[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 172 artiklit, väljastan 100.

abortiivne-se 2› ‹adj
med vet
1. väljakujunemata nähtudega. Abortiivne haigus.
2. haiguse kulgu katkestav. Abortiivne ravi, ravim.
3. aborti tekitav. Abortiivsed vahendid.

adamsiit-siidi 21› ‹s
pisaraid tekitav ja ülemisi hingamisteid ärritav mürkaine

aglutiniin-i 21› ‹s
med aglutinatsiooni (2. täh.) tekitav antikeha

aidsi|viirus
aidsi tekitav viirus, HI-viirus. Aidsiviirusesse nakatuma. Tal on aidsiviirus, ta kannab aidsiviirust, ta on aidsiviiruse kandja.

bass|kitarr
muus väga madalaid helisid tekitav elektrikitarr

diskussiooniline-se 5› ‹adj
diskussiooni tekitav; vaieldav. Diskussioonilised küsimused, probleemid. Uute faktide tulvas on paljud senised tõed muutunud diskussiooniliseks.

ecstasy [ekstasi] ‹1› ‹s
sotsiaalselt ja emotsionaalselt avatud tunnet tekitav sünteetiline uimasti. Äritseb ecstasy-tablettidega. Ecstasy't tarbima.

efektne-se 2› ‹adj
mõju v. muljet avaldav, efekti (1. täh.) tekitav. Efektne vaatemäng. Efektne kübar. Säravalt efektne kapritšo. Lõpetas harjutuse efektse saltoga. Seisis efektses poosis. Kava lõpunumber oleks pidanud olema efektsem.

egiid-i 21› ‹s

1. müt Kreeka mütoloogias õudust tekitav Zeusi kilp
2. piltl kaitse, eestkoste. ÜRO egiidi all toimuvad läbirääkimised. *Me käske täitma ikka ole tragi, / siis on sul kiriku egiid! J. Kross (tlk).

elamuslik-liku, -likku 30› ‹adj
elamust pakkuv, elamusi tekitav. Elamuslikud luuletused. Teose elamuslik pinge. Elamuslikud looduskirjeldused. Üliõpilaslaulupidu oli suve elamuslikemaid sündmusi. *Tööõhkkond olgu virgutav, kaasakiskuvalt ahvatlev, elamuslik. G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: tundeelamuslik.

elevuslik-liku, -likku 30› ‹adj
täis elevust, elevusrikas, elevust tekitav. *„Peipsi peal” on üles ehitatud elevuslikule gradatsioonile .. A. Vinkel.

ergutus|mähis
el magnetvälja tekitav mähis elektrimasinas

erogeenne-geense 2› ‹adj
füsiol suguiha tekitav. Erogeensed (keha)piirkonnad, tsoonid 'väljaspool suguelundeid olevad kehaosad, mille puudutamine v. ärritamine tekitab suguiha'.

furoorikas-ka, -kat 2› ‹adj
furoori tekitav v. tekitanud. See teos on furoorikamaid ta loomingus.

füto|patogeenne
taimehaigusi tekitav. Fütopatogeensed seened, viirused.

generatiivne-se 2› ‹adj

1. biol sigimisse v. paljunemisse puutuv; suguline. Generatiivne rakk, pung. Generatiivne paljunemine. Maasikate generatiivne paljundamine.
2. genereeriv, tekitav. Generatiivne grammatika 'keeleteaduse suund, mis uurib inimese keelepädevust'. Keele generatiivne kirjeldus.

gonokokk-koki 21› ‹s
med gonorröad tekitav bakter

haiguse|tekitaja1› ‹s
haigust tekitav mikroob. Düsenteeriat põhjustavad mitut liiki haigusetekitajad.

hallutsinogeen-i 21› ‹s
farm hallutsinatsioone tekitav aine. Hallutsinogeenidest põhjustatud nägemused.

heliline-se 5› ‹adj

1. heli tekitav, heliga seotud, heli-. Monotoonsed helilised ärritajad (kella tiksumine, vagunirataste mürin) uinutavad inimest.
2. keel perioodiliselt võnkuvate häälekurdude kaasabil moodustatud. Heliline häälik, konsonant. Klusiilid b, d, g ei ole eesti keeles helilised.

hell-a 22› ‹adj

1. täis armastust, õrnust, hellitav, õrn; sooje tundeid tekitav. Hell ema. Hella hingega, südamega inimene. Kellegi vastu hell olema. Põetaja hell hääl. Hell naeratus näol. Elleni ilme, pilk muutus hellaks. Ta lohutas last hellade sõnadega. Mind ümbritseb kõige hellem hoolitsus. Hell meenutus, mälestus, nukrus, tunne. *Nii hella liigutusega kompab vahest ema oma palavikuhaige lapse pead. L. Kibuvits. *..aga tuttavad nimed ja paigad on südamele hellad. L. Vaher. | (loodusnähtuste kohta). Päikese hell paiste. Lõunatuul oli mahe ja hell.
▷ Liitsõnad: tundehell.
2. puudutuse vm. füüsilise ärrituse vastu tundlik; puudutamisel valus, valulik. Päikesest hell nahk. Hapudest marjadest hellad hambad. Jalad on käimisest, tantsimisest päris hellad. Peopesad on tööst hellad. Küürutamine võttis selja hellaks. Ere valgus teeb silmad hellaks. *Sammun läbi tuttavate tänavate, kõrvad hellad veetavate raudlattide kolinast.. B. Alver. || loomult õrn, valukartlik v. vähe vastupidav. Külmetuse, tuuletõmbuse, valu suhtes hell. Ühe inimese närvisüsteem on hellem kui teise oma.
▷ Liitsõnad: külma|hell, valuhell.
3. psüühilise ärrituse suhtes tundlik; kergesti solvuv. Hell õiglustunne. Kriitika suhtes oli ta haiglaselt hell. Pilke, naeru suhtes hell. Etteheited ja solvangud olid poisi üsna hellaks teinud. Kuulujuttude suhtes oli ta kõige hellem. Hell asi, koht, paik, küsimus 'kedagi valusalt puudutav, delikaatset, ettevaatlikku lähenemist nõudev asi, küsimus'. *Torge jõudis kibedamalt pärale, kui Killustik aimata võis, sest Jull oli nendes küsimustes imelikult hell. E. Rannet.

hirmu|jutt [-jutu]
hirmu tekitav, hirmutav jutt. Räägiti igasuguseid hirmu- ja õudusjutte.

hirmus-msa, -msat 2› ‹adj

1. kelleski hirmu, suurt kartust v. kohkumistunnet tekitav, hirmu, hirmuelamusi põhjustav, kedagi kohutav; kole, hirmuäratav. Hirmus mõrv, katastroof, kättemaks. Hirmus paik. Hirmus ja halastamatu sõda. Hirmsad karjatused, oiged. Elati hirmsal ajal. See oli hirmus surm. Ükski tont ei ole nii hirmus, kui teda maalitakse. Selline oht, risk, et hirmus mõelda. Hirmus näha, kuulda. Vesinikupomm on üks hirmsamaid massihävitusrelvi. Nägin hirmsat und. Juhtus midagi hirmsat. Naine vaatas mind nii hirmsa pilguga, et ma võpatasin.
2. ebameeldiv, vastik, vastumeelne. See sügis on hirmus: aina sajab ja sajab. Sellise hirmsa ilmaga ei sõida me kuhugi. Milline hirmus lõhn siin on! Ma ei salli seda hirmsat mantlit. *Aga kaev on hirmus küll, selline kooguga, savi pealt nõrista. E. Rängel.
3. kasut. kohkumist, hirmu v. vastikust väljendavates hüüatustes. Oh, oi, kui hirmus! Lihtsalt hirmus, kuidas ma kõike südamesse võtan! Otse hirmus, kui saamatu sa oled!
4. hirmuäratavalt, erakordselt suur, kõva vms.; tohutu, määratu, hirmuäratav, kole. Hirmus põud, torm, tuul, vihm. See on ju hirmus hind. Hirmus tahtmine supelda, laiselda. Hirmus pingutus, jõud, julgus. Hirmus viha, valu, väsimus. Käis hirmus pauk. Ta on hirmus joodik, ihnuskoi. Kiirus oli (lausa) hirmus. Nälg, janu on nii hirmus, et.. Olen hirmsas hädas. Ei saa kuidagi lahti hirmsast köhast ja nohust. Tuli koju hirmsa ajuga, jooksuga. Unustas hirmsa kiiruga pooled asjad maha. Neiu tundis hirmsat häbi. Hirmus kahju, et ma hiljaks jäin. Te meeldite mulle hirmsal kombel 'väga, hirmsasti'. Mehel oli hirmsal kombel 'väga palju' raha. Tööd tuleb siin teha hirmsat moodi 'hirmsasti, väga palju'. Valutab mis hirmus 'väga'. Spordiväljakul oli kära ja kilkamist mis hirmus 'rohkesti'.

hirmutis-e 5› ‹s

1. hirmu tekitav, hirmuäratav olend, koletis. See isevärki mees oli küla hirmutis, kellelt igaüks ebameeldivusi võis oodata. *Öökulli kujutles ta [= kass] nüüd lausa hirmutisena, põlevate silmadega verejanulise röövlina. R. Roht. || (inetu inimese kohta, ka kirumis- ja sõimusõnana). Ah sa hirmutis! Igavene hirmutis! *Juuksed tolknesid kõrvade ääres ja kaelal. Lõug okkaline. Habetunud ja tolmune hirmutis! E. Rannet. || (millegi inetu, ebameeldiva kohta). *Sinu pärast panen selle tema saadetud hirmutise [= kleidi] selga.. E. Rängel.
2.hrl. liitsõna järelosanapeletis lindude ja loomade jaoks. Aeda on pandud hirmutised.
▷ Liitsõnad: herne|hirmutis, linnuhirmutis.

hirmuäratav-a 2partits

1. hirmu, kartust tekitav v. sisendav, kohkuma panev; hirmus (1. täh.) Hirmuäratav välimus, nägu. Isa hääl oli karm ja hirmuäratav. Armastab hirmuäratavaid lugusid jutustada. Huntide ulgumine muutus järjest hirmuäratavamaks.
2. kohkuma panevalt, eriti suur, kõva vms.; tohutu, määratu, hirmus (4. täh.) Hirmuäratav rahasumma. Tal oli otsa ees hirmuäratav sinine muhk. Lärm ja möll oli hirmuäratav. Mart asus asja juurde otse hirmuäratava õhinaga.

häda11› ‹s

1. ahistav, raske, ähvardav, hingevalu tekitav olukord; oht, õnnetus. a. (üldiselt). Sõda, nälg, taudid ja muud hädad. Rusuv, muserdav häda. Kellelegi oma häda kaebama, kurtma. Kedagi hädast välja aitama. Üks häda ajab teist taga, käib teise kannul. Häda (on) käes. Häda tuleb kätte. Häda ajal on hea nõu kallis. Meist on juba kõik võimalikud hädad üle käinud. Hädasid tuli aknast ja uksest. Häda temale, kui ta julgeb vahele segada. Suures hädas hakkas ta appi hüüdma. Läksin haiglasse viimase häda sunnil. Häda ajal hoidis terve pere kokku. Oh häda! Kaotasin rahakoti. Kus sõda, seal häda. Häda õpetab albi targemaks. Häda ei anna häbeneda. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Häda ajab härja kaevu. Häda murrab ka raua katki. *Palju oli nüüd Ükskülas kurtmist ja häda – seal nutsid naised oma meeste ja lapsed langenud isade pärast. E. Kippel. b. majanduslik kitsikus, puudus, viletsus. Alaline puudus ja häda. Häda vaatas sisse uksest ja aknast. Vaeslapsena on ta palju häda ja viletsust näinud. Kulutas raha ära ja on nüüd püsti hädas. Häda õpetab paluma, hea põli hooplema. *Mis ma kõik hädaga ära ei teinud, et kuidagi lapsi toita! R. Roht. c. kimbatus, mure; raskused; vaev, rist. Ta on nii iseteadlik, et päris häda kohe. Poistega on igavene häda, ei taha õppida. Rõivastega on häda, need on väikseks jäänud. Jälle häda, võti ei keera. Jäi hätta aruande kirjutamisega, keemiaülesannetega. On hädas oma töödega. Olin hädas, mida vastata. Hädas kärbeste ja sääskedega. Küll nägi ema temaga häda ja vaeva. Häda 'halb' vaadata, kuidas loomad solistavad vees. *Ta ei tea midagi varustamise hädadest ja pole tema asigi seda teada. J. Peegel. | läbi häda, hädaga vaevaliselt, hädavaevu; vaevaga, raskustega. Räägib inglise keelt läbi häda. Joobnu ajas end läbi häda püsti. Läbi häda on ta oma poega koolitanud. Sain hädaga tulema. *Aiad õue ümber ja tänaval seisid hädaga püsti.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: loodus|häda, mere|häda, näljahäda.
2. haigus, tõbi, valu, viga. Sisemine häda. See mul juba vana häda. Haige kaebab oma häda. Käsi teeb häda. See rohi aitab mitme häda vastu. Peale muude hädade on tal veel selg haige. Saunaga raviti vanasti mitmesuguseid hädasid. Kas said kukkudes häda? Koer ei teinud talle vähematki häda. Parem häda kaugel kui rohi ligi. Igal hädal oma arst, igal tõvel oma tohter. *Kust ma endale häda külge sain, selle kohta oli igaühel oma arvamine. J. Mändmets. | (taimede, esemete vms. puhul). Põud võib ka vanale metsale häda teha. *..kas kukub kivi vastu potti või pott vastu kivi, ikka saab häda pott. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: hinge|häda, ihu|häda, mao|häda, neeru|häda, surmahäda.
3. viga, puudus, miski häiriv. Supil pole häda midagi. Pole sul siin häda midagi. Häda on selles, et ma ei sobi autojuhiks. Sel jalgrattal on mitu häda. Ta teenis vähe, selles kogu häda seisiski. *Mis tal seal häda magada! Lai kott, põhku pealegi pooleni täis topitud. A. Antson. *Pükstel polnud suuremat häda, ajasid asja ära.. H. Sergo.
4. vajadus, tarvidus. Mõni häda mul seda teistele kõnelda. Mis häda tal õppida, kui ilma saab. Ilm on pehme, kinnastest ja kasukast pole häda. Ega mul sest raamatust häda ole, aga kui võimalik, siis ostaksin. Mis häda pärast ma peaksin valetama. Tuli hädaga 'et hädasti vaja' lapsehoidjaks hakata. Häda korral 'kui hädasti vaja' võin ka ise kombaini juhtida. *Õige häda mul teid toita või kasida! Võtan oma kimpsud ja lähen. R. Sirge. *Ma ei räägi ausatest inimestest, keda häda ajab ehitama, vaid sulidest.. P. Kuusberg. || pakiline vajadus, kiirus, rutt. Mehel kibe häda teele asuda. Ega mul söögist häda ole, kõht polegi veel tühi. Võla maksmisega on aega, ega mul häda ole. *Oli sul häda mehele minna?! Ei võinud oodata.. M. Metsanurk. || loomulik vajadus. On sul suur või väike häda? *Aga halb peremees ei lase hobusel isegi siis seisma jääda, kui tol häda tuleb. R. Vaidlo.
▷ Liitsõnad: aja|häda, raha|häda, unehäda; kaka|häda, kuse|häda, pissi|häda, sitahäda.

hääle|elund
hääle tekitamiset osa võttev, häält tekitav elund

hüpnootiline-se 5› ‹adj
hüpnoosisse puutuv v. seda tekitav, hüpnoosiga saavutatud; hüpnotiseerivalt uinutav. Hüpnootiline seisund, uni. Hüpnootiline pilk, hääl.

imestama|panev-a 2partits
imestust tekitav, üllatav. Imestamapanev anne, töökus. Hoolitseb kaaslase eest imestamapaneva väsimatusega. Mehe visadus oli lausa imestamapanev.

imposantne-se 2› ‹adj
tugevat muljet tekitav, imponeeriv, aukartustäratav; võimas, vägev. Imposantne ehitis, katedraal, palee. Professor on välimuseltki väga imposantne. Delfiinid on imposantsed loomad. Kosmoselennud on inimkonna imposantsemaid saavutusi.

impulss|lamp
el tugevaid valgussähvatusi tekitav gaaslahenduslamp; välkvalgusti. Välguvad reporterite impulsslambid.
▷ Liitsõnad: fotoimpulsslamp.

isu|äratav-a 2partits
isu tekitav. Isuäratav roog, lõuna, salat. Isuäratav praelõhn. Oksad on täis isuäratavaid õunu. Vaagnal oli palju isuäratavat. | piltl. See töö pole just eriti isuäratav. *.. see pole Triin, vaid keegi võõras: salapärane, isuäratav ja ihaldusväärne. V. Lattik.

jube-da 2› ‹adj

1. õudne, õudust tekitav, hirmuäratav, kole. Jube mõrv, veretöö. Sõjaajast räägitakse jubedaid lugusid. Piinakambrist kostis jube kisa. Avanes jube vaatepilt. See pidi olema jube surm. Kalmistust möödudes hakkas kõigil veidi jube. Pisut jube oli nii kõrgelt alla vaadata. Jube näha, kuulda. Jube mõeldagi. Oli nii jube, et külm judin jooksis üle selja. *Enne uinumist jutustati üksteisele tondilugusid, üks jubedam teisest.. J. Semper. || väga ebameeldiv, vastik; raske taluda, hull. Jube hais. Jube ilm: tuul ja sadu. Jube mööbel, riie. See pole toit, vaid jube solk. Lihtsalt jube ümbrus. Ta aktsent oli jube. *Ja mis kõige jubedam – suud pole naised kunagi pidada osanud. O. Tooming.
2. kõnek väljendab millegi intensiivsust, suurt määra v. ulatust. a. suur, kange, kole. Mul on jube häbi. Peremees oli jube ihnuskoi. Anna midagi hamba alla, mul on jube nälg. *..ning jubeda iiliga lendas regi üle lume. E. Vilde. b. rõhutab üldisemalt tegevuse v. olukorra intensiivsust. *Küll mulle meeldivad mundris mehed, lihtsalt jube kohe. O. Tooming. *Lihtsalt jube, kuidas teil riiet läheb! E. Vaigur.

juure|pess
bot mets puude, eriti kuuse ja männi juurte ja tüve alumise osa südamemädanikku tekitav seen (Fomitopsis annosa)

jälestama37
jäledaks pidama. Jälestan purjus mehi. Jälestab reetureid, lipitsejaid. Jälestab armuandide palumist. *Ta jälestab sisse hingata sama õhku, mida hingab välja see kole naine.. L. Promet. || jälestust tundma v. väljendama. Väristas jälestades õlgu. Jälestav häälitsus, grimass, liigutus. Viskas ussitanud õuna jälestades kõrvale. || jälestav jäledustunnet tekitav. *..seinad olid kaetud kleepuva, jälestava saastaga. R. Janno.

jälkjälgi 21› ‹adj
tugevat vastikustunnet tekitav, eriti vastik, jäle (1. täh.) Jälk löga, sodi. Jälk uss, tõuk. Jälgid paised, korbad. Kõige jälgim tegu, mõrtsukatöö. See oli jälk vaatepilt. Seda on jälk näha, vaadata. Lipitsus on talle alati jälk tundunud. Jälk, loomalik himu. *Joob ja käib küla mööda koeri nülgimas.. Jälgiks hakkab niisugune inimene minema, tõepoolest. P. Vallak.

kantserogeen-i 21› ‹s
med vähktõbe ja muid pahaloomulisi kasvajaid tekitav aine vm. tegur

kantserogeenne-geense 2› ‹adj
med vähktõbe ja muid pahaloomulisi kasvajaid tekitav. Kantserogeensed ained, tegurid. Tuumakiirgusel on kantserogeenne toime.

kasvuhoone|gaas
hrl. pl.kasvuhooneefekti tekitav atmosfäärigaas. Süsihappegaas, metaan jt. kasvuhoonegaasid. Kasvuhoonegaase tekitama. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkogus.

kibe-da 2

1.adjteravalt mõru, viha. Viin, pipar on kibe. Kibe kui tubakas. Võttis lusikatäie kibedat rohtu. Metsõunapuu õunad on enamasti kibedad ja hapud. Seisnud või võtab kibeda maitse. Rohkest suitsetamisest on suu kibe 'suus on kibe maitse'. Talle pakuti pudelit: „Säh, tee suu kibedaks!” „Kibe, kibe!” hüüdsid pulmalised – ja noorpaar suudles. | bot (taime- ja seenenimetustes). Kibe tulikas, piimalill, käbikõrges. | piltl. Teenija leib on kibe. Hüvastijätul oli juures mingi kibe kõrvalmaik.
▷ Liitsõnad: pipar|kibe, sapp|kibe, tulikibe.
2.adjnina limaskestale v. silmadele teravalt mõjuv. Kibe suits pani läkastama ja silmad vett jooksma. Kibe tukiving. Õhus oli kibedat kärsahaisu. Kibe piibupigi lehk.
3.adjkipitav, pisut v. torkivalt valus. Kurk on pisut kibe. Silmad on lugemisest kibedad. Nahk on päevitamisest kibe. Jalatallad on käimisest kibedad. Ega see valus olnud, ainult natuke kibe. Kibedad valuhood panevad haige oigama. *Äkki tundis ta kibedat valu sõrmis, mis küünalt hoidsid: tuli puudutas küüsi. F. Tuglas. || sellist valu tekitav. Jood on haava peal kibe. Mida armsam laps, seda kibedam vits. *Ainult elu enda kibedad vitsad võivad Ferdinandi-taolisele inimesele mõistuse pähe panna. P. Kuusberg. || valu v. ebameeldivat tunnet ilmutav v. väljendav. Ta kannatas valu ära ega teinud kibedat nägugi. Tegi viina võttes kibeda näo. *.. seekord pole [vitsasaamisel] kuulda Luteruse ähkimist, vaid kibedat kisa. O. Luts.
4.adjraske, ebameeldiv taluda. Põua-aasta oli kõigile kibe. Ta on küllalt kibedaid päevi näinud. Kitsi peremehe juures oli teenijate elu kibe. Kurtis oma kibedat saatust. Kibedad kannatused, katsumused, läbielamised, kogemused. See oli talle kibe õppetund. Kibe oli seda kuulda, näha. See on kibe tõde. Kibe puudus, häda, ülekohus, ebaõiglus. *Keset lahinguvälja, kuhu ta kogu aja jäi, kõige suuremaid poisse [= vastaseid] oma hooleks võttes, oli temal muidugi kõige kibedam. O. Luts. || raskete v. ebameeldivate sisemiste läbielamistega, kibestumisega seotud. Kibe kurvastus, hingevalu, meeleheide, lein, üksindustunne. Ütles seda kibeda kahjutundega, kahetsusega. Kibe nutt, silmavesi. Kibedad pisarad. Hoolimatus teeb meele kibedaks. Tegi endale kibedaid etteheiteid. Ta näol paistis kibe solvumistunne, pettumus. Mehel oli kibe joon suunurkades, kibe ilme, kibe naeratus näol. *Jullil ei olnud sellest eriti kahju, kuid natuke kibe oli siiski. E. Rannet.
5.adjterav, salvav, sapine. Kibe märkus. Kibedad pilkesõnad. Nendes sõnades oli kibe pilge. Tal oli kibe vastus keelel. Kibe sõna kihutab vihale. *.. tahtis siis midagi kibedat ja etteheitvat öelda. A. H. Tammsaare.
6.adjkange, kõva, suur, äge. Kibe külm. Mere ääres on üsna kibe tuul. Meestel oli kibe nälg, janu. Kibe vajadus millegi järele. Naisi vaevas kibe uudishimu. Jaanil oli kibe rutt. Kibe vaidlushoog, sõnavahetus. Linna pärast käisid kibedad lahingud. Kibe lööming, kähmlus, võitlus. *Üks iseäranis kibe „Sakala” vaenlane oli näiteks Lüganuse kiriku õpetaja praost Vogt. E. Jansen. || kõnek (mingi tegevuse v. oskuse poolest). Kibe töömees. Ta oli kibe kuduma. Kibe spets omal alal. Vastane oli ka kibe poiss, temaga polnudki kerge toime tulla. *Ohoh, ma ei teadnudki, et sa nii kibe vene keele mees oled! S. Rannamaa.
7.adjtegevusrohke ja kiire. Ehitusel, põllul käis kibe töö. Kibe kesakünd, viljakoristus, kartulivõtt. Kibe marjakorjamine. Köögis on käimas kibe toiduvalmistus, pühade-eelne kibe askeldus. Mesilased olid kibedas tegevuses. Algas kibe sekeldus, otsimine. Kibe heinaaeg. Kõige kibedamad päevad olid enne eksameid. Jäi haigeks kõige kibedamal tööajal. || kõnek kiire; kiireloomuline. Sinna on oma pool tundi kibedat käiku. Hakkas kibeda sammuga astuma.
8.skõnek viin. Muidu hea mees, aga armastab liiga palju va kibedat. *Kõrtsimees, pool toopi kibedat ja kuus kalja! E. Vilde.
9.skõnek kiirus, rutt. Tee, kuidas jõuad; kibedat selle asjaga ei ole. *Noh, siis hakake tööle. Ütlesite ju, et teil alati kangesti kibe on. O. Luts. *Pole vanahärral selle kohviga nii kibe taga midagi. A. Jakobson.

kimbatuslik-liku, -likku 30› ‹adj
kimbatust tekitav, kimbakas. Kimbatuslik olukord.

kitsas|koht
takistav, raskusi tekitav asjaolu; millegi nõrk külg. Tööstuse, põllumajanduse, teatrielu kitsaskohad. Kitsaskohtade väljaselgitamine, kõrvaldamine, likvideerimine. Kitsaskohtadest ülesaamine. Häirivamaks kitsaskohaks oli heade töötajate nappus.

kiusatuslik-liku, -likku 30› ‹adj
kiusatust tekitav, kiusatusse viiv. Vägisi tulid kiusatuslikud mõtted.

kodune-se 4

1.adjkodus esinev, toimuv, valmistatav, kasutatav vms.; koduga seostuv. Kodune riietus, kleit, toit, elu, majapidamine. Kodused talitused, toimetused, askeldused. Aitas vanemaid kodustes töödes. Õpetaja kontrollis koduseid ülesandeid. Arst ruttas kodustele visiitidele. Range kodune kasvatus. Õpilase kodune olukord oli hea. Mõisnike koduseks keeleks oli saksa keel. Kooliajal oli kodune toetus vähene. Kodune arest. Kodusel teel valmistatud tööriistad. Kodune aadress, telefon. || (laiemalt:) kodupaigas, koduümbruses, kodumaal esinev, sellega seostuv. *Pealegi on siin [= kodupaigas] kõik tuntud: kodune tuul, kodune taevas, kodune päike, kodune maa ja mets ja kodune olek. J. Mändmets. *.. nüüd kõnnivad ka mõtted kaugeid kui ka koduseid teid. K. A. Hindrey.
2.adjkodus viibiv, sealt vähe väljas käiv; väljas tööl mittekäiv. Mees töötab, naine on kodune. Niikaua kui lapsed väikesed, oli ema kodune. Pensioniea saabumisega jäi isa koduseks. *Kitzbergid ise olid kodune rahvas, külas käisid nad harva .. V. Alttoa.
3.s› ‹pl.kodus elavad perekonnaliikmed. Külastas koduseid. Sain kodustelt kirja. Kuidas kodused elavad? Tervita koduseid minu poolt! Tunneb muret koduste pärast. Kodused ei tea minu kavatsustest veel midagi.
4.adjkodutunnet tekitav; mõnus, hubane. Seal oli kõik nii kodune, nagu oleksin olnud päris kodus. Krakov oli hästi kodune linn. Tuba oli väike, aga kodune. Einestati köögis, seal oli kodusem. Oli nii kodune istuda kamina ees. Mul oli seal väga kodune tunne. Kogu ümbruses valitses kodune rahu. || vaba, sundimatu, mitteametlik. Tekkis usalduslikult kodune vestlus. Kui ametiasjad räägitud, muutus jutt kodusemaks. Tal oli oma alluvatega üsna kodune vahekord. Tundsin end nende seltsis kohe kodusena.
5.adjoma olemuselt kellelegi lähedane, omane, mõistetav vms. Aja jooksul muutus ümbruskond mulle kodusemaks. Ta rääkis ka eesti keelt, kuid saksa keel oli talle siiski kodusem.

kohutav-a 2› ‹adj

1. hirmu tekitav, hirmu peale ajav, kohkuma panev, hirmuäratav; hirmus, kole, jube. Kohutav elukas, kiskja. Kohutav ümbrus, hääl, pilk. Kohutavad kuriteod. Sõja ajal juhtus kohutavaid asju. Ta oli kohutav oma vihas. Tema silmadele avanes kohutav vaatepilt. Nägin kohutavat und. Kõige kohutavam katastroof, õnnetus. Kohutav sündmus, silmapilk, elamus. Kohutav uudis, sõnum, teade. Kohutav must pilv tuli aina lähemale. || äärmiselt ebameeldiv, tugevasti vastumeelsust äratav, raskesti talutav vms. August tuli kohutavat lehka. Väljas on kohutav ilm. Seda on kohutav mõelda, uskuda, kujutleda. Töötingimused olid kohutavad. Kui kohutav, et inimene peab niimoodi kannatama!
2. tugevuselt v. hulgalt ebatavaliselt suur, tohutu. Käis kohutav kärgatus. Tõusis kohutav tuul, mühin ja kohin, lumetuisk, äike, vihm, torm. Kuumus, pakane oli kohutav. Kohutav põud, ikaldus, nälg, viletsus. Kohutav hoop paiskas ta pikali. Kohutavad kannatused, valud. Kohutav väsimus, roidumus, peavalu. See oli kohutav ülekohus. Mind valdas kohutav viha. Hämmastas tema kohutav lihtsameelsus. Mehel oli kohutav jõud. Maja eest nõuti kohutavat hinda. Käsikirjas on kohutaval hulgal vigu. *Alles hiljem, palju hiljem mäletas ta kohutava selgusega iga Hannese öeldud sõna. L. Promet.

koletislik-liku, -likku 30› ‹adj

1. koletisetaoline. Koletislikud mereelukad.
2. õudust tekitav, kohutav, koletu. Koletislikud teod, kuritööd. Koletislik vaatepilt. *.. Mahtra veresaun püsis koletisliku ülekohtuna rahva teadvuses. V. Alttoa.

konna|silm [-a]
sügavale pärisnahasse ulatuv ja valu tekitav sarvkihi paksend jala, eriti varvaste nahal. Konnasilm tegi käimisel haiget. King hõõrus konnasilma varbale.

koolera|vibrioon
med koolerat tekitav pisik (Vibrio cholerae)

korgi|kambium
bot korki tekitav kambium

kräkkkräki 21› ‹s
kõnek eriti kiiresti sõltuvust tekitav kokaiiniderivaat, mis suitsetamisel mõjub juba mõne sekundi pärast, crack

kummaline-se 5› ‹adj
ebatavaline, iseäralik, veider, imelik; hämmastust v. võõrastust tekitav. Kummaline kirev rüü. Kummalise kujuga, kummalist värvi loom, taim. Kummaline lõhn, häälitsus. Kuu heitis kummalist kõledat valgust. Kummaline olend, kellele ei oska nimegi anda. Kummaline enesessetõmbunud tüdruk. Mulle tundusid ta kombed kummalised. Uskumatult kummalised seiklused, lood. Kummaline nähtus. Tundsin kummalist igatsust, kohmetust. Majas valitses kummaline õhkkond, meeleolu. Kummalisel kombel ei mäleta ma sellest jutuajamisest midagi. Kummaline mõelda, kummaline küll, et me varem teineteist ei tundnud. See otsus tundub tagantjärele eriti kummaline. Tal on elust kummalised arusaamad. Nii kummaline, kui see ka ei ole, mulle ta meeldib. Usub kõige kummalisemaidki jutte.
▷ Liitsõnad: eris|kummaline, ülikummaline.

kurin-a 2› ‹s

1. vee neeldumisest, pooltühjades torudes voolamisest vms. tingitud heli; (lindude, inimese) kudrutav, kugisev häälitsus. Vee neeldumisega kaasnes kaugele kostev kurin. Kostis tuvide kurinat. Tüdrukud naersid vaiksel kurinal. Kihutas kuljuste kurinal otse kõrtsi ette.
▷ Liitsõnad: veekurin.
2.pl.kuljus, kelluke. Täkule pandi kurinad kaela. Hobustel olid kurinad kaelas, peal. Voorimees sõitis kurinate kõrinal. Kosja sõideti kellade ja kurinatega. *..muutus äkki erksaks nagu kirikuhobune, kes kustki kurinaid kuuleb. B. Kangro.
3. hrv kõrinat, krõbinat tekitav lelu, kõristi. *Ta raputas telefonitoru ühtpidi ja teistpidi nagu laps kurinat.. L. Promet.

kurva|meelne
kurb, nukker, melanhoolne; kurba, nukrat meeleolu tekitav. Kurvameelne unistaja, norutaja. Haige kurvameelsed mõtted. Ema ilme, naeratus oli pisut kurvameelne. Miks sa äkki nii kurvameelseks jäid? Kurvameelne jutt, muusika, laul. *Tuleb masendav sügis ja kurvameelne talv ning järgmisel aastal on sünge kevad .. T. Vint.

kõmu|film
kõmu tekitav film

kõmu|jutt [-jutu]
kõmulise sisuga, kõmu tekitav jutt. Ajaleht avaldas kõmujutte. Rahva hulgas liikus mitmesuguseid kõmujutte.

kõmuline-se 5› ‹adj
kõmu tekitav v. sisaldav. Kõmuline teade, uudis, pealkiri. Kõmuline kirjutis, raamat. Ajalehed paisutasid tühise sündmuse kõmuliseks. Ta omandas oma kakluste ja purjutamistega veelgi kõmulisema kuulsuse.

kõmu|lugu
kõmuline, kõmu tekitav lugu. Reporterid olid väljas kõmulugude jahil.

kõmu|rikas
palju kõmu tekitav. Kõmurikas pangarööv, kohtuprotsess.

kõmu|teade [-teate]
kõmuline, kõmu tekitav teade. Ajalehe kõmuteated.

käristi1› ‹s

1. etn sakilisest võllist ja seda mööda libisevast liistust koosnev kärisevat heli tekitav puust mürariist. Ajajad tegid ajujahil käristitega põrgulärmi. Karjane pani käristi vurama (huntide peletamiseks). || mängutuuleveski kõrinat tekitav osa. *..nad meisterdasid mulle võllidega ja käristiga tuuleveski.. J. Semper.
2. tehn kruvikeeraja link

leping-u 2› ‹s
õigusi ja kohustusi tekitav, muutev v. lõpetav (hrl. kirjalik ning ametliku dokumendina vormistatud) kokkulepe isikute, organisatsioonide, asutuste, riikide jne. vahel. Riiklikud, rahvusvahelised lepingud. Leping naaberriikidega. Lepingut sõlmima, lepingule alla kirjutama. Lepingu tingimused, sätted, punktid. Lepingust tulenevad kohustused, õigused. Lepingut täitma, lepingust kinni pidama. Lepingut murdma, lepingust taganema. Leping tühistati. *Kui inimesed on kord juba abielulepingu teinud .. siis tuleb seda lepingut pidada .. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: abielu|leping, fiktiiv|leping, hanke|leping, kaitse|leping, kauba|leping, kinke|leping, kollektiiv|leping, koostöö|leping, laenu|leping, liidu|leping, majandus|leping, mittekallaletungi|leping, müügi|leping, neutraliteedi|leping, ostu|leping, palga|leping, rahu|leping, rendi|leping, sala|leping, sõprus|leping, töö|leping, töövõtu|leping, üürileping.

liikuma|panev-a 2partits
algatav, tekitav. Ühiskonna, majanduse liikumapanevad jõud.

ljuisiit-siidi 21› ‹s
keem sõj nahahaavandeid tekitav ründemürk

lutsiferiin-i 21› ‹s
biol keem eriline helendust tekitav aine

luuleline-se 5› ‹adj
luulele iseloomulik; luuleks, luuletuseks ainet andev, luulet sisaldav; tundeliseks tegev, romantilisi kujutlusi tekitav; luulele vastuvõtlik, romantiline, lüüriline. Luuleline kaunisõnalisus. Luuleline suveõhtu, mägijärv, maastik. Luuleline hing. Muutub unistavaks ja luuleliseks. *Teil võib olla luuletaja hing ja luulelised mõtted .. J. Aavik.

lõhestus|poliitika
lõhestust, lõhestatust tekitav, selleni viiv poliitika

lärmikas-ka, -kat 2› ‹adj
rohkesti lärmi tekitav, rohke lärmiga, lärmirikas. Lärmikas karneval. Laste lärmikad mängud. Lärmikas muusika. *Sellest lärmikast õhtusöögist võtab osa isegi meie kõikvõimas veltveebel Antonov. O. Luts.

läts-u 21

1.slätsatav, lätsuv heli; seda tekitav löök. Taob peoga vastu kõhtu, nii et lätsud ja plaksud käivad. Annab teisele lätsu vastu põske.
2.smiski kõlbmatuna pehme ja märg. Kompvekid olid kleepuvaks lätsuks sulanud.
3.adj(kõlbmatuna) pehme ja märg. *Ta leidis mustikaid, need olid üle küpsenud ja lätsud .. A. Valton.

meelt|ülendav-a 2partits
ülevustunnet tekitav v. meeleolu tõstev. Meeltülendav sündmus, vaatepilt, laul. Olukord polnud just meeltülendav. Midagi meeltülendavat silma ei hakanud, selles loos polnud.

meningo|kokk [-koki]
med meningiiti tekitav kokk

miimiline-se 5› ‹adj
miimikaga seotud, näoilme-, näoliigutuse-. Miimiline sõnatu dialoog. Filminäitlejalt nõutakse häid miimilisi võimeid. || miimikat tekitav. Miimilised (näo)lihased.

morfium-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s
farm üks oopiumi alkaloide, tugev valu vaigistav ning mõnutunnet tekitav ravim, morfiin. Haigele süstiti morfiumi.

mugav-a 2› ‹adj

1. rahuldust, mõnu pakkuv, head enesetunnet tekitav, kõike häirivat välistav. Püüab lamades leida kõige mugavamat asendit. Pehmes vagunis on mugav sõita. Sellise naabriga polnud kuigi mugav. Võtan lipsu eest, on mugavam olla. Veetsime mugava õhtu. Vanem inimene vajab mugavat kodurahu. || selline, kus on mõnus viibida, mida on hõlpus ja meeldiv kasutada v. käsitseda, mida on meeldiv teha jne. Uued moodsad ja mugavad autod, bussid, vagunid. Mugav voodi, tugitool. Käepärane mugav tööriist. Sul ju uus mugav kodu. Mis viga nii mugavas korteris elada! Mul oli suvilas väga mugav. Elektripliidid on mugavamad kui gaasipliidid. Matkajalatsid olgu otstarbekad ja mugavad. Valges päikeselises ruumis on mugav töötada. Mul on mugav töö, tegevus. Toidu tegemine on tülikas, mugavam on restoranis lõunatada.
▷ Liitsõnad: ebamugav.
2. laisavõitu, pingutamist vältiv. Mugav mees, püüab kergema vaevaga hakkama saada. Ta on liiga mugav, et edasi õppima minna. Tüdrukud olid aktiivsemad, poisid mugavad ja ükskõiksed.

mullistus-e 5› ‹s
hrv pööret tekitav, pöördeline sündmus. Sotsiaalsed, ühiskondlikud, poliitilised mullistused.

mure|küsimus
muret tekitav, muretsema panev asjaolu v. probleem. Ei maksa tühjast asjast mureküsimust teha.

murelik-liku, -likku 30› ‹adj

1. mures olev, muretsev; muret väljendav, sellest tunnistust andev. Murelikud mehed, poisid. Ta on nii tõsine ja murelik. Miks sa nii murelik oled? Ebaõnnestumine teeb, võtab murelikuks. Murelik nägu, pilk. Suu naerab, kuid silmad jäävad murelikuks. Heietati murelikke mõtteid. Sa ei tea veel, mis on südamevalu või murelik meel.
2. muret tekitav; murerohke. Rasked ja murelikud ajad, sõja-aastad. Kas ta toob rõõmsaid või murelikke uudiseid? See on raske ja murelik lugu, asi. *.. ja needki mälestused on tuhmid, kurvad. Murelik, üksluine, külm, näljane elu. R. Roht.

mutageen-i 21› ‹s
biol mutatsioone tekitav (füüsikaline, keemiline) tegur

mõnu|aine
alkohol, narkootikum vm. joovet tekitav aine

mürts-u 21

1.shrl. millegi raske kukkumisel, põrkamisel v. löömisel kõva pinna vastu tekkiv järsk tugev müra, mürtsatus. Lõi ukse, värava mürtsuga kinni. Käis ilmatu mürts nagu suurtükist. Ärkasin mingist tumedast mürtsust, mingi mürtsu peale (üles). Mis mürtsud need on? – Vundamendivaiu rammitakse. Trummi rütmilised mürtsud. Pidurite kriginale järgnes kokkupõrke mürts. Plahvatuse, õhkulaskmise mürts. || sellist heli tekitav löök. Andis vihaselt veel paar mürtsu vastu ust. *.. naerumürina ajal virutas vanem kordnik Kolk konstaabel Pehmele mürtsu selga .. V. Uibopuu.
▷ Liitsõnad: kahuri|mürts, kukkumis|mürts, lõhkemismürts.
2.smürgel, mürgeldamine, möll [-u]. Pulmas käis mitu päeva mürts ja möll. Küll sai Kusti sünnipäeval mürtsu. Koolis sai kõvasti mürtsu tehtud. Kui mürtsuks läheb, siis käib mürts hommikuni. *Oh seda kriiskamist, klaaside kõlinat ja igavest mürtsu! O. Luts. || lament, lärm. *Ühe hetkega olin mööda nöörredelit laeval ja tegin seal säärast mürtsu, et ärasõit lükati edasi .. H. Sepamaa (tlk).
3.adjvali, mürgeldav, äge. Orkester mängis mürtsu lugu. *Näe, plika paile / nõrk on ka kõige mürtsum mees. R. Parve. *.. lubanud jõuluks sihukese mürtsu õlle teha, millest üks toobine kannutäis kokk Väljassool sussid vastu taevast lööb. H. Sergo.

müts-u 21› ‹s
vastu suhteliselt pehmet pinda kukkumisest, põrkamisest v. löömisest tekkiv lühike kõlatu müra, mütsatus, mütsak (1. täh.) Mis mütsud need käivad? Pesutõlvade mütsud. Kostis kukkumise müts. *.. labidatäis teise järel maandus mütsuga seal, kust veel tõusis [põlengu] suitsu. V. Beekman. || sellist heli tekitav, mütsatav hoop. Kui laps toitu hingekõrisse tõmbas, anti talle müts selga. Sai lumepalliga mütsu pähe, vastu pead.

mütsak-u 2› ‹s

1. mütsatamine, müts(atus). Kukkumise mütsak. Mingi mütsak käis vastu seina. Kostsid padjasõja, poksi mütsakud. || sellist heli tekitav, mütsatav hoop. Sai palliga mütsaku külge.
2. miski kokku, vormituks mütsutatu, nutsak; miski (v. keegi) vormitult ebamäärase kujuga. Mingi paberisse mähitud mütsak kaenlas. Pane rõivad, voodipesu korralikult kokku, ära niisama mütsakusse keera. Kägrutas pakkepaberi kahe peo vahel mütsakuks. Ei näe nii kaugelt, mis lind see on, aga suur mütsak paistab olevat. *Vend Arno on ema suurrätikus nagu väike mütsak, ainult nina välgub paksust mähisest. O. Luts.
▷ Liitsõnad: paberi|mütsak, riidemütsak.
3. summ, kobar. Talled, lambad tormasid robinal laudanurka mütsakusse. Lapsed olid kasvataja ümber mütsakus koos. Sülemlevad mesilased kobarduvad mõne puuoksa ümber mütsakuks. *.. siin olid mõisad mütsakus ja kirikud ligistikku .. A. Kitzberg.

narkootikum-i, -i 10› ‹s
med uimasti. a. kirurgilisel operatsioonil kasutatav narkoosi tekitav aine b. narkomaaniat põhjustav aine v. selle tuletis. Morfiin, heroiin, hašiš, kokaiin, LSD on narkootikumid. Narkomaanid tarvitavad järjekindlalt narkootikume. Narkootikumidega äritsema.

nõgi|seen
hrl. pl.bot nõgihaigust tekitav kandseen. Nõgiseened parasiteerivad katteseemnetaimedel. Nõgiseene kahjustus nisupõllul.

näsa|rooste
puulehtedel näsajaid pahku tekitav roosteseen

ohtlik-liku, -likku 30› ‹adj
ohtu põhjustav v. tekitav, endas ohtu kätkev, ohurikas, ohuga seotud, hädaohtlik. Ohtlik inimene, vaenlane. Eriti ohtlik kurjategija. Meie korvpallinaiskonnal on täna ohtlik vastane. Nende kõige ohtlikum võistleja. Näljane hunt on inimeselegi ohtlik. Ohtlik töö, elukutse, ülesanne. Olukord võib muutuda, kujuneda ohtlikuks. Ohtlik teekond, reis, koht, kurv, piirkond. Ohtlikud kavatsused, plaanid. Sinu teol võivad olla ohtlikud tagajärjed. Ohtlik haigus. See haav pole ohtlik. Tervisele ohtlikud harjumused. Libedaga on ohtlik sõita. Siia jääda on üsna(gi), väga, äärmiselt ohtlik. Tüsistused muutsid haige seisundi ohtlikuks. Alpinistidele osutus laskumine mäkketõusust ohtlikumaks. Kujutle, et kuskil ohtlikus läheduses varitseb ilves. *Väljalend on toonekurepoegadele alati ohtlik.. H. Veromann.
▷ Liitsõnad: avarii|ohtlik, elu|ohtlik, häda|ohtlik, marutaudi|ohtlik, nakkus|ohtlik, plahvatus|ohtlik, süttimis|ohtlik, tule|ohtlik, varisemisohtlik.

onkogeenne-geense 2› ‹adj
kasvajaid tekitav. Onkogeensed viirused.

onko|viirus
kasvajaid tekitav viirus

pahk|lest
zool pahku tekitav taimekahjur (Eriophyes)
▷ Liitsõnad: pirnipuu|pahklest, ploomipuu|pahklest, sõstra-pahklest.

pahk|sääsk
zool pahku tekitav taimekahjur. Pahksääsed kahjustavad nii kõrs- kui aedvilju.

pahk|täi
zool pahku tekitav taimekahjur. Pahktäid kahjustavad puude pungi ja võrseid.

patogeenne-geense 2› ‹adj
med haigust tekitav, tõvestav. Patogeensed mikroobid. Suuõõne patogeenne mikrofloora.

pead|pööritav-a 2partits

1. peapööritust tekitav, pead pööritama panev. Peadpööritav kõrgus. Meie ees oli peadpööritav sügavik, kuristik. *Vahel vihuti kadrilli, vahel peadpööritavat polkat.. F. Tuglas (tlk).
2. piltl väga suur, tohutu, pöörane. Auto kihutas peadpööritava kiirusega. Sündmused arenesid peadpööritava kiirusega, hooga. Tehnika, tööstuse peadpööritav areng, arengutempo. Peadpööritav edu, menu, karjäär. Peadpööritav inflatsioon. Musta turu peadpööritavad hinnad. Need arvud on lihtsalt peadpööritavad.

pea|täiss
kõnek
1. purjusolekut tekitav alkoholi hulk. Raske, tubli, korralik, hea peatäis. Palgapäeval nad võtsid kõva peatäie. Kõhutäis süüa ja peatäis juua. Jäi koju peatäit välja magama. Küll ta peatäie jaoks ikka raha leiab! *.. meie Sülluste oli eile õhtul kusagilt peatäie viina saanud. H. Sergo.
2. põhjalik nutmine, kõva nutuhoog. Riina nuttis kurvastusest hea peatäie. Ema sai laste pärast mitu peatäit, mõned peatäied nutta. Nutsin peatäie, siis läks süda kergemaks. Ulus, tönnis peatäie.
▷ Liitsõnad: nutupeatäis.
3. korralik uinak, väljamagamine. Nüüd kuluks üks korralik peatäis magada. Ma ei tule kuhugi, parem magan kodus hea peatäie.
4. (millegi ajutegevusega seotu suure hulga kohta). Peatäis kahtlusi, mõtteid, tarkust.
5. (ägeda nahutamise, tubli peapesu kohta). Sai kodus peatäie sõimata.

pehik-u 2› ‹s
bot kändudel ja lamapuidul mädanikke tekitav seen (Lenzites)
▷ Liitsõnad: kasepehik.

peletis-e 5› ‹s

1. hirmu v. vastikust tekitav (fantastiline) olend, koletis. Kollid, tondid ja muud peletised. Kuningapoeg võidelnud meretaguste peletistega. Loom pidas autot nähtavasti põrisevaks peletiseks. *Madin käis hulk aega küll vees, küll kaldal. Olime liiva ja kasvudega koos nagu peletised. H. Pukk. || (sellise inimese v. looma, ka üldse millegi vastumeelsust äratava kohta). Tal olevat naine päris, püsti peletis. No on ikka peletis see vanamoor! Vastik inimene, ma ei või seda peletist silmaotsaski kannatada. Koer tal ka selline karvadeta peletis! Akvaariumis ujus suur kala, kõvera suuga peletis. Randa ehitati puust putka, ehtne peletis.
2. kuju, ese vms. lindude v. loomade peletamiseks aiast v. põllult, hirmutis. Peletistena kasutatakse hernehirmutisi, käristeid, läikivaid esemeid.
3. (kirumis- ja sõimusõnana:) sunnik, põrguline. Kas tuled mind veel pilkama, va peletis! Mis sa, peletis, lõugad! Ajas järje segi, peletis! Tohoo peletis säh, küll nüüd valetab. Kao siit, sa igavene peletis! *Urrjah peletisi! – kas teil rajakatel mujal ei olegi kohta, kui siia teiste marjamaad tulla tallama?! E. Kippel.

pess-u 21› ‹s
bot peam. puidumädanikke tekitav kahjurseen (Fomitopsis). *Ta oli oma härrale aastate kestel kui pess vanale kasele külge kasvanud. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: juure|pess, kännupess.

pigi|rooste
taimeosadel pigimusti roostepadjakesi tekitav roostehaigus. Lina ja männid kannatavad pigirooste all.
▷ Liitsõnad: lina-|pigirooste, männi-pigirooste.

piin-a 23› ‹s

1. kõva füüsiline valu v. vaev. Füüsiline, kehaline piin. Väljakannatamatu, talumatu piin. Haav teeb põrgulikku 'väga tugevat' piina. Suri hirmsates, õudsetes piinades. Vaevleb pikas piinas. Tal tuli kannatada suuri piinu. Põetaja püüdis vaigistada haigete piinu. Ma ei suuda enam taluda seda piina. Surmaheitluse, merehaiguse piinad. Iga samm valmistab, teeb talle piina. Haige jalg teeb liikumise tõeliseks piinaks. Surm vabastas ta piinadest. Haige näos on piin. Loom on piinas, tuleb midagi ette võtta. *Koju peab minema, loomad tahavad vaadata. Lehmad lüpsmata, elajaloomal piin. A. Mägi.
▷ Liitsõnad: ihu|piin, põrgu|piin, surma|piin, valupiin.
2. (suur) hingeline kannatus, valu v. vaev, ahistus. Hingeline, sisemine piin. Vaevleb südametunnistuse, sisetunde piinades. Igatsuse, üksinduse piin. Päästa mind sellest teadmatuse ja kahtluse piinast. On Hiina piin 'väga raske' seda kõike taluda. Hinges, südames on piin. Hing on piinas. Kauem oodata, tegevuseta istuda oli tuline piin. On piin elada inimesega, keda ei armasta. Üksildus oli talle piinaks. Edasine kooselu oleks meile mõlemale piinaks. Su lonkamist on lausa piin vaadata. *.. ta aimas, mis emal oodata on ja see tegi talle piina.. O. Truu. || sellist olukorda tekitav asjaolu. Lõuna valmistamine on talle tõeline piin. *„Mis on sinul halba, Joosep?” / „Vanadus on minu piin..” J. Smuul.
▷ Liitsõnad: armu|piin, armukadedus|piin, hinge|piin, kadedus|piin, kiivuse|piin, nälja|piin, ootamis|piin, sise|piin, südame|piin, südametunnistus(e)|piin, süüme|piin, üksinduspiin.

piinlik-liku, -likku 30› ‹adj

1. (häbi-, sisetundest tingitult, psüühiliselt) ebamugav. Piinlik oli raha laenuks küsida. On piinlik teid tülitada. Sellele on piinlik mõeldagi. Kõigil hakkas piinlik sobimatu sõnavõtu pärast. Tal oli külaliste ees korrastamata korteri pärast piinlik. Mul on piinlik, et lasksin teid oodata. Meil on – piinlik küll – kõik veel pooleli. Piinlik tunnistada, kuid.. On näha, et tal on natuke piinlik. Mul on väga, kole, kohutavalt piinlik. Mul oli kuidagi piinlik niisama istuda, kui teised töötasid. Et tal ka piinlik ei olnud niiviisi toimida! Jäin ainsana hiljaks. Kui piinlik! Hirmus piinlik tunne. *Aga tüdrukul oli nähtavasti [vaikimine] piinlikum kui mehel, sest tema ei kannatanud välja ja hakkas jällegi rääkima.. A. H. Tammsaare. *Meister Wittelbach köhatas. Talle oli piinlik, et tema isik riiu sekka kisti. E. Vilde. || seda väljendav. Naise huultel, näol oli piinlik naeratus.
2. ebamugavust, halba sisetunnet tekitav, seda esile kutsuv. Piinlik vahejuhtum, äpardus. Piinlik vestlus, kõnelus. Piinlikud mälestused. Küll on piinlik lugu! Piinlikust asjast ei tahetud rääkida. Sattusin piinlikku olukorda. Olime väga piinlikus seisukorras. Vaikus muutus juba piinlikuks. Saime piinlikust momendist naljaga üle. Kõige piinlikum hetk oli siis, kui kiri ette loeti.
3. ülisuur, äärmine. Kõikjal valitses piinlik puhtus, kord. Piinlik täpsus. Aparatuuri kontrolliti piinliku hoolega. *.. tallan jaluseid ja libistan kätt mööda pöörlevat peeglit. Ülitähelepanelikult. Piinlikus keskenduses. J. Kross. || väga täpne, väga hoolikas. Nakkuse vältimiseks on vajalik hügieeninõuete piinlik täitmine. Nõuti piinlikku eeskirjadest kinnipidamist.
4. van piinarikas, piinaline. *.. sellest tuleb palavik, pakitus ja puudutusel piinlik valu. Ansomardi.

piukpiugu 21› ‹s
murd mingi jämedama asja pikk ning peenike osa, näit. piitsapiug, piibupits, roo- v. torupilli häält tekitav osa. Kolme piuguga piits. Torupilli piuk. *Vanamehel oli see mood, et ta iga popsuga piibuvarre sõlmilise, sarvest piugu ikka sõlme võrra sügavamale suhu imes. A. Kitzberg.

plahvatus-e 5› ‹s

1. aine oleku ülikiire muutumine, millega kaasneb suure energiahulga vabanemine, järsk temperatuuritõus ja lööklaine. Keemiline, elektriline, mehaaniline plahvatus. Kaevandusgaasi plahvatus. Lõhkeainete, dünamiidi plahvatus. Vulkaani plahvatus. Supernoova plahvatus. Aatomituumade plahvatused. Plahvatusega kulgev ahelreaktsioon. | piltl. *.. kirjanduse mõju lugejatesse pole ühekordne plahvatus, vaid on ahelreaktsioon. R. Rimmel. || lõhke- v. kütteainete seesugune purustusi, põlenguid ja müra tekitav lõhkemine. Laskemoonalao, püssirohukeldri, bensiinipaagi plahvatus. Gaaside plahvatusest tekkinud tulekahju. Kostsid mürskude, pommide, miinide plahvatused. Sadamas oli ühel sõjalaeval plahvatus. Plahvatusest purunenud sild, õhku lennanud auto. Plahvatuses sai surma ja vigastada mitukümmend inimest. Kajas, kõma(ta)s, kärgatas plahvatus. Maa vappus, võppus, värises plahvatustest. Plahvatuste kõrvulukustav mürin. Plahvatus lõi kurdiks. Plahvatuse õhusurve paiskas mehe tükk maad eemale.
▷ Liitsõnad: aatomi|plahvatus, gaasi|plahvatus, kaevandus|plahvatus, miini|plahvatus, mürsu|plahvatus, pommi|plahvatus, põrke|plahvatus, tuumaplahvatus.
2. piltl (ühiskonnaelu suurte, ägedate rahutuste, kokkupõrgete kohta). Sotsiaalsed, revolutsioonilised plahvatused. Läbirääkimistega püüti vältida rahulolematuse muutumist plahvatuseks. || üksikisiku äge pahameele, viha vm. tunde purse. Ta läks näost punaseks ja kohe järgnes plahvatus. *Härra Meyer küll naljatles meelsasti, kuid ka ta viha süttis kergesti, pealegi plahvatusega nagu vana testamendi Jehooval.. E. Kuus. *Kui ta [tapetud] mullikat nägi, järgnes plahvatus: „Gangsterid! Mis te tegite!..” H. Lepik (tlk).
▷ Liitsõnad: naeru|plahvatus, vihaplahvatus.
3. piltl (millegi järsu suurenemise, kasvu kohta). Uus seemnesort tõi kaasa täieliku plahvatuse: saak suurenes kolmekordselt. Demograafiline plahvatus 'iibe järsk tõus'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur