[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 93 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

ainultadv

1. osutab, et midagi v. kedagi on vähem kui vajalik, eeldatud v. loodetud, kõigest, üksnes, vaid. Ainult kaks päeva on jäänud eksamini. Ainult pool tundi, kolm etendust veel. Kümme tütarlast ja ainult kaks noormeest. Traktoreid oli ainult neli. Nii juhtus ainult paar korda. Meie vahet oli ainult mõni samm. || mitte rohkem kui, mitte enamat kui. Mees viivitas ainult hetke. Tule ainult korraks siia. Korstnast kerkis ainult õrn vine. Leiba oli ainult tükike. Minagi olen ainult inimene. Täidan ainult oma kohust. See oli ju ainult nali, ettekääne. Ta ainult naeratas heatahtlikult. Kahjuks on ta ainult sulane.
2. (muid võimalusi välistavalt:) üksnes, ainuüksi. Armastab ainult enesest rääkida. Ta käib kinos ainult pühapäeviti. See telefon on ainult ametikõnedeks. Inimene ei ela ainult leivast. Ainult sina oled süüdi. Tal oli ainult särk seljas. Ütlen seda sulle ainult nelja silma all.
3. (üksnes rõhutades:). a. aga, vaid. Katsugu ainult puutuda! Proovi ainult minna, kohe pistavad koerad haukuma! Kui sul ainult külm ei ole. Kui ma nii kaua ainult elan. Läks kõikjale, kuhu ainult kästi. Teeb kõik, et ainult pääseda. *.. vaadake ainult, kuidas astrid ja lõvilõuad õitsevad ja salveid hõõguvad nagu tulekeeled ... O. Tooming. b. ometi. Kui ta ainult tuleks, paraneks. Kui see ainult nii oleks. c. muudkui. Tekst on siin, ainult loe ette.
4. konjunktsioonilaadses kasutuses ühendab lauseid v. korduvaid lauseliikmeid, millest järgnev piirab või osaliselt eitab eelnenud väidet. Ta pole paha tüdruk. Ainult veidi laisk. *Laed olid valged, ainult petrooleumisuitsust pisut võidunud. R. Sirge. *Neil päevil ei juhtu midagi iseäralikku, ainult valitseja jääb tööga natuke kõhnemaks .. O. Luts. |ühendsidesõna osanaainult et, mitte ainult ... vaid ka vt et, vt vaid

alam|polkovnik
majorile järgnev ohvitseriauaste Vene ja Nõukogude sõjaväes, mujal kolonelleitnant; selles auastmes ohvitser. Polgukomandöriks oli alampolkovnik Ivanov.

all|järgnev-a 2partits
(hrl. teksti, kirjutatu kohta:) allpool järgnev. Alljärgnevad read, värsid.

edasine-se 5› ‹adj
edaspidine, järgnev. Loo edasine käik. Meie edasised kavatsused, plaanid, ülesanded. Edasised põlvkonnad. Seati edasisi eesmärke. Ta edasisest saatusest pole teateid. Soovime jõudu edasiseks! || üha jätkuv. Ehitustehnika edasine täiustamine. Tööstuse edasine arenemine nõuab üha uusi töökäsi.

edaspidine-se 4› ‹adj
järgnev, tulevikus toimuv, tulevane, edasine. Edaspidine elu, saatus, käekäik, tegevus, töö. Kunsti edaspidine areng. Püüan vältida edaspidiseid kokkupuuteid nendega. Õnne edaspidiseks! Jätame selle küsimuse otsustamise edaspidiseks.

eiadv

1. öeldisverbi juurde kuuluv eitussõna, annab kogu lausele eitava sisu. Ma ei tee seda. Tal ei ole raha. Siin ei aita enam miski. See ei võta palju aega. Ei mäletagi, millal me viimati teatris käisime. Ma arvasin juba, et sa ei tulegi enam. Miks sa minema ei hakka? Ei tea, kas maksab teda tülitada. Inimene ei ela ainult leivast. Mis see siis ära ei ole! Mees ei joo ega suitseta. Ta ei kurtnud ega hädaldanud. Ta ei lausu musta ega valget. Kas nad siis ei teadnud, et tee on suletud? Ega ta enne ei jäta, kui oma tahtmise saab. Kingatallad ei pidanud enam vett. Isa ei olnud seal varemalt käinud. Ei puudunud palju, et kõik oleks õnnelikult läinud. Töö ei tahtnud kuidagi edeneda. Sellisest võimalusest ei ütleks keegi ära! Täna ei mindud metsa. Aeg on hiline, teda ei oodata enam. Rääkis, et ilma temata ei tuldavat seal toime. „Äkki sa valetad?”–„Ei valeta.”. |predikaatverb on juurdemõeldav›. Kas sa tuled või ei? „Kas sa süüa tahad?”–„Tänan, ei.” „Kas teid sunniti?”–„Ei, me tegime seda vabatahtlikult.” Vaatasime, et nüüd keerab meile sisse, aga ei, mööda läks. Ma ei saa, mitte kuidagi ei! Külmetasin kõvasti, aga ei häda midagi. Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.
2. üldisem, ilma verbita esinev eitussõna. a. eitab korrigeerivalt teat. lauseosa. Sajad, ei, tuhanded hukkusid. Tule kell neli, ei, veel parem – kell viis! b. eelneb (harvemini järgneb) rõhutavalt, väidet kategooriliseks tegevalt eituslausele (viimases on hrl. verbiga koos esinev ei v. mõni muu eitussõna). Ei, seda ma ei tee! Ei, see ei ole Madis! Ei, mind ta ei näinud. Ei, ära tee nii! Ei, see pole kuidagi võimalik. Ei, selline olukord küll ei meelitanud. „Ei, kauem see kesta ei tohi!” otsustas ta. See ei olnud mina, oh ei! Ei, ei, ma ei usu teid! *Kõige eest pidin maksma. Mitte rahaga, ei. Vaid inimliku õnnega. F. Tuglas. c. esineb eitava vastuse v. otsusena millegi kohta (järgnev lause on tavaliselt jaatavas kõnes). Ei, ei, see võimalus langeb ära. *„Ei, ei,” ütles Kati tõsiselt, „sa pead mulle rääkima! Mul on ikka tundmus, nagu varjaksid midagi minu eest.” A. Gailit. *„Ärge talle haiget tehke,” palus perenaine tagant järele.–„Ei noh, kus nüüd seda,” vastas sauna Madis. A. H. Tammsaare.
3. annab üksnes järgnevale sõnale eitava sisu v. rõhutab seda.; sün. hrl. mitte. a. (järgnevaks sõnaks adverb). Ei iialgi! Tundis hirmu, nagu ei eales varem. Töö pole puudusteta, ei pooltki. Proovisin igasuguseid vahendeid, aga abi ei ühti. Otsin, otsin, aga teda ei kuskil pool. *„Jäksasid ikka tulla meile?” küsis perenaine. – „Tund ja verst, ei rutem,” vastas Jaagup .. A. H. Tammsaare. *Ega ole Eerogi enam nende lühemate hulgast Soomes, ei sugugi. F. Tuglas (tlk). b. (järgnevaks sõnaks pronoomen). Kasu polnud sellest ei mingisugust. Töö oli korralik, ei ühtki viga. Andres on süüdi, ei keegi muu. Nad elavad vanamoodi, ei midagi uut. *„Kuhu sa oma tõe ja õigusega ikka saad, näe, lasi su koera maha nagu ei midagi,” ütles Krõõt. A. H. Tammsaare. c. (järgneb mõni muusse sõnaliiki kuuluv sõna). Õunad on ilusad, ei ainsatki ussitanut ega kärbatanut hulgas. *Nelikümmend oli neid, nelikümmend ja ei ühtegi rohkem ega vähem .. R. Kaugver. *Teda narriti igal pool, nii, väikselt, ei asja ees, teist taga, – oli juba säärane mood. R. Roht.
4. esineb sisult jaatavates lausetes. a. tagasihoidliku küsimuse v. soovi esitamisel. Kas see ei ole äkki August? Kas sa süüa ei taha? Kas ma ei öelnud sulle, et ära mine? Kas ma ei saaks sind aidata? Kas ei tuleks sedagi võimalust kaaluda? „Kas me ei läheks kinno?” tegi üks poistest ettepaneku. b. retoorilistes küsilausetes, hüüatustes vm. seda laadi väljendustes. Kuhu sa ka ei läheks, igal pool tema ees. Mis imeasju seal küll näha ei saanud! Mille kõige pärast küll tema muret ei tunne! Kas ma siis tema kombeid ei tunne! Kuidas ta ka ei püüdnud salata, kõik oli asjatu. *„Ma arvasin, et see on teie pruudi kiri.” – „Mis teile küll pähe ei tule,” ütles Eduard .. E. Krusten. c. mõnikord koos miks-sõnaga nõustuval v. möönval vastamisel. „Kas sa tahad kaasa tulla?” – „Miks ei taha!”. „Aga nii ei tohi ju!” – „Miks ei, sõjas on kõik lubatud!”. *„Noh, siis on hästi. Kas võiksin tuba näha?” – „Seda võib kah, jah, jah. Miks ei või ...” R. Roht. d. vahel mitte ainult ~ üksnes ... vaid ka lausetes (viimasest võib mõni sõna olla ka ainult juurdemõeldav). See ei ole mitte ainult sinu, vaid meie kõikide ülesanne. *Sellel oksal ei kiikunud mitte ainult Indrek, vaid ka kõik teised poisid .. A. H. Tammsaare.
5. eitavas lauses võib kuuluda sidesõnalisse konstruktsiooni. a.korduvanaläheneb ühendavale sidesõnale. *Seljas polnud tal enam mundrit, ei mütsi peas, ei saapaid jalas. E. Vilde. *Ta lamas peaaegu liikumatult ega rääkinud kellegagi. Ei sanitaridega, ei õdedega, ei arstidega, ei palatikaaslastega. P. Kuusberg. b.ühendsidesõna osanaei ... ega vt ega
6. kõnek esineb mõnedes teadma-verbiga seostuvates ebamäärasust väljendavates ütlustes. Arvab endast veel ei tea mis! Ta annaks ei tea mis, et sellest ülesandest lahti saada. Kui ohver viimaks toibus, oli ründaja juba ei tea kus. *Kas tead, sa ära karda midagi, kui see ka ei tea mis oleks. O. Luts. *Algselt näib, et säärases külas polekski nagu aset ei tea kui keerukatele inimsuhetele .. V. Alttoa.
7. kõnek rõõmu, vaimustust, heameelt, rahulolu vm. tunnet väljendavate (hüüd)lausete algul läheneb hüüdsõnale. Ei, oli see alles sõit! *Ja hakkaski [liköörist] soe. „Ei, tont võtku, tore on,” ütles Hella Aasa .. P. Viiding. *Aga nüüd lähen ma järve ja suman jahedas vees ... ei, see oli saun! H. Raudsepp.

epiloog-i 21› ‹s
kirj kirjandusteose (eriti romaani, draama) lõpplahendusele järgnev osa, mis annab kokkuvõtte ja tutvustab tegelaste edasist saatust; järellugu; ant. proloog. Teose epiloog. Romaani, draama epiloog. || muus lõpposa, järellugu. Ooperi epiloog.

esi|leht

1. tiitelleht. *See oli mingi esileheta ja pealkirjata kapsaks loetud kriminaalromaan. R. Kaugver.
2. bot idulehele järgnev leht

esi|sõrm
pöidlale järgnev sõrm. Hõõrus pulbrit pöidla ja esisõrme vahel.

gastrula1› ‹s
biol blastulale järgnev järk loomade loote arengus, karikloode

groupie [gruupi] ‹6› ‹s
lemmiklauljale v. -ansamblile turneedel järgnev fänn. Laulja oli pidevalt groupie'de piiramisrõngas.

haigla|järgne
haiglaravile järgnev. Haiglajärgne ravi, puhkus, periood.

hinge|toru
anat kõrile järgnev hingamisteede torujas elastne osa kopsudega hingavail selgroogseil, trahhea

homne-se 2

1.adjkäesolevale, tänasele päevale järgnev. Homne loeng, nõupidamine, teatrietendus. Homne eksam, kohtumine. Kuulutus ilmub homses ajalehes. Ainult tänane ja homne päev jääb meil veel maal olla. Ei näe enam homset päeva 'ei ela enam homseni'. || peatselt tulev, saabuv, tuleviku-. Homne ühiskond. Noored on meie homne vahetus. Milline on meie kirjanduse homne suund?
▷ Liitsõnad: tuna|homne, ülehomne.
2.s›. a. järgnev, homne päev. Homsest alates, peale. Oota homseni! See töö jäeti homseks. Leppisime homse peale kokku. b. lähem tulevik. Usk homsesse. Parema, helgema homse nimel. *Pärani me ees on lahti / uue homse, / uue päeva uks! M. Kesamaa.

järel|haigus
med põhihaigusele järgnev ning sellest tingitud haigus. Mitmesugused psüühilised häired esinevad kehaliste haiguste järelhaigustena.

järel|kontroll
millelegi järgnev kontroll; korduv, täiendav kontroll. Järelkontroll näitas, et avastatud puudused on kõrvaldatud.

järel|kultuur
põll külvikorras teatavale kultuurile järgnev kultuur. Ristiku järelkultuuriks on harilikult kartul.

järel|lugu
millelegi järgnev (sellega seotud) sündmuste käik. *Viimane vaatus [draamas „Libahunt”] on järellugu, toimunud tragöödia tagajärgede näitamine. V. Alttoa.

järelmine-se 5› ‹adj
hrv järgnev, järel olev. Kui eesmised jäid seisma, tormasid järelmised tulijad neile otsa.

järel|mäng

1. muus solisti v. koori osale järgnev instrumentaalne lõpposa helitöös. Koraali järelmäng. Orkestri järelmäng ooperi esimese vaatuse lõpul. || teise helitööga liituv v. kontserdiprogrammile järgnev helitöö (hrl. orelile), postluudium
2. järellugu. Pikad haiguseaastad olid üleinimlikult pingelise loomeaja järelmäng.

järel|pidu
mingile üritusele järgnev koosviibimine, jätkupidu, after-party. Filmifestivali, rattamaratoni järelpidu toimub ööklubis.

järel|puhastus
põhilisele puhastusele järgnev lisapuhastus. Heitvee järelpuhastus bioloogilisel meetodil.

järel|päev
mingile olulisele sündmusele v. tähtpäevale järgnev päev. Matuste, eksami järelpäev. Pühade järelpäeval sõitsin linna tagasi.

järel|ravi
med põhiravile järgnev täiendav lisaravi. Sanatoorne, ambulatoorne, kodune järelravi. Luumurru järelraviks rakendatakse ravivõimlemist, massaaži, vanne jm.

järel|tulev-a 2partits
tulevane, järgnev. Järeltulevad põlved, põlvkonnad. Meie järeltulev sugu.

järgjärje 22› ‹s

1. (järje)kord. Järge ootama. Nüüd on järg minu käes. Siis jõudis vastamise järg minu kätte, minuni. Kui üks kaevamisest väsis, läks järg teisele. Kui meestesalgas ringlev joogikruus järjega tema juurde jõudis, rüüpas temagi suutäie. Kes enne veskile tuleb, enne järge saab. *Ta hakkab oma jutu otsast uuesti kinni, kuid kordab seda teisel näol, teises järjes.. A. H. Tammsaare.
2. koht, piir vm., milleni tegevusega on jõutud, kus parajasti ollakse. Ajab lugedes näpuga järge, hoiab sõrme järjel. Pea järge, ära jäta sõnu vahele! Lugesin laskudes astmeid, kuid kaotasin varsti järje käest, ajasin järje segi. Hakkas raamatust järge otsima. Ei mäleta, kuhu järg jäi. Keeras lehe järje märgiks kahekorra ja sulges raamatu. Joonistavad lapsed käisid üksteise juures vaatamas, kui kaugel kellegi järg on. Heinalised jõudsid niitmise järjega küünini. *Jätkame vana järje pealt edasi, sealt, kus meil see asi pooleli jäi. J. Semper.
▷ Liitsõnad: jutu|järg, künni|järg, laulu|järg, tööjärg.
3. vahetult järgnev osa, aeg vm., jätk. a. Otsis jutule, mõttele järge. Suvetutvuse järjena käis meil nüüd elav kirjavahetus. b. raamatu, artikli vm. järgnev osa. Ootan põnevusega ajalehejutu iga uut järge. „Horisondis” ilmus kaheksas järjes, kaheksa järjena tore hundilugu. Kirjanikult küsiti, kas ilmunud romaanile on ka järge loota. c. millegi pidev olemasolu, jätkumine, piisamine. Uut leiba ei tehtud enne, kui vana järg hakkas otsa saama. Jahude järg pole meil aidast kunagi lõppenud. Paikamist-parandamist on nii palju, et kogu aeg järg ees. *Mari-Anne ema oli hea ja hoolitses nende [= kerjuste] eest, sellepärast ei lõppenud santide järg kunagi koolimajast. A. Taar.
▷ Liitsõnad: heina|järg, leiva|järg, liha|järg, raha|järg, tulejärg.
4. olukord, seisund; majanduslik kindlustatus, heaolu. Heal, rahuldaval järjel. Jõukale, heale, paremale, rahuldavale järjele saama, jõudma, tõusma. Majanduslik, varanduslik, rahaline järg. Heas järjes hobused, kari, tööriistad. Meie järg ei ole praegu kiita. Varsti on mu tervis jälle endisel järjel. Ta on kõik oma lapsed järje peale aidanud. Himustas perenaise järjele tõusta.
▷ Liitsõnad: elujärg.

järgmine-se 5 või -se 4› ‹adj

1. millelegi (vahetult) järgnev. Järgmisel hetkel, päeval, hommikul, nädalal, aastal. Järgmine kord, järgmisel korral oskan sellest veast juba hoiduda. Kontrolltöö esimene ülesanne oli raske, järgmised kergemad. Mida järgmiseks lugeda võtta? Kes läheb järgmisena vastama? Lähen järgmises peatuses maha. Lastest on Tiiu vanuselt Kadri järgmine. Ta on asutuses tähtsuselt direktori järgmine mees.
▷ Liitsõnad: ülejärgmine.
2. alljärgnev, selline. Ajalehes ilmus järgmine kuulutus: Müüa äsja valminud suvila. Mullasegu on järgmine: 2 osa mättamulda, 1 osa lehemulda, 1 osa liiva. Rektor pöördus lõpetajate poole järgmiste sõnadega. Tulud jaotati järgmisel viisil.

kahe|käiguline
kahest käigust koosnev v. kahe käigu pärast järgnev. Kahekäiguline maleülesanne, matt.

kalendri|lisa
kalendaariumile järgnev osa kalendris. Kalendrilisades ilmus rohkesti praktilisi nõuandeid talurahvale.

kaskaad-i 21› ‹s

1. geogr mitmeastmeline looduslik v. tehislik juga, joastik. Mäestikuojal on mitu kaskaadi. Eestis on tuntuim Treppoja kaskaad. Pargis on purskkaeve ja kaskaade. Vesi langeb kaskaadist alla.
2. piltl midagi eelmist meenutavat; millegi tulv v. tihedalt järgnev hulk. Treppide kaskaad. Ilutulestiku kaskaad. Sädemed paiskusid kaskaadina õhku. Helide, muljete kaskaad. Sellele järgnes terve koosolekute kaskaad.
3. tehn astmeliselt järjestatud samatüübiliste ehitiste v. seadmete süsteem. Hüdroelektrijaamade kaskaad.

kindel-dla, -dlat 2› ‹adj

1. mingis suhtes usaldusväärne, oma funktsiooni hästi täitev. a. kandev, kõva, mittevajuv. Jää pole enam kuigi kindel. Randa jõudes rõõmustasid kõik, et jälle kindel maa jalge all. Kevadel ja sügisel polnud teel kindlat põhja all. Mindi tükk maad mööda porist metsaalust, enne kui maapind kindlamaks muutus. | piltl. Püüdis oma elujärjele kindlamat alust panna. b. tugev, vastupidav. Kindel kants. Linnal olid kindlad müürid, väravad. Püüdis tara tugedega kindlamaks muuta. Varaste jõuk paljastati ja toimetati kindlasse kohta 'arreteeriti'. *Kui lõuna tuli, siis sõin ka silku, et süda kindlam oleks. J. Parijõgi. c. mitteläbilaskev, tihe. Kindla kaanega purk. Pudelil on kindel kork peal. Õllenõul peab olema kindel kraan. d.hrl. liitsõna järelosanamingile (välisele) toimele vastupidav v. selle eest kaitstud, häireteta toimiv. Tõrvamine muudab puu mädanemise suhtes kindlamaks. e. (varaliselt, majanduslikult) tagatud, majanduslikult usaldusväärne. Paigutas oma raha kindlatesse ettevõtetesse, väärtpaberitesse. Nad on majanduslikult kindlal järjel. *Kindel käemees on kõigepealt see, kellel on teatav varandus, peaasjalikult liikumata varandus .. O. Luts. f. kaitstud, turvaline, ohutu, julge. Kindel peidukoht. Põgenikel oli kindel salapaik. Vaenlane ei tundnud end okupeeritud aladel kusagil kindlana. Minu juures on sul praegustel segastel aegadel kindlam olla. Hulgakesi on kindlam minna. *Aga nüüd hoidke endid! Nüüd ei ole ühegi elu kindel. R. Roht. g. selline, kellele v. millele võib loota, usaldusväärne. Söandas sellest rääkida ainult kõige kindlamatele sõpradele. See on kindel vahend, abinõu. Need ei olnud kuigi kindlad mehed.
▷ Liitsõnad: haigus|kindel, hallitus|kindel, happe|kindel, heli|kindel, ilmastiku|kindel, koi|kindel, korrosiooni|kindel, kuiva|kindel, kulumis|kindel, kuuli|kindel, kuuma|kindel, kuumus|kindel, külma|kindel, leelis|kindel, lolli|kindel, löögi|kindel, mädanemis|kindel, müra|kindel, mürsu|kindel, niiskus|kindel, pesu|kindel, plahvatus|kindel, pommi|kindel, purunemis|kindel, põua|kindel, rooste|kindel, sooja|kindel, soojus|kindel, talve|kindel, temperatuuri|kindel, tolmu|kindel, tule|kindel, tuule|kindel, töö|kindel, valgus|kindel, vee|kindel, vihma|kindel, õhukindel.
2. mittemuutuv, püsiv, vastupidav; vankumatu, vääramatu, kõigutamatu, järeleandmatu. Kindel sõprus, armastus. Kindel usk, lootus. Kindel sõna, lubadus. Kindla tahtega inimene. Tal on kindel iseloom. Kindel plaan, nõu edasi õppida. Kindlad põhimõtted, tõekspidamised, veendumused. Ta on oma otsuses kindel. Pead olema julge ja kindel. Ta jäi kindlaks nagu raud. „Mina ei lähe!” oli isa kindel. Ta on selle ürituse kindlamaid poolehoidjaid. Temast õhkus kindlat rahu. Kindel vaade, pilk. Astus edasi kindlal sammul. Kindlas toonis väljendatud nõudmine. Direktor juhtis asutuse tööd kindla käega. *.. lausus kindla sõnaga: „See lehm jääb siia!” M. Metsanurk. || mittevääratav, mittevärisev. Kindla käega laskur, kütt.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, enese|kindel, iseloomu|kindel, maitse|kindel, moraali|kindel, otsuse|kindel, põhimõtte|kindel, rütmi|kindel, saagi|kindel, tahte|kindel, tõsikindel; eesmärgi|kindel, järje|kindel, kava|kindel, meetodi|kindel, plaani|kindel, sihi|kindel, süsteemikindel.
3. selline, mille paikapidavuses, tõepärasuses pole põhjust kahelda, mitteebamäärane; selge. Aksioom on kindel, vaieldamatu tõde. Kindlad tõendid, süüdistusmaterjalid, faktid, andmed. Ei ole kindel, kas ta tuleb. See asi ei ole veel päris kindel. Tulemus oli juba ette kindel. See on kindlam kui kindel, enam kui kindel, üks mis kindel. Tema seda ei teinud, niipalju on kindel. Praegu pole veel kindel, kumb pool võidab. Ma ei oska selle kohta midagi kindlamat öelda. See pole niisama rääkimine, vaid päris kindel jutt. Kindel teadmine, aimus. Koosoleku aeg on juba enam-vähem kindel. Kindel kõneviis keel kindlasti toimuvat v. toimunud tegevust väljendav kõneviis. || lõplik, otsustatud. Ma tegin temaga kaubad kindlaks. Arvasin, et see asi on juba kindel. Kindlaks määrama 'otsustama, fikseerima'. Kindlaks tegema 'välja selgitama, selgeks tegema'. || paratamatult järgnev, paratamatu. Sellise korrarikkumise eest oli noomitus kindel. Ettevalmistamatult eksamile minna tähendab kindlat läbikukkumist. Merehädalistel seisis kindel surm silme ees. || ilmne. Kindel ülekaal. Tuli finišisirgele kindla edumaaga. Nemad ongi kaks kindlamat esikohapretendenti.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
4. veendunud, mittekahtlev, julge (millegi v. kellegi suhtes). Ma olen kindel, et ta tuleb. Ta oli kindel, et kõik ohud on seljataga. Ole päris kindel, midagi ei juhtu! Ma ei ole kindel, kas ma õigesti tegin. „See oli sama mees,” jäi Jass kindlaks. Tütarlaps polnud noormehe armastuses absoluutselt, täiesti kindel. Ma ei või enam millegi ega kellegi peale, millelegi ega kellelegi kindel olla.
▷ Liitsõnad: kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
5. püsivamat laadi, mittejuhuslik. Kindel teenistus, sissetulek, kuupalk. Tal pole kindlat töökohta. Pereisal oli lauas oma kindel koht. Hoiab oma asjad alati kindlas kohas. Noormehel oli oma kindel tütarlaps, kellega ta käis. G. Ernesaksa koorilauludel on kindel koht meie koorirepertuaaris. || ettenähtud, määratud. Kindel graafik, tähtaeg. Süüa tuleb kindlatel kellaaegadel. Kindlad tariifid. Kindla vahemaa järel. Kindlad nõuded, reeglid, eeskirjad. Elab kindla korra, päevakava järgi. Kõik toimus kindlas järjekorras.
6. eriline, kellelegi v. millelegi omane. Igal kirjanikul on oma kindel stiil. Igal näitlejal on oma kindel ampluaa. *Siis toimus lõplikult see murrang, mis „Noor-Eesti” tegevusele ta kindlama ilme andis. F. Tuglas.
7. teatav konkreetne. Romaani kirjutamisel olid autoril eeskujuks kindlad isikud. Tegi seda kindla eesmärgiga, tagamõttega. Igaühel oli oma kindel ülesanne. Igal mõistel on kindel sisu. *Rahvaluulel pole kindlat, nimelist autorit. Rahvaluule on anonüümne. Ü. Tedre.

kolme|käiguline

1. kolmest käigust koosnev v. kolme käigu pärast järgnev. Kolmekäiguline maleülesanne, matt.
2. kolmeroaline. Kolmekäiguline lõuna.

koristus|järgne
põll aiand koristusele järgnev. Põldude koristusjärgne kultiveerimine. Vilja, aiasaaduste koristusjärgne töötlemine.

kurkkurgu 21› ‹s

1. suuõõnele järgnev seedekulgla ahenenud osa (fauces). Kurk on haige, valus, kibe, külmast kähe. Kurk punetab, valutab. Köhatas kurgu puhtaks. Kuristab rivanoolilahusega kurku. Tal löödi hambad kurku 'puruks, välja'. Laps ajas, tõmbas piima kurku. Kugistas suure pala kurku. Kalaluu jäi kurku kinni. Toit ei läinud kurgust alla. Kurk kõrbeb, kuivab 'on tugev joogijanu'. Kallas, kummutas mitu klaasi õlut kurku. Jooksin tuhatnelja, hing kohe kurgus 'kinni'. Suits läks kurku ja ma hakkasin köhima. Sadadest kurkudest kostis vägev laul. Koera kurgust kostis tume urin. Kala neelas õngekonksu sügavale kurku. Käole läks odraokas kurku (rahvapärane ütlus selle kohta, et kägu lakkab siis laulmast, kui oder pead loob). | piltl. Loodeti suurt kasu, kuid tegelikult läksid tuhanded kelmide kurku. || (ühenduses tusatunde, hingevalu vm. meeleliigutusega). Pahameelest, haledusest tõusis, kerkis klomp, klimp, tomp kurku. Nutt tõuseb vägisi kurku. Nutt on kurgus 'tulemas'. Ahastus nööris kurku. Piinlik oli rääkida, sõnad jäid kurku kinni. Tahtsin karjuda, aga hääl jäi kurku kinni. *Andres ei saanud öeldud, mida öelda tahtnud. Midagi valusat pigistas kurgu kinni. A. H. Tammsaare. || kurguni piltl ülimal määral, äärmiselt, täiesti, kõrini. Mehed vitsutasid end peolauas kurguni täis. *Kahju, et sai sinna õppima mindud! Kurguni on mul kõigest sellest himu täis! P. Vallak.
▷ Liitsõnad: hinge|kurk, hundikurk.
2. vastav piirkond ees kaelal. Hunt kargas hobusele kurku kinni. Haaras vastasel kurgust kinni. Särk oli kurguni kinni nööbitud. Tüdruk ulatus poisile kurgu alla. Kurgu alt oli nööp lahti. Kõditas kassi kurgu alt.
3. piltl millegi ava v. suu. Koopa, geisri kurk. Vulkaani suitsev kurk. Kivisüsi kadus ahju lõõmavasse kurku. Üks rukkivihk teise järel läks peksumasina kurku. Kaup kadus luugist trümmide kurku. *Veel mitu korda langes teekoht otsekui mädasoo kurku.. V. Saar.
4. (väike, kitsas) väin; väina, lahe vm. veetee kitsas koht. Vormsi saart lahutab mandrist Voosi kurk, Hiiumaast aga Hari kurk. *Me viibisime Beringi väina kurgus, selle väina kõige kitsamas kohas. R. Toming (tlk). || millegi muu kitsam koht. Saabas on kurgust kitsas.

külvi|järgne
külvamisele järgnev. Külvijärgne rullimine, väetamine.

künni|järgne
kündmisele järgnev. Künnijärgne maaharimine, kultiveerimine.

lalin-a 2› ‹s
lalisemine. a. ebaselge, pudikeelne v. seosetu kõne. Mitte midagi ei saa aru, üks segane lalin. b. (koogamisele järgnev, juba häälikukombinatsioone ning silpe moodustav) imiku häälitsemine. Imiku lalin.

magu1mao 27› ‹s

1. seedeelund, söögitorule (v. neelule) järgnev seedekulgla laienenud osa. Mao limaskest. Toit läheb söögitorust makku. Magu on haige, korrast ära. Mäletsejate magu koosneb neljast osast. || loomade vastav elund lihasaadusena. Hautatud magu tatrapudruga.
▷ Liitsõnad: ees|magu, lihas|magu, liit|magu, näärmemagu.
2. kõnek ka vulg (inimese kohta:) kõht (eriti väliselt). Lehmad, loomad tulevad ädalapõllult, maod pungil täis. Naabri pull oli meie mullikale sarved makku löönud, mao maha 'soolikad välja' lasknud. Turske mees, paks rasvane magu üle püksivärvli. On aga endale mao ette kasvatanud! Tema magu ei saa ka kunagi täis! *Laulab nagu rästas, et kehvus tapab ära, aga endal magu ees nagu Munamägi. A. Jakobson. *.. üks rusikahoop raksatas sakslasele lõuga, teine makku. J. Peegel. || millegi jämedam, kummis osa. Maoga lambiklaas, piimakann. Oskab hästi heinakuhja magu teha.
3. etn torupilli tuulekott. *Lõuka juures lõhnas torupilli magu, pihid, nahklõõts .. F. Tuglas.
4.liitsõna järelosanasuure kõhuga inimene
▷ Liitsõnad: paks|magu, praaga|magu, rasvamagu.

major-i 2› ‹s
kaptenile järgnev ohvitseriauaste paljudes riikides; selles auastmes ohvitser. Ta ülendati kaptenist majoriks. Meditsiiniteenistuse major. Major Kukk.
▷ Liitsõnad: eru|major, insener|major, kaardiväe|major, reservmajor; kindralmajor.

neel-u 21› ‹s

1. anat kurgule järgnev seedekulgla ja hingamisteede algusosa (pharynx). Suust ja kurgust siirdub toit neelu ja söögitoru kaudu makku. Neelu limaskesta põletik ehk farüngiit. Toiduga võivad neelu sattuda võõrkehad. Neelu suu-, nina- ja kõriosa. | piltl. Kaljukoopa mustav neel. Krematooriumiahju, vulkaani punane neel.
2. neela(ta)mine, neelamisliigutus, neelatus. Suu jookseb vett ja neelud käivad. *Rüüpas siis teise neelu veel ja ulatas klaasi üle laua Vidriku ette. M. Raud. *Olime kui näljased, kes loevad kokaraamatust toitude nimesid ja neelavad seejuures tühja neelu. M. Metsanurk. || aeg, mil kala sööta neelab, neeluaeg. Praegu pole õiget haugi neelu.
3.hrl. pl.kõnek isu, himu(d). Temal käivad neelud viina järele. Läks sokujahti, värske liha, prae neelud tulid peale. *Ahto tahtis jätta endast paremat muljet ja tänas [söömist lõpetades] viisakalt, kuigi neelud olid veel kõvad. E. Rannet. *Aga koer, kelle neelud käisid linnupesa järele .. A. H. Tammsaare. | piltl. Tema neelud käivad ämma raha, maja järele. *Nüüd aga oli [vanamehel armukese poole] mineku neel sees, ei jäta, kas löö või maha! L. Perandi.
▷ Liitsõnad: suitsu|neel, söögi|neel, toidu|neel, viina|neel, õlleneelud.
4. neelav, imev veekeeris; kiirevooluline koht, neelukoht. Vajuvast laevast uju kiiresti eemale, muidu kisub neel su põhja. Jõesäng õgvendati, saadi kärestikest ja neeludest lahti. | piltl. *Sa oled ju sülitsi sündmuste sees, otse nende neelus. A. Jakobson.
5. bot õie krooniputke suue. Iirise õie kollakas tumedate joontega neel.
▷ Liitsõnad: õieneel.
6. etn lehterjas kitsend mõrras, mis ei lase sinna sattunud kala tagasi pääseda. Mõrra neel ehk pujus.
7. ehit katuse murrukoht, kuhu vihmavesi kokku voolab

nimetis|sõrm

1. pöidlale järgnev sõrm. Viibutab hoiatavalt nimetissõrme(ga). Nimetissõrmega meelekohta puurides antakse mõista, et teine on loll. Nimetissõrmega õhku ringikesi joonistades häbistatakse teist, tehakse teisele häbi-häbi.
2. (harvemini:) väikesele sõrmele eelnev sõrm, nimetamats. Abielusõrmus parema käe nimetissõrmes. *.. joob kohvi, nimetis- ja väike sõrm graatsiliselt harali .. A. Biin.

noorus-e 5 või -e 4› ‹s

1. (< as noor). Iga naine püüab säilitada oma noorust. Ta on oma noorusele vaatamata juba tuntud teadusmees. Uued linnad võluvad oma noorusega. Üks on noorusest nõder, teine vanadusest väeti. *Ja kange verega [peab naine olema]. Sest mis aitab paljas noorus, kui pole kangust. A. H. Tammsaare. *Vanus päästis [mobilisatsioonist]. Õigemini – noorus! E. Rannet.
2. lapsepõlvele järgnev eajärk, noorpõlv, noorusaeg. Ta lapsepõlv ja noorus möödusid maal. Noorus läks õpingute peale. Nooruses olid tal süsimustad juuksed. Kirjaniku noorusest teame vähe. Ta ei tahtnud oma noorust ainult töösse matta. Noorus on ilus aeg, noorus ei tule iial tagasi. Mul pole noorust õieti olnudki. Ta pole enam esimeses nooruses 'päris noor'. *Andekatel inimestel on veel üks ühine tunnus, neil puudub ootuslik-lootuslik noorus. V. Panso. *Oma noorimast noorusest peale on see ameerika farmerilaps .. oodanud ime toimumist. J. Kross (tlk).
3. noorsugu, noored, noorpõlv. Praegune, tänapäeva noorus. Õppiv noorus. Tartu on nooruse linn. Noorus armastab tantsida, pidutseda. Noorus on ikka mässanud kivinenud korra vastu. Vanad armastavad kurta, et noorus on hukas. *Ka on kõik noorus külast kadunud ja ainult vanad inimesed käivad ringi .. J. Mändmets. | piltl. *Meie koorilaulu noorust, keskkoolide segakoore, oleks tahtnud meie laulumalevas märksa arvukamalt näha. T. Vettik.

nuku|staadium
zool vastsestaadiumile järgnev staadium täismoondega putukail. Nukustaadiumis talvituv putukas.

peiedpeiete 18 või peiede 6› ‹spl
muldasängitamisele järgnev söömise ja joomisega koosviibimine surnu mälestamiseks, matusepidu. Peiesid, peieid pidama. Lahkunule korraldati suured, uhked peied. Olete laupäevaks peiedele, peietele kutsutud. Peiedel, peietel oli rohkesti rahvast. | piltl. Sellele abielule on aeg peied pidada.
▷ Liitsõnad: karupeied.

pesitsus|järgne
zool pesitsusele järgnev. Pesitsusjärgne sulgimine.

post|kommunistlik
(hrl. riigikorra, ideoloogia jne. kohta:) kommunistlikule järgnev. Postkommunistlik ühiskond, riik.

post|sotsialistlik
(hrl. riigikorra, ühiskonna, ideoloogia jne. kohta:) sotsialistlikule järgnev. Postsotsialistlik riik.

põrutus|järgne
põrutusele (2. täh.) järgnev v. sellest tingitud. Põrutusjärgseil päevadel tuli kannatanul lamada. Põrutusjärgne ajukahjustus.

rahe6› ‹s

1. soojal aastaajal äikesepilvest ebakorrapäraste teradena langevad tahked sademed. Sajab rahet. Koos vihmaga tuli, sadas rahet. Rahe rabiseb vastu katust. Rahest muutus maa valgeks. Rahe peksis vilja puruks. | (võrdlustes millegi rohkuse kohta). Talle langes, sadas küsimusi nagu rahet. Vitsahoobid sadasid nagu rahe poisi seljale.
2. piltl millegi tihedalt järgnev hulk, sadu. Ründajaid võttis vastu püssikuulide, noolte rahe. Lõhkevad granaadid külvasid ümbruse üle kildude rahega. Hoopide, löökide rahe. Sõnade, pilgete rahe. Talle sadas kaela sõprade küsimuste rahe. *Ei ole sul kartust, / et kuskilt veel üllatuste rahet / võiks sadada pähe. J. Semper.
▷ Liitsõnad: kivi|rahe, kuuli|rahe, noole|rahe, pommirahe; kriitika|rahe, pilke|rahe, sõimurahe.

reede1› ‹s
neljapäevale järgnev ja laupäevale eelnev nädalapäev. Reede õhtul, hommikul. Kontsert toimub reedel. Iga kuu viimane reede on kunstimuuseumis tasuta külastuspäev. Meil on kohtumine reede peale, reedeks kokku lepitud. Kas saad mulle reedeni veidi raha laenata? 13. kuupäevale langevat reedet peetakse eriti õnnetuks päevaks. Suur reede kirikl ülestõusmispühade eelne reede.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur