[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

jõuline ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
tugev, tugeva jõuga. a. suurt füüsilist jõudu omav v. ilmutav. Jõulised musklid, käsivarred, käed. Jõuline musklis keha. Ujub, sõuab jõuliste tõmmetega. Maadleja võttis vastase jõulisse haardesse. Ta näis õige jõulise mehena. Meeskonna jõuline mängumaneer. Koridorist kostsid jõulised sammud. Jõuline nägu, kael, nina. Autol on jõuline mootor. Jõuline taimestik. b. intensiivne; võimas; hoogne. Näitleja jõuline hääl, sosin. Jõulised tunded. Jõuline plahvatus, rünnak. Jõuline kasv, areng. Jõulised lainelöögid murendasid kallast. c. mõjuv, haarav. Jõulised värsid, oodid. Jõuline stiil, ütlemisviis. Näidendi jõulised konfliktid. Omapärane jõuline talent. „Libahundi” Tiina on meie klassikalise näitekirjanduse kõige jõulisemaid kujusid.
▷ Liitsõnad: nigela|jõuline, nõrga|jõuline, suure|jõuline, tugeva|jõuline, täie|jõuline, väikese|jõuline, ürgjõuline.