[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

mis [kelle(l)gi] arus on, mis [kelle(l)gi] arusse on läinud
(küsimused juhul, kui keegi oma teguviisiga hämmastab, kui kaheldakse kellegi terves mõistuses). *Mis nende meeste arus küll on, et just niisukesed meeldivad. A. H. Tammsaare.

sund|sissenõudmine
maj trahvimääruse alusel sissenõude pööramine trahvitu töötasule või varale juhul, kui ettenähtud kuupäevaks trahvi ei tasuta

tühitühja 32

1.adjmitte millegagi täidetud, mitte midagi sisaldav; selline, kust miski puudub.; ant. täis. a. (anuma, ruumi vms. kohta). Tühi tünn, karp, pudel, kohver, kapp. Tühi taara. Tühi küün, ruum. Kast on täiesti tühi. Puid ei ole, pliidialune on tühi. Klaas on tühi mis tühi. Jõi pitsi põhjani tühjaks. Sõi oma taldriku tühjaks. Koputas piibu tühjaks. Pooleldi tühjaks joodud kohvikann. Ämber on tühi. Põua ajal on kaevud tühjad. Auto on tühjaks laaditud. Kallas tikutoosi lauale tühjaks. Läks tühja korviga turule. Varrukas ripub tühjana. Silmakoopad näisid tühjad. Tühjaks läinud õhupall, madrats. Tühjaks lastud kummid. Salved, aidad on tühjad. Püss oli tühi, laadimata. Söö, neela suu tühjaks! Tühjad sooled korisevad. Lehma udar tuleb tühjaks lüpsta. Tühjaks jooksnud silm. Haavatu jooksis verest tühjaks. Oksendas ennast tühjaks. Olin läbi nagu tühjaks pigistatud sidrun. Pool suud on hammastest tühi. Loomadest ja lindudest tühjaks jäänud mets. Jõgi on kaladest tühi. Vähipüüdjad on järve tühjaks püüdnud. Põõsad on marjadest tühjaks söödud. Tühjaks korjatud pähklipuu. Aku, patarei on tühi 'laenguta'. Täis ja tühi 'võiduta' loos. Tal on ainult kaks tühja kätt, muud ei midagi. Täiesti tühi vaikus. Loodus ei salli tühja kohta. Meri, jääväli, taevas on tühi 'lage'. Ümberringi on vaid neli tühja seina. Tühi kott ei seisa püsti. | piltl. Tühi tünn tümiseb. Tühja tünni kõmistama. Ideest jäi järele ainult tühi kest. Pataljon jooksis verest tühjaks. || (näljatunde, söömata oleku kohta). Kõht on tühi. Kannatas tühja kõhtu. Seda rohtu ei tohi võtta tühja kõhuga. Ära kõhtu tühjaks jäta! Kere on tühi. Marsib tühja vöövahega edasi. Lapsed karjuvad tühja kõhtu. Tühi kõht on kõige parem kokk. || rahatu, rahast lage. Rahakott, tasku, kassa, arve on täiesti tühi. || (varastamist märkivates ühendites). Nad plaanivad panka tühjaks riisuda. Korter on tühjaks tehtud, tühjaks varastatud. || piltl (selle kohta, et miski on ammendatud). Laenuallikad on tühjaks ammutatud. Tühjaks kirjutatud teema. Repertuaar on tühjaks mängitud. b. selline, kuhu pole kirjutatud, trükitud, joonistatud vms. Tühi lehekülg. Tühi rida, lahter. Allkirja jaoks on jäetud tühi koht. Sõnade vahel olgu veidi tühja ruumi. Tühi tahvel. Teeristidel seisid tühjad viidad. Tühi videokassett. c. selline, kus ei ole inimesi (v. on vähe inimesi); liikluseta; vaba; asustamata, asukateta, elaniketa. Varahommikuti on tänavad tühjad. Sügisel jääb rand tühjaks. Perroon on päris tühi. Rong on peaaegu tühi, tühjem veel kui eile. Tühi lava. Mängiti peaaegu tühjale saalile. Etendus läks tühjale majale. Kell helises ja fuajee jäi tühjaks. Tühjad tooliread. Tühi takso. Leidsime kohvikus tühja laua. Palatis pole ühtki tühja voodit. See korter on kaua tühi seisnud. Maja on täiesti tühi. Külad on tühjaks jäänud. Sajandi alguses oli see saar veel tühi. Ameerikas oli palju tühja maad. *Rauad saate mõlemad! Tühjale maale [= Siberisse] lähete eluajaks! E. Vilde. d. piltl (mõtete, emotsioonide puudumise v. millestki vabanenud oleku, tühjusetunde vms. kohta). Pea on tühi. Nuttis end tühjaks. Leidis inimese, kellele ennast tühjaks rääkida. Räägib suu, südame tühjaks. Ta süda on tühi ja puhas. Naersime end tühjaks. Ootas, kuni teine end tühjaks karjub. Tal oli tühi tunne. Süda ja hing jäid tühjaks. Seisis tühjana, vapustatuna. Olen jälle kuidagi tühi, nagu lahkunuks keegi lähedane. Pettumus oli ta tühjaks pigistanud. || (pilgu, ilme kohta:) mitte midagi väljendav, ilmetu, tardunud, nüri. Tühi pilk. Tühja pilguga silmad. Näol on tühi, äraolev ilme. Väsinud tühja ilmega eideke. Näod on tühjad, neis pole midagi. Tühjad, mitte midagi mõistvad silmad. Haige tühjad selged silmad. *Ja ema pilk oli nii imelik – ka nagu tühi. Et vaatab ja ei näe ... L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: pool|tühi, õhutühi; inimtühi.
2.adjasjatu, tarbetu, mõttetu, ilmaaegne, niisama; tegeliku v. sügavama sisuta, tähtsusetu, ebaoluline, tühine. Tühjad lootused, unistused, lubadused. Ilma lasteta näib elu tühi. Nende võrdlemine on tühi töö. Kõik on tühi töö ja vaimunärimine. Ära näe tühja vaeva! See on tühi kartus, midagi ei juhtu. Sel suvel polnud tühja vahtimist. Pea on täis tühja tarkust. Ära jahi tühja ebausuga! Tühi ettekujutus kõik. Ta ei pea tühjadest kombetalitustest lugu. Ajab tühja jonni. Teeb tühja kära. See polnud tühi viisakus. Maksab tühja masina eest niisugust raha! Mõni saab mõisa, tema ei saanud tühja hobustki. Ära hakka selle tühja solvangu pärast kohut käima! Mis sa sest tühjast külmetusest, hambavalust kardad! Ah, see on tühi asi! Mis maksab inimelu? – Tühi puru kõik. See on tühi täpe! Haigus ei tule tühjast tuulest 'eimillestki'. Ta arvamus on mulle tühi õhk 'ükskõik, eimiski'. || (sisutu v. alusetu jutu kohta). Tüütab meid tühja lobaga. Viideti aega tühja lobisemisega. Ära aja tühja juttu. Levitab tühje jutte. See on tühi lora, lori. Peab teise juttu tühjaks pläraks. Teeb tühje sõnu. Tühi kuulujutt, kumu. Tühja lõksutamist ta ei salli. || kunstiväärtuseta; (sügavama) sisuta v. tähenduseta, formaalne. Riiulil oli ainult tühja lugemist. Pilt on tehniliselt hea, kuid tühi. Vahetati mõned tühjad laused. Tühjad fraasid, sõnakõlksud. || (sisutu, kerglase elu v. inimese kohta). Elab lõbusat, aga tühja elu. Kulutas aega tühjadele ettevõtmistele, lõbustustele. Kogu õhtu läks tühjale kurameerimisele. Tühi sõnakõlksutaja, kiitleja. Tühjad ja albid tüdrukud. || kehtetu. Kihlus on tühjaks tunnistatud. *Teie leping on tühi, see ei maksa .. A. Saal. || hrv suuruselt väike, tühine. *Kaupmehed ostsid igalt poolt tühja hinna eest jänesenahku .. F. R. Kreutzwald.
3.smiski v. keegi asjatu, tarbetu, ebaoluline, tühine; eimiski. Küsib, pärib kõiksugust tühja. Mis sa tühjast loed! Ega see koer, tühi, hammusta. Millega see mees tühi ehitab? Poisid läksid tüdruku tühja pärast tülli. Ei ole tast tühjast perenaist. Raha, tühja, saab ikka. Ära nüüd tühje karda! Ah viin, mis ta tühi hea on! Ei tee see külm, tühi, midagi. Palju see lehm tühi ikka sööb. Ei tea, kas ta tuleb appi? – Ega ta tühi vist tule. Ega tal tühjal viga pole (tunnustavalt). Pea on tühja täis. Norib tühjast tüli. Ehitab oma plaanid tühja peale. Taskud on tühja täis 'raha pole üldse'. Aja tühi asjale, karga ise kannule. || tühjus. Silmad vahivad, puurivad tühja.
4.svanapagan, vanatühi (hrl. esineb nõrgenenult rahvapärastes väljendites). Saadab joodiku kus tühi. Võtaks tühi, kus täna on alles koerailm. Võtku tühi, kui see pole minu raha. Jättis töö kus tühi. Et tühi teda võtaks! Tühi teda võtku! Tühi temaga, nendega! (kasut. käegalöömise, ükskõikse suhtumise puhul).
▷ Liitsõnad: vanatühi.
5.svaesus, puudus. Tühi toob tüli majasse, majja. Tühi tuli kätte ja nälg.
6. tühjaadverbilaadselt›. a. asjata, tarbetult, ilmaaegu, niisama, tulutult. Rabad, askeldad, pingutad tühja. Mis siin tühja vaielda. Lapsed ei pea niisama tühja õues keksima. Sõitis tühja, arsti ei olnudki. Ära tühja looda! Päevad kaovad tühja. On tühja elanud. Tühja kulutatud aeg. Ta on jälle tühja tõrelda saanud. Mis sa tühja nutad, muretsed. Mootorid mürisesid tühja. Ära lase veel niisama tühja joosta! Kohtumine lõppes tühja. b. esineb rahvapärastes ütlustes; kasut. juhul, kui midagi ei peeta oluliseks. Tühja ka(h), jäägu nii. Tühja ka, käib küll. Paljugi mis räägitakse, tühja ka. Ah tühja, ei tahagi süüa. Mis tühja, ära selle väikese asja pärast ära mine. Tühja sest vaasist, ostame uue. Maksab mis ta maksab, tühja sellest. Tühja häbist! Tühja sa sest seelikust nii palju triigid. Tühja! Kui reisist asja ei saa, sõidan koju. Tühja nüüd! Mis sa tühja! Tühja temaga, sinuga, nendega! c. eitab teatavat tegevust, olukorda, omadust täiel määral. Tühja ta seda meile öelda tohib. Tühja ta sinna seltsi kuulub. Tühja sa vanaisa mäletad. Tühja ma seal magasin. Olla uhke tüdruk. Tühja! d. (millegi nurjumist, luhtumist, ebaõnnestumist märkiva sõnaühendi koosseisus). Kõik läheb tühja. Ennustus läks tühja. Rõõmustas, et jahilkäik ei ole tühja läinud. Lootus langes tühja. Ajas kogu me plaani tühja. Kuri nõu aeti tühja. Aeg kadus tühja. Nali lendas tühja.
7. tühjagiadverbilaadselt, hrl. eitusegamitte midagi, mitte sugugi, üldse mitte. Ei mäleta tühjagi. Tühjagi ta ei oska. See kõik ei tähenda tühjagi. Ei tule sest reisist tühjagi. Ära karda tühjagi. Homme on eksam, aga ma ei tea tühjagi. Tundus, et liigub, aga ei liikunud tühjagi. Ei ta vaidle enam tühjagi. Arvas, et saab hakkama, aga tühjagi. Sul hakkab külm. – Ei hakka tühjagi. Kas see tähendab õnnetust? – Tühjagi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur