[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

köis ‹köie, köit 35› ‹s›
jämedam tugevast tekstiilkiudainest kinnitamis- ja sidumis-, ka jõu ja liikumise ülekandmisvahend. Kanepist, džuudist, nailonist köis. Punutud, keerutatud köis. Tõrvatud köied. Pikk, lühike, jäme, tugev, vastupidav köis. Köit valmistama, keerutama 'sõõretest ja keedest kokku keerutades valmistama'. Seob koorma köiega kinni. Ämber tõmmatakse köiega üles. Ronib, laskub köie abil. Poiss ronis köit mööda üles. Mehed sikutavad, tirivad köit, köiest. Köietantsija käib köiel. Köit vedama 'köieveost osa võtma'. Peoplats oli köitega piiratud. Poksija paiskas vastase köitesse 'poksiringi piiravatesse nööridesse'. Mõisa köis – las lohiseb. || ‹sisekohakäänetes› (osutab kellegi v. millegi kinnitamisele, kinniolekule v. sellest olukorrast vabanemisele). Paneb, viib lehmad, lambad köide. Hobune on ristikuädalal köies. Tõi õhtul lehma nurmelt köiest koju. *..meresõidukõlblik pole see kolmemastiline enam kindlasti, ehkki ta köies seistes põhja ei vaju. T. Tasa (tlk). | piltl. *Külainimesel, kes on kümne köiega seotud oma maalapi külge, pole kerge kodukohta maha jätta. P. Kuusberg.
▷ Liitsõnad: kanep|köis, kapron|köis, manilla|köis, nailon|köis, sisalköis; ankru|köis, julgestus|köis, kinnitus|köis, laeva|köis, nooda|köis, poomis|köis, puksiir|köis, pääste|köis, tõste|köis, veo|köis, võrguköis; vaenuköis.