[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kääbas ‹kääpa 19› ‹s›

1. haua-, kalmuküngas. Värske, rohtunud kääbas. Metsa all on sõjaaegsed nimetud kääpad. Kaasatoodud lilled kuhjati kääpale. *..kääpad lahti kaevatud ja surnud ära viidud matmiseks vanadesse paganausu kalmetesse. E. Kippel.
▷ Liitsõnad: liivakääbas.
2. arheol mullast v. liivast kuhjatud ümmargune v. vallitaoline kalme. II aastatuhande, rauaaja kääpad. Kääbastest on leitud ehteid ja relvi.