[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 sobivat artiklit.

aretus|liin
põll aiand (sordiaretuses:) ühe isetolmleva taime järglased; (tõuaretuses:) ühe isassugulooma järglased

diadohhid-de 21› ‹spl
aj Aleksander Suure väejuhtidest järglased, kes tema riigi omavahel ära jagasid

ihu|sugu
van laps(ed), järglane v. järglased. Neist ei jäänud järele ihusugu. *..ta poeg, tema enese ihusugu on muudetud nõnda targaks, et oskab isegi raamatust lugeda. E. Kippel.

isa|liin
põll (tõuaretuses:) ühe väärtusliku isaslooma järglased

järel|sugu
järglased; järeltulev põlvkond. *Pikendagu jumal teie ja noorpaari elu ja andku teile rohkearvulist järelsugu, lapselapsi ja lapselapselapsi! A. Üksip (tlk).

järglaskond-konna 22› ‹s
järglased (hrl. 1. täh.) Kartuli emamugula haigused kanduvad edasi järglaskonnale. *..ning mu järglaskond / privileegid mult / pärib jäägitult. J. Kross (tlk).

järglas|põlv(kond)
vahetud järglased. Konnad ja enamik kalu oma järglaspõlve pärast kudemist ei hoolda.

kopt-i 21› ‹s›, koptid pl
vanaegiptlaste ristiusku järglased

kõrval|haru

1. (pea)harust hargnev osa. Jõe kõrvalharud. Tomatitaimel tuleb ära lõigata liigsed kõrvalharud. || (suguvõsas:) noorema poja v. nooremate poegade järglased. Suguvõsa kõrvalharu(d).
2. põhitootmisharu kõrval arenev tootmisharu. Viinapõletamise kõrvalharuna arenes paljudes mõisates nuumloomade pidamine.

liin-i 21› ‹s

1. ka van teat. punkte ühendav (kujutletav) sirge joon; sellel paiknev esemete, rajatiste v. inimeste rida; rinne. Aiapostid ei ole liinis, kaks posti on liinist väljas, need tuleb liini ajada. Laev hoidis majaka liini(le). Mitu kaevikute liini. Piirikindlustuste liin, Maginot' liin. Pataljon läks, saadeti liinile. Väejooksikud olid liinilt pagenud. *Ajajad pandi [ajujahis] piki [metsa]sihti liinile, äärmistele meestele näidati suund kätte .. O. Tooming. || (males:) ruutude rida. Tal on vabaettur d-liinil. || võistkonnamängudes sama ülesandega mängijate rühm. Edurivi mängis hästi, ka teised liinid olid oma ülesannete kõrgusel. || (koos järjekorranumbriga tänavanimena). *Ei, see Maret küll ei ela kolmandal liinil vanas puumajas .. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: ees|liin, finiši|liin, kaitse|liin, lahingu|liin, ründe|liin, stardi|liin, sõja|liin, tule|liin, vee|liin, väeliin.
2. ka tehn millegi kestvalt kasutatav kindel kulgemistee. a. maa-, vee- v. õhutee, mida mööda toimub korrapärane liiklus kahe punkti vahel. Tartu-Tallinna liinil on käigus palju ekspressbusse. Istute trammi nr. 3 ja sõidate liini lõpp-peatuseni. Lennufirma avas uue liini. Bussid lähevad liinile. b. (elektri- v. sideliini kohta). Meil pole elektrit, torm on liini rikkunud. Montöörid kontrollivad, parandavad liini. Telefoni teel ei saadud ühendust, liin on rikkis, kinni. c. (automaatliini vm. vooluliini kohta). Klaasitehas paigaldas uue pressklaasi tootmise liini. Kommivabrikus läks käiku täidisnätsu liin.
▷ Liitsõnad: (auto)bussi|liin, kaug|liin, kiir|liin, laeva|liin, lennu|liin, linna|liin, lähi|liin, maa|liin, metroo|liin, rannasõidu|liin, raudtee|liin, reisi|liin, ring|liin, sise|liin, trolli(bussi)|liin, vee|liin, välis|liin, õhuliin; abonendi|liin, elektri|liin, kaabel|liin, kontakt|liin, kõrgepinge|liin, magistraal|liin, paralleel|liin, raadiorelee|liin, side|liin, sise|liin, telefoni|liin, telegraafi|liin, õhu|liin, ülekandeliin; automaat|liin, konveier|liin, montaaži|liin, pakkimis|liin, tootmis|liin, villimis|liin, vooluliin.
3. põlvnemise, suguluse jada. a. põll (sordiaretuses:) ühe isetolmleva taime järglased; (tõuaretuses:) ühe väärtusliku isaslooma järglased b. (inimeste kohta:) veresugulaste ülenev v. alanev jada. Sugulus ema, isa liinis. Muusikaanne on tal emapoolse liini esivanemailt. Abielu ei lubata sõlmida otsejoones ülenevas või alanevas liinis sugulaste vahel. Pärineb suguvõsa vanemast, nooremast, Rootsi, Laiuse liinist. *Et võiksin ka perekonna asutada ning Lepistikkude liini edasi viia. O. Kruus.
▷ Liitsõnad: aretus|liin, puhas|liin, sugulasliin; ema|liin, isa|liin, mees|liin, naisliin.
4. (tegutsemis- v. mõtte)suund. Tal on taotlustes, tegutsemises oma kindel liin. Oma liinist kinni pidama, kõrvale kalduma. Romaani süžee areneb kahes liinis. Ta püüab mitmes liinis tegutseda. Ants ajab Mallega liini 'püüab kurameerida, kurameerib'. *Juhivad ja juhivad kümmet liini pidi, aga isegi ei tea, kuidas kolhoos peaks õieti välja nägema. H. Kiik. *.. Malta ordu Vene prioraadi suurkantsler. Nii et selle ordu liinis keisrist järgmine mees. J. Kross.
▷ Liitsõnad: arengu|liin, kõrval|liin, käitumis|liin, süžee|liin, tegevusliin.
5. mer taimsetest v. tehiskiududest hrl. kolmekeeline kuni 25 mm ümbermõõduga tugev nöör. Tõud, trossid ja liinid. Laseb liini vette, lappab liini paati. *Ankrutuled olid .. välja pandud, lood liini otsas triivi määramiseks põhja lastud .. A. Hint.
▷ Liitsõnad: ahtri|liin, ankru|liin, logiliin.
6. vana pikkusühik, näit. inglise mõõdusüsteemis 1/12 tolli, Venemaal 1/10 tolli (= 2,54 mm)

mass|valik
põll valikaretus, kus aretusmaterjaliks on paljude paremate omadustega taimede seemned v. paremate omadustega loomade järglased

maur-i 21› ‹s›, maurid pl

1. Lääne-Sahara (osalt neegritega segunenud) araabia-berberi rändhõimud, Mauretaania põhielanikkond
2. aj Pürenee poolsaarele asunud islamiusuliste araablaste ja berberite järglased

perekond-konna 22› ‹s

1. abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. Perekond Sirel. Laamannide suur perekond. Neljaliikmeline, kolmelapseline perekond. Lastega, lasteta perekond. Paljulapseline, lasterikas perekond. Õnnelik, korralik, allakäinud perekond. See on jõukas perekond. Ta on pärit haritud, heast perekonnast. Meremeeste, sõjaväelaste perekonnad. Eesti, vene perekonnad. Perekonda looma, asutama, soetama, planeerima. Perekonna matusepaik, reliikviad. Meie majas elab neli perekonda. Perekonnas on, kasvab viis last. Neil on oodata perekonna juurdekasvu 'lapse sündimist'. Mees peaks suutma oma perekonda toita. Hoolitseb oma perekonna eest. Sündisin kooliõpetaja perekonnas. Onu perekond sattus tema surma järel suurtesse raskustesse. Eeva mehe perekonnast on ainult üks vana tädi elus. Seda juhtub ka kõige paremas perekonnas. Nii halvad asjad peavad perekonda jääma 'neist teistele ei räägita'. Ta tuli matkale kogu perekonnaga. Mind kutsuti külla ühte perekonda. Koer oli kogu perekonna lemmik. Viinavõtmine on neil perekonna viga. || selle muud liikmed ühe liikme, hrl. perekonnapea seisukohast. Tal on perekond: naine ja viis last. Sattus sõjakeerises võõrsile, perekond jäi kodumaale. Evald jättis oma perekonna maha 'läks perekonnast lahku'. Mart oli üksinda kodus, perekond oli sõitnud suvilasse. Üksik, perekonnata inimene. *Niinal oli varem olnud perekond – mees ja kaks last. A. Paas. || (loomade kohta:) hrl. vanaloomad koos järglastega. Rebase perekond. Suur lõvide perekond. Nastikute perekond. Talvel elavad metskitsed perekondadena.
▷ Liitsõnad: aadli|perekond, haritlas|perekond, patriitsi|perekond, tsaari|perekond, töölis|perekond, üliõpilasperekond; tuumperekond.
2. biol liigist kõrgem üksus taime- ja loomasüstemaatikas (genus). Karikakra perekonnas on umbes 150 liiki. Vaarikas kuulub muraka perekonda. Lõhe, kajaka perekond. Karulaste sugukonna noorimaks perekonnaks on päriskarud. Putukate perekonnad.
▷ Liitsõnad: alam|perekond, looma|perekond, taimeperekond.
3. põll (tõuaretuses:) ühe väärtusliku emaslooma järglased
4. piltl rühm esemeid, asju, nähtusi, millel on ühiseid iseloomulikke omadusi v. mis on sama algupära, pere (3. täh.) Keelpillide perekonda kuuluvad viiulid, vioolad, tšellod ja kontrabassid. Kuuseriisikad kasvasid suurte perekondadena.

piim-a 23› ‹s

1. imetajate emasisendi piimanäärmetest erituv valge nõre, millest toituvad vastsündinud järglased. Emisel oli nisades vähe piima. Emahüljes toidab poegi oma rinna rammusa piimaga. Rinnad on piima täis. Emal on rindades piima küllalt. Piim lööb pähe kõnek (imetaval naisel esinevate psüühiliste häirete kohta). Ema piim kosutab, võõras piim kahandab. || hrl. lehmapiim toiduainena. Rõõsk, tilgastanud piim. Külm, lüpsisoe, jahutatud piim. Värskelt lüpstud piim. Valgurikas, rammus, lahja, vesine piim. Hommikune, lõunane, õhtune piim (nimetatud lüpsiaegade järgi). Lahtine 'taarastamata v. pakendamata' piim. Kooritud piim 'piima rasvavaene osa, mis jääb järele koore eraldamisel'. Pastöriseeritud, steriliseeritud, kondenseeritud, vitaminiseeritud, keedetud piim. Normaliseeritud piim 'piim, mille koostisosad on viidud nõutud normi'. Piima rasvasisaldus, rasvaprotsent, valgusisaldus. Piima aastane väljalüps. Suvine piim on vitamiinirikas. Piima kurnama, koorelahutajast läbi ajama. Rõõsa piimaga joodetud vasikad. Joon iga päev liitri piima. Ostsin kaks pudelit, paki piima. Köharohuks anti kuuma piima mee ja soodaga. Lase piim hapuks minna. Vanasti hapendati piima puust püttides. Meid kostitati ahjus kuumutatud piimaga. Võtke piima ja leiba, süüa saab hiljem. Poiss rüüpas pudelist piima. Pani supile piima valgenduseks peale. Piimaga keedetud puder. Piimaga kohv. Piim tõusis keema, kees üle. Piimale tuli nahk peale. Piimamees hõikas ostjaid piimale. Kogu küla piimad viidi meiereisse. See lehm annab rohkesti piima. Lehm ei anna võõrale piima kätte. Piim jääb kinni, ära 'lehm lakkab lüpsmast'. Sügisepoole jääb piim vähemaks, väikseks. Lehm on piimas 'lehmal on laktatsiooniperiood, lehm lüpsab'. Lehm tuleb teist korda piima 'hakkab pärast teist poegimist lüpsma'. Igalt lehmalt lüpsti aastas 4800 kg piima. Värske piim 'lehma esimene piim pärast poegimist, ternespiim'. Paks piim 'kohupiim'. Musta lehma piim nlj vesi. See poiss lõhnab alles piima järele 'on väga noor'. Kael on valge nagu rõõsk piim. *Blond, piim ja veri, niisugune laps, .. keda ka pääasjalikult piimaga on toidetud. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: doonori|piim, ema|piim, naise|piim, rinnapiim; hobuse|piim, kaameli|piim, kitse|piim, lamba|piim, lehma|piim, mära|piim, veisepiim; ahju|piim, albumiin|piim, atsidofiil|piim, happe|piim, hapu|piim, ioniit|piim, joogi|piim, kaseiin|piim, kirnu|piim, kohu|piim, kondens|piim, konserv|piim, kultuurhappe|piim, kupa|piim, lahja|piim, lüpsi|piim, peti|piim, poe|piim, standard|piim, ternes|piim, täis|piim, valk|piim, võipiim; koti|piim, paki|piim, pudelipiim; linnu|piim, mesilaspiim.
2.liitsõna järelosanasegatud jook, milles piim (1. täh.) on põhikomponendiks
▷ Liitsõnad: kirsi|piim, muna|piim, pähkli|piim, pärmi|piim, siirupi|piim, šokolaadi|piim, vanillipiim.
3. selletaoline valge, hägune vedelik (v. seda meenutav valge kord millelgi). Võilille piim. Mõned seened ajavad murdmisel piima välja. Kookospähkli piim. Rukkiterad lähevad liiga märjas mullas piimale 'valkjaks, pehmeks, limaseks'. Lepad on piimal, piimas 'kaetud kilptäide poolt eritatud valge villataolise kihiga'. || piltl (õhu kohta). Pilv kattis mäe valgesse piima. Päikesekiired immitsevad läbi udu hahkja piima. *See öö, mis otsekui ujus kuupaiste piimas, oli öö lüürikale.. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: kanepi|piim, kautšuki|piim, kookos|piim, mandli|piim, sojapiim; lepapiim; kipsi|piim, lubja|piim, tsemendipiim; udupiim.

sugulane-se 5› ‹s

1. kellegagi ühise(i)st esivanema(i)st põlvnev isik, kellegagi ühte ja samasse suguvõssa kuuluv isik; hõimlane. Omaksed, sugulased ja võõrad. Mari on Peetri, Peetrile, Peetriga sugulane. Mari ja Peeter on sugulased. Lähedalt, ligidalt, kaugelt sugulane. Lähedane, kauge sugulane. Ema, isa, õde, vend on lähimad sugulased. Ta on mulle lihane sugulane. Ema poolt, emapoolsed sugulased. Isa poolt, isapoolsed sugulased. Kas olete Liivaku Hansu sugulasi? Pole tal sugulasi ega sõpru. Tal on rikkaid sugulasi. Pärandas oma varanduse sugulastele. Sõitis sugulastele külla. Pulma on kutsutud palju sugulasi. Sugulasi on mul vähe. Elab linnas sugulaste juures. Otsejoones sugulased (ühe isiku vahetul põlvnemisel teisest). Külgjoones sugulased (näit. vennad omavahel). Ülenejad sugulased 'kellegi vanemad ja nende eellased'. Alanejad sugulased 'kellegi järglased'. Mis sa seisad seal ukse juures nagu vaene sugulane, tule istu lauda! Said abiellumise kaudu sugulasteks. Parem hea võõras kui sitt sugulane. || sugulasrahvas v. -keel. Liivlased ja soomlased on meie sugulased. Eesti keele lähim sugulane on vadja keel. || (looma- v. taimerühmade puhul). Rabamuraka lähim sugulane on mesimurakas. Peipsi tint on meritindi kääbuskasvuline sugulane.
▷ Liitsõnad: ligi|sugulane, lähi|sugulane, mees|sugulane, nais|sugulane, veresugulane; keelesugulane.
2. piltl (omavahel sarnaste, samalaadsete, lähedaste inimeste v. nähtuste kohta). Hinge poolest, hingelt on nad sugulased. *Pide, mis koguduse tema külge köitis, jooksis kartuse ja aukartuse vahelt välja, oli sugulane sundusega. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: hinge|sugulane, vaimusugulane.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur