[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 83 artiklit

agro|foon
põll mulla olukord, mis tingib kõrgema v. madalama saagi. Hea, optimaalne agrofoon. Halval agrofoonil annab see sort kesist saaki.

aku|patarei
el kõrgema pinge saamiseks jadamisi ühendatud akud

apellatsiooni|kohus [-kohtu]
jur kõrgema astme kohus, kus alama astme kohtu otsus sisuliselt läbi vaadatakse (ning uus otsus tehakse)

apelleerima42

1. (apellatsioonikohtusse) edasi kaebama; palve v. kaebusega kõrgema instantsi v. organi poole pöörduma. Talupoeg võis apelleerida isegi kindralkubernerile või õuekohtusse.
2. toetust, mõistmist jne. otsides kellegi v. millegi poole pöörduma. Mõni apelleerib tunnetele, mõni mõistusele.

arbitraaž-i 21› ‹s

1. jur juriidiliste isikute vahelisi majanduslepingutest tulenevaid vaidlusi lahendav organ; vahekohus. Riiklik, ametkondlik, rahvusvaheline arbitraaž. Arbitraaži otsus.
2. maj väärtpaberite v. kauba ostmine ja kohe kõrgema hinnaga edasimüümine

armee|kindral
sõj kõrgema ohvitseri sõjaväeline auaste mitmes riigis

arst-i 21› ‹s
kõrgema meditsiinilise haridusega isik, kellele on antud õigus oma kutsealal töötada. Hea, tuntud, kuulus arst. Polikliiniku, haigla arstid. Arsti visiit. Läksin arsti juurde läbivaatusele. Käis linnas arsti juures. Läks arstile, käis arstil. Haigele kutsuti arst koju. Arst pani diagnoosi, määras ravi, kirjutas retsepti. Arstiks õppima. Missugune arst sind ravib? || haiguste parandaja rahvameditsiinis. Loodusrahvastel oli nõid ühtlasi ka arst. Igal hädal oma arst, igal tõvel oma tohter.
▷ Liitsõnad: era|arst, eri|arst, haava|arst, hamba|arst, ihu|arst, jaoskonna|arst, kiirabi|arst, kohtu|arst, kooli|arst, kurgu|arst, kõrva|arst, laeva|arst, laste|arst, looma|arst, maa-|arst, naiste|arst, närvi|arst, palati|arst, pea|arst, pere|arst, ravi|arst, sanitaar|arst, silma|arst, spordi|arst, sõjaväe|arst, sünnitusabi|arst, tuberkuloosi|arst, usaldus|arst, vaeste|arst, valve|arst, veterinaararst; ime|arst, küla|arst, nurga|arst, rahvaarst.

au|kõrgendus
kõnek kõrgema auastme v. ameti andmine. Loodab aukõrgendust saada. Värsket majorit õnnitleti aukõrgenduse puhul.

auru|katel

1. tehn seade atmosfäärirõhust kõrgema rõhuga (vee)auru tootmiseks, aurugeneraator
2. lokomobiil. Rehepeksumasin ja aurukatel.

auto|trafo
el transformaator, mille madalama pinge mähis on osa kõrgema pinge mähisest

dekreet-reedi 21› ‹s

1. riigipea v. kõrgema riigivõimu määrus vm. akt. Vana-Rooma keisrite, konsulite, senati dekreedid. Pariisi Kommuuni dekreedid. Valitsuse dekreet. President kirjutas dekreedile alla, andis välja dekreedi. | piltl. *Tal on kõva dekreediga keelatud ütelda kundedele häbematusi. L. Tigane.
2. nõuk kõnek dekreetpuhkus. Naistöötaja läks, jäi dekreeti. Ta on järgmise kuu keskpaigani dekreedis.

dentist-i 21› ‹s
med (kõrgema erihariduseta) hambaarsti nimetus mõnel maal

direktiiv-i 21› ‹s
kõrgema organi poolt allorganeile v. juhataja poolt alluvaile antud juhend, juhtnöör. Euroopa Nõukogu direktiivid. Meditsiiniseadmete, tarkvarapatentide direktiivid. Direktiiv jõustub järgmisest aastast.
▷ Liitsõnad: eurodirektiiv.

doktori|vorst
pekitükkideta, kõrgema sordi keeduvorst

edasi|kaebus
jur kõrgema astme kohtule esitatud kaebus (madalama astme kohtu otsusega mitterahulolemise korral)

eksmatrikuleerima42
üliõpilast nimekirjast kustutama enne kõrgema õppeasutuse lõpetamist; ant. immatrikuleerima. Ta eksmatrikuleeriti nõrga õpiedukuse tõttu.

emiir-i 21› ‹s
valitseja, vürsti vm. kõrgema võimukandja tiitel islamimaades; selle tiitli kandja

farmatseut-tseudi 21› ‹s
(kõrgema haridusega) spetsialist farmaatsia alal

insener-i, -i 10› ‹s
hrl. kõrgema tehnikaalase haridusega spetsialist, mingi tehnikaharu spetsialist. Diplomeeritud insener. Inseneriks õppima. Töötab tehases insenerina.
▷ Liitsõnad: automaatika|insener, ehitus|insener, elektri|insener, energeetika|insener, geodeesia|insener, järelevalve|insener, keemia|insener, konstrueerimis|insener, labori|insener, laeva|insener, maaparandus|insener, majandus|insener, mehaanika|insener, mäe|insener, parda|insener, patendi|insener, raadio|insener, sõjaväe|insener, teede|insener, tehnoloogia|insener, töökaitse|insener, töökorraldus|insener, valveinsener; pea|insener, vaneminsener.

insiigniad1› ‹spl
võimu v. au välised sümbolid, kõrgema aukandja tunnused (näit. valitsejal kroon ja valitsuskepp)

investituur-i 21› ‹s
aj
1. pidulik läänistus
2. kõrgema vaimuliku ametisse seadmine

kantsler-i, -it 2› ‹s

1. kõrgema riigiametniku (mõnedes maades peaministrile vastava riigimehe) nimetus. Siseministeeriumi kantsler. Austria kantsler. Otto v. Bismarcki kutsuti Saksamaa raudseks kantsleriks.
▷ Liitsõnad: ase|kantsler, föderaal|kantsler, liidu|kantsler, lord|kantsler, riigi|kantsler, varakantsler.
2. aj kuningliku kantselei ja arhiivi ülem keskajal
3. (mõnede maade ülikoolis:) tegevjuht. Helsingi ülikooli kantsler.

kassatsioon-i 21› ‹s
jur jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine ning otsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus

kavaler-i, -i 10› ‹s

1. naiste vastu tähelepanelik ja viisakas mees; naise meespartner seltskonnas, lauas, tantsul vm. Viisakas, galantne, peen, tõeline kavaler. Ta oli seltskonnas alati tähelepanelik kavaler. Mis kavaler sa oled, kui sa oma daami eest ei hoolitse! Tantsuõpetaja näitas, kuidas kavaler oma partnerit juhib. *Märt .. tahtis korraliku kavalerina Marit lauda tagasi saata. A. Liives.
2. meesaustaja, -kallim, peigmees. Tüdrukul on mitu kavaleri. Räägitakse, et kavaler jätnud Laine maha. Neiu otsis, leidis endale peagi uue kavaleri.
3. teat. ordeni, medali v. üldse (kõrgema) aumärgiga autasustatu. Georgi Risti kavaler. Vabadusristi kavaler.
4. aj õukonna-aadlik, rüütel. *Kogu Buda kihas korraga tundmatuist kavalerest, õilsa näo ja uhke tegumoega aadlikest. A. Murakin (tlk).

kesk|õli
keem kergõlist kõrgema, raskõlist madalama keemistemperatuuriga õli

kessoon|tõbi
med haiguslik seisund, mis tekib kiirel siirdumisel kõrgema õhurõhuga keskkonnast madalama õhurõhuga keskkonda. Tuuker, kessoonitööline jäi kessoontõppe.

kinnitus-e 5› ‹s

1. millegi külge kinnitamine v. kinnitumine; kinnitav vahend v. seadis. Tala kinnitus. Detailide kinnitus konksudega. Kaante kruvideta kinnitus. Kinnituseks kasutatakse nööpe, polte. Tuleb kontrollida aparaadi kinnitust.
▷ Liitsõnad: kruvi|kinnitus, liim|kinnitus, nael|kinnitus, poltkinnitus; kannakinnitus.
2. kindlamaks, tugevamaks, vastupidavamaks, kestvamaks muutmine; kindlamaks, vastupidavamaks muutev aine, sündmus, asjaolu vms. Kauba kinnituseks tehti liigud. Sõpruse kinnituseks vahetati aadresse. *Jah, jah, toit tervisele toeks. Toon kohe kinnitust kehale. V. Beekman. || rõhutamine. Raputas eituse kinnituseks pead. Lõi oma sõnade kinnituseks rusikaga vastu lauda.
▷ Liitsõnad: keha|kinnitus, kõhu|kinnitus, vaimukinnitus.
3. tõendamine, tõendus; tõendust pakkuv asjaolu, olukord vms. Oma väite kinnituseks tõi ta järgmised faktid. Tema oletused, lootused ei leidnud kinnitust. Otsis oma kahtlustele kinnitust. Hüpotees leidis varsti kinnitust praktikas. Kuulduste tõelevastavuse kohta tuli järjest uusi kinnitusi. Võta temalt kirjalik kinnitus, et ta tuleb! *See [= käesurve] oli tõsine kinnitus, et teda usutakse. M. Raud. || sõnadega, ütlusega tõendamine. „Tuled ju?” küsis ta teiselt kinnitust oodates.
4. ütlus, väide, väitmine. Tema kinnitust mööda juhtus lugu nii. Mehe enda kinnituse järgi olevat ta täiesti terve. Keegi ei uskunud poisi kinnitusi, et ta ei tea asjast midagi.
5. kõrgema, otsustava instantsi heakskiitmine v. sanktsioon millegi kohta. Seaduseelnõul puudub veel parlamendi kinnitus. Uus osakonnajuhataja on teada, oodatakse ainult kinnitust.
6. van kindlustus (2. täh.)

kiriku|visitatsioon
kirikl kõrgema vaimuliku v. vastava komisjoni kontrollkäik alluvasse kirikupiirkonda v. -asutusse, kirikukatsumine

kiriku|vürst
(kõrgema vaimuliku, eriti keskaegse piiskopi kohta)

kohtu|palat
aj apellatsiooniinstantsina toimiva kõrgema kohtu nimetus Venemaal alates 1864. a., ka Eestis a-ni 1935

kõrgrõhu|hari
meteor kitsas kõrgema õhurõhuga ala madalrõhkkondade vahel. Skandinaavias asuv kõrgrõhuhari nihkub, liigub Baltikumi suunas.

kõrgus-e 5 või -e 4› ‹s

1. pikkus alt, alustasandist üles, pikkus püstsuunas. Puu, tara, seina, maja, kapi, koorma kõrgus. Ruumi, toa kõrgus. Maapinna absoluutne, suhteline kõrgus. Luidete kõrgus on kuni 30 m. Hobuse turja kõrgus maast. Nina kõrgus. *Elupuude allee .. näis seda kitsam, mida rohkem puud kõrgust võtsid. A. Kaal. || mat pikim ristlõik, mis on tõmmatud kujundi punktidest selle sirgjoonelisele v. tasandilisele alusele; selle lõigu pikkus. Risttahuka, trapetsi, silindri, prisma, kolmnurga kõrgus. Koonuse, püramiidi kõrgus.
▷ Liitsõnad: kogukõrgus.
2. teat. eseme v. objekti kaugus maapinnast v. alustasandist. Pilvede kõrgus maapinnast oli üle 6 km. Kõrguse kasvades õhurõhk väheneb. Hüppe kõrgus. Kõrgust hüppama 'kõrgushüpet sooritama'. Kõrguse 2.14 ületasid 3 sportlast. Lennuk lendas suures kõrguses. Kruvi iste parajale kõrgusele. 100 m kõrgusel merepinnast. Pilt on tehtud kümne meetri kõrguselt. Lennuk võtab, kaotab kõrgust 'lennuk tõuseb kõrgemale, laskub'. || astr nurk taevakeha suuna ja horisondi tasandi vahel. Tähe, taevakeha kõrgus.
▷ Liitsõnad: alg|kõrgus, lennu|kõrgus, rekordkõrgus.
3.ka pl.kõrguv (õhu)ruum; taevalaotus. Udu haihtus kõrgustesse. Hoone pürib kõrgusse. Lõpmatus kõrguses säras tähemeri. Kotkas tiirutab kõrguses. || piltl (taotluste, unistuste, püüdluste jms. ülemise piiriala kohta). Teda ahvatlesid teaduse kõrgused. *..olgu muuga kuidas on, aga kunsti helesinised kõrgused näitavad sulle küll õige pea oma kättesaamatust! E. Tennov.
4. kõrge (4. täh.) isik. a. (monarhi, valitseja, ka nende perekonnaliikmete kohta). Tema kõrguse käsk. Teie kuninglik kõrgus! Pöörduti palvekirjaga keiserliku kõrguse enese poole. Kõrgus, bojaarid ootavad teid! *Meid on kästud ilmuda tema kõrguse prints Oldenburgi juurde. O. Luts. b. kõnek (üldisemalt kõrgema positsiooniga isiku kohta). *Ma olen mõndagi kukkunud kõrgust, lahtilastud vallavanemat näinud.. A. Kitzberg.
5. piltl kõrge, silmapaistev tase. *Eestist peab tulema maa, mis ka oma sisemise korra õiglusega ja kultuuri kõrgusega on eeskujuks kogu maailmale... A. Kivikas. || [millegi] kõrgusel, kõrgusele teat. nõuetele vastaval, kohasel, sobival tasemel v. sellisele tasemele. Ta seisab, on, püsib oma ülesannete kõrgusel. Uus juhtkond viis mõne aastaga ettevõtte ajanõuete kõrgusele.
6. muus heli iseloomustav tunnus, mille aluseks on heliallika võnkesagedus. Heli kõrgus. Erineva kõrgusega helid.
7. keel keeleselja tõsteasendist sõltuv vokaalide hääldusviis. Vokaalide kõrgus.
8. kõnek kõrgushüpe. 1.65 kõrguses on tüdruku jaoks hea tulemus. Kõrguses olid kolm paremat USA sportlased.

käsundus|ohvitser
sõj kõrgema ülema v. asutuse käsutuses olev eriülesandeid täitev ohvitser. Admirali, presidendi, staabi käsundusohvitser. Tiibadjutant on kõrgem käsundusohvitser.

liktor-i, -it 2› ‹s
aj Vana-Rooma kõrgema magistraadi teener ja auvaht

meister-tri, -trit 2› ‹s

1. väljapaistvate erialaste teadmiste ja oskustega isik. a. vilunud ning osav käsi- v. oskustööline; (omaaegses tsunftisüsteemis:) kõrgeima kvalifikatsiooniga käsitööline, kellel oli hrl. oma töökoda (sellide ja õpipoistega). Meistrid, sellid ja õpipoisid. Kui sell tahtis meistriks saada, pidi esitama tsunftile meistritöö. Kell tuleb viia parandada asjatundliku meistri kätte. Suvila ehitame ise, aga kaminat tegema kutsume meistri. b. (üldisemalt:) omal alal kõrgtaseme saavutanud isik. Töö õpetab tegija meistriks. Harjutamine teeb meistriks. Keegi ei ole sündinud meister, keegi ei sünni meistrina. Noortel loovisikutel on vanadelt meistritelt palju õppida. Flaami meistrite maalid. Tundmatu meistri skulptuur. *Mõlemad meistrid [helilooja Eller ja kirjanik Tuglas] vaagisid iga nooti või sõna kuni viimase tõeni. G. Ernesaks. || (millegi peale, mingis tegevuses osava inimese kohta). Ta on iga asja peale meister. Pilkamise peale, pilkama on ta meister. Luiskama oled sa meister! Vanaema oli meister muinasjutte rääkima. Erineva tasemega rahvatantsijad algajatest meistriteni. *Paljuks tema küll raamatuid jõudis osta, aga lugema oli ta meister. R. Roht.
▷ Liitsõnad: ehitus|meister, ehte|meister, juustu|meister, kaevu|meister, laeva|meister, oreli|meister, paadi|meister, viina|meister, viiuli|meister, voki|meister, vorsti|meister, või|meister, õllemeister; kingsepp|meister, maaler|meister, pagar|meister, pottsepp|meister, rätsepmeister; heli|meister, kunsti|meister, novelli|meister, romaani|meister, stiili|meister, sule|meister, sõna|meister, tantsu|meister, vana|meister, vormi|meister, värsimeister; pankrot|meister, vussermeister.
2. (mingit tööd v. tegevust) juhtiva isiku kutse- v. ametinimetus. a. tootmisjaoskonna vm. tööliste rühma v. agregaadi töö vahetu korraldaja ja kontrollija. Töötab tehases, remonditöökojas meistrina. Meistrid ja meistriabid. Tsehhijuhataja kutsus meistrid nõupidamisele. b.liitsõna järelosanaesineb mitmesugustes (osalt endisaegsetes) ametinimetustes
▷ Liitsõnad: ballett|meister, bürger|meister, kapell|meister, kool|meister, koor|meister, korter|meister, lava|meister, ordu|meister, politsei|meister, tall|meister, tee|meister, tseremoonia|meister, vahtmeister.
3. sportlike (v. kutsealaste) meistrivõistluste võitja. Tuli odaviskes Eesti, Euroopa meistriks. Jäähokis tuli meistriks meie meeskond.
▷ Liitsõnad: maailmameister; kabe|meister, maadlus|meister, male|meister, poksimeister; künni|meister, lüpsimeister.
4. sport (kõrgema spordijärgu v. spordijärkudest kõrgema sportliku kvalifikatsiooniastme kohta, eriti males). Järgumaletajad, meistrikandidaadid, meistrid, rahvusvahelised meistrid, suurmeistrid.
▷ Liitsõnad: suurmeister.

paavst-i 21› ‹s
roomakatoliku kiriku kõrgeim pea. Rooma paavst. Paavst Johannes Paulus II. Paavsti bulla. Paavsti valimised. || piltl (kellegi kõige kõrgema kohta). Tuglast on nimetatud eesti kirjanduse paavstiks.

pealis|hein
põll kõrgema kasvuga heintaim; ant. alushein. Kultuurniitudel on peatähtsus pealisheintel, karjamaal aga võsundilistel alusheintel.

perv-e 22› ‹s

1. kallas. Jõe, oja, järve perv. Jõe vasakpoolne perv oli kõrge, järsk, liivane, võssa kasvanud. Istub pervel ja õngitseb. Vähid elutsevad oja perve all korgastes. Sikutasime lootsiku veel kaugemale pervele. Hüppas pervelt vette. Laskus pervest alla. Nad läksid jõe teist perve mööda tagasi küla poole. Üle pervede paisunud jõgi. || looduslikku v. tehissüvendit piirav ääreala, selle nõlv, kallas v. serv. Järskude pervedega org. Ürgoru perved on kaetud metsaga. Kraavi meiepoolsel pervel kasvas maasikaid. Jäi seisma kruusaaugu kõrgele pervele. Liivaaugu perved on sisse langenud. Mööda kraavi perve läheb jalgrada. *Turbahaudade perved olid tümad ning mudased. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: jõe|perv, kraavi|perv, oja|perv, oruperv.
2. mäe, künka vms. kõrgema koha nõlv. *.. kõndisime kingu perve mööda.. H. Raudsepp. *See nisunurm asus viltusel künkalaval, mille pervede kündmisest nende järskuse tõttu oli ammu loobutud. O. Kruus.
3. äär, serv. Maantee rohtunud perved. Astusin kõnnitee pervele. Tee oli pervest perveni sõitjaid täis. Ülemiste järv paikneb Lasnamäe paelava edelapoolsel pervel. *„Ilus pühapäevahommik läks kaduma,” kahetses Vello, kui nad istusid heinamaa pervel põllu ääres. E. J. Voitk.
▷ Liitsõnad: kalda|perv, maantee|perv, teeperv.

pontifeks-i 21› ‹s
aj Vana-Rooma preester, kõrgema preestrikolleegiumi liige

prerogatiiv-i 21› ‹s
jur eelisõigus, kõrgema võimukandja v. riigiorgani ainuõigus. *.. Edward II ja tema järel ka Henry VI, toetudes trooni prerogatiivile, täitsid selle [krahvkonna šerifi] ametikoha määramise teel.. I. Pau (tlk).

proviisor-i, -it 2› ‹s
kõrgema eriharidusega apteegitöötaja, farmatseut

pumppumba 22› ‹s

1. ka tehn imemisel ja/v. surumisel põhinev seade. a. (vedeliku, gaasi v. auru rõhuenergia suurendamiseks ja nende teisaldamiseks). Pump töötab, on rikkis. Pump tõstab vett maapinnale. Veehoidla, paadi pumbad. Pumbaga kaev 'pumpkaev'. Vesi on liiga madal, pump ei võta. Rattakumm on tühi, too pump 'õhupump, (jalg)rattapump'! Madrus ja pootsman asuvad pumpade juurde. *.. Pumbad töötavad, uhavad kuunarist vett.. J. Oengo. *Kallas haarab pumba käepideme – ja näe – paari löögi järel hakkab vesi vulksudes paaki voolama. R. Vellend. | kõnek (pumpkaevu kohta). Tüdrukud läksid pumbale, pumbast vett tooma. || piltl süda. Raudne pump on sel mehel. Tal olevat pump viimasel ajal streikima hakanud. *Kuule sina, mu süda, neetud pump .. siis nüüd tahad sa mind jänni jätta? L. Meri. b. (vaakumi tekitamiseks), vaakumpump, õhupump c. (puistainete ja tolmu teisaldamiseks), näit. tsemendi-, tolmupump d. (soojuse ülekandmiseks madalama temperatuuriga keskkonnast kõrgema temperatuuriga keskkonda), soojuspump
▷ Liitsõnad: tolmu|pump, tsemendipump; auto|pump, bensiini|pump, elektri|pump, hammasratas|pump, imi|pump, jalgratta|pump, juga|pump, kaevu|pump, kala|pump, kanalisatsiooni|pump, keeris|pump, kolb|pump, kruvi|pump, kõrgsurve|pump, käsi|pump, kütuse|pump, laba|pump, liiva|pump, madalsurve|pump, maht|pump, masuudi|pump, membraan|pump, mootor|pump, muda|pump, mördi|pump, piima|pump, pinnase|pump, plunžer|pump, rinna|pump, rotatsioon|pump, soojus|pump, suru(õhu)|pump, surve|pump, süva|pump, telg|pump, tiib|pump, toite|pump, tsentrifugaal|pump, vaaku(u)m|pump, valamu|pump, vee|pump, õhu|pump, õlipump.
2. kõnek kõva viinavõtja. Terve pudeli ära joonud, pump selline! *Vana esimees olevat olnud pump. Pump on niisugune inimene, kes palju viina joob. L. Kahas.

puupl. gen puude e. murd puie 15› ‹s

1. ka bot pikaealine kõrgema tüvega puittaim. Suur, tugev, kõrge, jäme, vana, põline, sirge, kõver, kidur, madal, okslik, laia võraga, sammaldunud, kõdunenud, haljas puu. Ilusad väikesed, noored puud. Puu tüvi, juur, kroon, võra, latv, harud, oksad, pungad, lehed, õied, koor. Hästi, halvasti laasunud puud. Puude vanuseklassid. Kärbitud, harvendatud, hooldatud puud. Metsavööndi, okasmetsa, Aafrika, meie metsade puud. Väljal kasvab üksik puu. Noored kased kasvasid tihedalt, puu puus kinni. Puudesse kasvanud küngas. Puudega palistatud tee. Puudeta stepp. Puud ja põõsad. Hiie pühad puud. Kolm põlve tagasi istutatud puud. Puu ajab lehti, läheb lehte, lehtib. Puud on leh(t)es. Lehti pole veel puus. Hiirekõrvus, hiirekõrvul, õitsvad puud. Puud langetavad, varistavad lehti. Lehed varisevad, langevad puudelt. Kollased lehed lipendavad puis, puil. Puu punetab sügisvärvides. Raagus, paljad puud. Puud kohisevad, õõtsuvad tuules. Puu kuivas ära, murdus. Elus, surnud puu. Puust tilgub, nõrgub mahla, vaiku. Mees raiub, langetab, lõikab, saeb metsas puid, võtab puid maha. Nad leidsid laanest paadiks paraja puu. Orav krõbistab puu otsas, puus, hüppab puult puule, puust puusse. Linnud laulsid puudel, puis. Lõime puude vilus laagri üles. Jalutavad puude, puie all. Viskas end puu alla pikali. Ronib puu otsa, puusse. Välk lööb kõrgesse puusse. Kass ei taha kuidagi puu otsast, puust alla tulla. Võtsin puu otsast, puust õuna. Puud on tänavu õunu täis, õuntest lookas. Raputab puude otsast, puudelt, puudest pirne (alla). Lapsed on puude otsas, puudes ja korjavad marju. Õnnetu poos end puusse. Mis sa seisad nagu puu. Prantsatab põrandale nagu kännult langev puu. Hea ja kurja tundmise puu, hea- ja kurjatundmise puu 'Piibli puu, kust Eeva õuna maitses'; ka piltl eetiline mõõdupuu, millegi kriteerium. Raha ei kasva, ripu puu otsas. Ega puu ühe laastuga lange 'asjad ei lahene ühe ropsuga'. Kus puud raiutakse, seal laastud langevad. *Ülal puies kohises tuul.. A. H. Tammsaare. *Puu kõduneb mullaks, muld kasvab puuks. L. Meri. | piltl. Ideest ajakiri luua on saanud, võrsunud elujõuline puu. Ta truuduseta mees kipub maitsma vilja võõrast puust. *.. meie maamees pole kuiv puu, et nagu tuld näitad, nii pahvatab lõkkele. O. Tooming. ||liitsõna järelosanaesineb mõnede rohttaimede ja põõsaste nimetustes, näit. banaani-, kikerpuu || selle puitunud osad materjali ja ainena, puit; puitmaterjal. Toores, kuiv, pehme, kõva puu. Puud tahuma, hööveldama, voolima, töötlema, immutama. Puu erikaal. Puu ei juhi elektrit. Ühest puust raiutud paat. Mööbli vana, rikutud puu. Hinnaline roosa puu. Peegliraam oli punasest puust. Eeben on must puu. Pigistas tooliserva nii kõvasti, et puu ragises. Puust lusikas, tööriistad, maja, tänavasillutis, linn. Puuga vooderdatud seinad. Heledad puust paneelid. Puu säilib ookeanisügavuses hästi. | piltl. Heast puust mees. Meie kaks oleme samast, ühesugusest puust. Rein on hoopis teisest, teisemast puust poiss kui unistaja loomuga Mart. Kõvast ja visast puust maarahvas. Need poisid pole pehmest puust. Ega vennaski viletsamast puust ole. Naine on tal kangest puust. Ta ei mõika midagi, on vist puust peaga 'puupea'. Priidu silm läks märjaks, ega temagi (süda) puust 'tundetu' ole. Käed on sul küll puust 'kohmakad, tuimad'.
▷ Liitsõnad: banaani|puu, kiker|puu, kuker|puu, kusla|puu, lauka|puu, lääts|puu, roosi|puu, sarapuu; aje|puu, apelsini|puu, aprikoosi|puu, balsa|puu, draakoni|puu, elu|puu, ema|puu, granaadi|puu, haava|puu, heki|puu, hiie|puu, hiigel|puu, hiigla|puu, hikkori|puu, hõbe|puu, hõlmik|puu, ilu|puu, isa|puu, juga|puu, jaanileiva|puu, juuda|puu, jõulu|puu, kadaka|puu, kakao|puu, kampri|puu, kaneeli|puu, kase|puu, kastani|puu, kauri|puu, kautšuki|puu, kiina|puu, kikka|puu, kirsi|puu, kohvi|puu, kont|puu, koola|puu, korgi|puu, kreegi|puu, kruvi|puu, kummi|puu, kuradi|puu, kuuse|puu, kõdu|puu, kääbus|puu, leedri|puu, lehise|puu, leht|puu, leiva|puu, lodja|puu, loorberi|puu, maasika|puu, mahagoni|puu, mammuti|puu, mandariini|puu, mandli|puu, mangli|puu, mango|puu, mangroovi|puu, masti|puu, metsa|puu, miinus|puu, moorus|puu, mudel|puu, mureli|puu, muskaadi|puu, männi|puu, mürri|puu, nelgi|puu, niine|puu, nime|puu, nääri|puu, ohvri|puu, okas|puu, oliivi|puu, paaks|puu, palgi|puu, palmi|puu, pargi|puu, pesa|puu, pihla|puu, pirni|puu, ploomi|puu, pluss|puu, pomerantsi|puu, poop|puu, pudel|puu, puks|puu, põlis|puu, põõsas|puu, pähkli|puu, pärna|puu, pöök|puu, püünis|puu, rahvus|puu, raud|puu, saare|puu, sandli|puu, sara|puu, seebi|puu, seedri|puu, seemik|puu, seemne|puu, sidruni|puu, tamarindi|puu, tamme|puu, taru|puu, tiik|puu, toome|puu, troopika|puu, tuhk|puu, tulbi|puu, tunga|puu, tutt|puu, tõlv|puu, türn|puu, vahtra|puu, veri|puu, viher|puu, viigi|puu, viina|puu, viir|puu, vilja|puu, villa|puu, virsiku|puu, võra|puu, õli|puu, õnne|puu, õue|puu, õuna|puu, äädikapuu; aju|puu, eebeni|puu, ehitus|puu, lama|puu, lüli|puu, malts|puu, nikerdus|puu, paberi|puu, papi|puu, puna|puu, tarbe|puu, vääris|puu, ümarpuu.
2.hrl. pl.puu (1. täh.) tüveosa ja/või jämedad oksad kütmiseks parajateks tükkideks lõigatuna, küttepuud, halud. Puid raiuma, saagima, lõhkuma. Mehed läksid metsa puid tegema. See kask tuleks puudeks lõigata. Puud laoti riita. Puud on varutud, otsas. Meil ei jätku talveks puid. Puud on kallimaks läinud. Kütad sa puude või briketiga? Pane pliidi alla veel paar puud juurde. Märjad puud ei taha tuld võtta. Poisid kannavad kuurist puid kööki. Vaigused puud praksuvad ahjus. Küll on head, kuivad, kõlisevad puud. Nende vahekord hingitseb nagu tuli toores puus. *Koolmeistri elu oli nagu tuli toores puus. J. V. Jannsen.
▷ Liitsõnad: ahju|puu, halu|puu, kaika|puu, kamina|puu, kütte|puu, lõkke|puu, pilpa|puu, pliidi|puu, põletis|puu, põletus|puu, sauna|puu, sega|puu, suitsutamis|puu, tulepuu; peeru|puu, pirrupuu.
3.hrl liitsõna järelosanateivas, kaigas, latt, palk vms. esemena v. eseme osana. Pani ukse riivi ja puu toeks taha. Sellest saab puu rõuguredelile. Nad panid puu toobri kõrvadest läbi. Lõhkus tara maha ja jättis puud sinnasamasse. Nüüd veel koormale puu peale ja köiega kinni! *Tuli peagi ta pihku kõige raskem puu, kerjusekepp tuli ta kätte.. F. Tuglas (tlk). ||liitsõna järelosana ka pl.seadeldiste nimetustes, näit. riistapuu; rööbaspuud || riidepuu. Linnariided pandi puu peale, puule (rippuma). Pane püksid puusse. Võttis kasuka puult. Kapis on kõik puud riideid täis. || mesipuu, taru. Mesilaspere aeti puusse. Paar puud on uppi löödud ja mesilased minema heidutatud.
▷ Liitsõnad: kolgis|puu, marga|puu, paine|puu, riistapuu; kael|puud, kangas|puud, keri|puud, käär|puud, rööbaspuud; alus|puu, arssina|puu, kaare|puu, kaeve|puu, kande|puu, kanni|puu, kardina|puu, katla|puu, kinnitus|puu, koorma|puu, kärbise|puu, käsi|puu, külje|puu, küünar|puu, lasi|puu, lasila|puu, lõimepingutus|puu, masti|puu, meetri|puu, muris|puu, mõõdu|puu, paja|puu, parda|puu, pealis|puu, peele|puu, penni|puu, pesu|puu, pide|puu, piha|puu, pusi|puu, põik|puu, põsk|puu, püst|puu, raja|puu, raud|puu, redeli|puu, rind|puu, rist(i)|puu, rooli|puu, semmi|puu, selg|puu, sõlg|puu, talla|puu, toobri|puu, triik|puu, tõkke|puu, tüüri|puu, vahe|puu, valta|puu, viske|puu, võllapuu; püksi|puu, riidepuu; linnu|puu, mesi|puu, pakk|puu, raampuu.
4. tulenemist, arengut kajastav skeem
▷ Liitsõnad: keele|puu, sugupuu.
5. mat sidus ja tsükliteta graaf
6.liitsõna järelosanapiltl mõnedes inimese kohta käivates liitsõnades
▷ Liitsõnad: asja|puu, lõuapuu.

reduktsiooni|klapp
tehn seadis, mis automaatselt juhib vedelikku v. gaasi kõrgema rõhu poolelt madalama rõhu poolele

residents-i 21› ‹s
valitsuse, riigipea vm. kõrgema võimukandja asupaik (ametiruumide, hoonete, lossi, mõnikord ka kogu linna kohta). Keisri, kuninga, kuberneri, piiskopi residents. Versailles' loss oli Prantsuse kuningate residentsiks. Turistid käisid vanas sultanite residentsis Serailis. || piltl (kellegi asu-, elupaiga, maja, korteri jne. kohta). *See siin [= maja aias] on minu residents. Astugem sisse. E. Rängel. *Võikana kummitas lapseeast saadik / Viljandi vangla – / õuduste residents. P. Rummo.
▷ Liitsõnad: linna|residents, maa|residents, suveresidents.

reskript-i 21› ‹s
aj riigipea vm. kõrgema riigivõimu esindaja kirjalik korraldus, otsus (v. tänukiri). Katariina II reskriptiga liideti Krimm 1783. aastal Venemaaga. *.. saatis kindralkuberner markii Ph. Paulucci 1813. a. Liivimaa rüütelkonnale reskripti viia Haanja postijaam Võrru. E. Selli.

riigi|komissar
(okupeeritud alade valitsemist juhtinud) kõrgema riigiametniku nimetus natsionaalsotsialistlikul Saksamaal

riigi|prokuratuur
kõrgema astme prokuratuur Eestis. Prokuratuur koosneb riigiprokuratuurist ning maa- ja linnaprokuratuuridest.

rinpotše6› ‹s
(budismis:) kõrgema tiibeti laama tiitel

sausaua 26› ‹s
kepp. Mehel oli tugev sau käes. Karjasel oli vitsa asemel sau pihus. Võta aga jälle sau kätte ja asu teele. Astus sauaga kopsides. Hoiab varandusest kinni nagu sant sauast. Palveränduri sau. | piltl. *Poiss oli mu raugaea sau, mu parim tugi. G. Meri (tlk). || jämeda pulga kujuline märguandmisvahend liikluse reguleerijal. Liikluspolitseinik vehkis musta-valgevöödilise sauaga, tõstis autode rodu peatamiseks saua. || (kõrgema vaimuliku ametitunnusena). Piiskopimitrat kandev sauaga prelaat.
▷ Liitsõnad: kerjuse|sau, matka|sau, rändurisau; ameti|sau, piiskopisau.

seadlus-e 5 või -e 4› ‹s
jur riigipea v. kõrgema riigivõimuorgani akt, millel on hrl. seaduse jõud. Presidendi antud seadlused.

soojus|pump
tehn seade soojuse ülekandmiseks madalama temperatuuriga keskkonnast kõrgema temperatuuriga keskkonda

soojus|vaheti
tehn seade soojuse ülekandmiseks kõrgema temperatuuriga keskkonnast madalama temperatuuriga keskkonda

spekulatsioon-i 21› ‹s

1. kauba, väärtpaberite vms. ülesostmine ja kasusaamiseks kõrgema hinnaga mahamüümine, hangeldamine, äritsemine. Spekulatsioon lokkab. Piirhindade kehtestamine soodustas spekulatsiooni.
▷ Liitsõnad: börsispekulatsioon.
2. (viljatu) abstraktne juurdlemine v. arutlemine, oletustele tuginev arutlus. Metafüüsilised spekulatsioonid. Filosoofilistele spekulatsioonidele kalduv nooruk. Spekulatsioonide tasemele jäänud uurimus. Laevade kadumine Bermuda kolmnurgas on alust andnud paljudele spekulatsioonidele. *Meile on hästi teada, et seal, kus ei jätku teadmisi, on laialdane tegevusväli spekulatsioonidele. J. Selirand. *.. kuid erinevalt eelmistest pole sel [= Pythease lausel] enam spekulatsiooni, vaid argumendi kaal: lauset saab matemaatiliselt kontrollida. L. Meri.

strateegia1› ‹s

1. sõj sõjakunsti tähtsaim osa, mis käsitleb sõjaks valmistumist ja sõjapidamist; kõrgema väejuhatuse vastav tegevus. Strateegia ja taktika.
▷ Liitsõnad: kurnamis|strateegia, pealetungistrateegia.
2. kaugema eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava v. abinõude süsteem; läbimõeldud kavakindel tegutsemine. Uue erakonna strateegia. Asuti koostama eesti keele arendamise strateegiat. Kulutuste kasvu tasakaalustamiseks kasutatakse erinevaid strateegiaid. Perekonnaelu korraldamise strateegia.
▷ Liitsõnad: majandus|strateegia, suhtlus|strateegia, tootmis|strateegia, turundus|strateegia, äristrateegia.
3. mat (mänguteoorias:) eeskiri, mis määrab üheselt mängija käitumise kõikides võimalikes mänguolukordades

sulg|lohk
geogr kõrgema alaga ümbritsetud maapinna lohk. Mägede vahel oli orge ja sulglohke. Sulglohus paiknev järv, soo.

suve|residents
kõrgema võimukandja suvine asukoht. Kuninga, keisri, kuberneri, valitsuse suveresidents. Soome presidendi suveresidents Naantalis. | nlj (muu isiku suvekodu kohta). Kus kandis on sinu suveresidents?

sõel-a 29 või -a 23› ‹s

1. (kõrgema äärega) võrk v. korrapäraste avadega leht teat. osade eraldamiseks tahkest v. vedelast ainest. Hõre, tihe, metallist, puust, riidest sõel. Haavapuust painutatud kerega sõelad. Pestud marjad nõrutatakse sõelal. Saadud lahus kurnata läbi sõela. Hõõrus marjad läbi sõela püreeks. Läbi kastekannu sõela pihustub vesi peenteks jugadeks, voolab vesi peente jugadena. Kolme sõelaga sorteermasin. Veepumba imemistoru sõel on ummistunud. Leidsime vanu viljapeksumasina sõelu. Kui katkenud vihmasadu uuesti algab, öeldakse, et seati vahepeal sõela. Katus on nagu sõelaks muutunud, jookseb sõelana läbi. Pea 'mälu' on hõre nagu sõel, ei pea enam midagi kinni.
▷ Liitsõnad: duši|sõel, heinaseemne|sõel, jõhv|sõel, kald|sõel, kapron|sõel, kast|sõel, kohvi|sõel, kuivatus|sõel, kurn|sõel, lame|sõel, liiva|sõel, mulla|sõel, raam|sõel, raputus|sõel, rest|sõel, ribi|sõel, sorteerimis|sõel, žalusii|sõel, tee|sõel, traat|sõel, trummel|sõel, vibro|sõel, võrksõel.
2. piltl valik, väljavalimine. Toote praakeksemplarid jäävad kontrolli sõela kinni. Konservatooriumi vastuvõtmisel said eksamite sõelast läbi vaid parimad. Noormees pääses läbi väga tiheda sõela lennukooli. Konkursil oli märgata žürii senisest tihedamat sõela. Aeg on parim sõel väärtusliku eristamiseks väärtusetust. Ta on kindlalt parim omal alal, võistlustel kümnest sõelast läbikäinud mees. Esitatud projektidest jäi sõelale 'valiti välja' kaks eriti huvitavat.
▷ Liitsõnad: aja|sõel, eksami|sõel, konkurentsi|sõel, valikusõel.

tipp|juht [-juhi]
kõrgema astme juht. Suurettevõtte peadirektor ja teised tippjuhid. Euroopa riikide tippjuhtide 'riigijuhtide' nõupidamine.

tunni|nurk
astr taevakeha asendi koordinaat, mida mõõdab ekvaatori ja meridiaani kõrgema lõikepunkti ning taevakeha käänderingi vaheline kaar

vaha11› ‹s
rasvataoline kollakasvalge v. valkjaskollane kergesti pehmuv ning vormitav aine, mida kasutatakse tehnikas, farmaatsias jm. Vahast valmistatakse küünlaid, määrdeid, kosmeetikatooteid. Vahaga läikima hõõrutud põrand. Mesilased eritavad vaha, teevad vahast kärgi. Kahvatu nagu vaha. Sulab nagu vaha 'kergesti'. Ta on minu käes pehme kui vaha 'täidab minu tahtmist'. || keem kõrgema (küllastunud) rasvhappe v. kõrgema ühe- (v. kahe)aluselise alkoholi ester. Taimsed, loomsed vahad.
▷ Liitsõnad: karnauba|vaha, küünla|vaha, läike|vaha, mee|vaha, mesilas|vaha, pitseri|vaha, pook|vaha, poonimis|vaha, taimevaha; maa|vaha, montaan|vaha, mäe|vaha, nõrgvaha; sulavaha.

vanem|abi
laevakapteni esimene abi v. vanemtüürimees; muu kõrgema astme abi ametinimetus; selle kandja. Sõitis kaubalaeval kapteni vanemabina. Advokaadi vanemabi.

vanem|agronoom
kõrgema astme agronoomi ametinimetus; selle kandja

vanem|arst
kõrgema astme arsti (osakonnajuhataja) ametinimetus; selle kandja. Sisehaiguste vanemarst. Radioloogiaosakonna vanemarst.

vanem|assistent
kõrgema astme assistendi ametinimetus; selle kandja

vanem|insener
kõrgema astme inseneri ametinimetus; selle kandja. Töötab Tehnikaülikoolis vaneminsenerina. Edutati vaneminseneriks.

vanem|inspektor
kõrgema astme inspektori ametinimetus; selle kandja. Jõesadama, keeleinspektsiooni, kriminaalpolitsei vaneminspektor.

vanem|kohtunik
sport teat. kõrgema astme kohtunik. Pukikohtuniku otsuse vaidlustamiseks tuleb pöörduda vanemkohtuniku poole. Vanemkohtunik ja peakohtunik.

vanem|laborant
kõrgema astme laborandi ametinimetus; selle kandja

vanem|madrus

1. mer tsiviillaeva meeskonna liige, kõrgema astme madrus. Sai kaubalaevale vanemmadruse koha.
2. sõj madrusele järgnev auaste mereväes; selles auastmes madrus

vanem|meh(h)aanik
kõrgema astme (laeva)mehaaniku ametinimetus; selle kandja

vanem|meister
kõrgema astme meistri (2. täh.) ametinimetus; selle kandja. Tsehhi, depoo, vahetuse vanemmeister.

vanem|müüja
kõrgema astme müüja ametinimetus; selle kandja

vanem|raamatupidaja
kõrgema astme raamatupidaja ametinimetus; selle kandja

vanem|teadur
kõrgema astme teadustöötaja ametinimetus; selle kandja

vanem|toimetaja
kõrgema astme toimetaja ametinimetus; selle kandja

vanem|treener
kõrgema astme treeneri ametinimetus; selle kandja. Vehklemiskooli vanemtreener.

vanem|uurija
kõrgema astme uurija ametinimetus; selle kandja

vanem|õde
kõrgema astme meditsiiniõe ametinimetus; selle kandja (hrl. meditsiiniasutuse osakonna õendustöö juht, vastutav õde). Kirurgiaosakonna, operatsioonitoa vanemõde.

vanem|õpetaja
kõrgema astme õpetaja ametinimetus; selle kandja. Nooremõpetajad, õpetajad, vanemõpetajad ja õpetaja-metoodikud.

vee|lang
vee langemine; kõrgema ja madalama veetaseme vahe. Jugadel on järsk veelang. Suurema veelangu kohas paiknes vesiveski. Veelang oli üle 20 meetri.

ülem|preester
kirikl kõrgema astme preester. Peakiriku, templi ülempreester.

ülem|õpetaja

1. kõrgema astme õpetaja omaaegses kroonugümnaasiumis. Saksa keele, ladina ja kreeka keele, matemaatika ülemõpetaja.
2. kõrgema astme kirikuõpetaja (endisajal). Oleviste kiriku, Tallinna Toomkiriku ülemõpetaja.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur