[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 176 artiklit, väljastan 100.

aadel-dli, -dlit 2› ‹s
eesõigustatud (feodaalühiskonnas valitsev) kõrgem seisus. Vene, Prantsuse, Hispaania aadel. Aadel koos kõrgvaimulikega moodustas feodaalide klassi. Kuulus baltisaksa aadlisse.
▷ Liitsõnad: alam|aadel, kõrg|aadel, maa-|aadel, sünni|aadel, teenistus|aadel, uus|aadel, väikeaadel.

abi|noot [-noodi]
muus akordi mittekuuluv, akordihelist sekundi võrra kõrgem v. madalam noot meloodilises figuratsioonis

admiraliteet-teedi 21› ‹s

1. sõj merejõudude kõrgem juhtiv ametkond paljudes riikides. Inglismaa admiraliteet.
2. aj sadama territoorium sõjalaevade ehituseks ja remondiks vajalike töökodade, ladude ning seadmetega

aerostaat-staadi 21› ‹s
õhupall; ka üldse õhust kergem lennuaparaat

ajatolla6› ‹s
šiiitide kõrgem vaimulik

ala|kaaluline
normist, normaalsest kaalust kergem. Alakaalulised toiduportsjonid. Laps sündis alakaalulisena.

areopaag-i 21› ‹s
aj kõrgem kohus muistses Ateenas | piltl. Keeleliseks areopaagiks oli tollal Akadeemiline Emakeele Selts.

arhont-hondi 21› ‹s
aj Vana-Kreeka, eriti Ateena kõrgem võimukandja. Ateena üheksa arhonti.

ase|haldur
hrl aj kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja, asevalitseja

basiilika1› ‹s
ehit sammaste v. piilaritega löövideks jaotatud piklik (hrl. kiriku)ehitis, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ning kõrgem. Vana-Kreeka, Rooma, gooti basiilikad. Kolme-, viielööviline basiilika.

brigaadi|kindral
sõj kolonelist kõrgem ja kindralmajorist madalam sõjaväeline auaste

bürokraatia1› ‹s

1. väiklaselt formaalne asjaajamine ning suhtumine. Asjaajamises valitsev bürokraatia. Milleks selline bürokraatia!
2. valitsemisele spetsialiseerunud kõrgem ametnikkond

djakkdjaki 21› ‹s

1. kirikl õigeusu kiriku köster, salmilaulja
2. aj Vana-Vene vürsti sekretär v. asjaajaja; kõrgem ametnik Venemaa riigiasutustes 16.–17. sajandil

eliit|klass
põll tõuloomade kõrgem klass. Eliitklassi lehm, jäär. Eliitklassi kuulus noorloomadest 30 protsenti.

falsett-seti 21› ‹s
muus eriline laulmisviis, mille puhul häälekurrud võnguvad osaliselt ja kasutusel on ainult pearesonants || hääle eriline kõrgem register; kõrge hääl. Terav, kile falsett. Ärritusest tõusis ta bariton vahel kõrge falsetini.

flagman-i 2› ‹s
sõj mer
1. sõjalaevade koondise komandör; mingi laevade grupi ülem
2. aj kõrgem auaste NSV Liidu sõjalaevastikus

foogt-i 21› ‹s
aj feodaalaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik
▷ Liitsõnad: kohtu|foogt, linna|foogt, ordu|foogt, piiskopkonnafoogt.

heapl. part häid pl. illat headesse e. häisse 15 komp parem superl kõige parem e. parim
ant. halb, paha
1.adjoma laadi, omaduste, kvaliteedi poolest hinnatav, väärtuslik, nõuetele vastav. a. (inimeste kohta:) osav, vilunud, võimekas, tubli. Hea maletaja, matemaatik, arst, õpetaja, ujuja. Hea võõrkeelte oskaja. Kõnemees on ta hea. Inna on hea õpilane. Peetrist oleks võinud saada hea insener, advokaat, ohvitser. b. (omaduste, võimete, oskuste, samuti füüsilise v. psüühilise seisundi kohta). Hea isu, uni, tervis. Hea ja tugev süda. Sportlase head kopsud. Hea nägemine, kuulmine, keskendumisvõime. Hea rühiga, kasvuga noormees. Hea peaga poiss. Mu enesetunne, meeleolu, tuju on hea. Tal oli päris hea hääl, väga hea maitse. Meie korvpallurid on heas vormis. Ta näeb üsna hea välja. *„Mul on hea kõht,” uhkustas hunt. „Kui tahan, võin süüa kas või kive..” L. Tigane. c. (esemete, ainete vms., ka koduloomade kohta). Ta ostis endale hea ülikonnariide, hea raadioaparaadi ja hea pesumasina. Need on veel üsna head kingad, rõivad. Head küünlad põlevad kaua. Hea kirves, saag, nuga, vikat. Teos on trükitud heale paberile. Hea maa, muld. Tänavu on hein, vili hea. Hea, kõigi mugavustega korter. Puder, kook, sai tuli hea. Head söögid ja joogid. Head õunad. Vein, õlu maitses hea. Leib oli hea maitsega. Hea lõhnaga lill. Hea tõukari, lüpsilehm, veohobune. Head tõugu kanad, lambad. d. (nähtuste, olukordade vms. kohta). Head lauakombed. Hea hoolitsus, teenindamine, reklaam. Õppeedukus oli tal hea. Head hinded tunnistusel. Haige seisund, olukord on hea. Nooruk sai hea hariduse, kasvatuse. Hea muusika, kirjandus, portree, maastikumaal. See on hea raamat, luuletus, ettekanne. Välismaalase kohta rääkis ta head eesti keelt.
2.adjsõbralik, lahke; positiivsete eetiliste omadustega, moraalselt väärtuslik; kiiduväärt. Hea inimene, kaaslane, hooldaja. Sul on hea mees, poeg. Head vaimud, haldjad. Hea kohtlemine, vahekord, vastuvõtt. Riikidevahelised head suhted. Ta oli mu vastu hea. Neiu on hea iseloomuga. Noormehe käitumine ja elukombed olid head. Tegin seda heast südamest. Teen seda hea meelega 'meeleldi, meelsasti'. Ole hea tüdruk, ära kiusa endast väiksemaid. Vanakese silmad näisid head ja lahked. Võõrasema ei vaadanud lastele hea pilguga. Neil oli hea läbisaamine. Kadunut tuletati meelde hea sõnaga. Liigub heas seltskonnas. On pärit heast perekonnast. Ilm on selline, et hea peremees ei aja koeragi välja. Heal lapsel mitu nime. Hea naine maja lukk, paha naine põrgutukk. || (kõnetlus- ja viisakusväljendites). Head inimesed, aidake! Ole hea, tule siia! Olge hea, astuge sisse! Aitäh, hea laps, et sa vanainimest aitasid! Sepp, hea mees, rautas hobuse ära. *Aga nüüd, head kuulajad, oleks teile üks küsimus. H. Saari. | iroon. Hea mees lubama 'lubab, kuid ei täida'. Kes see hea inimene oli, kes tema peale kaebama läks? || lähedane, intiimne. Hea tuttav. Ta on mu hea sõber, temale söandan kõigest rääkida.
3.adjmingis suhtes soodus, kasulik, sobiv. Hea juhus, võimalus, õnn. Head kaardid mängus. Head tutvused raamatukaupluses. Ended olid head. Töötingimused on siin head. Hea ettepanek, tagajärg, tulemus. Hea kuulsus, nimi. Hea ilm, kliima. Vanad head ajad. Head kaupa, äri tegema. Häid ja halbu päevi nägema. Midagi, kedagi heas valguses näitama. Heal järjel olema. Leidis hea teenistuse, tööotsa. Tegi abiellumisel päris hea partii. Saime kinos head kohad. Sain kodunt häid sõnumeid. Mul tuli hea idee, mõte. Harril on vennale hea mõju. On hea, et sa tulid. Vitamiinid on väsimuse vastu head. Lavastus jättis üsna hea mulje. Ära ole endast nii heal arvamusel! Püüdsin end näidata heast küljest. Lõpp hea, kõik hea. Hea nõu on kallis. Saagist jäi talupojale heal juhul 2/5. | (nõrgenenud tähenduses). Ühel heal päeval läks ta meilt ära. || (soovide, tervituste, jumalagajätu jne. väljendamisel). Head aega! Head õhtut! Head ööd! Häid pühi! Head uut aastat! Head reisi! Head tervist!
4.adjmugav, mõnus, meeldiv, hõlpus, kerge. Sul hea naerda, rääkida! Jalgrattaga on poisil hea koolis käia. Terava vikatiga on hea niita. Kuumal suvepäeval on hea põõsa all lamada. Kodus on nii hea olla. Hea laske-, istumisasend. Hea tool, voodi. Toas oli hea ja soe. Hea käekäik, põli. Hea soe tunne südames. Küll sul on ikka hea elu. Külas hea, kodus veel parem. *Oli hea teada, et tal kuhugi tõtata ei olnud. M. Raud.
5.adj(kogust, kvantiteeti, hulka märkivalt v. rõhutavalt:) rohke, ohter, paras, tubli, tugev, suur. Mõne hea aasta eest. Mitu head päeva tagasi. Linnani on mitu head kilomeetrit. Tal oli teiste suusatajate ees hea edumaa. Hea hulk maad tuli jala käia. Õhtuks oli tehtud hea tükk tööd. Auto eest maksti head hinda. Hea summa raha. Hea sissetulek, palk. Hea patakas käsikirja. Hea kartuli-, viljasaak. Lõikas hea kannika leiba. Rüüpas hea lonksu vett. Tehti hea laar õlut. Hea sületäis puid. Tuli hea hoog vihma. Sai hea müksu, keretäie. Laps sai kukkudes hea hoobi. Nuttis hea peatäie. Talle tehti hea peapesu. Tal jätkub head tahet, kannatust mind lõpuni kuulata. *Tuhkur on mägrast peaaegu poole väiksem, vahest nii hea kassi suurune.. R. Roht. ||adjektiivi vm. sõna eeskõnek (intensiivistab sellega väljendatut:) üsna, kaunis, võrdlemisi. Hea paks raamat. Hea suur õun. Hilinesin hea mitu korda. Mu vennad on head pikad mehed.
6.adjmurd parem; ant. vasak. *Kaks oli teed, kas kurale või heale – / ma mõlemale tõmmand kriipsu peale.. A. Alle.
7.smiski väärtuslik, hinnatav, kasulik, meeldiv vms. Kellelegi head soovima. Kellelegi head tegema. Kellegagi head ja halba jagama. Head kurjaga tasuma. Võitlus hea ja kurja vahel. Igal inimesel on oma head ja vead. Mis teil head on? Pole halba ilma heata. Ei lausunud head ega kurja. Kui heaga ei antud, võeti kurjaga. Katsusime heaga läbi ajada. Tänan teid kõige hea eest. Küsisin seda hea pärast. Temast räägiti üksnes head. Sellest loost ei tule midagi head. Mis hea pärast ma peaksin tema ees vabandama? *Olen käinud mitmegi [arsti] juures, aga suurt head sellest pole olnud. P. Vallak.
8.s„rahuldavast” kõrgem hinne (4), hrl. koolis. Väga hea 'kõrgeim hinne (5)'. Õpilase tunnistusel olid üksnes head ja väga head.

hilphilbu 21› ‹s

1.hrl. pl.kulunud, vähenõudlik riietusese. Kehvad, vanad, viletsad, katkenud hilbud seljas. Käib kodus päris, lausa hilpudes ringi. Hilpude asemel olid tal nüüd korralikud rõivad. *Piinlikkust süvendas asjaolu, et Ott.. kandis ümber ihu viimaseid hilpe, mis õitsesid ja lilletasid igast äärest.. R. Sirge.
2.hrl. pl.(tihti üleolevalt ja põlastavalt:) hrl. naiste kergem riietusese. Peened hilbud ümber. Tüdruk armastab kalleid, ilusaid, kirevaid hilpe. Tõmba külaliste auks mõni uuem, parem, puhtam hilp selga. Kiskus end viimse hilbuni paljaks. Kulutab oma raha hilpude peale. Tal polnud kleidi all ainsatki hilpu. Naine ajas läbi odavate hilpudega. Ära ehi end võõraste hilpudega! Kuidas ise, nõnda hilbud. *Sul ikka on mõni teine hilp ka kaasas peale nende pükste. H. Kross.
▷ Liitsõnad: kleidi|hilp, linna|hilp, pesu|hilp, riidehilp.
3. riidelapp, riideräbal. Haige jalg oli mähitud määrdunud hilpudesse. *Siis tõmbab piibu ja kirjutest hilpudest tehtud tubakakoti.. E. Vilde.

hõlphõlbu 21

1.skerge(m) elu; kergendus; kergus. Otsib, ajab hõlpu taga. Ei temal ole siin hõlpu loota. Ega hõlpu ole mul hiljemgi olnud. Sukeldusin töösse endale hõlpu andmata. Hõlpu ei ole elanud isad ega isaisad. *Lapse pärast ei saanud perenaine põrmugi hõlpu, ikka pidi ta täie inimese eest väljas olema.. A. H. Tammsaare. *..[rootslased] tungisid Lihula linnusesse, mille nad hõlbuga vallutasid.. E. Kippel.
2.s(noorte inimeste ja noorte loomade puhul:) lust, nooruslik kergus, elurõõm. Sälud, vasikad on hõlpu täis. Hõlpu jooksma 'lusti pärast jooksma'. *Las need karglevad, kel ihu hõlpu täis ja kere kerge... R. Sirge. *Juba hommiku poole olid noored esimesel pühal kiigemägedel hõlpu löömas.. M. Metsanurk.
3.adjhrv hõlpus; kerge. Hõlp töö, hõlp leib. Maal ei saa suvel keegi hõlpu elu nautida.

häbeme|kink [-kingu]
anat nahaaluse rasvpadjandi tõttu kõrgem karvkattega piirkond ülalpool välimisi suguelundeid (mons pubis)

inversioon-i 21› ‹s
ümberpööre, ümberasetus. a. kirj keel ebatavaline sõnade järjekord lauses b. meteor nähtus, et kõrgemates õhukihtides on temperatuur (vastupidi normaalsele olukorrale) kõrgem kui madalates c. biol kromosoomisisene struktuurimuutus, mille puhul kromosoomi- v. kromatiidisegment pöördub 180° võrra

jahi|maa
Suguharu, jahimeeste seltsi jahimaad. Saagirohked jahimaad. Hundi, kotka, haugi jahimaa. | piltl. Läks parematele jahimaadele 'sinna, kus on kergem elada v. töötada'. *Ka kirjasaatjad kõigist paigust / on koos – siin neil on jahimaa. A. Sang (tlk).

jumal-a 2› ‹s
religioonis kõrge(i)m üleloomulik olend v. jõud, keda austatakse ja teenitakse. a.ka pl.Muistsed jumalad. Kreeklaste, roomlaste, germaanlaste jumalad. Jumalatele ohverdama, ohvreid tooma. Jumalaid kummardama, teenima, appi hüüdma. Puupakust jumal aidanurgas. Vaaraod peeti maapealseks jumalaks. Tantsib, laulab nagu noor jumal 'eriti hästi, hiilgavalt'. b.ristiusu kirjanduses suurtäheliselt sg.Jumal; sün. Issand, Jehoova, Looja. Kolmainus, kõikväeline, kõikvõimas, suur jumal. Jumala arm, nimi. Jumala viha, vits. Jumalat paluma, tänama, uskuma. Jumalale lootma, end jumala hoolde andma. Jumal olgu neile patustele armuline! Jumalat eitama, teotama. Jumalast taganema. Jumala tahtmine sündigu. Nii on jumalast seatud. Jumal on ta ära, enese juurde kutsunud 'ta on surnud'. Muusik, kunstnik jumala armust 'sünnipärase andega'. Palun, vannutan sind jumala nimel 'härdasti, tungivalt'! Jumalast mahajäetud 'üksildane, kõrvaline' maanurk. Jumal kõrgel, kuningas kaugel. Kui jumal loob lolli, annab ta ka molli. c. rahvapärastes ütlustes, täh. tugevasti nõrgenenud. Vaatan siin seda jumala ilma. Tule söö, jumala loomake! Jumala õnn, et juhtusid täna siia tulema. Istub jumala rahus, jumala rahuga ahju kõrval. Heinaajal sadas iga jumala päev. Iga jumala öö kooserdab poiss küla peal. Annaks jumal, et kõik hästi läheks! Toas on niisugune segadus, et tule jumal appi. Jumal appi, kui jonni täis võib üks inimeseloom olla! Issand jumal, tuli on lahti! Armas jumal, kust ta sellise mõtte peale tuli? Oh sa mu jumal, kui suureks on Kati kasvanud! Uhke nii et jumal hoidku. Jumal hoidku, mis seal kõik ära tehti! Hiljaks jäin, jumal paraku. Jumal teab 'keegi ei tea', kus poiss jälle kolab. Tegi, nagu oleks käsil jumal teab kui 'eriti, väga' tähtis töö. See pole jumal teab kui 'kuigi' kallis. Jumal nendega 'olgu (peale)', las räägivad mis tahavad. Tehku nagu tahab, jumal temaga! Jumalale tänu, kõik on hästi. Pääsesime, jumal tänatud, õigel ajal varju alla. d. piltl austus-, ihalusobjekt, ideaal. Kogu eluks jäi kunst ta jumalaks. Raske on korraga mitut jumalat teenida 'mitmele eri harrastusele pühenduda'. *..raha peab mul olema; raha on jumal, raha on vägi, raha on võim! A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: armastus|jumal, kodu|jumal, sõja|jumal, tarkusejumal; maa|jumal, päikese|jumal, tule|jumal, veejumal; eba|jumal, peajumal.

kallaskalda 19› ‹s

1. veekogu-äärne, seda piirav (pisut kõrgem) maismaariba (terminina ainult jõe, oja ja väiksema järve puhul). Kõrge, madal, lauge, järsk kallas. Järve kaldad on liivased, soised. Jõe vasak, parem kallas. Ujume kaldale! Paat tõmmati kaldale. Laine loksub vastu kallast. Saarmas elutseb jõgede ja järvede kallastes. Vesi on kalda sisse koopaid uuristanud. Aerutati kalda äärt mööda. Jõgi tõuseb, ajab, paisub üle kallaste, väljub kallastest. Paat jooksis kaldasse. Tõukas parve kaldast lahti. Läksime läbi jõe teisele kaldale. Rada kulges mööda oja, kraavi kallast. Kallastes püsima 'mitte üle kallaste tõusma'. *Nad jätsid ranna selja taha ja sammusid kaldast üles. A. Kalmus. | piltl. *Mälestused, mida ta oli vaevaga tagasi surunud, valgusid nüüd üle kallaste. P. Kuusberg. || mingi suurema veekogu (mere, jõe) lähikonnas asuv maa-ala. Eestlaste muistsed esivanemad saabusid Läänemere kallastele enne meie ajaarvamise algust. || auku, süvendit piirav ääreala. Liivaaugu, kruusaaugu, turbahaua kallas.
▷ Liitsõnad: graniit|kallas, jõe|kallas, kalju|kallas, kivi|kallas, kruusa|kallas, kõrkja|kallas, liiva|kallas, pae|kallas, õõtsikkallas; ida|kallas, lõuna|kallas, lääne|kallas, põhjakallas; vastaskallas.
2. kõnek (merel-, laevasolekule vastandatuna:) maa. *Selle kirja kirjutan seepärast merel valmis, et nii kui kaldasse saame, saadan ära. A. Kaskneem.
3. van mäe, künka v. mõne kunstliku moodustise nõlv. *Ronib siis kõrget kallast mööda mäe harjale, et siit silma kaugemale saata. J. Kunder. *Sellest [= kanarbikust] kirendasid nägusalt üksikud metsalagendikud ja raudteetammi kõrged kaldad. J. Kärner.

kalmu|mägi
(kõrgem) kalmistu. *35 aastat on juba tema kadumisest Põlva kaskedega kalmumäe liivasesse nõlva. J. Eilart.

kammer|härra
aj kammerjunkrust kõrgem õukondlase tiitel; seda tiitlit kandev isik

kapten-i, -it 2› ‹s

1. laevajuht, kõige kõrgem juhtiv isik laevas. Kaubalaeva, sõjalaeva, reisilaeva kapten. Auriku, „Suure Tõllu” kapten. Kapteni esimene, teine abi 'esimene, teine tüürimees'. Kapten seisis komandosillal.
▷ Liitsõnad: kaugsõidu|kapten, laevakapten; sadamakapten.
2. sõj enamiku riikide maa- ja lennuväes (ka Eesti Vabariigis) majorist ühe astme võrra madalam ohvitseriauaste; selles auastmes sõjaväelane. Kapteni auastmes ohvitser. Üksuse komandöriks oli kapten. Ta ülendati teenete eest kapteniks. Kapten Martna.
▷ Liitsõnad: eru|kapten, jalaväe|kapten, kaardiväe|kapten, lennuväe|kapten, mereväe|kapten, staabikapten.
3. sport võistkonna vanem ning esindaja. Võistkonna, meeskonna, naiskonna kapten. Jäähokikoondise kapten.

kastell-i 21› ‹s
aj ristkülikulise ringmüüriga linnus v. väike kindlus || reelingust kõrgem kindlustis laevalael. Kõrgete kastellidega koge.

katuse|hari
katuse kõige kõrgem terav serv. Varesed istusid reas katuseharjal. Käänaku tagant hakkavad paistma külamajade katuseharjad.

keerub-i 2› ‹s

1. müt inimese pea ja härja v. lõvi kehaga tiivuline olend assüüria-babüloonia mütoloogias
2. kirikl paradiisi väravavalvur; kõrgem ingel. *Keerub seisab Looja ees. F. R. Kreutzwald. | (võrdlustes). *.. nagu karistav keerub seisis ta [= preili] nüüd Jaani ees .. A. Kitzberg.

kelgu|mägi
kelgutamiseks sobiv küngas, kõrgem koht. Lapsed kilkasid ja askeldasid kelgumäel.

kerg|plokk
ehit soojapidav, harilikust kergem plokk. Kergplokkidest vundament, sein, maja. Korterite vaheseinad on laotud kergplokkidest.

kerg|tellis
ehit hästi soojapidav, harilikust kergem tellis. Kergtellistest sein, müüritis.

kesk|võim
tsentraalne, kõrgem võim riigis (vastandina kohapealsele võimule); keskvalitsus. Tugeva keskvõimuga riik. Feodaalid taotlesid suuremat sõltumatust keskvõimust.

kiige|mägi
kõrgem koht, kuhu on püstitatud kiik. Noorrahvas pidutses kiigemäel.

kiige|plats [-i]
lage (kõrgem) koht kiigega. Noored käisid suviti kiigeplatsil koos.

kindral|leitnant
sõj kindralmajorist kõrgem kindraliauaste; selles auastmes sõjaväelane

kindral|polkovnik
sõj kindralleitnandist kõrgem kindraliauaste (Venemaa, Nõukogude sõjaväes jm.); selles auastmes sõjaväelane

kiriku|mägi
kõrgem koht, millel asub kirik. Kirikulised läksid kirikumäest üles.

kiriku|pea
kirikl kiriku eesotsas seisev kõrgem vaimulik (näit. paavst, peapiiskop)

kooming-i 2› ‹s
mer laevaluuke ümbritsev kõrgem serv vee sissevoolu takistamiseks

kubermangu|valitsus
aj kubermangu kõrgem haldusorgan eesotsas kuberneri v. kindralkuberneriga

kuberner-i, -i 10› ‹s
keskvalitsusele v. kindralkubernerile alluv kõrgeim haldusametnik teat. piirkonnas. a. aj kubermangu eesotsas seisev haldusametnik (eriti tsaristlikul Venemaal). Eestimaa, Liivimaa kuberner. Talupojad pöördusid palvekirjaga kuberneri poole. b. riigipead esindav kõrgem kohalik võimukandja mõnes koloonias. Püha Helena saare kuberner. c. osariigi (näit. USA-s, Brasiilias), distrikti (Argentinas) vm. haldusüksuse kõrgeim haldusametnik
▷ Liitsõnad: ase|kuberner, kindral|kuberner, viitsekuberner.

kuhikuhja 32› ‹s

1. suur (varda ümber moodustatud) teravatipuline munajas v. pudeljas kuivade heinte v. põhu, õlgede kogum säilitamiseks lahtise taeva all. Kuhja hari, pea, magu, katus. Suur, kõrge, maokas kuhi. Kuhja tegema, kahandama, teritama. Kuhjategija on kuhja otsas. Õled olid lauda taha kuhja pandud. Heinamaal oli hein juba kuhjas. Kuiv hein saadi kuhja. || (teat. kõrge soengu kohta). Neiu kandis juukseid kuhjana pealael.
▷ Liitsõnad: heina|kuhi, pahna|kuhi, põhu|kuhi, õlekuhi; juuksekuhi.
2. pealt kitsenev hunnik. Kuhi kruusa, killustikku, liiva. Jõel ajas jää end raginal kuhja. || säilitamiseks põhu ja mullaga kaetud kartuli- v. juurviljahunnik. Kartuleid, porgandeid kuhja panema. Kuhi kartuleid, söödajuurikaid. || korrapäratu lamedam hunnik, virn, lasu. Peatsis on patjade kuhi. Kuhi raamatuid, ajakirju, ajalehti. Perenaine lõikas lahti terve kuhja leivatükke. Laual oli suur kuhi telegramme ja õnnitluskaarte. *Ree tagaotsas oli kolmelt realt kuhi võipütte.. I. Sikemäe. || piltl (millegi) suur hulk. Sai terve kuhja õpetusi teele kaasa. Rahvast kogunes kuhjana kaubitsejate ümber. *Et ka kõik pahandused ja mured pidid ühe korraga, kuhjana kaela veerema! P. Viiding.
▷ Liitsõnad: juurvilja|kuhi, kartulikuhi; jää|kuhi, kivi|kuhi, kruusa|kuhi, liiva|kuhi, mulla|kuhi, sõnniku|kuhi, söe|kuhi, viljakuhi; paberi|kuhi, padja|kuhi, prahi|kuhi, prügi|kuhi, pühkme|kuhi, räbalakuhi.
3. nõu äärtest üleulatuv (keskelt kõrgem) osa. Pudrukausil, vaagnal on kuhi peal. Perenaine jättis jahumatile kuhja peale. Kuhjaga külimit teri, jahu. Kuhjaga täis marja-, seenekorv. Viljasalved olid sel aastal kuhjaga täis. *Toimetaja valas pitsidesse viina, valas kuhjaga ja loksatas laudlinale. T. Vint. || kuhjaga rohkesti, ohtralt; küllaga, liiaga. Tööd ja tegemist, probleeme, küsimusi oli kuhjaga. Muresid oli neil kuhjaga. Sellest oli kasu kuhjaga. Aega oli neil kuhjaga. Ta on kiituse kuhjaga ära teeninud. Korras aed tasus tehtud kulutused kuhjaga. Vaenlasele maksti kuhjaga kätte. Teen raisatud aja homme kuhjaga tasa. *Ei mäleta, et oleksime suppi volilt saanud ja leiba kuhjaga. L. Promet.

kuhja|lava
heinakuhja hagudest alus (vahel ka kõrgem lava). Saod veeti hobuse järel kuhjalava juurde kokku.

kunsti|akadeemia
kõrgem kunsti ja kunstiteaduse õppe- v. uurimisasutus. J. Köler õppis Peterburi kunstiakadeemias.

kunsti|instituut
kõrgem kunstiõppeasutus

kutsari|pukk
kutsari kõrgem iste tõlla v. saani esiosas. *Välja sõites oli sõiduk alati meeldivalt puhas, vasksed laternad kutsaripuki mõlemal pool läikisid. H. Kruus.

kvarter|tekk
mer tagumine kõrgem laevatekk

kõne|tool
kõrgem alus koos puldiga avalikuks esinemiseks, kateeder. Esineja astus, asus kõnetooli. Kõnetoolis on professor Martens. Saadikud esinesid kriitikaga parlamendi kõnetoolist, kõnetoolilt.

kõrgemal|seisev-sva, -svat 2partits
kõrgemal ametikohal, positsioonil olev, kõrgem. Kõrgemalseisev asutus, instants, organ. Kõrgemalseisev ametiisik.

kõrge|pinge

1. el 1000 voldist kõrgem pinge
2. piltl eriti pingeline õhkkond v. olukord. Vaimne kõrgepinge. Võistluste kõrgepinge seisab veel ees.

kõrg|kallas
geogr jõe järsk kõrgem kallas

kõrg|kiht

1. kõrgemal asuv kiht. Atmosfääri kõrgkihid.
2. kõrgem ühiskonnakiht. Bojaarid olid feodaalne kõrgkiht. Suurgild oli linna kõrgkihi organisatsioon.

kõrg|klass

1. kõrgem väärtus- v. kvalifikatsiooniklass
2. kõrgem ühiskonnaklass

kõrgustik-tiku, -tikku 30› ‹s
geogr laialdane ümbruskonnast kõrgem lauskmaaosa, kus esineb mitmesuguseid väiksemaid pinnavorme; ant. madalik. Pandivere, Sakala, Haanja, Otepää kõrgustik. Rannikumadalikult kerkib künklik kõrgustik.

kõrg|vesi
veepinna tavalisest kõrgem seis; suurvesi. Kevadine, sügisene kõrgvesi. Kõrgvesi ujutas madalamad paigad üle. || geogr voolusängi ummistumisest v. mere v. järve ajuveest tingitud vee kõrgseis

kärgaskärka 19› ‹s
kivine kõrgem koht, kivine küngas; jões v. järves asuv kivine madalik. Põlluks oli kivine kärgas. *Veel kord lõi vesi ülemisel neemel elevalt kohisema, jagunedes vastu kärgast voolates kahte harru.. O. Jõgi (tlk).
▷ Liitsõnad: kivikärgas.

kätik-u 2› ‹s
murd soosaar, kõrgem koht keset lagedat raba. *Eemalt paistsid kätikud saartena soost. J. Mändmets.

küün-i 21› ‹s
väravateta, hrl. kolme suuga ehitis metsaheina säilitamiseks v. väravatega (kergem) ehitis heinte, põhu ja peksmata vilja jaoks. Hein pandi, veeti küüni. Põhku oli küünis pennideni. Magasin küünis värsketel heintel. Tõi loomadele küünist heinu. Viis redeli küüni alla 'viis redeli küüni'.
▷ Liitsõnad: heina|küün, põhu|küün, viljaküün.

küür-u 21 või kõnek -a 22› ‹s

1. suurem kühm seljas, hrl. inimesel. a. (lülisamba ebanormaalsest tahapoole kumerusest tingitud). Kaasasündinud küür. Poisile tekkis luutuberkuloosist küür selga. Küüru teise seljas näeb igamees. | piltl (mingi sobimatu, ebasoodsalt mõjuva asjaolu kohta). *Proua ise on algharidusega ja teenija keskharidusega, kus sa selle küüruga lähed! A. H. Tammsaare. b. (tööst, vanadusest). Raske tööga kasvas küür selga. Rätsep istus endale küüru selga. Vanamees astus kumeras ja küür seljas. *.. piht kasvatab juba ammu küüru.. A. H. Tammsaare. *Ah, mitte tunda aastakoormat küüral.. J. Kärner. c. (ajutiselt alandlikkusest, pelgusest, meeldida püüdmisest vm. põhjusel). Tõmbas küüru selga ja hiilis minema. Ta ei kiskunud ülemuse ees kunagi küüru selga. Kass tõmbas küüru selga ja turtsus vihaselt.
▷ Liitsõnad: kassiküür.
2. kõnek selg, turi. Küür valutab kartulivõtmisest. Peatus töötamises ja ajas küüru sirgeks. Peremees andis poisile vemblaga üle küüru.
3. kühmjas rasvkoemoodustis looma turjal. Ühe küüruga, kahe küüruga kaamel. Kõrge küüruga seebu.
4. piltl kumeralt, kühmuna esileulatuv kõrgem koht. Jõudsime künka küürule. Eemalt paistab lossimäe küür. Merepinnast ulatuvad välja kaljude küürud. Suure küüruga sild. Vanal õlgkatusel oli keskel küür. *.. kerge küüruga kongus nina valitseb näos.. J. Semper.
▷ Liitsõnad: mäeküür.

lava7› ‹s

1. (hrl. laudadest tehtud) kõrgendatud alus, kõrgend; sellise kõrgendi pealmine osa. a. saunalava. Istuti laval, higistati ning viheldi. Kes leili ei kannatanud, kobis lavalt maha, alla. Lase sant sauna, tahab lavale. b. magamislava, lavats, nari. Vanasti olid sängide asemel lavad. *Siin lamati seinaäärseile lavadele laotatud õlgedel pikad öötunnid .. A. Mälk. c. (muude kõrgendite v. aluste kohta). Müüri laotakse hoone põrandale või vahelaele toetuvatelt lavadelt, nn. töölavadelt. Jahimehed ehitavad ulukite varitsemiseks puude otsa lava. Teede ääres on postidele toetuvad lavad piimanõude jaoks. Kuhja aluseks laoti hagudest lava. *Otse laevamasti ees asetses tugisammastele ehitatud lava – see oli kõrgem paik, millel mereröövlite käsknik taotses seista. E. Kippel.
▷ Liitsõnad: kuhja|lava, magamis|lava, sauna|lava, surnu|lava, sööda|lava, tantsu|lava, tapa|lava, töölava.
2. teater kõrgendatud põrandaosa, kõrgem ruumiosa v. pind, kus esitatakse (teatri)etendusi. Lava ja vaatesaal. Estraadietendused kontserdisaali laval. Koor tuleb lavale, on laval, lahkub lavalt. Tantsijad ootavad lava taga esinemisjärge. || (teatri kohta üldse). Aleksis Kivi „Nõmmekingseppade” menu Eesti laval. Jüri Järvetit tunneme nii lavalt kui kinolinalt. „Estonias” toodi lavale 'lavastati' Verdi „Aida”. Juhan Peegli fragmentaarium sõjasuvest tuli lavale 'lavastus' „Vanemuises”. || piltl elu näitelava, (ajaloo) areen. Lavale on ilmunud uus poliitiline jõud.
▷ Liitsõnad: ees|lava, eksperimentaal|lava, kontserdi|lava, külg|lava, maa|lava, näite|lava, pöörd|lava, taga|lava, taidlus|lava, teatri|lava, vabaõhu|lava, vajuk|lava, vanker|lava, väikelava.
3. aiand raketega piiratud ning klaasi v. kilega kaetud madal lihtne katmikala hrl. köögivilja ja lillede v. nende istikute kasvatamiseks; ka selline piirav ning kattev ehitis. Ühe-, kahepoolne lava. Köetav lava. Aeda tehti kasvuhoone ning paar lava. Lavas kasvatatud kurgid. On paras aeg taimed lavast peenrale istutada.
▷ Liitsõnad: kasvu|lava, kile|lava, klaas|lava, kurgi|lava, lille|lava, sõnniku|lava, süvendlava.
4. geogr lavamaa osa. Ürgorgudega lavadeks lõhestatud Sakala kõrgustik.
▷ Liitsõnad: kõrg|lava, mandri|lava, paelava.

lava|maa
geogr ümbrusest kõrgem laialdane tasandik, mida harilikult ääristab astang

lennuväe|akadeemia
õhujõudude kõrgem õppeasutus

linna|kool [-i]

1. linnas asuv kool. Vanasti algas linnakoolides õppetöö varem kui maakoolides.
2. aj kõrgem (linna-)algkool Tsaari-Venemaal
3. aj hiliskeskaegne 3-klassiline keskkool, ladina kool

läve|pakk [-paku]
läveks, künniseks olev põrandast kõrgem pakk ukseava allosas, uksepakk. Kõrge lävepakk. Astub üle lävepaku (sisse, välja). Istub lävepakul.

lütseum-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s

1. humanitaarkallakuga gümnaasium mõnedes maades. Prantsuse lütseum Tallinnas.
2. aj riigiametnikke ettevalmistanud kõrgem aadlinoorte õppeasutus tsaristlikul Venemaal. Tsarskoje Selo lütseum.

maa|kohus [-kohtu]

1. aj mitme endisaegse kohtuorgani nimetus. a. esimese astme kohus Liivimaal 16. saj. II poolest kuni aastani 1889. Pärnu, Tartu maakohus. b. kõrgem kohus Saaremaal 16. ja 17. sajandil c. sillakohus
2. jur Eesti Vabariigis esimese astme kohus, kus arutatakse kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju

maa|marssal
aj
1. Liivi Ordu kõrgem ametiisik, ordumeistri lähim abiline
2. Liivimaa ja Saaremaa maapäeva juhataja 16. saj. II poolest (lühikeste vaheaegadega) kuni aastani 1917

mandariin2-i 21› ‹s
aj kõrgem riigiametnik Taga-Indias v. feodaalses Hiinas (Euroopa kõnepruugis)

mere|kallas
mereranna veeäärne (kõrgem) maismaariba. *Aknast välja vaadates nägi .. Mustamäe nõlva, endist merekallast. M. Unt.

mägimäe, mäge 28› ‹s

1. geogr hrl. ümara v. ovaalse põhijoonisega kõrgendik, mille suhteline kõrgus on üle 200 m (Eestis ka kõrgendiku kohta, mille suhteline kõrgus on üle 50 m); (üldkeeles:) igasugune ümbritsevast alast kõrgem pinnamoodustis. Meie mäed on künkad Kaukaasia mägede kõrval. Mägede hambulised harjad. Järskude, laugjate nõlvadega, rusukalletega, koonusja tipuga, lumemütsiga mägi. Mäest (alla) laskumine pole kergem kui mäkke ronimine, tõusmine. Mäest alla, mäest üles. Tee viib, tõuseb spiraalina mäkke. Mäelt avaneb kaunis vaade ümbrusele. Suur Munamägi on Eesti kõrgeim mägi. Pole korralikku mäge, kus lapsed kelgutada saaksid. *.. siin [välja]mägi, seal mägi.. Mägedel põllud ja hooned, mägede ümber, nende vahel aina soo .. A. H. Tammsaare. || hunnik, kuhjatis, suur kogus. Killustikku, kruusa on mägedena kokku veetud. Voodi peal pehmete patjade mägi. Ladudes on kaupa mägede viisi, mägedena. Sel teemal on terve mägi raamatuid (kokku) kirjutatud. Mees kui mägi 'suur ja tugev'.
▷ Liitsõnad: aheraine|mägi, hiie|mägi, hüppe|mägi, jää|mägi, kalju|mägi, kantsi|mägi, kelgu|mägi, kiige|mägi, kiriku|mägi, kuppel|mägi, kõrg|mägi, laine|mägi, linna|mägi, liu|mägi, lossi|mägi, lume|mägi, ohvri|mägi, prügi|mägi, pudru|mägi, suusahüppe|mägi, suusa|mägi, tehis|mägi, tuha|mägi, tule|mägi, viina|mägi, võlla|mägi, väljamägi.
2.väliskohakäänetesmurd. a. talu (vastandina popsimajale); elumaja (vastandina saunale, laudale vm.). Popsieit läks mäele perenaist aitama, oli mäel loomi talitamas, tuli mäelt leiba laenamast. *Iga ivakese aja pärast aga lippan [sauna kütmast] mäele, see on tare juurde .. O. Luts. b. rand. *.. räägime siis, kui teie kõik jälle laevast mäele astute. J. V. Jannsen. *.. meie sõidame rannameeste poolt juhatatud kohal mäele, s. o. randa. G. Vilbaste.
3.kohakäänetespiltl (majanduslikult) soodus, kindel seisund. Ta on lühikese ajaga oma talu mäkke viinud. Nende elu hakkas mäkke minema 'edenema'. Isa raha aitas pojad mäele. Mis temal viga, tema on nüüd omadega mäele saanud, mäel. Eks vaatame, kes mäele jääb, kes allamäge läheb. Äri, õppimine on hakanud tal mäest alla, allamäge minema. Ära karda, minuga koos oled ikka mäel. Viljakoristusega jõuti, saadi tänavu varakult mäele 'valmis, toime'. Ega ta väitekirjaga veel mäel 'valmis' ole. *Iga ameti otsas võib mäkke tõusta ja võib sohu vajuda. E. Tennov.

nukknuki 21› ‹s

1. millegi väljaulatuv kõrgem v. eenduv osa (kühm, ots, nurk vms.). Teravate nukkidega kivi. Müüri, varemete kõrgemad nukid. Künnimulla nukid on kahutanud. Puu juured ulatuvad nukkidena maa seest välja. Jalg otsis ronides nukke, millele toetuda. *Õige, Kivimäe tagumiselt nukilt versta poolteist või kaks üle raba minnes algavad oma jooksu uued seljandikud .. A. H. Tammsaare. || maanina, (väike) neem, neeme tipp. Ruusna neeme nukk. Tahkuna nukk. *Mina istusin üksipäini, vahtisin neemi ja nukke, mis silma puutusid. A. Kaal. || pätsi ots, kannikas. Lõikab leivapätsi otsast krõbeda nuki. Kuivanud nukkidest saab leivasuppi. | piltl. *Endiselt on selle tüdruku hing nii hästi ära peidetud, et ükski nukk välja ei paista. H. Sergo. *Laevas nühitakse nukid kiiresti maha. Kollektiiv pole siin tühi sõnakõlks. L. Meri.
▷ Liitsõnad: jää|nukk, kalju|nukk, kivi|nukk, mäe|nukk, müüri|nukk, neemenukk; leiva|nukk, saianukk.
2. keha pinnal naha all muhkjana eralduv liigesekoht vm. luumoodustis. Sõrmede, varvaste nukid. Pingutusest valgete nukkidega käed on klammerdunud käsipuu ümber. Hõõrub pöidla nukiga otsaesist. Jalapöia nukid. Põseluu nukid tungivad kõhnunud näos teravalt esile. *Igal rusikal on viis nukki, aga ajukurdusid juba üle ei loe ... E. Raud. || (vana rahvapärane mõõtühik:) keskmise sõrme üksikute lülide pikkus. Puunõude tegijad arvestasid nõude mõõte vaksades, nukkides ja kämmaldes.
▷ Liitsõnad: jala|nukk, küünar|nukk, pale|nukk, puusa|nukk, põlve|nukk, põse|nukk, pöidla|nukk, randme|nukk, sarve|nukk, sõrme|nukk, tiiva|nukk, õlanukk.
3. murd koon, nina. Koer pistab oma külma märja nuki mulle pihku, tonksab mind nukiga. Kutsikas ujub, nukk vee peal. Hundil on pikk nukk. *Ta [= siil] ei näita nukki pea sugugi, surub keha nõnda vastu maad, et jalgu näha ei ole ja ajab kõik okkad laiali. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: peninukk.
4. tehn nukkmehhanismi muutuva kõverusega kinemaatilist elementi omav lüli. Nukkidega võll võimaldab seadmel vastavalt nukkide profiilile sooritada tsükliliselt mitmesuguseid operatsioone. Sisepõlemismootori jaotusvõlli nukid.
▷ Liitsõnad: ketas|nukk, liugurnukk.
5.pl.kõnek kasteet. Nukid on ohtlik külmrelv. *Rusikakangelasi, tõsi küll, imetletakse, kui nad detektiivfilmist õpitud liigutusega nukid kätte suruvad ja kinda peale tõmbavad .. K. Saaber.

orden-i, -it 2› ‹s
kõrgem aumärk silmapaistvate sõjaliste vm. teenete eest. Ta on autasustatud mitme ordeniga. Talle on teenete eest antud mitu ordenit. Tsiviilteenistuse eest saadud orden. Auleegioni ordeni kavaler. *.. kandis kõiki tsaaririigi aumärke kuni Anna ordenini. H. Gustavson.

padur-a 2› ‹s
geogr paduranna kõrgem, soolalembeste taimedega osa, kuhu tõus ulatub harva, marš

pahkpaha 23› ‹s

1. paksem, kõrgem koht mingil pinnal. a. bot haiguslik väärmoodustis, mügarik, kühm mingil taimeosal (hrl. tüvel, lehel, võrsel), näit. kasepahk; gall [1]. Pahkadega kaetud puutüvi. Suure pahaga kask. Pahast nikerdatud piip. Pahklest tekitab pirnilehtedele halle, rohelisi või punaseid pahku. b. tööst v. hõõrdumisest tekkinud nahapaksend. Kõvade pahkadega kaetud peopesad. Suure tööga on nahk pahka läinud. *.. väärtpabereid lugedes läinud sõrmeotsad pahka. A. H. Tammsaare. c. jämend, paisutus. Pahaga hoburaudsõlg. d. murd pahkluu. Sumpas pahkadeni sügavas lumes.
▷ Liitsõnad: kasepahk.
2. murd mullakamakas, pahkar. *.. seal savisel maal kõvaks kuivanud pahku puunuiaga tükkideks lömastada, et anda orasel paremini tõusta.. E. Särgava.

pakk4paki 21› ‹s
mer pardast pardani ulatuv (üla)teki kõrgem osa laeva vööris

palatiin-i 21› ‹s
aj kõrgem riigi- v. õukonnaametnik mõnel maal

palavik-viku, -vikku 30› ‹s

1. normaalsest kõrgem kehatemperatuur (hrl. haigussümptomina); haiguslik seisund, millele on iseloomulik normaalsest kõrgem kehatemperatuur. Palavik tekib, tõuseb, langeb. Kõrge palavik. Palavikku mõõtma. Kui palju tal palavikku on? Õhtul oli lapsel palavikku 39,1°. Kõrge palavikuga, ilma palavikuta kulgev gripp. Jäin palavikku. Mul on väike palavik, natuke palavikku. Palavikku alandavad ravimid. Reumaatiline palavik. Oli kolm päeva palavikus. Palavikus haige sonib.
▷ Liitsõnad: haava|palavik, kolla|palavik, lapsevoodi|palavik, nälja|palavik, närvi|palavik, troopikapalavik.
2. piltl palavikuline ind; erutus. Võitluse palavik. Relvastumise palavik. Suvilate ehitamise palavik. *Su silmades on vana haruldustekoguja palavik. K. Kangur.
▷ Liitsõnad: armu|palavik, kire|palavik, kulla|palavik, loome|palavik, ostu|palavik, sõjapalavik; eksami|palavik, esinemis|palavik, lava|palavik, oote|palavik, rambipalavik.

pea|rahvakool
aj kõrgem rahvakool Venemaal (ka Eestis) 18. saj. lõpul ja 19. saj. algul

perekond-konna 22› ‹s

1. abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. Perekond Sirel. Laamannide suur perekond. Neljaliikmeline, kolmelapseline perekond. Lastega, lasteta perekond. Paljulapseline, lasterikas perekond. Õnnelik, korralik, allakäinud perekond. See on jõukas perekond. Ta on pärit haritud, heast perekonnast. Meremeeste, sõjaväelaste perekonnad. Eesti, vene perekonnad. Perekonda looma, asutama, soetama, planeerima. Perekonna matusepaik, reliikviad. Meie majas elab neli perekonda. Perekonnas on, kasvab viis last. Neil on oodata perekonna juurdekasvu 'lapse sündimist'. Mees peaks suutma oma perekonda toita. Hoolitseb oma perekonna eest. Sündisin kooliõpetaja perekonnas. Onu perekond sattus tema surma järel suurtesse raskustesse. Eeva mehe perekonnast on ainult üks vana tädi elus. Seda juhtub ka kõige paremas perekonnas. Nii halvad asjad peavad perekonda jääma 'neist teistele ei räägita'. Ta tuli matkale kogu perekonnaga. Mind kutsuti külla ühte perekonda. Koer oli kogu perekonna lemmik. Viinavõtmine on neil perekonna viga. || selle muud liikmed ühe liikme, hrl. perekonnapea seisukohast. Tal on perekond: naine ja viis last. Sattus sõjakeerises võõrsile, perekond jäi kodumaale. Evald jättis oma perekonna maha 'läks perekonnast lahku'. Mart oli üksinda kodus, perekond oli sõitnud suvilasse. Üksik, perekonnata inimene. *Niinal oli varem olnud perekond – mees ja kaks last. A. Paas. || (loomade kohta:) hrl. vanaloomad koos järglastega. Rebase perekond. Suur lõvide perekond. Nastikute perekond. Talvel elavad metskitsed perekondadena.
▷ Liitsõnad: aadli|perekond, haritlas|perekond, patriitsi|perekond, tsaari|perekond, töölis|perekond, üliõpilasperekond; tuumperekond.
2. biol liigist kõrgem üksus taime- ja loomasüstemaatikas (genus). Karikakra perekonnas on umbes 150 liiki. Vaarikas kuulub muraka perekonda. Lõhe, kajaka perekond. Karulaste sugukonna noorimaks perekonnaks on päriskarud. Putukate perekonnad.
▷ Liitsõnad: alam|perekond, looma|perekond, taimeperekond.
3. põll (tõuaretuses:) ühe väärtusliku emaslooma järglased
4. piltl rühm esemeid, asju, nähtusi, millel on ühiseid iseloomulikke omadusi v. mis on sama algupära, pere (3. täh.) Keelpillide perekonda kuuluvad viiulid, vioolad, tšellod ja kontrabassid. Kuuseriisikad kasvasid suurte perekondadena.

personaal|palk [-palga]
hrl nõuk teat. spetsialistile personaalselt määratud tavalisest ametipalgast kõrgem palk

personaal|pension
nõuk riigi ees erilisi teeneid omavatele isikutele makstav tavalisest kõrgem pension, eripension

piiskop-kopi, -koppi 21› ‹s
kirikl kristliku kiriku kõrgem vaimulik, algselt ristiusu kogukonna juht. Katoliku, vene õigeusu piiskop. Luteri kiriku piiskop. Roomakatoliku kiriku piiskopid nimetatakse paavsti poolt. Tallinna, Tartu, Riia piiskop. Liivimaa piiskop Albert. Valiti, määrati uus piiskop. Jumalateenistust pidas piiskop ise.
▷ Liitsõnad: peapiiskop.

platvorm-i 21› ‹s

1. rõhtne ümbrusest kõrgem tasandiline tarind. a. kõrgend (rongi)vagunisse minekuks, sealt mahatulekuks, ka laadimistöödeks raudteejaamas; perroon. Rong peatub platvormi ääres. Astusin vagunist platvormile. Vagonett seisab kaubalao platvormi juures. Ootasime platvormil trammi. Bussipeatuse platvorm. Metroojaama lahtine platvorm. b. millegi aluskõrgend. Väikesel platvormil lamav skulptuur. Haubitsa, suurtüki platvorm. c. ehitise, masina jm. maapinnast kõrgemal asuv tasane pinnaosa. Vaate-, vahitorni platvorm. Trepi ülemisel platvormil kakeldi. Kuuselatva ehitatud platvorm metssigade passimiseks. Tornkraana ülemine platvorm. *Pesa ehitab [leevike] õige lameda ja madala platvormina .. kuusele või kadakale.. E. Kumari.
▷ Liitsõnad: jaama|platvorm, oote|platvorm, raudteeplatvorm; vaateplatvorm.
2. ääristeta ja katuseta lahtine vagun v. suur lahtine veok. Traktoritega platvormid haagiti rongi lõppu. Palgid on tõstetud platvormile. Treilerid ja paneeliveokid on suure kandejõuga platvormid. *See oli pikk segarong, koosnedes reisi- ja kaubavaguneist, lahtistest platvormidest ja tsisternidest. Joh. Tamm (tlk). || vaguni hrl. lahtine otsmine osa. Mehed suitsetasid viimase vaguni platvormil. Vaguni tagumine kinnine platvorm. Ta sõitis trammi platvormil.
3. partei vm. rühmitise ühtne lähtealus, tegevuskava. Oma platvormiga fraktsioon parlamendis. Kõneleja esitas rühmitise poliitilise ja majandusliku platvormi. Partei valimiseelne platvorm. See oli hinnang konservatiivide platvormilt. Ühist platvormi almanahhi autoritel polnud.
▷ Liitsõnad: valimisplatvorm.
4. geol maakoore piirkond, kus tektoonilised liikumised ja magmalised protsessid on vähe intensiivsed. Eesti kuulub Ida-Euroopa platvormi loodeossa. Maakoor jaotub geosünklinaalideks ja platvormideks.

plokk|-konts [-a]
jäme (ja kandiline) kõrgem konts. *Kord kinnitab reklaam üliterava tikk-kontsa, samas kabjataolise plokk-kontsa erilist võlu. H. Palamets.

pluss|kraad
nullist kõrgem temperatuurikraad, soojakraad. Ilmaennustus lubab homseks plusskraade.

pluss|puistu
mets kõrgem puistukategooria

politsei|komissar
kõrgem politseiametnik

politsei|ohvitser
kõrgem politseiametnik

politsei|valitsus
kõrgem politseiasutus. Linna, siseministeeriumi politseivalitsus.

pool|tekk
mer kõrgem tekiosa purjeka ahtris

positiivne-se 2› ‹adj

1. (omadustelt) hea, heakskiitu vääriv; väärtuslik, kasulik; ant. negatiivne. Positiivne nähtus, fakt, tegu. Positiivsed emotsioonid, pinged. Korrektsus on kindlasti positiivne omadus. Julge otsuse positiivsed tagajärjed. Raamatu positiivsed küljed. Meelepärase muusika positiivne mõju. Mida varem haigus avastatakse, seda positiivsemad on ravitulemused Teeme midagi positiivset! See on väga positiivne tegelane, kangelane. Ta on üdini positiivne inimene.
2. heakskiitev, pooldav, jaatav. Positiivne hoiak, suhtumine. Läbi ja lõhki positiivne iseloomustus. Taotlusele saadi positiivne vastus. Alles kohtunike positiivne otsus kinnitab rekordi.
3. ka med vet mingite tunnuste suhtes jaatav, millegi olemasolu näitav. Aidsianalüüsi vastus oli positiivne. Dopinguproov osutus positiivseks.
▷ Liitsõnad: reesuspositiivne.
4. filos kaheldamatult kindel, faktidel põhinev, tõeline. Positiivne teadmine.
5. fot tegelikule vastavate heledus- v. värvussuhetega. Positiivne kujutis.
6. ka mat (skaalal) nullist suurem, ülalpool nulli olev; ant. negatiivne. Positiivne arv, suurus. Positiivne jagatis, korrutis. Positiivne temperatuur. *.. Eesti ala üldine kaubandusbilanss pidi olema positiivne, väljavedu ületas sisseveo. E. Tõnisson.
7. el (elektrilaengu kohta:) positronide ülekaaluga iseloomustuv, plussmärgiga tähistatav; ant. negatiivne. Positiivne laeng. Positiivsed ioonid.
8. geogr (pinnavormi kohta:) ümbritsevast maapinnast kõrgem; ant. negatiivne. *[Sarapuu kasvab] .. seljandikel, kühmudel ja teistel positiivsetel pinnavormidel. H. Taimre.

postament-mendi 21› ‹s
(kõrgem) alus vaaside, kujude vm. asetamiseks. Kõrge, madal postament. Postamendil seisev kaktus. Valge postament asparaagusega. Skulptuuri graniidist postament.
▷ Liitsõnad: lillepostament.

praost-i 21› ‹s
kirikl katoliku kirikus teat. kõrgem vaimulik; protestantlikus kirikus superintendent v. pastor, kes ühtlasi juhib praostkonna pastorite tegevust. Võru praostkonna praost. O. W. Masing oli Äksi pastor ja Tartumaa praost.

preetor-i, -it 2› ‹s
aj Vana-Rooma kõrgem kohtuametnik ja konsuli asendaja

prefekt-i 21› ‹s

1. politseiprefektuuri juhtiv kõrgem politseiametnik. Põhja prefektuuri prefekt.
2. suure territoriaalse haldusüksuse ülem (näit. Prantsusmaal). Seine'i departemangu prefekt. *Uue administratiivse korra alusel jagunes Jaapan prefektkondadeks eesotsas prefektidega.. J. Konks.
3. aj Vana-Rooma kõrgem tsiviil- v. sõjaväeametnik

prelaat-laadi 21› ‹s
kirikl kõrgem vaimulik roomakatoliku (ka anglikaani ning mõne maa luterlikus) kirikus

pressi|sekretär
mõne maa kõrgem riigiametnik ajakirjanduse küsimustes. Valge Maja pressisekretär teatas, et.. Valitsuse pressisekretär.

professor-i, -it 2› ‹s

1. kõrgem õppejõu ametikoht kõrgkoolis, sellel kohal töötav isik; mõnel pool ka vastav kutse v. tiitel. Ülikooli, muusikaakadeemia professor. Rahvaluule professor. Akadeemik professor Veski. Kes valiti professori kohale? Talle on antud professori kutse. Korraline 'püsiva ametikohaga, asutuse juhtimisel otsustava hääleõigusega' ja erakorraline 'ajutine' professor. Poiss on hajameelne nagu professor.
▷ Liitsõnad: anatoomia|professor, füüsika|professor, juura|professor, keemia|professor, kirurgia|professor, matemaatika|professor, meditsiini|professor, muusika|professor, psühholoogia|professor, zooloogia|professor, teoloogiaprofessor; abi|professor, au|professor, emeriit|professor, külalisprofessor.
2. ka aj kesk- v. muu kooli õpetaja mõnel maal
▷ Liitsõnad: gümnaasiumiprofessor.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur