[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kahima ‹37›
sport malendit (v. kabendit) ohverdama. Suurmeister kahis vankri ja võitis. Kahis juba mängu algul etturi. Valge kahis kaks kivi.

kakima ‹37›
lastek roojama, kakit tegema

kanima ‹37›
murd kasima; puhastama. *„Lapsine pere, kust nad's ...” – „Ise muretsesid, ise kanigu ning toitku. See on minu sõna!” A. Mälk.

karima ‹37›
hrv range korra, kari all hoidma. *Ent sõjaväeparaadide rangusega karitud ja sandarmeeriast nuuditatud rahvas ei mõistnudki enam trügida. R. Sirge.

kasima ‹37›

1. (pesemise, pühkimise, harimisega) mustusest, tolmust, porist puhastama. Ema kasib lapsel nina, ninaalust. Käed ja jalad, nägu kasimata. Kasimata habe, küünealused. Kasis end teetolmust puhtaks. Perenaisel oli mitu last karjatada ja kasida. Vanamees oli korralikult riides ja kasitud. Kasis oma sopaseid riideid. Tüdruk hakkas (lapiga) põrandat kasima. Tuba, toas peab pisut kasima. Õu on puhtaks kasitud. Maja ümbrus on kasimata. Räpane ja kasimata voodi, laud. Luuaga kasitakse põrandalt suurem praht ära. Loomad laudas on kasimata. Kes sinu järel kasima peab hakkama! Kasi laut sõnnikust puhtaks! Ta oli oma väljendustes üsna kasimata 'ropu' suuga. *Sa noor mees, mis sul viga! Otsi mõni naine, küll see toidab ja kasib. M. Traat. || midagi tülinast kõrvaldama, eest ära koristama. *".. eks need [väljad] olnud minu noorpõlves samuti kiva täis,” jätkas isa. „Aegamööda sai neid sealt kasida.” M. Metsanurk. *Koolilauad kasiti peo ajaks muidugi õue lumehange otsa. A. Kitzberg.
2. kõnek (hrl. järsult käskides:) (ära) minema, lahkuma. Kasi(ge) välja! Kasi(ge) minema! Kasi teelt eest, jalust ära! Kasi koju, tuppa, nurka! Kasige magama, lapsed! Poiss, kasi puu otsast maha! Kasi, et ma sind enam ei näe! Kasi mu silmist, silma alt! Kasi kus kurat! Kasige põrgu! Ta ütles, et kasigu me minema. Meid kästi jalamaid minema kasida. Tee, et sa siit kasid! *Härra kuulutas Marile, et ta oma asjad kokku pidada panema ja majast kasima. A. Kitzberg.

oma suud kasima, kasimata suu(ga) vt suu

kebima ‹37›
kõnek kiiresti ja kergesti käima, jooksma v. ronima. Hobusemees ütles poistele, et kebigu peale. Tüdruk kebis voodisse, ema sülle. Mehed kebivad autost välja. Kebi kohe eemale, minema! *Ta .. kebis õue, valmis vikatiga üksipäini rukki kallale asuma. T. Lehtmets.

kerima ‹37›

1. (lõnga, nööri vms.) kerasse, rulli, vihti (v. kerast, rullist, vihist lahti) keerama. Lõnga (kerasse) kerima. Toas kedrati, haspeldati ja keriti. Keris nööri ümber käe, oheliku randme ümber. Kerib õngenööri rullile, ümber lati. Kerisin köie kokku, lahti. Korstnapühkija keris köie vihti. Okastraat oli puntrasse keritud. Kerisin lindi tagasi ja vaatasin filmikatkendi uuesti üle. *.. vints hakkab vaierit tagasi kerima ja üksteise järel kerkivad öisest merest batomeetrid. J. Smuul. *Jana kandis turjal rulli, millelt must kaabel oli maha keritud. L. Metsar (tlk). | piltl. *Salongi akendest paistis, kuidas looklev jõelint end kaugusse lahti keris .. L. Mölder (tlk). *Heidame nüüd pilgu lõunasse ja kerime aja tagasi. L. Meri. || hrv riiet keerama, käärima. *Seejärel keris ta seelikusaba vöö vahele ja hakkas lapiga sopast vett kokku koguma. A. Beekman.
2. piltl heietama (2. täh.) Jutulõnga, juttu, mõttelõnga kerima. *Nad arutasid ja kerisid ikka ja ikka samu mõtteid, teemasid ja küsimusi .. A. Jakobson.
3. kerasse, kõverasse tõmbama v. kerasolekust sirgu ajama. Uss keris end lahti, mättal rõngasse. Koer, kass keris end tulepaistel kerra. Kerisin end kägarasse, kõverasse. Keris end voodis teki sisse. Keris end diivaninurka istuma. Jalgu toolile, istumise alla kerima. *.. küljeli heintel, põlved lõua alla keritud. P. Vallak. *Nõnda kerib enda kokku siil, kui vaenlane lähedal. E. Vilde.
4. kõnek kärmesti käima, minema, ka jooksma, siia-sinna askeldama. Poiss keris minema. Sõi ja keris kohe magama. Soobel keris nõlvakust üles ja sealt puu otsa. *.. Hedvig kerinud vahepeal oma pikkadel ning peentel putkedel kui tuul kodu poole .. E. Vilde. *.. hakkas kohe mööda tuba kerima kibekiires reisiettevalmistuses. E. Tennov. | piltl. *Ta mõtted käivad teisi teid, kerivad ta enese isiku ümber .. V. Uibopuu. || ‹hrl. imperatiivis› hlv kasi, kasige. Olete meil jalus, kerige minema! Sina keri kus seda ja teist! Keri põrgu, kuradile, potilaadale, kuu peale! Et sa siit minema kerid! Sa võiksid õige seenele kerida! *Ei võta vastu! Las kerib iga nelja tuule poole! A. Kurfeldt (tlk).

kliima ‹6› ‹s›
mingi paikkonna geograafilisest asendist tingitud pikaajaline ilmade laad ja rütm, ilmastu. Mereline, maritiimne, mandriline, kontinentaalne, arktiline, lähistroopiline kliima. Pehme, kuiv, tervislik kliima. Siberi kliima on karm. Kliima kujunemine, muutumine, soojenemine, külmenemine, kõikumine. Siinne kliima on soodus viinamarjakasvatuseks. Meie kliimas see taim ei kasva. | piltl. Poliitilise kliima tervenemine.
▷ Liitsõnad: kõrbe|kliima, makro|kliima, mandri|kliima, mere|kliima, mikro|kliima, mussoon|kliima, mäestiku|kliima, polaar|kliima, ranniku|kliima, tehis|kliima, troopikakliima.

kobima ‹37›

1. kõnek (kohmitsedes) kuhugi minema (v. tõusma vms.). Vankrisse, vankrile, rekke, autokasti, vankrist maha, auto peale kobima. Kobisime paati, paadist kaldale. Mehed kobisid lavalt alla. Voodisse, sängi, asemele, koikusse kobima. Kobiti varakult magama, teki alla. Nii nagu tal parem, nii kobib kohe voodist välja. Taat kobis teistele järele, aegsasti kohale. Mehed kobisid tasakesi uksest õue. Söögiajaks kobisid kõik koju (tagasi). Kobis kärmesti laua tagant püsti. Poisid kobisid kiiresti minema, minekule. Koer kobis laua alla. || ‹hrl. imperatiivis› hlv kasima, kerima. Aga nüüd kobi koju! Kobi sinna, kust sa tulid! Kui talle ei meeldi siin, kobigu minema! *Pista aga oma kümme rubla tasku ja kobi Vesiloole oma Anette juurde. A. Hint.
2. kõnek (korduvalt) kobama, kompama. Kobib taskuid, taskud läbi. *.. sirutab käe ja kobib Marta mantli serva. L. Kibuvits. *.. kuulis kedagi hiilivat üle eeskoja, hoitud, kobivail sammel .. R. Sirge.
3. kõnek hrv kohmitsema. *Tagaseinas kobivad vaikselt oma voodite kallal Viia ja Liisu. A. Hint.
4. murd nottima, koksama. *Poiss kobib kitse surnuks. M. J. Eisen.

kokku kobima
kõnek
1. kokku tulema, kokku kogunema. Õhtul kobisid vanamehed kokku kaarte mängima.
2. kokku koguma, kokku korjama. Kobis oma asjad kokku ja läks.

üles kobima
kõnek (aegamisi, kohmitsedes) ülespoole, kõrgemale tõusma v. minema. Mehed kobisid trepist üles. *.. kobis kõigi jalgadega üles toolile .. J. Semper. || istumast v. lamamast üles tõusma. Taat kobis toolilt üles ja läks välja. Haigedki kobisid asemelt üles. Ta äratas mind kell kolm: „Kobi üles!”.

kodima ‹37›
murd hulkuma, ringi käima, kodjama. *Hilisõhtul, kuskil pika suvepäeva ja lühikese öö piiril, hakkasid maja ümber kodima siilid. F. Jüssi.

kolima ‹37›

1. koos majakraami ja muu varandusega endisest elukohast uude siirduma. Kolib kogu perega maalt linna. Ta kolis siit Aia tänavale. Kolisime töökohale lähemale. Ema kolib laste juurde elama. Kolib uude korterisse, uude majja. Meie asutus kolib uutesse ruumidesse. Aitasin neil ära kolida. Vanasti koliti jüripäeval. Suveks koliti linnast maale. || oma asjadega ühest kohast teise asuma. Sõlmjaamas kolisime teise rongi. Poiss kolis esimesest pingist teise. Kolib suveks lakka magama. Taat kolis teise ilma 'suri'. *Alles see oli – ja näe, juba on aeg surnuaeda kolida. H. Luik (tlk). *Päike paistab, lumi laguneb ja hiired kolivad majja. E. Krusten.
2. kedagi v. midagi teise asupaika üle viima. Käisime sõpra kolimas. Kolin oma asjad teise tuppa. *.. just enne maipühi oli kohale kolitud uus pearaamatupidaja, keda nad kõik kartsid .. M. Traat.

maha kolima
kõnek kusagilt (näit. sõidukist) oma asjadega maha minema, sealt maha tulema, maha kobima. *.. põrutas naisele kurjalt: „No sina, vanamutt, koli [vankrilt] maha!” R. Sirge.

sisse kolima
kuhugi oma majakraami ja muu varandusega sisse asuma. Uude korterisse sisse kolima. Maja on valmis, paari nädala pärast kolime sisse.

välja kolima
kusagilt oma majakraami ja muu varandusega välja minema. Kolib vanast korterist välja. Elanikud on juba vanast majast välja kolinud. || kõnek kusagilt välja minema, välja kobima. *Vanamees ees, eit järel, kolisid nad kahekesi uksest välja. A. H. Tammsaare.

üle kolima
teise paika kolima, mujale ümber asuma. Tal tuli Valgast Viljandisse üle kolida. Kauplus on teise tänavasse üle kolinud. Kolis ühiselamus ühest toast teise üle. Koli meie lauda üle!

ümber kolima
üle kolima. Paari nädala pärast kolime ümber uude majja. *Kolisime tasahilju ümber tagumisse pinki .. J. Piik (tlk).

kopima ‹37›
kõnek koopiat tegema. Plaate kopima. Kopin katkendi tema kirjast sulle ka. Kopi mulle see artikkel.

kosima ‹37›
abieluettepanekut tegema (ja naiseks võtma). Ta kosis neidu, kuid sai korvi. Kes selle tüdruku küll kord (endale) kosib? Jaak kosis naiseks, kaasaks küla nägusaima tüdruku. Sõitis naabervalda rikast pruuti kosima. Ta kosis lese rikkuse pärast. Sa kosi õige Maali ära! | piltl. *Küll oli armas mu armuke! / Surm tuli ja kosis ta omale.. A. Haava.

kõbima ‹37›

1. kohendama, vähekese parandama, korda seadma; millegi kallal tasapisi nokitsema. Vanu riideid, jalavarje kõbima. Kõbib elumaja, lauta, karjamaa-aeda, tööriistu. Artiklit on vaja veel natuke kõbida. *Paul kõbis sel silmapilgul parajasti tuld, et jälle midagi hädalist keema ajada.. O. Luts.
2. murd kobima, minema. *Tarvis on koju magama kõbida. A. Jakobson. *Aga kui temasugused kord vanaks saavad, siis ei jää muud üle, kui kõbi vaestemajja. O. Luts.

käima ‹käia imperf käisin, käis 40›

1. astudes, kõndides, sammudes liikuma.; ant. jooksma. a. (eeskätt liikumisviisi v. -võimet silmas pidades). Jala, jalgsi käima. Lapsi tuli käies ja joostes. Vehib, vantsib käia. Varvastel, kikivarvul käima. Käib kergel sammul, nõtkelt, hiilivalt. Haige käib omal jalal. Ta käib kepi najal, kepiga, karkudega, proteesiga. Hoiab käies paremat jalga. Taktis, ühte jalga, sammu käima. Minu järel käies – marss! Ära nii kiiresti käi! Küürus, kühmas, lookas käima. Soe, käi või särgiväel. Ta oli nii nälginud, otsa lõppenud, et ei jõudnud käiagi. Laps õpib käima. Ta ei saa käia, jalg on haige. Poiss oskas kätel käia. Hobune käib sammu. *Siledal jääl käivad nad [= pingviinid] püsti nagu inimesed. J. Smuul. b. (muudel juhtudel). Teed käima. Ema käib köögi ja toa vahet. Käib mööda tuba edasi-tagasi. Mees käis koorma kõrval, natuke maad meie ees. Käisime tükk aega kõrvuti. Poisid armastasid salgas käia. Keegi käis uksest. Käib jalad rakku. Jälgib aknast mööda käivaid inimesi. Tükk maad on juba käidud. Käib nagu kass ümber palava pudru. Koer käib peremehe kannul. Sälg ei ole veel vankri ees käinud.
2. kuhugi minema ja sealt tagasi tulema (pole alati seotud kõndimisega, jalgsi astumisega). Külas, võõrsil käima. Ta käis möödunud nädalal kodus, maal, onu pool. Isa käis tihti linnas. Poes, turul, laadal käima. Marjul, seenel, kalal, jahil, õngel, tulusel käima. Arsti juures, arstide vahet, ravil, polikliinikus, rätsepa, kingsepa juures käima. Isa käis veskil tangu tegemas. Teatris, kinos, kontserdil, tsirkuses, peol, kirikus, kiigel käima. Pole mitu aastat armulaual käinud. Käis jaamas isal vastas. Laupäevaõhtul käidi saunas. Ehal, naistes, kosjas käima. Haiget vaatamas käima. Siin on vargad käinud. Sind käidi küsimas, taga otsimas. Mardilaupäeva õhtul käidi (mardi)sandiks. Kas käite sageli kohvikus? Käis hobusega sepal. Tüdrukul käisid mitmed kosilased. Ma ei ole seal, siin käinud. Kellegi jutul, palvel käima. Käisin ujumas, jalutamas, päikest võtmas. Kus sa lõunal, söömas käid? Ta käib seltsi koosolekutel, kooris laulmas. Pulmas, katsikul, sünnipäeval, matustel käima. Ta käis naabritel abiks. Haige ei käi toast väljas. Ma käisin teda saatmas. Tüdruk käinud salaja noormehega kohtumas. Kus te eile käisite? Käisime puhkuse ajal Ungaris. Suvel käis palju külalisi, turiste. Käin iga õhtu vannis. Asjal, poti peal, väljas käima. Vallavaene käis külakorda. Mees käis vargil. Vanaisa on käinud Türgi sõjas. Käisime paadiga sõitmas. Kalurid käisid merel. Aeg-ajalt käivad etendusi andmas külalisteatrid. Sadamas käib sageli välismaa(de) laevu. Kari käib sügisel heinamaadel. Kass on linnupesa kallal käinud. Surnute hingi arvati kodus käivat. || (töötamise, õpingutega seoses jne.). Koolis, ülikoolis käima. Tütar käib tal juba viiendas klassis. Tööl, karjas käima. Vanasti käidi mõisas teol, viinavooris. Käisin kursustel, komandeeringus. Kas sa sõjaväes, kroonus oled juba käinud? Lapsed käivad lähedases lasteaias. || ‹ma-infinitiivis ka› külastama, koduseid vaatama. Lapsed tulid pühadeks koju käima. Sõdur lasti kaheks nädalaks koju käima. Kas sa oled nüüd päriselt kodus või tulid ainult käima? *„Ah, noorperemees ka kodumail käimas,” naeris ta sõbralikult. O. Tooming.
3. ‹hrl. imperatiivis› kõnek minema, kasima. Käi tee pealt eest! Käi minema! Käige magama! *Ja nüüd käi tööle! Mikumärdil villast ei venitata! H. Raudsepp. *Nüüd käite tagasi Laanekurru. Teid ma kaasa ei võta. K. A. Hindrey. || (vandevormelites nördimuse, tugeva pahameele vms. väljendamiseks millessegi eitava suhtumise korral). Käi(gu) seenele, potilaadale, põrgu, kuu peale. Käi(gu) kuradile, kus kurat, mina ei tea kogu asjast midagi.
4. (teat. moel riietatud olemise, teat. riietuse kandmise kohta). Ta käib korralikult, kallilt, lihtsalt, näruselt riides. Poiss käis kulunud pintsakus. Ta käib ilma kübarata, paljapäi. Mulle meeldib hästi riides käia. Tüdruk käis nõelutud kleidiga. Loodusrahvad käisid alasti.
5. liikuma (mitte kõndimise kohta). Kiik käib kõrgele. Süstik käib edasi-tagasi. Kellapendel käib kindlas taktis. Sööjate lusikad käisid kausi ja suu vahet. Vasar käis üles-alla. Luud käib laias kaares. Pilved käivad madalalt. Päike hakkab kõrgemalt käima. Sooled käivad kubemes '(kellelgi) on song'. Käsi käis hellalt üle lapse juuste. Tal käis hea kaart (kaardimängus). Joobnu keel käis kangelt. Olen nii väsinud, et jalad käivad risti all. Mudisin sõrmi, et veri jälle käima hakkaks. Hobuste jalad käisid kui kedervarred. Linavästriku saba käis üles-alla. *".. Magusad söögilõhnad käivad üle küla,” seletas Simm. H. Laipaik. || (kiire töötamise puhul). Käed käivad kärmesti. Sukavardad, näpud käivad vilkalt. Laskis kirvel, rehal, nõelal käia. || sõitma, kurseerima; regulaarselt liikuma. Tallinna ja Tapa vahel käib palju ronge. Tuisu tõttu eile hommikul bussid ei käinud. Tallinnast Frankfurti käib lennuk. Laev käib plaani järgi üle päeva. On hilja, trammid ei käi enam. Kirjad käisid Tartu ja Viljandi vahet. Post käib aeglaselt. || (ukse, värava vms. avanemise ja sulgumise kohta). Jalgvärav käis ja siis oli kuulda kaugenevaid samme. Uks käis ja lävele ilmus võõras mees. Uks ei käi hästi. Aken, sahtel käib raskelt. || puhuma (tuule kohta). Kevad oli külm, tuuled käisid põhjast ja idast. Käisid esimesed tormihood. *Juba kase ladvalt lehed langvad, / kõle tuul käib üle kesamaa.. L. Koidula. || lainena, lainetusena liikuma; lainetama. Lained käivad kõrgelt, madalalt. Vesi käib üle paadi, parda. *Torm tuli. Peipsi kees ja käis. J. Sütiste. || paiskuma, lendama; hoovama. Sädemed käisid vastu taevast. Tulesammas, leek käis kõrgele. Pori ja vesi käib jooksmisel üle pea. Säuhti! käis kopsikutäis külma vett talle kaela. Šampanjapudeli kork käis vastu lage. Kuum leitsak käis vastu nägu. *Viina ja õlle lõhn käis tal suust ning ninast. E. Vilde. || kukkuma. Andis sellise hoobi, et teine käis pikali, uperkuuti, istuli, ninali. Käis plartsti! ülepeakaela vette. Poiss käis koos tooliga põrandale. || hooga millegi pihta minema (hrl. löögi kohta). Sõnade kinnituseks käis rusikahoop vastu lauda, vastasele otse pähe. Laks! käib käsi vastu kõrva. Piits käis siuh! ja piits käis säuh! Mats! käib hoop vastu turja. *„Tolvan!” käis laks soldatile vastu põske. R. Sirge. || järsku läbistama (tunde, aistingu, mõtte v. selle välise ilmingu kohta). Aeg-ajalt käivad valuhood. Haigel hakkasid krambid käima. Külmavärinad, kuumad hood käivad üle keha. Hirmujudin käib üle ihu, läbi keha. Kerge puna, naeruvine käis korraks üle näo. „Aga kui ma ei suuda!” käis mõte läbi pea. Haigutused käivad. *Marial käis magus valu läbi südame, kui ta don Alfredot nägi.. L. Promet. || liikvel olema, ringi liikuma, levima. Tema kohta käisid mitmesugused jutud. Käivad visad kuuldused, et.. Käib kumu, kõlakas, et ta olevat surnud. Uudis käis suust suhu. *Ta rääkis sellest oma tuttavatele edasi ja niiviisi läkski kuulujutt käima. E. Raud. || ühe valdusest, kasutusest teise valdusse, kasutusse minema. Õllekann, raamat, lendleht käib käest kätte. Raamat käis tunni ajal pingist pinki. Mõis käis korduvalt käest kätte. *Klaas käis suu pealt suu peale ja jutt hakkas ladusamalt jooksma. O. Tooming. || tellituna korrapäraselt saabuma. Talle käib kolm ajalehte ja mitu ajakirja. Kas sul „Eesti Loodus” käib? || piltl kulgema, liikuma; arenema. Loodus, elu käib oma rada. Sõda ja viletsus käivad käsikäes. Sõja kannul käisid nälg ja katk. Tema teed ja ettevõtmised käivad laialt. Õnnetused käivad ikka mööda inimesi. Needus käis nende kannul. Sõda käis kaks korda üle maa. Armastus käib kõhu kaudu. Tema mõtted käisid teisi radu. Aegamööda asjad käivad.
6. töötama, talitlema. a. (masinate, seadmete vms. kohta). Mootor, masin ei lähe käima. Ei saa masinat käima. Pani, lõi tsikli, propelleri, masina, mootori käima. Mootor prahvatas, kargas käima. Laskis, pani veski käima. Kell käib täpselt. Kell loksus, täksis käia. Käib nagu kellavärk. Magnetofon käib. Loosirattad pandi käima. Elektriga käiv marjapress. Raha paneb rattad käima. b. ‹muudel juhtudel, hrl. ma-infinitiivis› tegutsema, toimima. Ettevõtet, töökoda, restorani, kohvikut, kõrtsi käima panema. Elektrijaam peab aasta lõpuks käima minema. Oli tegemist, enne kui ajakirja käima saime. Sõjasügisel ei saadud koole õigel ajal käima. *Ma räägin härra Kihule – temal on suured ärid käimas. M. Metsanurk. *Ma panen vahepeal kohvivee käima [= tulele]... L. Metsar.
7. toimuma. Töö käib hommikust õhtuni. Streik käib juba teist nädalat. Käis sõda, lahing, tulevahetus, võitlus elu ja surma peale. Käis äge kaklus. Lauas käis elav vestlus, üsna tavaline jutt. Vaidlus käib uue romaani ümber. Laupäeviti käis pesemine ja puhastamine. Kõrvaltoas käib mürgel ja möll. Käib igavene kauplemine ja tingimine. Läbirääkimised on käimas. Saalis käib koosolek. Siin on midagi kahtlast käimas. Linnas käisid vahistamised. Mis pidu teil siin käimas on? Kultuurimajas käib tants. Kinos käis esimene seanss. Käimas on ettevalmistused pulmadeks. Saalis käib näidendi proov. Maal käib sügiskünd, kibe ehitamine. Juurdlus käib edasi. Meil käib remont. Tartus on käimas korvpalliturniir. Ajakirja veergudel käis äge diskussioon. Kuidas see mäng käib? Ta rääkis, kuidas elu laagris käib. Sinu käes käib see lihtsalt. Ah nii see teil siis käibki. Kõik käib kindlate reeglite järgi. Õppetöö koolides käib emakeeles. Töö käis käsitsi, masinatega, täie hooga. Jutt käis mõistu, mitmes keeles. Vestlus käis sõbralikus toonis. Kella ei olnud, ajaarvamine käis umbkaudu. Nõnda on see käinud põlvest põlve.
8. käiku sooritama. a. (males, kabes). Etturiga, lipuga, kuningaga käima. Valge käis e2 – e4. Must oda käib f7. Valge, musta kord on käia. Tamm käis mööda diagonaali. b. (kaardimängus). Ta käis ruutut, trumpi, kolm korda järjest ristimasti. Käib ässaga, kümnega, emandaga.
9. kurameerima, kurameerivalt kellegagi sõbrustama. Käis kogu üliõpilaspõlve ühe blondi tütarlapsega. Liikusid jutud, et Ivar käivat Edaga. Ema ei lubanud, et tütar poistega käib. Nad käisid enne abiellumist mitu aastat. Sa ehk ei tahagi abielluda, tahad niisama käia.
10. kulgema, suunduma, ulatuma. Tee käis vinka-vonka. Talveteed käivad silmalt üle soode ja rabade linna. Oja käis loogeldes ja kaareldes läbi heinamaa. Voored käivad loodest kagusse. Ühest seinast teise käisid tahmunud parred. Ka üksikusse metsatallu käib elektriliin. Piir käinud vanasti tükk maad lõuna poolt. Üle jõe käib rippsild. Mööda rästiku selga käib siksakiline joon. Üle selja käis sinine vorp. *Alustassi veert mööda käib kannikeste pärg ja ääre ümber käib kuldne vööt.. K. A. Hindrey.
11. kõlbama, (tarvitamis)kõlblik olema, sobima; vastu pidama. Käib kah! Pole uut vaja osta, vana käib veel mõne aja. Need saapad käivad selle talve veel. Esialgu käib see töö, tuba küll, eks pärastpoole või paremat otsida. Kui kohvi ei ole, käib tee ka. Kui paremat paberit pole, käib ka see asja ette 'kõlbab kuidagi ka'. *Passi peal on Eduard Hallik, aga töö juures käib Eedi küll. H. Lumet. || midagi v. kedagi edukalt asendama, millegi, kellegi ülesannetega toime tulema. Rulli keeratud kampsun käib tal padja ette. Tuhatoosi eest käib mõranenud taldrik. *Uus radist aga käis täie eest ja tundis asja. H. Sergo. *Ma tundsin end müügileti taga mehe ette käivat.. H. Raudsepp.
12. käärima (hrl. õlle kohta). Õlu käib, hakkas käima. *.. veel hilja öösel kuuleb Lea läbi oma neitsiune, kuis surutis tõrres käib ja viin sorinal astjasse jookseb. F. Tuglas.
13. (kahjustavalt) mõjuma; (kahjustavat) mõju avaldama. See töö käib tervisele, närvidele, närvide peale. Terav valgus käib silmadele, silmade peale. Kitsad kingad käivad varvaste peale. See müra käib kõrvadele. *Selle adraga ei tahtnud sulanegi künda, sest see käivat käte peale kui kurivaim. M. Mõtslane.
14. kellegagi, millegagi seotud olema, kedagi, midagi puudutama; maksev olema, kehtima. See korraldus meie kohta ei käi. Kelle kohta see märkus käib? Ta ei eitanud tema kohta käivaid kuuldusi. See nimetus käib eeskätt nooruki kohta. Teema kohta käiv kirjandus on hoolikalt läbi töötatud. *Iga tasane sosin ja naeruturtsatus näis käivat tema pihta. V. Gross. *Ketserite kohta käib seadus, et nad avalikult põletatakse. A. Hint.
15. kuuluma. a. (millegi juurde, hulka, sisse, alla). Aunimetuse juurde käis veel preemia. See käib tema ametikohustuste hulka. See käib seaduse, paragrahvi alla. Tema aastakäik ei käi enam mobilisatsiooni alla. *Taari vald oli kroonu oma ja käis vanasti Uuemõisa alla. E. Särgava. b. mingiks otstarbeks sobima v. ette nähtud olema. Moosipurkide peale käib tsellofaanpaber. Kuhu see mutter, kruvi käib? Niisuguse kübara juurde käib sulg. *Liiati arvas onu Juhan teadvat, et kalasupi juurde käib ilmtingimata valge viin.. H. Väli. *Harilikku filmilinti, mis fotoaparaadis käib, teadsid kõik. H. Pukk.
16. kõlama. a. kuuldav olema, kostma. Tema bassihääl käib üle koori. Elaguhüüded, heakskiiduhüüded käivad üle saali. „Tuld!” käis käsklus. Jutt käis valjult. Vanatädil käis iga asja peale „oh issand!”. Läbi oru käis sarvehüüd. Käis väike sulps. Käisid mõned paugud. Käis ilmatu kõmakas, kärgatus, raksatus, praks, hele plaks. Eemal käis paar tumedat mütsatust, tasane naksatus. Sammud käisid matsudes. Käis vabrikuvile, märgukell. *Ikka veel õites käib sumin... P. Haavaoks. b. sõnastatud olema. See laul käis umbes sedamoodi. Sõna-sõnalt käis ütlus nii. Ei mäleta enam, kuidas see salm täpselt käis.
17. ajaliselt edenema teat. ajalõigu sees. Käivad mängu viimased minutid. Suurem poiss oli viieaastane; väiksem käis kolmandat. Ta on kaheksateist täis ning käib üheksateistkümnendat. Taat käib üheksandat aastakümmet. Suvi käis esimest nädalat. *Kell käib keskhommikut.. H. Kiik. *Noh, Mirdi, millal sa siis lüpsma tuled? Õhviti käid esimest poega. M. Nurme.
18. (ihade, himude, tahtmiste jms. intensiivse esinemise kohta). Poisil käivad neelud õunte järele. Tüdruku himu käis ehete järele. Ei, sinnapoole ta iha ei käinud. *Sest vähema kui professoriameti järele ei käinud Karli plaanid. P. Viiding.
19. teat. viisil suletav olema. Uks käib lukku, haaki, konksu, riivi. Mantel käis eest haakidega kinni.
20. van mingis suunas asetsema. *Opman Rosenbergil oli .. kaks ruumikat tuba elukorteriks, mille aknad osalt õue, osalt aia poole käisid. E. Vilde. *Ta [= tuba] oli õhtu pool küljes ja aknad käisid rohuaeda. J. Mändmets.
21. olema. See käib minu põhimõtete, vaadete vastu. See töö käib mul üle jõu, üle mõistuse. *Väga tore värv: miski ei käi üle kastanpruuni. G. Meri (tlk).
22. kõnek toimima, talitama. Ta käiski selle soovituse järgi. Tuleb põhikirja järgi käia. Ma katsusin isa õpetust mööda käia. *.. küünlapäevasel peakoosolekul käisime oma vana põhikirja ja määruste järgi.. A. Hint.

alla käima
kvaliteedilt, tasemelt viletsaks, madalaks muutuma. Majand, tööstus, kaubandus käis alla. Selts, ajakiri, kultuur, kunst on alla käimas. Koorilaulu tase, sport käis alla. Tema viimase aja looming käib kunstiliselt alla. *„Portselan hakkab neil siiski alla käima,” arvas proua Taras.. J. Semper. || moraalselt laostuma, kõlbeliselt alaväärtuslikuks muutuma, põhja käima. Mees hakkas jooma ja käis alla. Kaarel käis joomisega alla. Nii alla käinud ta veel ei ole, et vargile läheks. Allakäinud inimene, tüüp!

ette käima

1. normaalsest, ettenähtust kiirema käiguga olema. Kell käib ette.
2. kellelegi löömiseks kaarti välja käima. Käis ruutu emanda ette. Käin sulle trumbi ette.
3. kõnek parem, etem olema. *.. ja ta teadis seda ka, et tubakasuitsu maik ja lõhn humala omadest igapidi ette käib. J. Mändmets.

hinge peale ~ hingele ~ hinge pihta käima vt hing [1]

[kellegi] jälgedes käima vt jälg

järel käima

1. kannul, taga käima, järgnema. Ta käis meil kogu tee nagu vari järel. Koer käib peremehel järel. Riina oli ilus tüdruk, eks tal käinud neid poisse järel küll.
2. kedagi otsimas, kutsumas, toomas jne. käima. Ma käisin tal kodus järel.

kaasas käima

1. kellegagi koos kõndima, liikuma v. kulgema. Ta käis minuga igal pool kaasas. Ma käisin nendega niisama, ajaviiteks kaasas. | piltl. Kõikjal käis nendega, neil ebaõnn kaasas. Püüdsime ajaga, moega kaasas käia.
2. millegagi koos esinema, kaasnema. Põletikuga käib kaasas naha punetus. *Ent nüüd ei käinud selle nutuga enam kaasas sääraseid kannatusi, nagu varem. A. Jakobson.

kaela peale käima vt kael

[kellelegi] kanna peale ~ kannale ~ kandadele käima vt kand

keelel ~ keelt käia laskma, [kelle(l)gi] keel käib vt keel

kerest läbi käima vt kere

kinni käima
sulguma; suletav olema. Uks käis paukudes kinni. Aken ei käi hästi kinni. Dress käib eest tõmblukuga kinni.

kodu(s) ~ koju käima vt kodu

(koht,) kus keiser jala käib vt keiser

kohut käima vt kohus [kohtu]

kokku käima

1. vastamisi, teineteise vastu liikuma. *.. ta [= kala] tugevad lõuad käisid kokku nagu tangid. J. Selg.
2. kokku puutuma, vastamisi, kokkupuutes olema. Meie põllud käisid naabertalu põldudega kokku. Talude piirid käivad omavahel kokku.
3. kooskõlas, vastavuses olema, ühte langema; (kokku) sobima. See ei käi minu vaadetega, seisukohtadega, arvamusega kokku. Meie huvid käisid kokku. *Praeguse ülikonnaga käiks muidugi kõige rohkem kokku must kõva kübar ehk „oktoober”.. O. Luts.
4. hrv koos käima (2. täh.) *Mu vanasse suletud silmadega koolimajja käis kunagi kokku pillikoor. O. Anton.

koos käima

1. koos kõndima, liikuma v. kulgema. Tüdrukud käisid alati mitmekesi koos. Nad käisid tükk teed koos. | piltl. Pahandused käivad sageli koos.
2. korduvalt, kindlaks määratud aegadel millekski kogunema, millekski kokku tulema. Kultuurimajas käib koos palju inimesi. Koos käidi ühe koolivenna juures. Näitering käib koos kaks korda kuus.

kuidas käbarad käivad?, [kellegi] käbarad käivad [kuidagi] vt käbarad

kuidas käsi käib?, [kellegi] käsi käib [kuidagi] vt käsi

(kõiki) rattaid käima panema vt ratas

käia laskma
märgib mingi tegevuse, toimingu hoogsat alustust v. selle täie hooga toimumist (hrl. imperatiivis). Jutustajat õhutati: „Ärge häbenege midagi, laske aga käia!” Kui sa selle kaubaga nõus oled, siis las käia! *Lase nüüd käia, sõber voorimees, niipalju kui su valge [= hobune] iganes võtab! O. Luts.

kätel ~ käsi käia laskma, [kelle(l)gi] käed käivad vt käsi

lahti käima
avanema; avatav olema. Aken käib lahti sissepoole. Kuidas see karp lahti käib? Kampsun käib õla pealt lahti.

lipsul käima vt lips [-u] [3]

luust ja lihast ~ lihast ja luust ~ luust ja üdist läbi käima vt luu vt liha

läbi käima

1. läbi kõndima v. sõitma; järjest teat. kohtades v. teat. isikute juures käima. Järjest käidi läbi ait, laut ja kuur. Käisin kogu turu läbi. Käisime sündmuspaiga samm-sammult läbi. Käis läbi kõik pered, korterid, toad, näitusesaalid. Tal on Eesti, pool ilma risti ja põiki läbi käidud. Arst käis kõik haiged korrast läbi. Linnas olles käisin kõik oma tuttavad ükshaaval läbi. | piltl. Kirjandus on läbi käinud pika arengutee.
2. kusagilt, millestki läbi minema, millegi v. kellegi kaudu kulgema. Metsatukast, heinamaanurgast käiakse läbi. Siit käib iga päev palju rahvast läbi. Käin korraks raamatukogust, pangast, kodunt läbi. Soe vesi käib torudest läbi. Pehkinud seintest käis tuul läbi. Detail käis mitme töölise käest läbi. Uurija käest käivad läbi kümned toimikud. Värin käib puust läbi. Sumin, kahin käib saalist läbi. Kõht käib läbi 'magu ja sooled töötavad (seedimisel)'. Need on sõjatulest läbi käinud, karastatud mehed. *Kui kokku võtta kõik need tüdrukud, kes on läbi käinud tema käte vahelt, saaks ikka päris pikk rida. J. Kärner.
3. (lühiajalise aistingu, tundmuse, mõtte vms. kohta). Seljast käis valujuga läbi. Südame alt käib kõhe tunne, külm tuul läbi. Värin käis kehast läbi – pääsemine tuli üle noatera. Poisist käis rõõmuvärin, ärevushoog läbi. Äkiline helluseviirg käis südamest, hingest läbi. See lärm käib pealuust läbi. Ei tea, mis mõtted tal peast läbi käisid.
4. millestki läbi suunduma v. ulatuma, käima (10. täh.) Kuusikust käis väike jalgrada läbi. Külast käib läbi suur maantee. Särgipalistusest käis läbi krookpael. || piltl läbiva joonena mitmes kohas esinema. See motiiv käib läbi mitmest jutustusest. Teosest käib punase joonena läbi rahva ühtsuse idee. *See tendents käis noore mõisniku kõnest, kogu ta mõttekäigust läbi.. E. Vilde.
5. suhtlema. Ta on täiesti erak, ei käi kellegagi läbi. Nad läksid tülli ega käi enam läbi. Me puutume kokku ja käime läbi, kuid erilist sõprust meie vahel ei ole. *Sattusin halba seltskonda, hakkasin kaarte mängima, jooma ja langenud naisterahvastega läbi käima.. A. Alas (tlk).
6. van (kooli, klassi) läbi tegema. *Näe, seal oli Miku Anna, pandi linna kooli, käis kooli läbi, kõik keeled olid suus.. M. Metsanurk.

maha käima

1. (teed, vahemaad) ära käima. Kümme kilomeetrit, versta on maha käidud. Käisime pika tee, kogu selle maa jalgsi maha.
2. (talitlemiseks, töötamiseks vajaliku energia lõppemise kohta). Kell, kellavedru on maha käinud. | piltl. *Kui Aadu juba „aktiivi” kallale asub, siis enne oota, kuni tal vedru maha käib. H. Väli.
3. van alla käima. *.. aga nagu ma kuulen, on see õnnetu inimene täiesti maha käinud; ta joovat otse halastamatult. O. Luts.

mööda käima

1. mööda kõndima, sõitma, liikuma vms. Ta käib minu majast, meilt mitu korda päevas mööda. Ta käib sellest kohast suures, kauges kaares mööda. Käib minust mööda, nagu oleksin ma õhk. Siit ei käi ühtegi autot mööda. | piltl. Ajakirjandus, kriitika ei saa puudustest vaikides mööda käia.
2. mööda kulgema, suunduma vms. Suur maantee käib meilt mööda. Siit ei käi ühtegi bussiliini mööda.