[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 sobivat artiklit.

allesadv

1. järelejäänud, järel, säilinud, (veel v. endist viisi) olemas. Kontrollige, kas kõik asjad on alles. Pool leiba on söödud, pool on alles. Vanaema kirst on meil veel alles. Ainult paar maja jäi alevikus sõjast alles. Hoidke piletid alles. Mets oli maha võetud, ainult kasetukk oli alles jäetud. *Kellamees Lible olla Paunveres alles ja sõbrutsevat endiselt alkoholiga. O. Luts.
2. päris hiljuti, nüüdsama, äsja. Tulin alles töölt, pole jõudnud veel riideidki vahetada. Kas kõht juba tühi, alles me sõime? Alles ahjust tulnud soojad saiad. Täiesti uus maja, alles sai valmis. Alles see oli, kui koolipinki nühkisime. Alles oli kevad, ja nüüd juba sügis käes. *.. alles oli südapäev, aga juba kuulutavad pikad varjud õhtu lähenemist. O. Tooming.
3. mitte varem kui, mitte enne kui (viitab sageli tavalisest v. oodatust hilisemale ajale v. hetkele). Ah alles homme, kas täna ei saaks? Nüüd sa alles tuled! Alles nüüd ma märkan. Vaata ikka enne järele ja alles siis räägi. Saime kutse alles matuste päeval. Aruannet nõutakse alles 25. detsembriks. Ärkasin alles kell kaheksa. Alles mõne tunni pärast. Vargus oli alles paari päeva eest toime pandud. Olukord on paranenud alles viimastel aastatel. || (ajalist jm. järjekorda, järgnevust silmas pidades). Jaan oli esimene, Juhan teine ja alles siis mina. Ta on järjekorras alles kümnes. Kvalifikatsiooninormi täitis ta alles kolmandal hüppel.
4. (ikka) veel (näitab, et tegevus v. olukord veel kestab v. kestis, kuid selles peab toimuma v. on hiljem toimunud muutus). Mets on alles raagus. Töö oli alles pooleli. Ta on alles väike. See oli siis, kui me alles ülikoolis käisime. Kas nad on ikka alles koosolekul? Üks alles alustab, teine juba lõpetab. Ta alles noor mees. Rukis oli alles lõikamata. Kevadel, kui soo alles kandis.
5. mitte rohkem kui, mitte kaugemal kui, kõigest. Kell on alles neli. Ta on alles viieaastane. Alles kolmandik teed on käidud. Olen alles viiskümmend lehekülge läbi lugenud.
6. ikka, vast (enamasti hüüdlauses). Oled sina alles rumal, imelik, kuri, hea. On alles uudis! Vaat see on alles mees! On alles tark väljas! Kus mul alles asjamees! No on alles elu! *Oli nüüd alles naeru ja lõkerdamist, parastamist ja sajatusi. I. Sikemäe.

elu|natuke

1. (kerge irooniaga:) elu (2. täh.) Hoiab oma elunatukest, ripub oma elunatukese küljes. Igaüks on oma elunatukese eest väljas. *Õpetaja, preester ja köster olid jalga lasknud, ikka heledas hirmus oma elunatukese pärast. L. Kibuvits.
2. vähene, järelejäänud elu (2. täh.) *Mõne tunni pärast kustus närbunud kehakesest viimne elunatukene .. A. H. Tammsaare.
3. (vaene, vilets) elamine (3. täh.) *Kui [teenija] Manna toanurgas aseme ääres oma kompsu laotas ja oma elunatukest sisse seadis, kajasid perenaise rasked sammud .. M. Nurme.

happe|jääk
keem
1. happeradikaal
2. järelejäänud hape

jõu|riismed pl
järelejäänud vähene jõud, jõuraasud. Kogus kokku oma viimased jõuriismed.

jääkjäägi 21› ‹s
üle-, järelejäänud osa. Hoiuse jääk 550 krooni. Lõunasöögi jäägid pandi külmkappi. Mantli ostu jäägist piisas parajasti kingade muretsemiseks. || mat jagajast väiksem arv, mille lahutamine jagatavast muudab viimase jagaja kordseks
▷ Liitsõnad: puudu|jääk, ülejääk.

koni11› ‹s
kõnek suitsetamisest järelejäänud suitsuots. Suitsev koni. Tuhatoos oli konisid täis. Kustutas koni tuhatoosi. Vajutas, litsus koni jalaga laiaks. Ärge visake konisid maha! Suitsunäljased mehed korjasid konisid.
▷ Liitsõnad: paberossi|koni, sigareti|koni, suitsukoni.

köntköndi 21› ‹s

1. kehaliikme, hrl. jäseme järelejäänud tömp jupp pärast vigastatud v. haige osa eemaldamist. Käest, sõrmest oli ainult könt järel. Parema jala asemel oli invaliidil vaid lühike könt. | piltl. *Kahel pool teed sirutavad oma musti könte taeva poole põlenud männi- ja lehisetüükad. Ü. Tootsen.
▷ Liitsõnad: jala|könt, käe|könt, naba|könt, pöidla|könt, saba|könt, sõrme|könt, tiivakönt; oksa|könt, tüükakönt.
2. kõnek könksu tõmbunud, konksus, paindumatu jäse v. selle osa. *Metsavahi-vanataat istus lävepakul ja kohmitses jalarätte ümber pahklike köntide keerata. E. Maasik.
3. hrv vana vilets kulunud tööriist, ka vana loom v. inimene, konts. *..edaspidi oli sunnitud teisi häid inimesi paluma, et need temagi vikatit vastavalt kohendaksid, niipalju kui see vana könt üksnes kohendada andis. K. Ristikivi. *..köhmib ja targutab nagu mingi vana könt, mis vist enam õieti ei kõlbagi suure talu etteotsa... R. Sirge.

nuttnuti 21› ‹s

1. bot nupjas v. kerajas kobarõisik, mille laienenud põhjale kinnitub hulk raotuid v. väga lühiraolisi õisi. Ristiku, takja nutid. Mesiohakal on valkjassinised ümaratesse nuttidesse koondunud õied. || kõnek nupjas, kerajas õis, õienupp v. seemnekogum. Tuul puhub võilille kohevaist nuttidest seemneid lendu. Hallituse mustad nutid. *Meenutan ka koduteel / vesiroosi valgeid nutte .. H. Suislepp. *.. on nõjatunud seljaga vastu humalapuhmast, mis tilgendab valminud nuttidest. P. Vallak.
▷ Liitsõnad: lille|nutt, ohaka|nutt, ristiku|nutt, takja|nutt, õienutt.
2. nupjas v. tutjas moodustis. Kapsad loovad pead, juba kõvad nutid keskel. Keeras juuksed kuklasse kõvasse nutti. Lambad on kadakapõõsad nuttideks püganud.
▷ Liitsõnad: kapsa|nutt, küüslaugunutt.
3. tipmine osa, (järelejäänud) ots. *.. sabajupp oli ilusasti paranenud ja nuti otsa kasvanud uued valged karvad. H. Jõgisalu. *.. üles jäid [okste] paljad värskete haavadega nutid .. V. Uibopuu. || pea, peanupp. Tõmbab sukeldudes nuti vee alla. Kuidas niisugune kübar nuti otsas püsib? *Mehike kadus üürikeseks lauka pinna alla, siis tuli nõretav nutt kui hülgel nähtavale .. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: kukla|nutt, mäe|nutt, pea|nutt, sabanutt; seenenimedes kolla|nutt, lima|nutt, narmasnutt.
4. kõnek nupp, taip, nutikus. Terane, taiplik nutt. Nutiga mees hätta ei jää. Poisil on tehnika peale nutti. Praktilise nutiga jõuab elus edasi. Jõust üksi ei aita, siin on nutti ka vaja.

ots-a pl. part otsi e. otsasid 29 või -a 22› ‹s

1. tipmine osa. Ahju otsa peal kuivasid pirrupuud. Jänese pikad tumedamate otstega kõrvad. Skaala osuti ots. Okste peenikesed otsad. Õis on valge, aga tolmukate otsad kollased. Ülespidi otsaga nina. Juuste otsad on haralised, murdunud, katkenud. Sõrmedel on jämedad, tömbid, peenenevad otsad. Suure varba ots oli villi hõõrdunud. Kummist, metallist otsaga kepp. Mõõga, noole, noa terav ots. Sirge, kõvera otsaga käärid, naaskel. Pliiatsi ots on nüriks kulunud. Need kudumisvardad on paraja otsaga, ei torgi sõrme. Hakkan kinda otsa kahandama, kokku võtma. Sõrmkübaraid on otsaga ja otsata. || piltl juhtpositsioon. Tahab igal pool, igas asjas otsa enda kätte haarata.
▷ Liitsõnad: keele|ots, kepi|ots, lõua|ots, nina|ots, noa|ots, noole|ots, näpu|ots, oda|ots, piitsa|ots, põlve|ots, saba|ots, sarve|ots, sõrme|ots, tiiva|ots, täägi|ots, varbaots.
2. (ristküliku- v. risttahukakujulise) eseme lühem v. väiksema pindalaga külg. Liniku otstes olid narmad. Vanaaegne kõrgete otstega voodi. Puuriida otste tugipuud. Võtsime pingi otstest kinni ja tõstsime ta teise kohta. Söögi ajal oli pereisa koht laua otsas. Riidekirstu otstes olid kandmiseks sangad. Vaadi otsad. Sissekäik on maja otsast. Laut on otsaga tee poole. Elamu otsas 'otsaseinas' on suur aken. Maja otsas 'otsa juures' kasvab suur kask. Niitis sauna otsast 'otsa juurest' nõgesed maha.
▷ Liitsõnad: jalg|ots, pea|ots, peatsiots.
3. algus v. eesosa. Esimene, eesmine ots. Niidi ots ei mahtunud nõelasilmast läbi. See jutt on otsast lõpuni vale. Hakkas mitu korda otsast peale. Kui saaks elu uuesti otsast alustada! Võttis laulu otsa üles 'alustas laulu'. Pööras otsa ümber ja läks tuldud teed tagasi. Oleme rohimise otsaga juba tee ääres väljas. Praelõhn ulatus köögist otsaga tuppagi. Aitas poegade elu, pojad otsa peale 'järjele'.
▷ Liitsõnad: algus|ots, eesots.
4. algus ja/või lõpp(osa), eesosa ja/või tagaosa, ülemine ja alumine v. eesmine ja tagumine pool. Tee, tänava ots. Kas teil on kohad rea keskel või otsa peal? Sõlmis lõnga katkenud otsad kokku. Kandiliseks tahutud otstega palgid. Muna tömp ja terav ots. Palgi tüvepoolne ja ladvapoolne ots. Maja toapoolne ots oli palkidest, laudaosa kivist. Eesmine, tagumine, alumine, ülemine ots. Kust otsast ma peale hakkan? Nad polevat asjaajamisega õigest otsast alustanud. Kumba otsa pidi see riistapuu pihku võtta? Küla ühes otsas on apteek, teises pood. Otsast otsani täis kirjutatud paber. Jutt on otsast otsa(ni) 'läbini, täielikult' vale. Maja laguneb igast otsast 'üleni, igalt poolt'. See jutt on mõnda otsa pidi 'mõneti' kahtlane, pole kuskilt otsast 'üldse mitte' õige. Me pidavat mingit otsa pidi, kuskilt otsast sugulased olema. | piltl. Arutelul jäid mitmed otsad lahtiseks, jäi lahtisi otsi. Autor pole näidendi lõpus osanud kõiki otsi kokku viia, kokku vedada. Kõne hakkab lõppema, esineja võtab juba otsi kokku.
▷ Liitsõnad: tee|ots, trepi|ots, tänava|ots, vaoots.
5. lõpp(osa). Järjekorra ots ulatus poest tänavale. Tema järel läheksin kas või maailma otsa. Tulvaveel ei paistnud otsa olevat. Nüüd on ootamisel ots. Talvel nagu ei tulekski otsa. Naiste tööl ei ole otsa. Ülekohtule peab ots tulema. Igaühe kannatusel on ükskord ots peal. Räägiti viimsestpäevast ja maailma otsast. Aidad olid otsani 'täielikult' vilja täis. Olen selle asja otsani 'täiesti, lõplikult' unustanud. || surm, hukk, elu lõpp. Tahtis endale, oma elule otsa teha. Justkui nägi, aimas oma otsa ette. Tundis, et ta ots on lähedal. Tema ots oli hirmus, õnnetu. Viimasel otsal, viimases otsas 'elu lõpul' oli ta halvatud. || kõnek (paljust, suurt hulka rõhutavates väljendites). Kus selle söögi ots, mis pulmadeks tehti! Kus nende õunte ots tänavu! Kus selle häbi ots! Kus see kahju ots, kui minemata jätad.
▷ Liitsõnad: lõpu|ots, patsi|ots, pära|ots, taga|ots, vuntsiots; eluots.
6.liitsõna järelosana›. a. väike (järelejäänud) osa millestki, jupp, näit. niidiots b. nlj väikest kasvu olend, näit. poisiots
▷ Liitsõnad: niidi|ots, paku|ots, resti|ots, sigareti|ots, suitsu|ots, tikuots; poisi|ots, seaots.
7. teekond, teelõik kahe punkti vahel. Laev jõudis pikalt otsalt kodusadamasse. Kaugemad otsad jäid noorematele bussijuhtidele. Järgmine ots tuleb Tallinnast Riiga. See praam on kogu aeg Rohuküla ja Heltermaa vahelist otsa sõitnud. Sõitsime trammiga mitu otsa lihtsalt sõidulõbust. Vedada on kaugele, rohkem kui kaks otsa päevas ei jõua. Poodi on kaugevõitu käia: 5 kilomeetrit ots. Autojuht tegi lisateenistuseks musti 'ebaseaduslikke' otsi.
▷ Liitsõnad: jooksu|ots, reisi|ots, veoots.
8. kõnek teenistus, töö(võimalus). Käib sadamas ja raudteejaamas juhuslikke otsi tegemas. Raskeks läheb, peab hakkama mõne kergema otsa peale. Juhata mulle üks tasuv ots. Mul on praegu priima ots käes. Kas sul mingit paremat otsa ei paista? Tahtis linna mõne peenema otsa peale.
▷ Liitsõnad: era|ots, laadimis|ots, töö|ots, äriots.
9. (hrl. meremeeste kõnepruugis:) laeva kinnitusköis. Laev valmistus otsi andma. Laev hakkab kohe otsi sisse võtma. Laev andis otsad (lahti) ja reis algas. Otsad päästeti kai küljest ja laev hakkas aeglaselt eemalduma. Otsad tehti klaariks ja jaht liugles merele. Varsti kinnitame otsad Tallinnas. Laevast anti otsad kaile. Paadist hüüti, et kaldal olijad otsa vastu võtaksid. | kõnek. Vanamees olevat hiljaaegu otsad andnud 'surnud'.
▷ Liitsõnad: kinnitusots.
10. otsmik, laup. Kõrge, madal, kumer, lai ots. Lükkas juuksed otsa eest, otsalt tagasi. Istus, ots käele toetatud. Rätik, müts on sügavalt otsa peale, otsale tõmmatud. Hirmuhigi tuli otsale. Töötas nii, et ots higist leemetas. Laksas endale peoga otsa ette, vastu otsa. Üle otsa käis neiul juukseid hoidev pael. Lehmal, hobusel oli lauk otsa ees. *Arno pall tabas Lauri just otsa ette.. O. Luts.

pära111› ‹s

1. tagumine osa v. ots, tagaosa v. -ots. a. (paadil, laeval:) ahter. Ta istub, seisab paadi päras. Lootsiku pära oli sügavalt vees. Laeva pikkus käilast pärani. Vesi vulises laeva päras 'pära taga'. b. (reel, vankril, autol). Saime ree, saani, veoauto pära peale. Poiss konutas vankri päras. Pani hobuse vankri ette ja sidus lehma pära külge. Auto sõitis nii kiiresti, et pära viskles. || reele peale pandav pulkadest seljatugi, kori. Ilma pärata regi. Seob, paneb reele pära külge. c. (kalapüügivahendil). Nooda tiivad ja pära. Mõrra pära kubises kaladest. d. (laske-, tera-, tööriistal). Püssi, revolvri, püstoli pära. Kargas püsti, käsi lühikese mõõga päral 'käepidemel'. Nikerdatud päraga puss. Oherdi kaba ja pära. Puuri pea ja pära. e. kõnek (raamatul:) selg. *Kabinetis oli mitu raamaturiiulit, täis nahkköiteid, kuldpealkirjaga päradel. M. Metsanurk. f. (kindal, käisel). Kirjatud päradega kindad. Varruka päral on tikand. g. (ehitisel). Ahju suu oli köögis, pära aga toas. *Sauna pära taha järve kaldale oli viidud mõsipink.. R. Sirge. h. (looduslikel vormidel). Lahe suue ja pära. Lõime laagri üles kauni oru päras. || hrv (kauge, kõrvalise kolka kohta). *.. saab hakkama seal Siberi päras, kuhu on varemgi eestlased välja rännanud.. K. Saaber. i. (muid juhte). Keele, kurgu pära.
▷ Liitsõnad: ahju|pära, aisa|pära, keele|pära, kurgu|pära, laeva|pära, lõua|pära, mõrra|pära, mõõga|pära, nooda|pära, ohja|pära, paadi|pära, püssi|pära, püstoli|pära, ree|pära, revolvri|pära, vankri|pära, varruka|pära, võrgupära.
2. jäänus(ed), riismed millestki, millegi alles, järele- v. ülejäänud osa; põhja vajunud paks v. soga. Tangupudru pära sai koertele. Nõu põhjas oli veel natuke seiskunud taari pära. Kummutas viinapudeli põhjast ära viimase pära. Meil on veel pühade pärad 'pühadest järelejäänud toit' süüa. Värvipotti on veel pära põhja jäänud. Kohvi, tee, õlle pära. *Varsti olid viimased saod luga [kuhja] juurde toodud, pärad riisutud.. R. Sirge. | piltl. *Trepil istuja kallab oma südametäie viimase pära veel poisi peale välja. E. Maasik.
▷ Liitsõnad: kohvi|pära, pudru|pära, supi|pära, tee|pära, toidu|pära, õllepära.
3. alus, tõepõhi. *Tea, oli seal nüüd mingit pära või niisama tühi jutt... F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: tõepära.

raba17› ‹s
õlle v. kalja tegemisel järelejäänud paks pudrutaoline mass. Linnasejahust raba. Taari tehti õlletegemisel järelejäänud rabast. *Eit korjab meskit – läbi õlenuustiku raba tagasi hoides. J. Oks. || (muu pudrutaolise massi kohta). *Ta lõi paremale, lõi pahemale: koledalt avanesid härgade maod ja kohinal voolas alla murule verd, vett ning raba. F. Tuglas (tlk).
▷ Liitsõnad: kalja|raba, taari|raba, õlleraba; vorstiraba.

rest2-i 21› ‹s
kangast järelejäänud jaotamatu tükk. Rohkem seda riiet pole kui see rest. Restide kauplusest saab mõnikord odavalt seeliku- või kleidiriide. || hrv muu ülejääk. *.. seal veel on mõned eilsed restid ühest kui teisest [roast], mis hädapärast nõuavad likvideerimist. O. Luts.

supi|pära
järelejäänud supp. Sõime eilset supipära.

sõrme|könt

1. sõrme järelejäänud tömp jupp (näit. pärast vigastust v. haige osa eemaldamist). Pidalitõbise sõrmeköndid.
2. köntis sõrm. *Käed oma kangete sõrmeköntidega ebaloomulikult suured, käsivarred pikad .. A. H. Tammsaare.

väe|riismed pl
järelejäänud väike osa väest. Vaenlase viimased väeriismed põgenesid.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur