki pole täna kuulda – küllap see vana krapp on heaks arvanud seisma jääda. O. Luts.

krapp2krapi 21› ‹s

1. bot Vahemere maades, ka mujal kasvav punast värvainet andev taim, punavärvik (Rubia tinctorum)
2. selle taime juurtest saadav väga püsiv punane värvaine

krepp1krepi 21› ‹s

1. tekst märjana tugevasti kokkutõmbuv krobeline riie (varemalt enamasti siid). Villane krepp. Hiina krepp 'krepdešiin'.
▷ Liitsõnad: kleidi|krepp, mantli|krepp, siid|krepp, ülikonnakrepp.
2. leinamärgina kasut. laineliselt volditud õhuke poolläbipaistev must riie; sellest riidest leinaside. Leinaruumid on musta krepiga dekoreeritud. Krepiga ülelöödud puusärk. *Kes tahab, kivinegu valus, / krepp kübaral, peos nuturätt.. B. Alver.
▷ Liitsõnad: leinakrepp.
3. krepp-paber. *Vanale, aga ikka veel lopsakale kummipuule oli ümber pandud roosat kreppi.. A. Must.

krepp2krepi 21› ‹s
hrl. pl.kok õhuke Prantsuse ülepannikook. Täidisega pannkoogid ja krepid. Kreppe valmistama, sööma.

kroppkropi 21› ‹s
säärsaapa pealse alumine, sääre külge õmmeldav osa. Kropiga, kropita säärik.

kruppkrupi 21› ‹s
med äge põletikuline nakkushaigus, mille puhul kõri limaskestal tekivad hingamist raskendavad katud, kõridifteeria

kuppkupu 21› ‹s

1. muhu- v. kuplitaoline moodustis. a. mingi eseme nupp v. miski seda meenutav (hrl. kaunistuseks). Kuppudega sõlg. Mütsile on kupud sisse kootud. b. nupja õiega taim, näit. vesikupp. Järv oma vesirooside ja kuppudega meelitab paadisõidule. *Ojast kollaseid kuppe / õngitses lapsenäpp. M. Seping. c. kubel. Nõgeste kõrvetusest tekkisid nahale kupud. *..näitas Helle-Mari oma saledat käsivart, millel roosatav kupp üles ajanud.. M. Metsanurk. d. (auastme märkimiseks). Kolm kuppu kraenurgal, õlakul. Sai kupu juurde. *..tal tuleb jälle alla anda mehele, kes on tast noorem ja kellel on kaks kuppu vähem. J. Smuul. e. (muid kasutusi). Poiste pead paistsid üle rohulatvade nagu kaks kuppu. *Paljas on rinnana kingu kupp / lume valgest rebenend särgist. J. Kärner. *Juhan tantsis niisuguse hooga, et tüdruku undruk kupuna laienes. L. Perandi.
▷ Liitsõnad: kuller|kupp, vesikupp; mäekupp; nõgese|kupp, sääsekupp.
2. ka med kupuklaas. Talle pandi kupud selja peale. Haigus süvenes, ei aidanud enam maarohud ega kupud.
3. etn kalavõrgu otsa kinnitatud ümmargune, veepinnal hõljuv ese, mis märgib võrgu asendit vee all
4. emakupp mesilastel, (mesilas)ema kärjekann. Mesilasema kupp. Noor ema koorus kupust.

kuppu laskma
kupurauaga tehtud haavakestest kupusarvega verd välja imema

kõppinterj adv
hrl. korduvanaannab edasi koputamist, kergete kõpsuvate löökide heli. Tüdruk tuli kõpp, kõpp trepist üles. Kõpp! kõpp! koputas ta sõrmenukiga vastu akent.

kõppkõpu 21› ‹s
hrl. eitavas lauseskõps, kõpsatus. Ei kostnud ainsatki kõppu ega kõbinat. Hiljem pole temast enam kõppugi 'mitte midagi' kuulnud. *Kuulatasin. Ei väiksematki kõppu ega kobinat. R. Sirge. *Ta vahtis abi otsides ringi, aga kuskilt ei olnud elulise kõppu kuulda. E. Vilde.

(ei ~ mitte) kippu ega kõppu vt kippu

käppkäpa 22 või kõnek käpu 21› ‹s

1. ka zool looma jala kõige alumine (küünistega) osa. Esimesed, tagumised käpad. Rebase, ilvese, hundi käpp. Putuka, mesilase käpp. Koer pani pea käppadele, lakkus käppa, tõusis tagumistele käppadele. Kass pesi käpaga silmi, katsus käpaga ust. Muri oskab käppa anda. Tema esiisa suri karu käppade vahel. Kutsikas keeras enese selili ja ajas käpad püsti.
▷ Liitsõnad: esi|käpp, tagakäpp; mesikäpp.
2. kõnek ka hlv käsi; pihk. Mehel käpp nagu labidas. Siin mu käpp, lepime ära! Võta, too käpaga, käpuga laaste! Tere, anna käppa ka! (Korista) käpad! (keelavalt käperdama kippujale). Ähvardas püssiga: „Noh, vennikesed, ajage nüüd käpad püsti!” Mõistlik mõistab, aruline saab aru, rumal katsub käpuga. *Pingil, endisel kohal küürutas Sass, pea kahe raske ja mühkliku käpa vahel.. R. Sirge. *Aga kui sa siin üksi omatahtsi vaatad, siis kisub käpud kihelema – et mis uus, see oma.. A. Mälk. || käpas selge, käes (5. täh.) *Mul viis valmis, aga riimid ei tule välja. Sinul see asi käpas? E. Tegova.
▷ Liitsõnad: karu|käpp, koba|käpp, raudkäpp.
3. tööriista v. masina tööosa konksjas v. laiem ots; vastav tööriist v. masinaosa. Kultivaatori, ankru käpad. Taimlas kobestati pinnast kõplaga või käpaga.
▷ Liitsõnad: hanijalg|käpp, kobestus|käpp, vedrukäpp.
4. bot lõhestumata juuremugulate ja varre alumisse otsa koondunud lehtedega rohttaim (Orchis). Tõmmu, hall, kahkjaspunane, ahtalehine käpp. ||liitsõna järelosanaka muudes taimenimetustes, näit. jänesekäpp
▷ Liitsõnad: jumala|käpp, kuradikäpp; jänese|käpp, kassikäpp.

[kellegi] käpa alla, [kellegi] käpa alt, [kellegi] käpa all
(kellegi) meelevalda, ülemvõimu v. mõju alla; (kellegi) ülemvõimu, kontrolli, meelevalla v. mõju all; (kellegi) ülemvõimu, kontrolli, meelevalla v. mõju alt. Püüdis kogu küla oma käpa alla saada. Temast pole vastuhakkajat, ta on täiesti peremehe käpa all. Ta oli mõjukas poiss – hoidis kogu poistekampa oma käpa all. *Laske jalga, jookske minema ta käpa alt. R. Saluri.

käpaga ~ käpuga katsuda olema

1. väga lähedal olema, peagi kätte jõudma. Nekrutipoistel oli teenima minek käpaga katsuda.
2. ilmne, päevselge olema, kahtluseks alust mitte olema. *.. see olla ju käpuga katsuda, et asi õige ei ole. J. V. Jannsen.

käppa imema
vaesuses, puuduses v. poolnäljas elama. Kui suvel teenistus väike, tuleb talvel käppa imeda.

käppa peale panema
endale, enda kätte krahmama; oma valdusse v. võimusesse haarama. Talu oli võlgades ja pank pani käpa peale. *.. [Javhim] püüdis Hannale uuesti käppa peale panna, teda tagasi võita. O. Jõgi (tlk).

käppi külge ajama
käsitsi, kätega kallale tulema; käperdama, kätega kobama. „Ära aja käppi külge!” vihastas Leo. Huligaanid kippusid tüdrukutele käppi külge ajama.

käppi pea alla panema vt pea

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur