[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 sobivat artiklit.

kaim-u 21› ‹s

1. van (kauge) sugulane, hõimlane; kaaslane, seltsiline. Kalevite kaimud. *Taasleitud omakse ja kaimu / vürst kauni kaasa juurde tõi. B. Alver (tlk). || vader, vennas. *Jänes .. nägi põõsas uperdavat siili, peatus ja hüüdis: „Kaim, kaim, mis sina seal teed?” A. Jakobson.
2. nimekaim. *„Juss,” teatas Näll. „Mina olen ka Juss,” ütles mees. „Siis oleme kaimud,” kuulutas Näll .. A. Vanapa.

kiim-a 23› ‹s

1. ind [inna], suguiha (inimeste puhul üldiselt halvustava varjundiga); kiimalus. Kiimale, kiima minema. Loomad on kiimas, kiimal. See on üks kiimas vanamees. *.. soe ja sume sajujärgne ilm – küllap säärase ajaga on lindudelgi kiimad kihevil. M. Raud. *Ilmse kiimaga silmis rippus väheldane brünett mehe käsivarrel .. M. Jürna.
2. hrv kirglik, tugev tung v. iha. *.. röögatas kättetasu kiimast kui metsloom. M. Metsanurk.

kivim-i 2› ‹s
geol mineraalide, vulkaanilise klaasi v. orgaaniliste ühendite kõva kogum, mis on tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Aluseline, happeline kivim. Kristalsed kivimid. Kivimi kõvadus, tihedus, värvus. Kivimi mineraloogiline, keemiline koostis. Graniit on kõva, liivakivi pude kivim. Kuu kivimid.
▷ Liitsõnad: aher|kivim, aluspõhja|kivim, karbonaat|kivim, katte|kivim, leelis|kivim, lähte|kivim, magma|kivim, moonde|kivim, purd|kivim, purske|kivim, savi|kivim, sette|kivim, süva|kivim, tardkivim.

kriim-u 21 komp kriimum e. kriimem superl kõige kriimum e. kõige kriimem

1.skriimustus. a. piklik marrastus, väike piklik haav vms. Verine kriim põsel. Käsivars oli sinine ja kriime täis. See ka mõni haav, ainult tühine kriim. Mu käed olid kriimudes. Mees tuli sõjast ilma ühegi kriimuta 'väikseimagi haavata' tagasi. |adverbilaadselt›. *Jalad olid kriimul, tallad valutasid. E. Maasik. b. kriimustus mingi eseme pinnal. Kapiuksel, laual on kriimud peal. Käekott, uued kingad juba kriime täis. Kivi pinnal, kaljul olid suured kriimud. Klaasil polnud märgata ühtegi kriimu.
▷ Liitsõnad: haava|kriim, jää|kriim, küüne|kriim, naha|kriim, oksakriim.
2.adjkriimustustega, kribitud, kriimuline. Sääred on kriimud ja põlv plaastris. Kass küünistas poisi käe kriimuks.
3.sjutt, vööt, triip. Kristallil on vertikaalsed kriimud.
▷ Liitsõnad: pori|kriim, tahma|kriim, verekriim.
4.adjvöödiline, jutiline, triibuline; (jutiliseks, triibuliseks) määrdunud. Metssea kriimud põrsad. Meie kassil kriimud silmad.. Mudast, porist kriimud jalad, sääred. Lastel näod, suud marjasöömisest õige kriimud. Higine nägu muutus pühkimisel veelgi kriimumaks. Kriimuks nutetud silmad. Pesime küll aknaid, aga ikka näisid need veel kriimud. Saunakütja oli nõest kriim. *.. jutustas oma Leenist ja kriimu peaga lambast. J. Parijõgi.
5.skriimuline (2. täh.) loom (ka hundi kohta). *Kes aga noore värvukese tähtsusest midagi ei pidanud, oli hallikriim kass – väikeste kriimude ema. H. Jõgisalu.

(ei ~ mitte) kriimu ridagi vt rida

käim-a 23› ‹s

1. käimine. *Kui on käidud kauged käimad, / verre jäetud vaenuväljad.. A. Mälk. *.. siis kobrutanud [meri] nagu randlase õllekeha käima ajal.. H. Jõgisalu.
2.hrl. pl.nlj jalg; jalanõu. *„Ise liigutab vaevalt käimasid, aga näe, siia kooberdas!” pahandab keegi.. H. Luik. *Elmar läks Ainu tuppa ja tillutas seal lakksaapaid: „Kihvtid käimad,” kiitis ta. L. Vaher.

käima peal olema, käima peale saama
(rase-oleku v. rasedaks jäämise kohta). *.. Eet, räägitakse, pidavat jälle olema käima peal .. A. Hint. *Näe, neitsi Mariagi oli alles nooruke, kui temaga ime sündis, et sai käima peale .. A. H. Tammsaare.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur