[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kaik ‹kaigu 21› ‹s›
hrl luulek kaikuv hääl; kaikumine. *Vait mets on vajund endasse, / ei kuule laanes ainsat kaiku. J. Kärner. *.. sellest [= laulujorust] üle kajab / sae laul ja kirve kaik. V. Sõelsepp.

katik ‹-u 2› ‹s›

1. fot fotoaparaadi seadis valgustundliku fotomaterjali vajaliku kestusega säritamiseks. Katikut avama, vinnastama. Klõpsusid kaamerate katikud.
▷ Liitsõnad: kesk|katik, pilukatik.
2. ehit tulekindlast materjalist kaitse korstnal (korstnakrae), ahjudel, suitsulõõril neis kohtades, kus nad puutuvad kokku hoone puitosadega. Tellistest, betoonist, tsinkplekist katik.
3. tehn sõidukimootori radiaatori reguleeritav ribi(kate)

kehik ‹-u 2› ‹s›
puust v. puukoorest poolvakk (ka vastav endisaegne mõõt)

kesik ‹-u 2› ‹s›
põrsast vanem, kuid mitte veel täiskasvanud siga. Põrsaohtu kesikud. Kesikuid kasvatama. Kesik oli lahja. Kesikud ruigasid sulus. *Harilikult oli meil viis-kuus suuremat siga, peale selle mõni kesik või emis põrsastega. M. Metsanurk.

kihik ‹-u 2› ‹s›
arheol õhuke kiht

kiik ‹kiige 22› ‹s›

1. mitmesuguse ehitusega kiikumisvahend. a. postide külge kinnitatud võllilt allarippuvatest aistest v. nööridest ja nende vahele kinnitatud lauast v. laudadest koosnev kiikumisvahend. Tüdrukud istusid, poisid seisid kiigel püsti. Ajas kiigel üle võlli. Kiik kiikus hoogsalt üles ja alla. Eemalt kostis kiige kääksumist. Lähme kiigele, kiige alla! 'lähme kiikuma, lähme kiigeplatsile'. b. posti vm. tugipunkti peale asetatud laud v. palk, mille otstele asuvad kiikujad
▷ Liitsõnad: küla|kiik, nöör|kiik, pöör|kiik, püst|kiik, rõht|kiik, võllkiik.
2. häll, kätki. Laps magas rahulikult kiiges. Laes rippus kiik lapsega.
▷ Liitsõnad: võrkkiik.

kiik ‹kiigu 21› ‹s›
hrv kiikumine. *Laisalt vaovad harvad pilved,/ uniseks teeb sind see kiik. A. Sang. || sport (võimlemisel:) ülesirutatud kõhuliasendis kiikumine vaheldumisi pea ja jalgade suunas

kirik ‹-u 2› ‹s›

1. (suur torniga v. tornidega) ehitis kristlikuks jumalateenistuseks. Luteri (usu), õigeusu kirik. Tarvastu, Kullamaa kirik. Oleviste, Kaarli kirik. Hanila vene kirik. Gooti stiilis, keskaegne kirik. Paekivist, puust kirik. Kahe-, kolmelööviline kirik. Kiriku uks, võlvid, katus, käärkamber, kooripealne. Eemalt paistsid kirikute tornid. Laulatus toimus kirikus. Loll saab kirikuski peksa.
▷ Liitsõnad: abi|kirik, pea|kirik, toomkirik; koda|kirik, kuppel|kirik, saalkirik; kindlus|kirik, linna|kirik, maakirik; kivi|kirik, puukirik.
2. kirikus (1. täh.) peetav jumalateenistus. Kirikus käima. Kirikusse minema. Täna kirikut ei ole. Pärast kirikut mindi kohe koju. Jõuluõhtul sõideti kirikusse. Kirikut sisse lööma 'jumalateenistuse algamise märgiks kirikukella lööma'. Kirikut välja lööma 'jumalateenistuse lõppemise märgiks kirikukella lööma'.
▷ Liitsõnad: jõulu|kirik, lauakirik.
3. kirikulised, kirikurahvas. *Niisugune nõupidamine oli juba enne jumalateenistust elav, võttis aga siis, kui kirik oli välja tulnud, veel suuremat hoogu .. E. Vilde.
4. mingi usundi (hrl. kristluse) v. selle eri suuna kõrgeim, tsentraliseeritud organisatsioonivorm. Luteri, katoliku, õigeusu, metodisti, adventisti, baptisti, anglikaani kirik. Kiriku dogmad, õpetus. Kiriku liige. Kirikusse kuuluma, kirikust välja astuma.
▷ Liitsõnad: riigi|kirik, vabakirik.

(kindel) kui ~ nagu aamen kirikus vt aamen

kirik keset küla
(kasut. eri võimaluste korral mingi vahepealse, keskmise võimaluse, kesktee kohta). *Kutsusin neid Tallinna ühisele nõupidamisele. Tartu mehed taas kutsusid meid sinna. Siis tegin ettepaneku teha kirik keset küla ja tulla kokku Tapal. J. V. Veski.

kivik ‹-u 2› ‹s›
tihedalt kokkukuhjatud kivide ala. Kivikuid on meil kõige enam Põhja-Eesti rannikul.

kopik ‹-u 2› ‹s›
kõnek kopikas. *Teate, mis see oli? Setukese käest kolme kopiku eest ostetud .. jalaga soolatops. A. Kitzberg.

kotik ‹-u 2› ‹s›

1. zool Vaikse ookeani põhjaosa rannikumerede väärtusliku karusnahaga loivaline (Callorhinus ursinus). Kotikuid küttima. Kotikute koloonia.
2. selle looma karusnahk. Kotikust krae.

kriik ‹kriigi 21› ‹s›
geogr kuival ajal ärakuivav jõeke Austraalias ja USA edelaosas

kuhik ‹-u 2› ‹s›

1. koonusjas, kuhjataoline moodustis. Mutimulla, sipelgapesade kuhikud. Kadakate kaharad kuhikud. Põõsalinnupesa oli kuivadest taimekõrtest kõrge kuhik. Madala, kõrge kuhikuga hõbesõlg. *Silmapiir on kaetud väikeste jäämägede sakiliste kuhikute, kuupide ja saadudega. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: kasvu|kuhik, mulla|kuhik, mäe|kuhik, pesa|kuhik, rinna|kuhik, rusukuhik.
2. geogr ümmargune terava tipuga kõrgendik

kupik ‹-u 2› ‹s›
kõnek kuupmõõt (kuupsüld, kuupmeeter vm.). Ostis kaks kupikut puid. *Teised, tema naabrid, teenivat praegu raudkivide veoga.. Kupikust makstavat kolmkümmend krooni.. E. Krusten.

kusik ‹-u 2›

1. ‹s› allakusija
2. ‹adj› murd (hobuse kohta:) peru ja kergesti kust pilduv. *Ja kus pritsib [auto] aitähi asemel head ja paremat vastu silmi, just nagu kusik mära. K. Saaber.

kuuik ‹-u 2› ‹s›
kuuest esemest, isikust, riigist vm. koosnev rühm. Ründelennukite kuuik. Võrkpallis tuli esikohale meie kuuik. Jäähokis algasid A-rühma kuuiku mängud.
▷ Liitsõnad: esikuuik.

kõik ‹kõige, kõike, kõigesse e. kõike pl. nom kõik pl kõikide e. kõigi, kõiki, kõikidesse e. kõigisse 22› ‹pron›
määratlev asesõna
1. ‹mitmuslikus vormis›. a. ‹substantiivselt› igaüks, viimane kui üks. Kõik olid kohal. Kõik koos asuti teele. Rääkis seda kõigi kuuldes. Annab kõigile head nõu. On kõigile eeskujuks. Kõigil on palju tööd. Koer on kõigiga sõber. Peaaegu, eranditult kõik olid sellega nõus. Nad tegid seda kõik kordamööda. Me tuleme kõik. Kõik kui üks mees. Kõik olid purjus. Kõik ei saa sellest aru. Üks kõigi eest, kõik ühe eest. Kõik ei mahu marjamaale, muist jääb ikka karjamaale. *Ta oli kõigil suus, kõik rääkisid temast.. E. Krusten. b. ‹adjektiivselt›. Kõik õpilased. Kõigi reeglite kohaselt. Kõigi mugavustega korter. Kõik uksed ei olnudki lukus. Ta sooritas kõik katsed hästi. Pikapeale saime kõikidest raskustest üle. Kõiki jutte ei maksa uskuda. Kaalub kõik võimalused läbi. Kõik palved olid asjata. Kõik kohad on prahti täis. Oli kõigis kolmes raundis oma vastasest üle. Nad kõik hukkusid. Meil kõigil on see teada. Tegi samuti nagu kõik teised ees. Kõik need on pisiasjad. Näitusel on eksponeeritud kõik 150 maali. Hirmu pärast tõusid tal kõik karvad peas püsti.
2. ‹ainsuslikus vormis›. a. ‹substantiivselt› kogu kõne all olev, küsimusse tulev tervikuna. Kõik on korras. Väljas on kõik rahulik. Vale, tühi lori kõik. Kõik oli tühi töö ja vaimunärimine. Ma taipasin kõik. Tegi kõik, mida suutis. Räägiti kõigest pikalt ja laialt. Kõiges oli märgata hoolitseva peremehe kätt. Ta on kõigega nõus, on kõigeks valmis. Olen kõiges süüdi. Kõike ei maksa südamesse võtta. Esitas kõige kohta küsimusi. Temast võib kõike oodata. Elus tuleb kõike 'igasuguseid asju' ette. Jäi kõigele vaatamata, kõigest hoolimata oma arvamuse juurde. Nüüd on kõik läbi! Rääkis ja õiendas, aga kõik asjata. See pole veel kaugeltki kõik. Nad kaotasid tulekahjus kõik. See on kõik, rohkemat ära looda. Pärast sõda tuli kõike otsast alustada. See meeldib mulle üle kõige 'kõige enam, rohkem kui miski muu'. Kõige tipuks, kõige krooniks 'lisaks kõigele muule'. Lõpp hea, kõik hea. Kõik ei ole kuld, mis hiilgab. *Tema ju Vändras kõik: valitseja ja kohtumees ja kirjutaja ja puha... E. Särgava. || kõnek rõhutab millegi rohkust. Mida sa kõike ei taha! Mida sa kõik ära ei näe! Sa oled mulle kõik 'tähendad mulle väga palju, oled rohkem kui keegi v. miski muu'. *Kes teab, mis temagi kõik on kannatanud! M. Metsanurk. || kõnek esineb lause lõpul kokkuvõtva v. rõhutava sõnana. Mis nad teha saavad, ma ei lähe – ja kõik! *Tema tahab teha Hundipalu Tiidu eeskujul, kel on juba rohtaed ja kõik. A. H. Tammsaare. *Kuidas – miks? Tahan ja kõik. O. Anton. b. ‹adjektiivselt› kogu, terve (nominatiivis need harilikumad kui kõik). Laps värises kõigest kehast. Ta jäi kõige ümbritseva suhtes ükskõikseks. Ma ei jõua kõike tööd ära teha. Kõik lootus pole veel kadunud. Tema on kõige kurja juur. Karjus kõigest kõrist. Soovin sulle kõike head. Kõik see aeg olin kodus. Rebib, sikutab kõigest jõust. Kõigele sellele peab lõpp tulema. Kõik muu on ülearune. *Kas sa arvad, et ma ei tea, mis kõik maailm teab.. L. Koidula. *Mul on palju pliiatseid, kõik sahtel täis, aga lillat ei ole. L. Hainsalu.

kõige liha teed minema vt liha

kõigest hingest vt hing [1]

kõigest kõike
ainult, üksnes. *Tol ajal polnud ta veel tuntud luuletaja, vaid kõigest kõike meie roodu reamees. V. Gross.

kõigest südamest vt süda

kõigest väest vt vägi

kõigi nelja (~ seitsme) tuule poole vt tuul

kõike hinge tagant ~ takka ära andma vt hing [1]

kõike ühele kaardile panema ~ asetama vt kaart [1]

kõiki kraane kinni keerama vt kraan

kõiki rattaid käima panema vt ratas

kõiki sildu põletama vt sild

kõik see mees vt mees

[kellelgi] pole kõik kodus vt kodu

(üks) kama kõik olema vt kama

üks (ta) mats kõik vt mats [-i]

kõrik ‹-u 2› ‹s›
etn
1. sõba, Kagu-Eesti naiste valge v. helehall villane suurrätik
2. kokkuõmblemata vaipseelik, ümbrik

kõvik ‹-u 2› ‹s›
geol ümbrusega võrreldes vastupidavamaist, kõvemaist kivimeist koosnev positiivne pinnavorm. Vasalemma kõvik. *Väinameres aluspõhjalisel kõvikul asuvad Papilaid, Papirahu ja Kesselaid. U. Sepp.

käbik ‹-u 2› ‹s›
sõrmedel 8-kujuliselt keritud vihike (hrl. põimimis- v. sõlmimistöödeks)

käik ‹käigu 21› ‹s›

1. käimine, astumine, kõndimine. Sinna on veerand tundi kiiret käiku. Mehe käik läks järjest kiiremaks. Nad kiirendasid käigu jooksuks. Tasandasime, aeglustasime käiku. Hingeldab väsitavast, kiirest käigust. Ajan käigu peal mantli selga. Käigult visatud pallid ei tabanud. Tormas minema, käigu peal, käigul kübarat pähe sättides. Tulistas automaadist käigu pealt. Hobuse käik oli nobe. || käimise (isikupärane) erilaad, kõnnak. Hiiliv, õõtsuv, vaaruv käik. Tüdrukul oli nõtke käik. Koeral on omapärane viltu käik. Ma tunnen ta juba eemalt käigust ära.
▷ Liitsõnad: jala|käik, kiir|käik, külis|käik, tagurpidi|käik, teekäik; rong|käik, triumfikäik.
2. liikumine, kulgemine. Auto, rong, laev aeglustas, tasandas, kiirendas käiku. Kiire käiguga purjekas. Käigus on kaks lisarongi. Buss jäi käigust ära. Vanasti määrati aega päikese ja tähtede käigu järgi. *Ajal pidi siis küll palju aeglasem käik olema kui praegu. J. Semper. || (hrl. masina, masinaosa, mehhanismi jne. kohta:) liikumine, töötamine. Kella käiku reguleerima. Kerge käiguga kirjutusmasin. Vesiratta puuduseks on tema aeglane käik. Masinaid hoiti käigus. Rihmade ja hoorataste käik aeglustus. Anti käiku 'ekspluatatsiooni, töösse' uus tehas, katlamaja. *Ta jälgib hoolega telgede käiku, kuulab süstikute valju plaginat.. A. Jakobson. || tehn mehhanismi liikuva osa liikumine ühest piirasendist teise; kaugus nende äärmiste asendite vahel. Kolvi käik. Rooli käik.
▷ Liitsõnad: vähikäik.
3. teat. paigas, kohas käimine (mingi asja toimetamiseks, millegagi tutvumiseks jne.). Tal on tähtis, salajane, kahtlane käik ees. Tuleb veel teha käik poodi, vallamajja. Meie esimene käik oli piletikassasse. See käik oli asjata – teda ei olnud kodus. Minu käigud on seda korda käidud. Ma ei tarvitse oma käikudest kellelegi aru anda. Võtsime ette pikemaid käike ümbruskonna kaunitesse paikadesse. Igaühel oma käigud ja õiendamised. *Selline siseühenduse aurik teeb keerukaid käike, põigates sügavatesse lahtedesse ja väljudes jälle sedasama teed kaudu. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: ameti|käik, eksi|käik, jahil|käik, jalutus|käik, kinos|käik, kirikus|käik, kohtus|käik, kontroll|käik, kosjas|käik, külas|käik, linnas|käik, luure|käik, patrull|käik, poes|käik, ring|käik, rööv|käik, sõja|käik, teatris|käik, tutvumis|käik, vaenu|käik, võõrsil|käik, õppekäik.
4. areng, kulg. Läbirääkimiste, sündmuste, ajaloo käik. Asjade loomulik käik. Tööde, võitluse, lahingu, sõja käigus toimus pööre. Arutluse, diskussiooni, vaatluse käigus selgus.. Operatsiooni käik tuli pisiasjadeni ette näha. Jättis ettekande käigus vähemolulisi asju välja. Vaidluse, vestluse käigus ilmnesid huvitavad asjaolud. Kannatanu ei andnud asjale ametlikku käiku. *Algul tuli koosoleku käik paberile visandada, et midagi ähmiga segi ei ajaks. H. Kiik. || käigul ~ käigu peal, käigult ~ käigu pealt piltl otsekohe, ettevalmistuseta v. pikema arutlemiseta. Seda probleemi ei saa käigul(t), käigu peal(t) lahendada. Peo kava tuli käigu pealt muuta.
▷ Liitsõnad: alla|käik, arenemis|käik, arengu|käik, asja|käik, edu|käik, elu|käik, haridus|käik, keerd|käik, kujunemis|käik, käe|käik, lahendus|käik, mõtte|käik, sündmus|käik, teenistus|käik, tegevus|käik, töökäik; aastakäik.
5. pikk kitsas kulgemistee millegi vahel v. sees. Lossikeldri, labürindi käigud. Maa-aluses käigus oli pime. Koopad olid omavahel käikudega ühenduses. Põgenikud kaevasid käigu müüride alt läbi. Käik hargnes kaheks. Maja ja tara vahel oli kitsas käik. Vanalinnas on rohkesti kitsaid tänavaid ja käike. Raekoja platsilt viib kitsas Saia käik Pikale tänavale. Voodiridade vahele jäi kitsas käik. *Kõik teed ja käigud tuiskas täis, sadamasilla otsas oli kõrge hang. J. Parijõgi. || loomade, putukate pikk kitsas kaevand. Hiirte, rottide, muttide käigud mullas. Rebaseurust viib maapinnale mitu käiku. Vihmaussid tirivad oma käikudesse puulehti. Sipelgapesa käigud. Kooreürask uuristab koore alla käike.
▷ Liitsõnad: inim|käik, kaevandus|käik, kaitse|käik, kald|käik, keerd|käik, koobas|käik, kõrval|käik, läbi|käik, pea|käik, rõht|käik, sala|käik, sisse|käik, tagavara|käik, trepi|käik, umb|käik, vahe|käik, vari|käik, võlv|käik, ühendus|käik, ülekäik; arkaad|käik, kaar|käik, risti|käik, sammaskäik; kuulme|käik, ninakäik.
6. (mängudes:). a. (males, kabes:) malendi v. kabendi järjekordne üleviimine mängulaua ühelt väljalt teisele. Musta, valge käik. Tugev, nõrk käik. Viik tuli käikude kordamisega. Käigul on valge, must. Suurmeister võitis 20. käigul. Tegi ajahädas mõtlematu käigu. Ma ei mängi malet, vaevalt käike tunnen. Matt kahe käiguga. Tugev maletaja oskab mitu käiku ette näha. b. (kaardimängus:) teat. kaardi lauale käimine
▷ Liitsõnad: ava|käik, male|käik, ratsu|käik, sund|käik, võidukäik.
7. lõuna-, õhtusöögi eraldi järguna serveeritav roog. *Inger teeb talle korraliku kolme käiguga lõuna. M. Traat.
8. käigukasti kaudu lülitatav teat. kindel jõuülekandeaste liiklusvahenditel ja masinatel. Vajutas, lükkas käigu välja, sisse. Sõidab esimese, teise käiguga. Autojuht, traktorist, buldooserijuht vahetas käiku. Lülitas sisse kolmanda käigu.
▷ Liitsõnad: edasi|käik, tagasi|käik, täis|käik, tühikäik.
9. muus motiiv, fraas vm. eri kõrgusega helide järgnevus
10. võte, manööver. Peen, osav käik. Kogu lugu on taktikaline käik tähelepanu kõrvalejuhtimiseks.
▷ Liitsõnad: taganemiskäik.

käiku laskma ~ panema, käiku minema

1. käima panema, tööle rakendama, ekspluatatsiooni andma; tööle hakkama, ekspluatatsiooni minema. Tehast, ettevõtet, vabrikut, kaevandust käiku laskma. Läks käiku elektrijaama esimene järk.
2. vahendina tarvitusele, käibele võtma; vahendina tarvitusele, käibele minema. Lasti käiku uued rahatähed. Poiss laskis rusikad käiku 'hakkas rusikaid tarvitama'. Käsitsivõitluses läksid käiku täägid, püssikabad, labidad.
3. liikvele, ringlusse laskma; liikvele, ringlema minema. Nad lasksid käiku mitmesuguseid kuuldusi. *Ja kohe on näha, et majas on meister, kes ei korja raha suka- või püksisäärde, vaid paneb selle käiku – talu heaks. O. Luts. *Käiku läks mõte: „Teeme streiki.” H. Kruus.

käpik ‹-u 2› ‹s›
labakinnas. Soojad, villased, hallid, kirjud, mustrilised, kärbsekirja käpikud. Paar käpikuid. Käpikuid kuduma. Pani, tõmbas käpikud kätte. Tal on käpikud käes. Käed hakkasid käpikuis külmetama. Poiss tõmbas vasakust käest käpiku.

käsik ‹-u 2› ‹s›

1. käsilane, sabarakk, kuulekas tööriist. Okupantide käsikud. *..viimane, keda ajalehes tunaeile juutide käsikuks kuulutati, oli Max Planck.. J. Kross.
2. ‹hrl. pl.› sport kahest metallkerast v. -kettast ja neid ühendavast käepidemest spordivahend käte ja õlavöö treenimiseks, hantel. Harjutused käsikutega.
3. murd kapp [kapa]; kibu

kätik ‹-u 2› ‹s›
murd soosaar, kõrgem koht keset lagedat raba. *Eemalt paistsid kätikud saartena soost. J. Mändmets.