[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

juhtuma ‹37›

1. (ootamatult, juhuslikult) toimuma, sündima, aset leidma. Mis siin juhtus? Juhtus õnnetus, eksitus. Temal(e) oli äpardus juhtunud. Poisiga on midagi juhtunud. See lugu juhtus juba ammu, kevadel. See juhtus kindlasti kogemata. Niisugust asja pole enne juhtunud. Ootas, et juhtuks midagi huvitavat, iseäralikku. *Juba teisel päeval juhtus see, mida Eedi kõige vähem soovis: ta kohtas Kati ema. E. Krusten. || ette tulema, esinema. Kõike võib juhtuda. Mõnikord juhtub, et hilinen tööle. Puhkuseaja sees juhtus ka sajupäevi. Seda juhtub sagedasti, harva, iga päev.
2. juhuslikult, ettekavatsemata midagi tegema, kuskil v. mingis seisundis olema. Juhtub küsima, kuulma, nägema, ütlema. Juhtusin mööda minema, pealt nägema, tähele panema, peale tulema. Juhtusin poes olema, kui uut kaupa toodi. Mul juhtus pesupesemine käsil olema, kui külalised tulid. Ühtki inimest ei juhtunud läheduses olema. Kui juhtud teda kohtama, ütle minu poolt tervisi. Ära muretse, kui juhtun tulekuga hilja peale jääma. Juhtus haige, purjus, kaine olema. Juhtusin mängus Maunoga paari, kõrvuti, vastamisi. Kui juhtuks selge öö olema, võiks lapsed tähetorni viia. Juhtus aega, raha olema. Juhtus vaja, tarvis olema.
3. kuhugi v. mingisse seisundisse v. olukorda sattuma. Juhtusin tundmatusse kohta, võõrasse tänavasse. Olin vale bussi peale juhtunud. Kätte, näppu, pihku juhtuma. Kellegi silma, silma ette juhtuma. Juhtusime huvitavasse seltskonda, jahimeeste sekka. Juhtusin õigel ajal jaole. Metsavaht juhtus salakütile, salaküti(le) peale. Kütid juhtusid hundipesakonnale. Oled juhtunud just õigele inimesele, õige inimese peale. Noormees juhtus petise küüsi, petise otsa.

ette juhtuma
ette sattuma. Veevool haaras kaasa kõik, mis ette juhtus. Tegi igat tööd, mis ette juhtus. Ettejuhtunud soost läksime ringiga mööda.

kokku juhtuma
(juhuslikult) kohtuma, kokku sattuma. Juhtus teel, väravas, maja ees sõbraga kokku. See mees on küll õnnega kokku juhtunud!

kuhu juhtub
ükskõik kuhu, juhuslikku kohta. Viskab alati oma riided kuhu juhtub.

kuidas ~ nagu juhtub
ükskõik kuidas, korrapäratult. Tulen nagu juhtub, kord varem, kord hiljem. Töö oli tehtud lohakalt, kuidas juhtus.

kunas ~ millal juhtub
ükskõik millal, juhuslikul ajal. Sööb millal juhtub. Astub meile sisse kunas juhtub: vahel õhtul, vahel hommikul.

kus juhtub
ükskõik kus, juhuslikus kohas. Magas kus juhtus. Kohtume kus juhtub.

peale juhtuma
peale sattuma, (mingilt teolt) juhuslikult tabama. Tahtsin salaja välja hiilida, aga ema juhtus peale ja pidin ikkagi koju jääma. *Rühmakomandör juhtus peale, kui Ants tuli mööda külatänavat, üleskistud kaalikas peos. J. Kalits.

vastu juhtuma
juhuslikult vastu tulema, vastu sattuma. *Ja ta muutus hoopis rõõmsamaks, kui talle siiski ühtki inimest vastu ei juhtunud. A. Jakobson.