[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 44 artiklit

erand|juht [-juhu]
erandjuhtum. Keelualadel võib küttida ainult erandjuhtudel.

eri|juht [-juhu]
erijuhtum. Paigalolek on liikumise erijuht.

häda|juht [-juhu]
Hädajuhuks varutud raha.

ideaal|juht [-juhu]
parim võimalik juht; (kujuteldav) juht, kus kõik segavad asjaolud, mõjud vms. on kõrvaldatud

igaks juhuks vt juht [-juhu]

igal juhul vt juht [-juhu]

juhtjuhu 21› ‹s
üksiksündmus, -nähtus; kord. Säärane, soodus, käesolev juht. Paar-kolm juhtu, mitte ainsatki juhtu. Mitte mingil juhul. Paremal, halvemal juhul. Parajal, sobival juhul tuletan talle ta lubadust meelde. Vastasel juhul jään tulemata. See on võimalik ainult ühel juhul. Äärmisel juhul helistage mulle homme. Tulen ka juhul, kui vihma peaks sadama. Mäletan, tean sellist juhtu. Esineb, leidub juhtusid, kus.. Paljudel, pidulikel, seaduses ettenähtud juhtudel. Juhtude suhe, üldarv. *Ja kuhu sinusugune näitleja saab? Heal juhul provintsi. A. Liives.
▷ Liitsõnad: erand|juht, eri|juht, esinemis|juht, haigus|juht, mõrva|juht, mürgitus|juht, piir|juht, surma|juht, vargus|juht, õnnetus|juht, üksikjuht.

juhtum-i, -it 2› ‹s
üksiksündmus, juht [juhu]. Ennekuulmatu, harukordne, erakordne, huvitav, naljakas juhtum. Üksikud koolerasse haigestumise juhtumid. Esineb, on olnud juhtumeid, kus.. Igale korrarikkumise juhtumile tuleb reageerida.
▷ Liitsõnad: haigus|juhtum, surma|juhtum, vargus|juhtum, õnnetusjuhtum; erand|juhtum, eri|juhtum, piir|juhtum, üksikjuhtum; vahejuhtum.

juhu|kaupaadv

1. üksikjuhtudena, juhtude kaupa. Kõik ostjate pretensioonid arutati kaupluses juhukaupa läbi.
2. hrv juhtumisi, juhuslikult. *Vahest läks ta üsna juhukaupa poe omade õue alt läbi.. A. Maripuu.

juhu|klient
juhuslik klient. Kaubamaja juhukliendid ja püsikliendid.

juhu|kombeladv
hrv juhtumisi, juhuslikult. *..kui peaksidki kunagi juhukombel selle riiuli juurde sattuma. V. Beekman.

juhu|leid
arheol leid, millele on satutud juhuslikult (näit. aia- ja põllutöödel). Ehteid on päevavalgele tulnud nii arheoloogilistel kaevamistel kui ka juhuleidudena.

juhu|luule
kirj mingi sündmuse (ristsed, pulmad, sünnipäev jne.) pidulikustamiseks kirjutatud tarbeluule, Euroopas eriti harrastatud 14.–18. sajandil

juhu|luuletaja
juhuluuletuste kirjutaja

juhu|luuletus
R. Brocmanni pulmalaul 1637. a. on varaseim eestikeelne juhuluuletus.

juhus-e 4› ‹s
ettearvamatu, plaanitsematu sündmus v. olukord (tihti millekski soodus, millekski võimalust andev). Hea, soodus, õnnelik juhus. Rumal, õnnetu juhus. See ei võinud olla ainult pime, puhas, paljas juhus. Ootab, otsib parajat juhust. Jäi juhusele lootma. Läheb juhuse peale välja. Pääses ainult juhuse tõttu, juhuse läbi. Juhus viis nad jälle kokku. Pole olnud juhust temaga sellest rääkida. Kasutan juhust, et tänada kõiki tööst osavõtnuid. See võit oli puhtalt juhuse asi, juhuse mäng. Õnnestumises mängis tähtsat osa juhus. Laskis juhuse mööda, jättis juhuse kasutamata. Truudus olevat juhuste puudus. || juhtum, juht [juhu]. *Harukordne juhus – seekord te tõesti ei eksinud. A. Antson. *On küll teada juhuseid, kui emale määratud lapsed põgenevad isa juurde.. R. Rimmel.

juhu|seks
seksuaalvahekord juhusliku partneriga. Harrastab, väldib juhuseksi . Eelistab juhuseksi püsisuhtele.

juhu|sõna
keel uus sõna, mille kirjutaja v. kõneleja loob mingi üksikjuhu tarvis ja kasutus piirdub selle juhuga (näit. karnevalitama), okasionaalsõna. Juhusõnad enamasti sõnaraamatusse ei jõua.

juhu|tutvus
juhuslik, ajutise loomuga tutvus. Juhututvus viib harva püsisuhteni. Juhututvusi otsima, sobitama, looma.

juhu|tähendus
tähendus, mis on keelendile antud ainult mingis ühes kontekstis, tavatähendusest hälbides (näit. klaaspärl 'suur vihmapiisk'), okasionaaltähendus. Tavatähendus ja juhutähendus.

juhu|töö
juhuslik, ajutine töö. Käis mitmesugustel juhutöödel. Elatas end juhutööst. Teenib ülalpidamist juhutöö(de)ga.

juhu|tööline
endale juhutöödega ülalpidamist teeniv isik

juhu|vedu
Kolimiseks jm. juhuvedudeks saab tellida veotakso.

leidleiu 21› ‹s
leidmine üksikjuhtumina; miski leitu. Sensatsiooniline, väärtuslik, hämmastav leid. Arheoloogilised leiud. Muuseumi leidude kogudes on leide ka kiviajast. Vanade käsikirjade leid. Noorel luuletajal on häid poeetilisi leide. Analüüs oli (patoloogilise) leiuta. *Muust võõrutand meid teineteise leid: / muud nüüd ei tahagi kui üksteist näha. M. Under. || jur kellegi ajutises valduses olev asi, mille teine isik on kaotanud
▷ Liitsõnad: aarde|leid, arhiivi|leid, esmas|leid, haua|leid, hõbeda|leid, juhu|leid, kalme|leid, koopa|leid, kulla|leid, muinas|leid, mündi|leid, peit|leid, raba|leid, raha|leid, relva|leid, taas|leid, uus|leid, üksikleid; sõnaleid.

luule18› ‹s

1. värsskõne, seotud kõne, teksti erilise liigendusega, rütmil rajaneva struktuuriga sõnakunst, poeesia; (mõnikord ka:) lüürika. Vabavärsiline, klassikaline, modernistlik, modernne luule. Eepiline ehk jutustav luule. Paljud inimesed ei mõista, armasta, loe luulet. Juhan Liivi, Marie Underi luule.
▷ Liitsõnad: aja|luule, antiik|luule, armastus|luule, isamaa|luule, isiku|luule, juhu|luule, karjuse|luule, kodaniku|luule, kodu|luule, kunst|luule, laste|luule, lembe|luule, loodus|luule, murde|luule, mõtte|luule, nüüdis|luule, rahva|luule, rüütli|luule, tunde|luule, tõlke|luule, tähtpäeva|luule, värssluule.
2. piltl (salapärane) võlu, romantika, hingestatud tunnetus. Metsade, kõnnumaa, looduse luule. *.. kõlavaid sõnu võib koguda, aga luule, elu muinasjutt põgeneb pakku. A. H. Tammsaare. *Armastus sääl ehtis elu – / oli vaikne, püha luule / vaikses, lihtsas eesti talus. A. Haava.
3. piltl fantaasia(looming), väljamõeldis; pettus, vale. Kes teab, mis siin on tõsi, mis luule. *Nõnda kogunes tõetera ümber paks kord luulet .. E. Vilde. *Jutt vangimaja põlemisest oli luule – kellegi ahnuri või ulaka väljamõeldis .. R. Sirge.

luuletus2-e 5› ‹s

1. hrl. lühike stroofiline luuleteos. Lüüriline, eepiline, vabavärsiline luuletus. Kirjutab, sepitseb, avaldab luuletusi. Paljud ei loe luuletusi. Marie Underi kogutud, valitud luuletused.
▷ Liitsõnad: armastus|luuletus, ava|luuletus, juhu|luuletus, laste|luuletus, lembe|luuletus, loodus|luuletus, lühi|luuletus, murde|luuletus, nimi|luuletus, proosa|luuletus, tõlkeluuletus.
2. hrv luuletamine. *Elav luuletuse vägi / tõstab kõik, kas olgu mägi. A. Grenzstein.

marutaudi|juht [-juhu]

piir|juht [-juhu]
piiripealne juht; äärmine juht. Newtoni gravitatsiooni teooria on üldrelatiivsusteooria piirjuht. Esitatud näites on tegemist n.-ö. piirjuhuga.

reegel-gli, -glit 2› ‹s

1. juhis v. eeskiri, mis lubab v. keelab mingis olukorras v. paigas midagi teha. Lihtsad, keerulised, üksikasjalised reeglid. Mängus tuleb reeglitest ausalt kinni pidada. Kõigi reeglite järgi mängitud malepartii. Kooli siseelu reeglid on fikseeritud kodukorras. Ma pole korteriühistu ühiselu reegleid millegagi, kuidagi rikkunud. See dokument pole reeglite kohaselt vormistatud. Seltskondliku käitumise reeglid. Väli mineeriti kõigi sõjakunsti reeglite järgi. Kõigepealt pead ära õppima värsitegemise reeglid. Draamateose klassikaline kolme ühtsuse reegel nõuab, et .. Matemaatika, loogika reeglid. Grammatika õppimisel tuleb meelde jätta terve hulk reegleid. Nominatiivse ja genitiivse liitumise, ühildumise, kirjavahemärkide reeglid. Millist reeglit sa ülesande lahendamisel kasutasid? Reegleid meelde tuletama, pähe õppima. Sellest reeglist on mitu erandit. Parema käe reegel füüs (magnetväljas liikuva juhtme indutseeruva elektrivoolu suuna määramiseks).
▷ Liitsõnad: grammatika|reegel, keele|reegel, tuletus|reegel, silbitus|reegel, õigekirjareegel; mängu|reegel, võistlusreegel; konspiratsiooni|reegel, käitumis|reegel, moraali|reegel, protseduuri|reegel, usu|reegel, viisakus|reegel, õpilas|reegel, ühiselureegel; põhireegel.
2. toimimis- v. tegutsemisprintsiip, põhimõte, juhtnöör. Järgib oma tegutsemises reeglit „seitse korda mõõda, üks kord lõika”. See on vana hea reegel, mis kehtib igas olukorras. Mul on kindlad reeglid, mille järgi elan. Seadsin endale juba lapsepõlves reegliks aidata endast nõrgemat. Kuldne 'suurepärane, läbi proovitud, alati kehtiv' reegel.
▷ Liitsõnad: elureegel; kirve|reegel, kuld|reegel, rusikareegel.
3. mingit üldist seost väljendav seaduspärasus, mingit süsteemi kirjeldav üldistus. Ökogeograafilised reeglid. Biogeneetiline reegel 'seaduspärasus, mille järgi isendi arengus kordub lühendatult liigi ajalooline areng'.
4. üldine v. normaalne nähtus; üldjuht [-juhu]. Täielik üksmeel on abielus pigem erand kui reegel. Erand kinnitab reeglit. || reeglina (parem:) üldiselt, üldjuhul, harilikult. Kopsupõletiku ravi toimub reeglina haiglas. Hiina mänguasjad on reeglina kergesti purunevad.
▷ Liitsõnad: tava|reegel, üldreegel.

surma|juht [-juhu]
surmajuhtum. Surmajuhtude registreerimine.

sõitja1› ‹s

1. sõiduvahendi kasutaja. Alatine, igapäevane sõitja. Terve vagunitäis sõitjaid. Ekskursioonile sõitjaid kogunes kenake hulk. Sõitjatel palutakse siseneda autobussi eesuksest. Trammivagun saab kiiresti sõitjaid täis. Trollibussi sisenedes on jalakäijast saanud sõitja. *Nüüd jõuame siis selle äraarvamata suure tõeni, et sõitva inimese üldmõiste on sõitja. H. Saari.
▷ Liitsõnad: bussi|sõitja, ees|sõitja, juhu|sõitja, kaas(a)|sõitja, lõbu|sõitja, läbi|sõitja, mere|sõitja, mööda|sõitja, risti|sõitja, sisse|sõitja, õhusõitja.
2. sportlikul sõiduvahendil võistleja. Rallil võis jälgida kõrvuti juba kogenud sõitjaid ja algajaid autosportlasi. Tartu–Kääriku suusamaratonil on alati olnud palju sõitjaid.
▷ Liitsõnad: kaas|sõitja, krossi|sõitja, paaris|sõitja, ralli|sõitja, ratta|sõitja, slaalomi|sõitja, takistus|sõitja, treki|sõitja, võidusõitja.

sõna7› ‹s

1. ka keel keele väikseim iseseisev tähenduslik koostisosa (kirjutatuna esitatakse ühe tähekogumina); selle kõnes v. tekstis esinev vorm, sõne. Lühike, pikk, kahesilbiline sõna. Foneetiline, grammatiline, leksikaalne sõna. Kirjakeelsed, kõnekeelsed, murdelised, vananevad sõnad. Haruldane, vähetuntud, vulgaarne sõna. Väga ilmekas sõna. Võõrkeelsed, meie omad sõnad. Deskriptiivsed sõnad. Sõna päritolu, tähendus, sisehäälikud, muutevormid. Sõnade järjekord lauses. Sõnu hääldama, silbitama, poolitama, kirjutama. Selle sõna etümoloogia pole selge. Mis see sõna tähendab? Sõna „kunžuut” lähtub pärsia keelest. Lause koosneb sõnadest. Leksikon sisaldab umbes 5000 sõna. Ta ei oska sõnagi hispaania keelt. Mõnest sõnast sain aru, mõnest mitte. Tekstis oli palju tundmatuid sõnu. Tõmbas kirjutatus mõne sõna maha. Summa tuleb kirjutada sõnadega. Laps veerib silpe ja sõnu. Esineja kippus sõnade lõppe alla neelama. See ümin oli sõnadeta laul. Inimmõte väljendub sõnades. Maja vajus rusuhunnikuks sõna otseses, tõsises mõttes.
▷ Liitsõnad: argoo|sõna, eriala|sõna, laen|sõna, murde|sõna, oma|sõna, oskus|sõna, substraat|sõna, tehis|sõna, unar|sõna, uudis|sõna, võõrsõna; abi|sõna, arv|sõna, ase|sõna, ees|sõna, hüüd|sõna, kaas|sõna, kild|sõna, kõrval|sõna, käänd|sõna, määr|sõna, nimi|sõna, omadus|sõna, pöörd|sõna, side|sõna, taga|sõna, tegusõna; eitus|sõna, jaatus|sõna, liht|sõna, liit|sõna, märk|sõna, paaris|sõna, põhi|sõna, reduplikatiiv|sõna, rööbik|sõna, täiend|sõna, vastandsõna; juhu|sõna, nugi|sõna, parasiit|sõna, tabu|sõna, täitesõna.
2. (keele, keelekasutuse kohta). Trükitud sõna. Kiriklik, ilmalik sõna. Kirjanduslik, kunstiline sõna. Tunnetame Tammsaare sõna võlu. Sündmus jäädvustati nii sõnas kui pildis. See kirjanik valitseb hästi sõna 'oskab hästi keelelisi vahendeid kasutada'. Head stilistid tunnetavad sõna väärtust. Inimeste arusaamad sõna jõust on erinevad. Sõna on näitekunstis olulise tähtsusega. Õpetus ei saa läbi ilma õpetaja elava sõnata.
▷ Liitsõnad: ees|sõna, järel|sõna, kirja|sõna, lend|sõna, lõpp|sõna, rahva|sõna, saate|sõna, seaduse|sõna, tarkus(e)|sõna, trüki|sõna, vanasõna; ristsõna.
3. (rääkimise, kõneluse, jutuajamise vm. teksti kohta). Vahetasime tänavanurgal mõne, paar sõna. Kõigepealt mõni sõna selgituseks. Ta ei öelnud ainsatki sõna. Ma ei ole sellest kellelegi sõnagi lausunud, iitsatanud. Läks sõna lausumata 'mitte midagi ütlemata' uksest välja. Oleks ta kas või poole sõnagagi 'natukegi, möödaminnes' rahast juttu teinud. Ta taipas, mõistis olukorda poolelt sõnalt 'ilma pikema jututa'. Ma ei ole temaga sellest poolt sõna(gi) 'vähimatki' rääkinud. Tule sisse, ajame sõna juttu. Mitte sõnagagi ei andnud ta kambamehi välja. Heitis, poetas, pistis, lausus aeg-ajalt mõne sõna teiste jutu sekka. Need olid rohkem jutujätkuks öeldud sõnad. Valitseja on oma sõnades väga vabameelne. Ta pöördus minu poole järgmiste sõnadega. Paljugi mis ütlesin, ära hakka kohe igast sõnast kinni! Rääkimisest pole abi, milleks asjata sõnu kulutada. Temaga vaielda pole mõtet, raiskad ainult sõnu. Kõik oli asjata, loopisin ainult sõnu tuulde 'ilmaasjata rääkisin'. Eks poeta peremehele ka minu heaks mõni sõna! Ära keeruta, need on su enese sõnad! Vali vähemalt teiste juuresolekul oma sõnu! Sõna sõnast – ja oligi tüli lahti. Torgid mind kogu aeg sõnadega. Ta muudkui keerutab sõnadega. Või mina olen see- ja teistsugune – võta oma sõnad kohe tagasi! See on puhas sõnadega kemplemine. Hakkas mulle moraali lugema ning sõnadega kasvatama. Nii kurb oli, et sõnad jäid kurku kinni 'ei saanud rääkida'. Tahtis nagu midagi öelda, kuid neelas sõnad alla. Tüdruku sõnad läksid segi, lämbusid pisaraisse. Võõras ei leia tänamiseks sõnu. Nii napi jutuga inimene, et lausa kisu tal sõnu suust. Mehel pääsesid sõnad nagu paisu tagant. Ma imestan, kui lihtsalt tal sõnad üle huulte tulid. Ta on hea kõnemees: oskab oma mõtteid sõnadesse panna. See mees juba sõna võlgu ei jää. Ma usun tema sõna: see mees ei valeta. Martinile meenusid Elna sõnad. Pea meeles mu sõnu: see läheb nii! Sõnadest tegudeni ei jõutudki. Korjas selle kohta sõna siit, teise sealt. Kohtualusel on viimase sõna õigus 'õigus midagi lühidalt öelda enne kohtuotsuse tegemist (v. selle täideviimist)'. Enne kui alustame – üks sõna veel! See asi on ju sõnadetagi selge. Temas kees sõnadeta viha. Need tooted ei kõlba kuhugi; sõnaga 'ühesõnaga' praak. Sõna pistab, sõna päästab. Parem sõna hammaste taga kui keele peal. Mees sureb, sõna jääb. *Kadunuke oli olnud kasin nii sõnas kui teos. I. Jaks. *Ärge pange pahaks, kaupmeheisandad, aga me oleme lihtsad meremehed ega oska sõnu seada, veel vähem neid kirja panna .. K. Ristikivi. | koos väljenduslaadi osutava lähema iseloomustusega. Lahked, soojad, südamlikud sõnad. Rasked, karmid, teravad, kurjad, sapised sõnad. Oh kui külmad olid ta sõnad! Ära tarvita nii inetuid, roppe sõnu! Ta pruugib ilmekaid, lopsakaid sõnu. Olen kuulnud temalt ka halbu sõnu. Tuletas mind hea sõnaga meelde. Ütles paar kõva, krõbedamat, tõsist sõna. Mõistlikku sõna ära temalt looda. Need olid väga õpetlikud sõnad. Ta armastab suuri sõnu teha. Kindla, raudse sõnaga mees. Asjatuid sõnu ta ei teinud. Tal on alati paras sõna käepärast. Ütlesin sulle juba selge sõnaga, et ma ei tule. Hea sõna võidab võõra väe. Tüli tõuseb tühjast sõnast. ||pl.teat. tekst v. tsitaat. Need on Koidula, Tuglase, Tammsaare sõnad. Mälestussambale on raiutud luuletaja sõnad. Kas sul laulu sõnad on peas? ||pl.teat. rituaali v. sõnamaagiaga seotud tekst (näit. loits, nõidussõnad vms.). Maa-aluste ehk maaliste sõnad. *Tema isa oli veel osanud sõnu, ihutõbede ärahoidmist ning pasliku tuule nõidumist. Ü. Tuulik. *.. kui ma nüüd roosi ehk elitingi kuhugi saan, kas sa sõnu mõistad? E. Särgava.
▷ Liitsõnad: algus|sõna, armastus|sõna, ava|sõna, etteheite|sõna, heakskiidu|sõna, hüvastijätu|sõna, juht|sõna, julgustus|sõna, jumalagajätu|sõna, kaebe|sõna, kiidu|sõna, kirumis|sõna, kiusu|sõna, komando|sõna, kõnetlus|sõna, käsklus|sõna, käsu|sõna, lahkumis|sõna, laidu|sõna, laimu|sõna, lepitus|sõna, leppe|sõna, lohutus|sõna, lori|sõna, lõmpsi|sõna, lõpp|sõna, löök|sõna, manitsus|sõna, meelitus|sõna, mõistu|sõna, märgu|sõna, nalja|sõna, needmis|sõna, pahameele|sõna, palve|sõna, pihi|sõna, pila|sõna, pilke|sõna, protesti|sõna, sajatamis|sõna, sajatus|sõna, sala|sõna, selgitus|sõna, suri|sõna, sõimu|sõna, teotus|sõna, tere|sõna, tervitus|sõna, troosti|sõna, tunnus|sõna, tunnustus|sõna, tutvustamis|sõna, tõe|sõna, tõotus|sõna, tähendamis|sõna, tänu|sõna, vabandus|sõna, vaimustus|sõna, vande|sõna, viha|sõna, võlu|sõna, võtme|sõna, vägi|sõna, õnnistus|sõna, õnnitlus|sõna, õpetus|sõna, ähvardussõna; hülge|sõna, lausumis|sõna, loitsimis|sõna, loitsu|sõna, mana|sõna, nõia|sõna, nõidumis|sõna, nõidus|sõna, roosi|sõna, tule|sõna, tuule|sõna, ussisõnad.
4. otsustav, määrav, kaalukas ütlus v. seisukohavõtt millegi suhtes. Laevas maksab kapteni, talus peremehe sõna. Härra jäi jonnakalt oma sõna juurde. Oled kange mees küll, aga kodus oma sõna maksma panna ei suuda. Tubli töömehe sõnal on kaalu. On see sinu viimane sõna? 'lõplik otsus'. Räägiti ja arutleti palju, lõpuks jäi treeneri sõna ikkagi peale. Otsustav sõna ses asjas jäi isale. Žüriile jääb öelda viimane sõna. Eks Kaarlilgi ole majamüügis oma sõna öelda. Selles asjas oli ka noortel oma sõna kaasa rääkida. *Oma sõna ütlevad siin kaasa paljud looduskaitsesse puutuvad teadused, aga ikka eelkõige ökosüsteemide tasemel. J. Eilart. || piltl midagi kõige uudsemat, moodsamat, arvestatavamat (teaduses, tehnikas jm.). Laev, sild, tehase masinad on tehnika viimane sõna. Küberneetika, kosmoseuurimine pole veel oma viimast sõna öelnud. See ooper on täiesti uus sõna helilooja loomingus. Meie maletajad pole veel öelnud oma viimast sõna. *Alumiinium on seni veel harva saanud suurte sildade kavandamisel kaasa rääkida, kuid oma sõna on ta enesekindlalt öelnud. H. Matve.
▷ Liitsõnad: jaa-|sõna, jah-sõna.
5. (suuline) informatsioon, teadaanne v. korraldus. a. teade, sõnum. Juhan saatis Saksamaalt sõna, et on elus ja terve. Sündmusest saadeti konstaablile sõna. Tuleme kohe appi, niipea kui sõna saadate. Piilurid tõid sõna, et vaenlast pole märgata. Keegi vallamees tõi küüditajate tulekust Lehtjale sõna. Vii kontorisse sõna, et olen haige. Saime sõna, et Harriga juhtus õnnetus. Mulle oli töö juurde jäetud sõna, et ma helistaksin Viljandisse. *Umbes kella seitsme paiku tuli [laevalt] sõna maale, et nüüd olevat kõige soodsam aeg .. A. Jakobson. *Liina viis saksa ohvitser aasta eest Tallinna. Pärast ei tähte ega sõna. H. Sergo. b. käsk, korraldus; nõuanne, ettepanek vms. Inseneri sõna peale see uuendus tehtigi. Isa sõna on enam kui ema vits. *Meie oleme sinu vanemad ja meie sõna järele pead sina sellele [mehele] minema, kellele meie sind paneme. J. Pärn. c. luba (teat. publiku, koosoleku ees) esineda, õigus v. võimalus kõnelda. Palus koosolekul sõna. Juhataja küsis, et kes soovib veel sõna. Tahtis protestida, kuid koosoleku juhataja ei andnud talle sõna. Selgituseks anti sõna töödejuhatajale. Avaettekandeks sai sõna rahandusosakonna juhataja. Sõna on prokuröril. Kaebealuselt võeti sõna ära.
▷ Liitsõnad: surmasõna.
6. lubadus, tõotus; ausõna, kinnitus vms. Annan sõna, et see asi jääb üksnes meie teada. Peame minema, andsime ju oma sõna. Aus mees peab oma sõna. Suured lubajad ei pidanud sõna. Väga kena sinust, et sa sõna pidasid ja tulid. Võttis minult sõna, et ma sellest kellelegi ei räägi. Vürst murdis sõna, ei pidanud lubadust. Kõik jääb nii, nagu räägitud, mina oma sõna ei murra. Tema oma sõnast ei tagane. Küll ta maksab ära, mul on tema sõna. Kõik saab korda, minu sõna selle peale. Igaühe sõna ei maksa uskuda. Mõned jäidki tema sõna peale lootma. Meest sõnast, härga sarvest. *„Aga kas ka peate, mis lubate?” – „Pean,” kinnitas Villu. „Mees ja sõna, teist ei ole..” A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: au|sõna, mehesõna.
7. mat sümbolite lõplik jada, millel on kindel tähendus v. otstarve
▷ Liitsõnad: kahend|sõna, masinasõna.
8. kirikl Jumala õpetused, korraldused, käsud inimestele (piiblis); piibel tervikuna, pühakiri. Jumala sõna kuulutama, jutlustama, selgitama. Võtke kuulda Issanda sõna! On kogu elu elanud pühakirja sõnast lähtudes.
▷ Liitsõnad: jumala|sõna, piiblisõna.

sünni|juht [-juhu]
sünnijuhtum

taudi|juht [-juhu]

tuletis-e 5› ‹s
tuletamise resultaat, tuletatu. Kaunistamisel on kasutatud ornamendi põhielemente ja nende tuletisi. Funktsiooni tuletis mat matemaatilises analüüsis põhimõiste, mis iseloomustab funktsiooni väärtuste muutumise intensiivsust. || loog ühest v. mitmest otsustusest saadav uus otsustus (näit. süllogismis) || keel (tuletus)liite abil moodustatud sõna, derivaat. Nimisõnast, verbist lähtuvad tuletised. Meie nimisõnade hulgas on ohtralt line-, kond-, ke(ne)-, stik-tuletisi. Suur hulk kohanimesid on tuletised.
▷ Liitsõnad: juhu|tuletis, regulaar|tuletis, uudistuletis.

tulu11› ‹s

1. teat. perioodil isiku, majandusüksuse v. kogu ühiskonna poolt omandatud raha v. hüved. Rahaline tulu. Natsionaalne, rahvuslik tulu 'rahvatulu'. Töine, mittetöine tulu. Maksuvaba tulu. Tulud maamüügist, mitmesugustest ärioperatsioonidest. Hoiustelt saadav tulu. Omandilt laekuvad tulud. Tulu aktsia kohta. Tulude koondkonto (näit. raamatupidamises). Tulude-kulude analüüs. Tehase, majandi, seltsi tulud. Tõuloomade kasvatamine toob, annab majandile märkimisväärset tulu. Ärimeeste tulud kasvasid. Lootis selle tehinguga suurt tulu saada. Võtsin kõik oma tulud ja kulud kokku.
▷ Liitsõnad: aasta|tulu, bruto|tulu, finants|tulu, hõlp|tulu, isiku|tulu, juhu|tulu, kogu|tulu, lisa|tulu, naturaal|tulu, neto|tulu, puhas|tulu, põhi|tulu, rahva|tulu, reaal|tulu, riigi|tulu, ühikutulu; ekspordi|tulu, intressi|tulu, maksu|tulu, müügi|tulu, töö|tulu, äritulu.
2. kasu, abi. Temast oli meil asjaajamisel palju tulu. Metsa pagemisest on vähe tulu. Nendest uuendustest võiks ehk tulu tõusta. Rääkimisest ja õpetamisest polnud mingit tulu: poeg tegi kõike ikka omamoodi. Küllap ta lootis minust tulu saada. Iga oskus on, tuleb tuluks. Kõik teeb ta teiste tuluks. Need nõuanded tulid mulle tuluks. Kõik meie valvamine oli tuluta: varast ei õnnestunud tabada. *Salgavad kaebealused süüd või kirjeldavad sündmust endi tuludes [= kasuks] teisiti, siis nad nurjatud valetavad. E. Vilde.

tööillat töösse e. töhe 15› ‹s

1. inimese mis tahes tegevus, millega ta otseselt v. kaudselt loob endale elatusvahendid; (laiemalt:) vaimset v. füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha; töötegemine, töötamine. Kehaline ehk füüsiline töö ja vaimne töö. Tootlik ehk produktiivne 'uusi väärtusi loov' töö ja mittetootlik töö. Lihtne, õppimata, kvalifitseerimata, must töö. Kvalifitseeritud, õpitud, puhas töö. Loov, loominguline, teaduslik töö. Vabatahtlik, tasuta töö. Tööd tegema 'töötama'. Elu täis tööd. Tööst saadav rõõm, rahuldus. Muud tal mõttes pole kui töö. Ei oska ilma tööta elada. Tööd lõhkuma, murdma, rügama, rühmama, rassima, vehkima, vihtuma. Tööle pihta, takka, valu andma. Tapab, kurnab, katkestab end tööga ära. Ei karda tööd. Armastab, põlgab, narrib tööd. On südamega töö küljes, võtab tööd südamega. Teeb endale tööga liiga. On lapsest saadik tööga harjunud. Tasub tööga oma võlga. Käed sügelevad töö järele. Ta ei taha käsi tööga määrida. Tööst karedad käed. Tema käes töö lausa lendab 'edeneb hästi'. On töö peale kange. On tööle usin, laisk. Talus pandi varakult tööle. Poisist on töö juures juba abi. Jõudu tööle! (tervituseks töötegija(i)le). Kõik on tühi töö ja vaimu närimine. || töötegemise konkreetne üksikjuht; teat. töölõik, tööülesanne; kohustus; askeldus, toimetus. Alustame tööd. Hakkame tööle. Töö käib. Läks keset tööd ära, jättis töö pooleli. Töö jäeti seisma. Töö laabus, sujus hästi, hakkas minema. Töö läks tühja, ei tulnud välja. Töö sai valmis. Töö kandis vilja. Töö surub peale, kasvab üle pea. Töö tahab tegemist. Juhata tüdrukutele töö kätte. Künd, külv ja teised kevadised tööd. Aitas meid põllu- ja muudel töödel. On iga töö peale meister. Oskab, tunneb oma tööd. Uut tööd on raske alustada. See on kerge, raske, tore, huvitav töö. Puulõhkumine oli poegade töö. Peab rahateenimist meeste tööks. Õpilase töö on õppimine. Tal on liiga palju tööd. Kodused tööd (majapidamistööde kohta). Päev läks tööde tähe all. || vaevanägemine, pingutus, tegemine; tegutsemine. Rohimisega oli terve suvi tööd. Majaehitus on tükk (tõsist) tööd. Uppujate päästmisega oli hea tükk tööd. Suurimgi anne nõuab tööd. Nende võrdlemine on tühi töö. Varas sai suure töö tulemusel kinni võetud. Ema juurde lipata oli tüdrukul silmapilgu töö. Tegi andmete korrastamisel ära suure töö. Tööd jätkus mõlemale väravavahile. Töö kuluaarides. *Tema käes on mu isatalu! Kavala kauba ja petise tööga kiskus ta selle minu käest ... M. Metsanurk. || (loomade tegevuse kohta). Mesilased, sipelgad on juba tööl. || (organisatsiooni vms. tegevuse kohta). Kongress alustas tööd. Võttis osa karskusseltsi tööst.
▷ Liitsõnad: abi|töö, administratiiv|töö, aia|töö, ametiühingu|töö, arhiivi|töö, betooni|töö, büroo|töö, eel|töö, ehitus|töö, elu|töö, ennetus|töö, ettevalmistus|töö, haridus|töö, heakorra|töö, heina|töö, hooaja|töö, hoog|töö, hädaabi|töö, ideoloogia|töö, istutus|töö, juhtimis|töö, juhu|töö, järel|töö, kaevamis|töö, kaevandamis|töö, kaevandus|töö, kaeve|töö, kaitse|töö, kantselei|töö, kasvatus|töö, keevitus|töö, kindlustus|töö, kirja|töö, klassi|töö, klubi|töö, kodu|töö, kontori|töö, kooli|töö, koristus|töö, korraldus|töö, kudumis|töö, kuivendus|töö, kultuuri|töö, kustutus|töö, kutse|töö, külvi|töö, künni|töö, laadimis|töö, labida|töö, lauda|töö, leiva|töö, liht|töö, lindi|töö, lobi|töö, loome|töö, lossimis|töö, lõhkamis|töö, löök|töö, maa|töö, maaparandus|töö, majapidamis|töö, melioratsiooni|töö, metalli|töö, metsa|töö, misjoni|töö, montaaži|töö, mulla|töö, mõisa|töö, müüri|töö, nõela|töö, näpu|töö, operatiiv|töö, organiseerimis|töö, oskus|töö, paberi|töö, palga|töö, parandus|töö, parlamendi|töö, partei|töö, planeerimis|töö, pleki|töö, praak|töö, proovi|töö, puidu|töö, puu|töö, puurimis|töö, põllu|töö, päeva|töö, pääste|töö, raua|töö, remondi|töö, remont|töö, riigi|töö, sise|töö, sotsiaal|töö, spordi|töö, stuudio|töö, sunni|töö, suve|töö, süvendus|töö, taastamis|töö, talu|töö, teadus|töö, teatri|töö, tee|töö, tehase|töö, tele|töö, teo|töö, toimetamis|töö, trüki|töö, tunni|töö, uurimis|töö, vabriku|töö, vaimu|töö, viimistlus|töö, viljakoristus|töö, väli(s)|töö, väljakaevamis|töö, värvimis|töö, õppe|töö, öö|töö, ülesehitustöö; advokaadi|töö, ametniku|töö, arsti|töö, brigaadi|töö, individuaal|töö, inseneri|töö, juuksuri|töö, kingsepa|töö, kullassepa|töö, lavastaja|töö, lukksepa|töö, maalri|töö, meeste|töö, ministri|töö, müürsepa|töö, naiste|töö, näitleja|töö, operaatori|töö, orja|töö, pedagoogi|töö, puusepa|töö, rätsepa|töö, rühma|töö, sekretäri|töö, sepa|töö, tisleri|töö, traktoristi|töö, treeneri|töö, õpetaja|töö, ühistöö; aja|töö, kõrval|töö, lisa|töö, põhi|töö, tüki|töö, ületunnitöö; kaamera|töö, kirve|töö, käsi|töö, käsitsi|töö, käte|töö, masina|töö, traktoritöö; kevad|töö, suve|töö, sügistöö(d); hiigel|töö, pisi|töö, vägitöö; kihutus|töö, selgitus|töö, veenmis|töö, õõnestus|töö, ässitustöö; kaas|töö, koostöö; kiir|töö, oote|töö, teenus|töö, tellimustöö; hoora|töö, kuri|töö, mõrtsuka|töö, patu|töö, tapa|töö, timuka|töö, veretöö; hävitus|töö, laastamis|töö, purustustöö.
2. palgatöö, teenistus, amet, töökoht (ka töötamise paigana) vrd töö (1. täh.) Tööd otsima, nõudma, pakkuma, lubama. Maal ei ole tööd. Sai lehe juures tööd. Sai parema töö peale. Võeti tööle. Elatab end juhuslikust tööst. Mis töö peale ta minna tahab? Läks tööd kuulama. Tule meile tööle. Mis tööd te mulle pakute? Tahab, et tal oleks kindel töö. Vallandati töölt. Lasti töölt lahti. Jäi tööta. Tööta meremehed. Tööle minema, töölt tulema. Käib iga päev tööl. Peab kell kaheksa tööl olema. Tõttab töhe. Helista mulle tööle. Sellest oli tööl täna juttu. Sai töö juurest tuusiku. *Bobiga [= koeraga] jalutamine on töö, sest selle eest saad sa raha .. E. Rängel.
3. töö tulemus, näit. kunstitöö, kirjutis, uurimus vms.; see, mille kallal töötatakse v. hakatakse töötama vrd töö (1., 2. täh.) Prantsuse impressionistide tööd. Ajaloolaste tööd. See romaan on ta esimene töö. Avaldas oma teadusliku töö. Surematud tööd. Õpetaja luges paremad tööd ette. Võistlusele saadetud tööd. Lõngajupid tõmmata töö pahemale poolele. Töö viimistlemiseks kasuta liivapaberit. Pane nüüd töö käest ja tule kohvi jooma. Tõstab pea töö kohalt. Tööde vastuvõtja. || kellegi v. millegi tegu. Kutsikad on naabri krantsi töö. Vihmavalang on Issanda töö. Suitsunud seinad on tule töö.
▷ Liitsõnad: auhinna|töö, bakalaureuse|töö, diplomi|töö, doktori|töö, ehis|töö, eksami|töö, heegeldus|töö, heli|töö, kandidaadi|töö, kirja|töö, konkursi|töö, kontroll|töö, kudumis|töö, kunsti|töö, kursuse|töö, lõpu|töö, magistri|töö, meistri|töö, naha|töö, näpu|töö, seminari|töö, sule|töö, taseme|töö, teadus|töö, uurimis|töö, valmis|töö, võistlus|töö, õmblustöö; kätetöö.
4. millegi tegevuses olemine, liikumine, talitlus, funktsioneerimine. Lihaste, organismi, südame, seedetrakti töö. Poksija treenib jalgade tööd. Mõistus hakkas jälle tööle. Pane oma pea tööle. Mootor, pump hakkas tööle. Relvad, kuulipildujad on tööle asunud. Pidur rakendatakse töösse pedaalile vajutamisega. Vihje ei hakanud tööle 'vihjel polnud mõju'. Miski on oma töö teinud 'miski on täies ulatuses mõju avaldanud, toiminud'. ||illatiivis ja inessiivis(esineb väljendites, mis osutavad, et miski on tegemisel v. käigus). Pagaritel on töös kümme sorti saia. Stsenaarium anti töösse.
▷ Liitsõnad: mõttetöö; randmetöö.
5. füüs suurus, mis iseloomustab energia üleminekut ühelt objektilt teisele. Lendav mürsk teeb õhutakistuse ületamisel tööd. Töö mõõtühik on džaul.

tööline-se 5 või -se 4› ‹s

1. hrl. tootmistegevuses vahetult osalev, peam. kehalist tööd tegev palgatöötaja. Töölised ja teenistujad. Töölised ja talupojad. Aparaaditehase tööliste miiting, streik. Ta on sadamas lukksepp, päris tavaline tööline. Brigadir saatis töölised kartulipõllule. || (üldisemalt töötaja kohta). *Aga mis on õpetaja ühiskonnas? Lastele kirjaoskuse kättetuupija, tööline, kes täidab temale antud ülesannet. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: aia|tööline, betooni|tööline, depoo|tööline, doki|tööline, ehitus|tööline, istandus|tööline, kaevandus|tööline, koristus|tööline, kraavi|tööline, köögi|tööline, laadimis|tööline, lao|tööline, lava|tööline, linna|tööline, maantee|tööline, metalli|tööline, metsa|tööline, mõisa|tööline, mäe|tööline, müüri|tööline, naha|tööline, põllu(majandus)|tööline, raudtee|tööline, remondi|tööline, sadama|tööline, sovhoosi|tööline, söe|tööline, talu|tööline, tee|tööline, tekstiili|tööline, transpordi|tööline, transport|tööline, trüki|tööline, tööstus|tööline, vabrikutööline; abi|tööline, aja|tööline, ees|tööline, hooaja|tööline, juhu|tööline, liht|tööline, löök|tööline, musta|tööline, noor|tööline, oskus|tööline, palga|tööline, päeva|tööline, sunni|tööline, tunni|tööline, tööta|tööline, tüki|tööline, võõrtööline; kaastööline; käsitööline.
2. arenenud tööorganitega liige mõnes putukaperes, näit. töömesilane, töösipelgas vm. Noored töölised ronisid kannudest välja. Termiidipesa suurema osa moodustavad töölised ja sõdurid.

vargus|juht [-juhu]
vargusjuhtum

vastand|juht [-juhu]
vastupidine juhtum

võrdlus-e 5 või -e 4› ‹s

1. võrdlemine, kõrvutus. Tabav võrdlus. Tõi võrdluseks iseennast. Võrdlus möödunud aastaga näitab, et kuritegevus on suurenenud. See ei kannata mingit võrdlust. *On mitmeti huvitav just Shakespeare'i ja Ibseni elu ning teoste võrdlus. F. Tuglas. *Siis tuli talle vastu pesakond sibavaid ja sädistavaid kanapoegi – vabandatagu võrdlust! – need olid koolilapsed .. K. Ristikivi.
2. kirj kõnekujund, milles kõrvutatakse kaht nähtust v. objekti mingi ühistunnuse alusel. Lopsakas, kujundlik, banaalne võrdlus. Rahvalikud võrdlused. Rahvalauludes kasutatakse epiteeti, võrdlust, metafoori ja teisi kõnekujundeid. Kirjanik armastab värvikaid võrdlusi, näiteks „poiss oli kõhn ja kahvatu kui silguniisk” või „tädi latrab nagu tatraveski”.
▷ Liitsõnad: erinevus|võrdlus, juhu|võrdlus, liht|võrdlus, püsi|võrdlus, sarnasusvõrdlus.

õnnetus|juht [-juhu]
õnnetusjuhtum. Õnnetusjuhtude vältimine, ärahoidmine.

üksik|juht [-juhu]
üksik esinemisjuht v. sündmus, üksikjuhtum. Sügelisi esineb tänapäeval ainult üksikjuhtudena. Üksikjuhtudest ei maksa teha suuri üldistusi.

üld|juht [-juhu]
hrl. adessiivistavaline, harilik juht. Tellimus täidetakse üldjuhul kahe päeva jooksul. Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur