[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

finiš ‹-i 2› ‹s›
sport
1. distantsi lõpp-punkt (jooksudes, ujumises, sõudmises, suusatamises jm.). Läbis finiši esimesena. 30 startinust jõudis finišisse vaid 22. | piltl. *Pankrot on niisuguse elu loomulik finiš. P. Kuusberg. *Ta ainult andis [jutustades] kätte koordinaadid, et kuulaja mõte ise finišini jõuaks. L. Metsar.
▷ Liitsõnad: vahefiniš.
2. võistleja lõpp-pingutus, jooksu, ujumise vms. lõpposa. Tal on nõrk, tugev finiš.

jooksu|polka
jooksu- ja hüpaksammudega eesti rahvatants

kets ‹-i 21› ‹s›
kõnek korvpallisaabas (ka jooksu-, matka- ja vabaajajalatsina). Matkajatel olid ketsid jalas.

lühi|distants
hrl sport (näit. 100 ja 200 m jooksu kohta). Sprinterid võistlevad lühidistantsidel.

nelja ‹adv›
(näit. hobuse jooksu kohta:) ülejala, kapates, galoppi. Hobune jookseb, sõidab nelja. Ratsu kappab nelja. Ratsutab vaheldumisi traavides ja nelja lastes. Hüppas vankrisse ja ajas, kihutas nelja linna poole.
▷ Liitsõnad: tuhatnelja.

plehku ‹adv›
jooksu, pakku, putku, põgenema. Poiss pani kodust ummisjalu, ülepeakaela plehku. Vaata, et hamster sul plehku ei pista. Rebane üritas plehku pääseda. Koer ajas kassi toidu juurest plehku. Metsavaht laskis salakütid plehku. Ta sai, jooksis politsei eest plehku. Ainult plehku pannes võib siit pääseda. *Kas poisid tegid sääred, pistsid plehku? E. Särgava.

putku ‹adv›
jooksu, põgenema. Poiss hüppas jalule ja pani putku. Nagu krabinat kuuleb, nii kohe putku pistab. Kanad pistsid rebase eest putku. Teda nähes panevad penidki putku. Pistis tagasi vaatamata putku, nagu oleks tuli lahti, nii et koivad välkusid. Varas pääses putku. Pistis putku ja kadus nagu tina tuhka. *Väikesed jalad pistsid nobeda vudinaga putku.. H. Lepik (tlk). | piltl. *.. seob siis hoolega vana lambanahkse kobiseva kasuka üle nõu, et rohu kangus auruga ei paneks putku. P. Krusten.

staadioni|rada
staadioni ovaalne jooksu-, uisurada

start ‹stardi 21› ‹s›

1. sport jooksu, ujumise, uisutamise v. võidusõidu algus (ka algushetk v. -koht), lähe. Teatejooksu, motokrossi, trekisõidu start. Nõrk, jõuline, kiire start. Hea start on pool võitu. Start õnnestus, ebaõnnestus. Start tühistati. Jooksjad asusid starti. Jalgratturid valmistuvad stardiks. Starti kutsuti naiskonnad. Mõned võistlejad jäid starti ilmumata. Jäi stardis viimaseks. Stardist läks juhtima Soome sprinter. Start ja finiš asusid samas kohas. || stardikäsklus, -signaal vms. Start antakse kell kümme. || (võistlusest osavõtmise, võistluse kohta). Ees seisab veel mitu starti Saksamaal.
▷ Liitsõnad: ava|start, eraldi|start, lend|start, madal|start, paaris|start, paigalt|start, püsti|start, vale|start, ühis|start, üksikstart.
2. lennuki, kosmoseraketi vms. liikumahakkamine, ärasõit. Lennuki, kosmoseraketi start. Oodati kopteri starti. Start sõltub lennuilmast. Rakett seati stardiks valmis.
▷ Liitsõnad: horisontaal|start, püst|start, vertikaalstart.
3. piltl mingil alal tegutsema hakkamine, millegagi alustamine. Kirjanduslik, loominguline start. *Vastne klade puhaste lehtedega tekitas poisis tunde pühapäevast, uuest stardist, uuest võimalusest. I. Jaks.

traav ‹-i 21› ‹s›

1. looma (hrl. hobuse) ühtlane kiire jooks, kus vaheldumisi puudutavad üheaegselt maad vastaspoolne esi- ja tagajalg. Hobuste traav oli ühtlane, kärme. Hobune sõitis, laskis, tegi kiiret traavi. Hobused tõlla ees kihutasid täit traavi, täies traavis, täie traaviga. Ratsanik kannustas hobuse traavile. Piitsanähvakas sundis ruuna sörgi traaviks. Täkk läks traavilt üle kapakule. Ratsanikud sõitsid kerget traavi, lähenesid kiires traavis. Hunt laskis kerget traavi metsa poole. Kohmakas karugi võib väga kiiresti traavi joosta.
2. (inimese kiire jooksu v. sörkimise kohta). Poisid lasksid parajat traavi jõe poole. Märt jäi korraks seisma, siis laskis täit traavi teistele järele. Pahategijad plagasid tulises traavis. *.. pistis [Roosi] mäest alla Padriku poole niisuguse traaviga, kui jalad võtsid. V. Saar. *Nad tõttasid edasi. Minnake jooksis isa järel traavi .. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: seatraav.

triatlon ‹-i, -i 10› ‹s›
sport ujumist, jalgrattasõitu ja jooksu hõlmav spordiala. Võistleb triatlonis.

tuhat|nelja

1. (hobuse vm. looma jooksu kohta:) kapates, galoppi, ülejala. Hobune pistis tuhatnelja edasi. Hüppas sadulasse ja ajas tuhatnelja minema. Koer pani tuhatnelja jänesele järele. Lambad kohkusid ja punusid tuhatnelja kodu poole.
2. väga kiiresti, suure hooga. Poiss jooksis, tormas tuhatnelja kodu poole. Suusatajad tuiskavad tuhatnelja mäest alla. Tuhatnelja pöörlev karussell. Torm kihutas tuhatnelja üle väljade. Ärev mõte käis tuhatnelja läbi pea. Noorus möödub tuhatnelja. || ülepeakaela. Kõik tuli tuhatnelja korda seada. Teeb oma tööd liiga tuhatnelja. *Nõnda pidin Pihlakale just niisama tuhatnelja käsikirja saatma nagu enne lehtedele .. E. Vilde.