[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

agoon ‹-i 21› ‹s›
aj võistlus (spordi, luule, muusika alal) jumalate auks korraldatud Vana-Kreeka pidustustel

ambroosia ‹1› ‹s›

1. müt (kreeka mütoloogias:) surematuks tegev jumalate toit v. healõhnaline salv | piltl. *.. pruuttüdrukud, peiupoisid, tõllasõit, muusika .., kõik astjad täis ambroosiat ja nektarit. M. Jürna.
2. bot Ameerikast pärinev, umbrohuna kõigil mandreil levinud korvõieline taim (Ambrosia)
3. biol puiduüraskite käikudes kasvav seeneniidistik, millest need putukad toituvad, ambroosiaseened

gigant ‹-gandi 21› ‹s›

1. hiiglane. a. keegi v. miski väga suur. Korvpallimeeskonna 217 cm kasvuga gigant. Raskejõustiku gigandid. Tekstiilitööstuse gigant Kreenholmi Manufaktuur. Sellest kaevandusest saab tõeline gigant. b. piltl mingil alal v. mingite omaduste v. võimete poolest silmapaistev isik. Vene kirjanduse gigant L. Tolstoi.
2. ‹pl.› kreeka mütoloogias hiiglased, kes võitlesid Olümpose jumalate vastu

homeeriline ‹-se 5› ‹adj›
Homeeriline naer südamest tulev, kestev, kajav, jõuline naer (sellisena kirjeldab Homeros jumalate naeru).

jumala|teenistus
usutalitus jumala(te) austamiseks. Paganlikud jumalateenistused. || kirikl kogudusele peetav kindla tegevuste (palved, jutlus, laulud jne.) järjestusega usutalitus (hrl. kirikus). Hommikune, õhtune jumalateenistus. Pidulik jumalateenistus. Katoliiklik, luterlik jumalateenistus. Jumalateenistust pidama. Jumalateenistusele minema, jumalateenistusel käima.
▷ Liitsõnad: jõulu|jumalateenistus, lihavõttejumalateenistus; leina|jumalateenistus, palve|jumalateenistus, tänujumalateenistus.

kultus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. jumalate ja muude üleloomulikku väge omavaiks peetud olendite, esemete, paikade jm. usuline austamine. Esivanemate, loodusjõudude, Dionysose kultus. Roomakatoliku kirikus on tähtsal kohal jumalaema kultus.
▷ Liitsõnad: fallose|kultus, fetiši|kultus, kuu|kultus, looduse|kultus, päikese|kultus, tule|kultus, usu|kultus, usundikultus.
2. piltl kellegi v. millegi jumaldav austamine. Südamedaami kultus keskajal. Monarhi isiku kultus. Traditsioonide kultus. Vana-Kreeka raidkunstis ilmneb ilusa keha kultus.
▷ Liitsõnad: ilu|kultus, isiku|kultus, jõu|kultus, mammona|kultus, vormikultus.

nektar ‹-i, -it 2› ‹s›

1. müt kreeka jumalate jook | piltl. *.. ja teab, et nektariks saab naiste seltsis viin. J. Sütiste.
2. bot peam. õite meenäärmete toodetav magus vedelik, millest mesilased valmistavad mett, mesineste. Mesilased koguvad nektarit.

paiaan ‹-i 21› ‹s›
kirj vanakreeka kiidulaul Apollon Paiani, hiljem teistegi jumalate auks

panteon ‹-i, -i 10› ‹s›

1. aj antiikaja kõigi jumalate tempel. Rooma panteon. Agrippa panteon.
2. teat. usundi jumalad. Hinduistlik, budistlik panteon. Polüneeslaste jumalate panteon.
3. rahvuslik auhoone, silmapaistvate isikute mälestusele pühendatud monumentaalhoone, nende matusepaik. Poola panteoniks on Waweli katedraal, kuhu on maetud nii rahvuskangelased kui maa valitsejad. | piltl. *.. minu elukohta ei ole varsti kuskil ja minu nimi elab edasi ajaloo panteonis. F. Tuglas.

papp1 ‹papi 21› ‹s›

1. apostliku õigeusu vaimulik; kõnek kirikuõpetaja üldse. Katoliku, õigeusu, vene (usu) papp. Mustakuueline papp. Papp lõi risti ette. Papp pidas jutlust. Papp pani nad paari. Papita 'ilma kirikliku õnnistuseta' paari minema. Selle tüdrukuga kavatseb ta papi juurde minna 'abielluda'. Papp õnnistas uue maja sisse. Papp luges sõttaminejatele (oma) sõnad peale. Surija viidi papi juurde jumalaarmu saama. Kelchi kroonikas on Liivimaad nimetatud pappide paradiisiks, aadli taevariigiks ja talupoegade põrguks. Ega papp kantslist kaks korda jutlust ütle 'ühest asjast ei räägita mitu korda'.
2. van paganlike jumalate kultusega seotud isik. Setumaa jumala Peko peremeest nimetati Peko papiks. Sugukonna teadjamees oli ülim papp, kes ohverdas jumalatele ja hoidis ohvrihiit.
vrd kallas|papp
vrd rehepapp
vrd vesipapp

polü|teism
relig usk paljude jumalate olemasolusse. Polüteism kreeka mütoloogias ja usundis.

prohvet ‹-i 2› ‹s›
ka relig juudi usus, kristluses ja islamis jumalate tahet v. ilmutusi kuulutav jutlustaja, ettekuulutaja. Juudi prohvetid Jesaja ja Jeremia. Allah ja tema prohvet Muhamed. Prohvetiks tõusnud usukummardaja. Prohveti kuulutus, ennustus. Ükski prohvet pole kuulus omal maal. Muhamedlane vannub prohveti habeme juures 'kinnitab sellise ütlusega oma väite tõesust'. Vana-Roosa prohvet Taeva Jaan. Prohvet Maltsvet. || ennustaja. *„Aga see laseb sinu juurest varem või hiljem jalga.” „Sa oled pahatahtlik prohvet, muudkui ennustad halba.” O. Kruus.
▷ Liitsõnad: valeprohvet.

teogoonia ‹1› ‹s›
usundimüüdid jumalate tekkest, suhteist ja tegevusest. Hesiodose teogoonia järgi valitsesid enne jumalaid titaanid.

teurgia ‹1› ‹s›
maagia jumalate ja vaimude mõjutamiseks

tänu|püha
püha jumala(te) tänamiseks millegi eest; sügispüha USA-s ja Kanadas