[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 90 artiklit

jakonj
kõige harilikum ühendav sidesõna
1. seob jaatavas (vahel ka eitavas) lauses korduvaid lauseliikmeid, hrl. kaht viimast liiget. Ants ja Mäidu käivad koolis. Siin kasvavad kased, haavad, lepad ja muud lehtpuud. Ta oli kõhn ja kahvatu poisike. Tekst oli eesti ja vene keeles. Kõik ülearune ja tarbetu jäeti maha. Käidi marjul ja pähklil. Söödi ja joodi tublisti. Lapsed lugesid, kirjutasid ja joonistasid. Tüdruk hakkas nutma ja jooksis minema. Ütles paar lauset ja jäi jälle vait. Hävita kahjurid kiiresti ja viimseni. Ta teeb seda mitte sinu ja minu pärast, vaid enese huvides. Siin oli Jürisid ja Juhaneid, Tõnusid ja Mihkleid. Treener luges võimlejatele rütmi: „Ja üks ja hopp ja kaks ja hopp!”. | (stiilivõttena). *Maja on väike ja kollane ja luitunud ja väga puhas. R. Kaugver. *Läheb kevad ja suvi ja sügis ja talv.. A. Sang. || seob kindlaks kujunenud sünonüümseid, antonüümseid, fraseoloogilisi jm. sõnapaare (ka eitavas lauses). On üks igavene rist ja viletsus! Tõusti enne kukke ja koitu. Läheb läbi tulest ja veest. See seisukoht on ajast ja arust. On ihu ja hingega töö juures. Alguses läks õppimine üle kivide ja kändude. Hoiab sellest küünte ja hammastega kinni. Sõdis käte ja jalgadega vastu. Tema võtan ma süle ja seljaga vastu. Karjumine käis luust ja lihast läbi. Vatras maast ja ilmast. Keerutas iidamast ja aadamast. Vannub tuld ja tõrva. Meestel oli vesi ja vile peal. Kõik toimus nagu kord ja kohus. Segamini nagu puder ja kapsad. Tema on siin a ja o. Teen sinuga uut ja vana. Süüa oli head ja paremat. Aina üks ja seesama. Lähen kus see ja teine. Seletas pikalt ja laialt. Ikka ja jälle sama lugu! Ta on läbi ja lõhki maamees. Vaenlane löödi pihuks ja põrmuks. Asja aeti tasa ja targu. Tuhat ja tuline! Kurat ja põrgu! Välk ja pauk! Tere ja jõudu! Tähtsust täis, nii et hoia ja keela! Nüüd pole muud kui kand ja varvas! Polnudki tarvis ööd ja päevad läbi tööd teha. Oma kulu ja kirjadega polnud raamatut võimalik välja anda. || seob rinnastuvaid osi jagamatut sisutervikut moodustavates v. vastastikust seost osutavates sõnaühendites (ka eitavas lauses). Töötas Keele ja Kirjanduse Instituudis. See küsimus ei kuulu varustus- ja turustusosakonna kompetentsi. Tori hobune on veo- ja sõiduhobune. Vanemate ja laste vahel ei olnud usaldust. Algi ja Illa on õed. Minul ja temal pole midagi ühist. Kas sa oled näinud seda kollast ja pruuni triipu riiet? Sinisest ja kollasest saab segades rohelise. Kaks ja 'pluss, liita' kolm on viis. || seob millegi rõhutamiseks vm. põhjusel korratavaid sõnu. Vihma aga sadas ja sadas. Aina mõtleb ja mõtleb. Küsib muudkui leiba ja leiba. Tunnen teda läbi ja läbi. Toitu oli küll ja küll. Kulutati nii ja nii mitu rubla. Vaatas vilks ja vilks üle õla. *Kuuselauad mis kõlisevad, head ja kuivad, panevad mitu ja mitu aastat vastu. A. H. Tammsaare. || (eitava öeldisverbiga; tänapäeval üldisem ega). Ühtegi puud ja põõsast seal ei kasvanud. Veevärgist ja vannitoast ei maksnud unistadagi. Lugeda ja kirjutada ta ei oska. Tema ja ta kaaslased sind küll ei aita. See pole tema keelata ja käskida. Ma ei rääkinud sellest Marile ja Miinale. No kuidas elu läheb? – Läheb ja ei lähe ka.
2. seob liitlause rinnastuvaid osalauseid. a. laused on jaatavad. Vahetund oli läbi ja õpilased läksid klassi. Oli tugev tuul ja lained jooksid kohisedes rannale. Öösel oli kahutanud ja tee võrdlemisi hea. *Seepeale ruttas Olev teatama, et tal on tikud juba lõpukorral ja et targem on katsuda käsikaudu edasi minna. E. Raud. | (stiilivõttena). *Ta silm säras, ja harvad hambad tulid nähtavale, ja rohke rind ilmutas peidetud elu. E. Vilde. b. üks lausetest on eitav. Töö oli raske ja me ei suutnud seda lõpetada. *Kuid kõrges ruumis valitses pilkane pimedus ja ta ei näinud midagi. A. Jakobson. *Isa polnud suutnud mingeid tagavarasid maha jätta ja ema teenistus oli üksi väikene. R. Roht. c. hrv mõlemad laused on eitavad (tänapäeval harilikum ega). *Aga ta ei tundnud ühtki oma lemmikkirjanikku isiklikult ja polnud tal ka kunagi juhust kirjanikkude tutvuskonda sattuda. J. Vahtra.
3. lauset alustades seob selle eelmise lause v. pikema kontekstiga. *Söödi. Ja joodi natuke veel. Ja siis oli õige hea olla. P. Viiding. *Vahimees ühes kupjaga ruttasid lahkujatele järele. Ja läbiotsimisel leiti näpatud kraam Miika vankrist.. A. Jakobson. || ütlust sissejuhatav sõna, mis võiks ka ära jääda. Ja kui ütlesingi nii, mis siis? Ja mis selles halba on, kui me koos läheme? *„Tulin alles.” – „Ja kuidas te ennast tunnete, mis tervis teeb?” E. Krusten.
4. arvu ja määra märkimisel seob suuremat ja väiksemat koostisosa. Kaks ja pool tonni. Laps oli kolme ja poole aastane. Ligi neli ja pool tuhat kilomeetrit. Tund ja veerand. 25 krooni (ja) 30 senti. See vältas neli kuud (ja) üheksa päeva. Kell kaks ja viis minutit. Kaheksa (ja) kolm neljandikku. Mõisteti üheks aastaks (ja) kolmeks kuuks vangi. | (stiilivõttena liitarvsõnades). *Vanema venna Juhani iga on kakskümmend ja viis aastat.. F. Tuglas (tlk).
5. seob teat. määral vastandavalt lauseosi v. lauseid (täh. lähedane vastandavatele sidesõnadele aga, kuid, ent). Süüdi on tema ja mitte sina. Siit saadik ja mitte enam! Olukord oli raske, ja ometi mitte lootusetu. See on tühine seik ja ometi oluline. Leiba oli vähe, ja sellegi vähese jagas ta teistele. Ma ei usaldaks sinna üksinda minna, ja ega temagi seda vist tee. *Ma otsisin sealt midagi ja ei leidnud. O. Münther. *Puudri ja odekolonni lõhn lõi mulle ninasse ja täna ei olnud see sugugi mulle meelepärane. M. Metsanurk.

jaaadv
(hrl. vähem kategooriline) jah. Jaa, tuleksin meeleldi. Jaa, see juba on midagi. „Jaa!” vastasid õpilased kooris. Oh jaa 'muidugi'. Ah jaa 'ah jah (väljendab ootamatut meenumist)'. *Jaa, aga ta peab olema ettevaatlikum oma sõnadega. O. Luts.

jaa14› ‹s
„jaa”-sõna; jaatav, positiivne otsus. Kas ei või jaa! Jää nõusse, ütle ometi jaa! Vastas kindla jaa-ga.

jaahinterj

1. väljendab kahtlust, uskumatust, halvustust vms. Jaah, tema ka midagi teeb! *Jaah – nii haige on nüüd teine? K. Rutoff.
2. jaa-ah. *Vaata, kus oli ikka mees: kaheteistkümne punanaha vastu võitles üksipäini. Jaah... O. Luts.

jaal-a 23› ‹s
jaala

jaam-a 23› ‹s

1. raudteejaam. Rong saabub jaama, seisab jaamas, väljub jaamast. Järgmine jaam on Tapa. Rong sõitis jaamast peatumata mööda. || jaamahoone. *Jaama suur eesruum oli tulvil reisijaist, kes ootasid rongide väljumist. P. Vallak. ||hrl. liitsõna järelosanamingi muu liiklusvahendi siht- ja väljumiskoht v. peatuskoht, näit. bussijaam
▷ Liitsõnad: kauba|jaam, lõpp|jaam, lähte|jaam, metroo|jaam, piiri|jaam, raudtee|jaam, siht|jaam, sõlm|jaam, teivas|jaam, vahejaam; bussi|jaam, lennu|jaam, postijaam.
2. (millegagi) teatavat piirkonda v. tegevusala teenindav v. uurimistööga tegelev spetsiaalne asutus; teat. otstarbega tehniliste seadmete kompleks. Noorte naturalistide jaam. Kunstliku seemenduse jaam. *..vahepeal oli keegi raadiokubrikus sattunud mingile Lääne-Saksamaa jaamale ja see jaam saatis muusikat. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: ala|jaam, arvutus|jaam, automaat|jaam, bensiini|jaam, elektri|jaam, haude|jaam, ilma|jaam, jõu|jaam, katse|jaam, kauge|jaam, kesk|jaam, kiirabi|jaam, koore|jaam, limnoloogia|jaam, linnukasvatus|jaam, maaparandus|jaam, meteoroloogia|jaam, orbitaal|jaam, ornitoloogia|jaam, pumba|jaam, pääste|jaam, raadio|jaam, raadiolokatsiooni|jaam, remondi|jaam, saate|jaam, seismoloogia|jaam, sordiaretus|jaam, taimekaitse|jaam, traktori|jaam, vastuvõtu|jaam, veepuhastus|jaam, vetelpääste|jaam, ülekandejaam.

jaan-i 21› ‹s
kõnek jaanipäev. Nädal, päev enne jaani. Enne jaani palu vihma, pärast jaani talu vihma! *Ja ta [= põud] kestis terveni seitse nädalat: jaanist rukkimaarjani. F. Tuglas.

jada7› ‹s

1. rida. Neli jada võrkusid on meres. *..ja silmapiiril tulukeste jada / lööb võbisema nukrais külades. A. Sang (tlk). *Kaugemale ta ette ei mõelnud, küti elu oli juhuste katkematu jada.. N. Baturin.
▷ Liitsõnad: võrgu|jada, õngejada.
2. murd peenar. *Robi juuris noori mändisid ühes aia nurgas, kuhu pidid tulema mõned jadad hilise aedvilja jaoks. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: adrujada.
3. mat naturaalarvude hulgal määratud funktsioon; järjestatud elementide hulk. Aritmeetiline, geomeetriline jada.
▷ Liitsõnad: arvu|jada, funktsionaaljada.

jaeadv
maj jaoti, väiksemas koguses, tükiviisi; ant. hulgi. Kaupa müüdi jae ning hulgi.

jagujao 27› ‹s

1. (jaotatud v. jagatud) osa millestki v. kelledestki. a. (üldiselt). Suurem jagu heina on juba tehtud. Juurviljaaiast on väike jagu maasikate all. Üks jagu tüdrukuid läks ujuma, teised jäid kaldale peesitama. Perekonna hauaplats on surnuaia uues jaos. Õlgkatust ehitati jagude kaupa. Skandinaavlased on suuremalt jaolt pikka kasvu. Istuti enamalt jaolt vaikides. b. (antav v. saadav) osa; annus, portsjon; norm. Sõi oma jao ära ja küsis lisagi. Jättis laste jao leiba kappi. Söödajagamiskonveierilt tuleb igale loomale tema jagu. Ega sa ilma jää, annan sulle omast jaost. Kümnik hakkas kraavikaevajatele jagusid välja mõõtma. Võtke julgesti, nüüd on jao aeg! Sai oma jao (näit. tõrelda, pahandada, peksa). c. kõnek (osutab kellelegi kuulumist). See pall on vist Marju jagu. Esimesed saapad, mis on päriselt tema enda jagu. Räägitakse, et Anna laps on Mihkli jagu 'Mihkel on lapse isa'. d. van kindla suurusega osa (koos järgarvuga märgib murdarvu). Kolm jagu aasta(s)t on meri jääs, üks jagu jäävaba. Heinateost sai peremees kaks jagu, saunik ühe jao. Sega kaks jagu vett ja kolm jagu viina. Neljanda jao ruumi võttis ahi ära. *..linnast [on] kolmas jagu hinda rohkem lubatud, kui mõis seda võib anda. Jak. Liiv. *..kolmas, neljas või ka viies jagu põldu iga aasta lina alla läheb. C. R. Jakobson.
▷ Liitsõnad: linna|jagu, maailmajagu.
2. mingi struktuuri koostisosa. a. raamatu v. filmi alaosa, jaotis. Romaani I osa koosnes kahest peatükkideks liigendatud jaost. „Sõda ja rahu” on film neljas jaos. b. sõj kõige madalam, 6-12 sõjaväelasest koosnev taktikaline allüksus. *Piki magistraalkraavi kallast viis ta oma jao edasi, nad pidid koos rühma teiste jagudega jõudma rannamaantee joonele.. J. Peegel. c. van kooliklass v. selle alajaotis. Kreiskooli ülem jagu e. sekunda. *..selle ettevalmistusega võis ta pääseda ainult kihelkonnakooli või siis linnakooli esimese klassi teise jakku.. J. Semper.
▷ Liitsõnad: jalaväe|jagu, laskur|jagu, luure|jagu, sapööri|jagu, sidejagu.
3. hulk, määr. a. (üldiselt). Vilja on veel hea jagu koristada. Igal inimesel peab olema paras jagu auahnust. *..püstiseisjaidki jätkus kiriku istmeteta uksepoolde veel maailmatu jagu. J. Kross. | üks jagu, üksjagu; kõnek teat. määral, küllaltki palju. Üks jagu loll lugu. *..ühtekokku sai vedusid kohe üks jagu. H. Lehiste. b. (hrl. koos mõõtu v. hulka märkivate sõnadega:) määr v. hulk, mille võrra midagi kas on olemas, jääb üle v. puudu. Kaalus ostjale naela jao liha. Pange põhjas on vahest liitri jagu vett. Paadi parras oli paari vaksa jagu veest väljas. Kaevamisega jõuti ainult mõne meetri jagu edasi. Käia jääb veel kilomeetri jagu. Väljasõit lükkus tunni jao edasi. Paari tänava jagu tuleb jalgsi minna. Tõusis edetabelis koha jao ülespoole. Kui ühed lahkusid, jäi teistele seda jagu lahedamalt ruumi. Lapse kingad peavad olema kasvamise jagu suuremad. Tal on habet ainult udukarva jagu. Ripsmed on juustest varjundi jagu tumedamad. Juuksekarva jagu jäi puudu. On temast pea jagu, pea jao pikem, lühem. On teadmistelt kõigist pea jagu, pea jao 'tublisti, tunduvalt' üle. c. määr v. hulk, mis millessegi läheb, millekski kulub, millekski vajalik on. Paari sao jagu loogu jäi vihma kätte. Eterniiti on ainult elumaja katuse jagu. Luuletusi on tal kogunenud juba raamatu jagu. Lõhub nädala jao puid valmis. Toiduaineid anti laost välja päeva jagu korraga. Kas said une jao juba täis? *..Elli võis üsna rahulikult edasi nutta, kuni jagu täis. A. H. Tammsaare.
4. kõnek liik, laad, sort. Paksemat, õhemat jagu riie. Korjas nõidumiseks seitset jagu rohtusid. Külvas segamini mitmest jaost seemneid. Tal on kõik lapsed ühte jagu, puha tüdrukud. Mõni jagu inimesi armastab kiuselda. *Peegelsepad on vabrikus nooremat jagu keskealised mehed. J. Kross. *Leenardile meeldib tema tõmmu näojume.. ja töö juures alati paljad prisket jagu käsivarred. H. Kiik. || (aja määratlustes). On veel eilset jagu purjus. Hommikust jagu ööd hakkas sadama. See oli vist sügisest jagu talve.

jagu saama

1. (millestki v. kellestki) võitu saama, millestki üle saama. Vastasest jagu saama. Sai endast jagu. Raskustest, ülesannetest, tööst jagu saama. Sai haigusest jagu. Tulest saadi kiiresti jagu. Hambad ei saanud enam leivakoorukesest jagu. Hommikul oli tal raske unest jagu saada.
2. aru saama, taipama. *„Poeg, minu vana pea ei saa hästi sinu asjust jagu,” rääkis isa .. A. H. Tammsaare.

[kedagi] pea jagu lühemaks tegema vt pea

jahadv

1. jaatussõna, mida kasutatakse nõusolekut, kinnitust väljendavas vastuses; ant. ei. Kas tuled? – Jah tulen. Kas see on sinu oma? – Jah. „Jah!” vastas mu koputusele räme mehehääl. *„Kas sul ka tütar on?” – „Jah, ka minul on tütar,” vastas Eduard. E. Krusten.
2. kasutatakse mingi väite kinnitamisel, rõhutamisel; küll, tõepoolest. Sina jah! Seda oli kuulda jah. On jah ilus tüdruk. Oleme jah uhked. Eks ta ole õigus jah. Oled jah könn! See töö tuleb jah hommepäev ära teha. Ah jah (väljendab ootamatut meenumist). *Kirju ja korraldusi – jah, neid tuleb meile linnast mehemoodi. R. Vaidlo. || (eituse kinnitusena). *„Ei ole jah, ei ole taevast ega põrgut, ja manalat ka ei ole,” ütles Eedi endiselt. E. Krusten. *„Ei saa jah,” on Jaak nõus. A. Gailit.
3. kasutatakse küsilauses. a. (jaatavat vastust eeldades:) eks. Solvusid, jah? *Millega tegeleb su armas abikaasa? Arhitekt, jah? A. Liives. b. (kaasvestlejat ergutades). *„Tulin [välja kõndima], et mõtelda.” – „Jah?” Ma ei pruugigi rohkem peale käia, Pinna tahab ise rääkida asjadest, mis tal südame peal. L. Promet.
4. kasutatakse kahtluse, uskumatuse v. rahulolematuse väljendamisel. Kuulab ta sul, jah, sõna küll! Võtab ta sul, jah, õppust! *„Ussid käes?” oli Hendriku esimene küsimus. „Jah, ei tea kust,” torises Peeter. A. Tigane.

jahs
„jah”-sõna. Kas ei või jah? Ühmas vastuseks „jah”.

jahe-da 2› ‹adj

1. külmavõitu, veidi vilu. Jahe õhk, ilm, kliima. Jahe hommik, õhtu. Jahe tuul, vesi. Tänavune suvi on üsna jahe. Jahe tuba, ruum. Kivihoones on suvel meeldivalt jahe. Andke mulle midagi jahedat juua. Alles õhtu eel läks veidi jahedamaks. Niiske muld tundus palja jala all jahe. Lähme tuppa, õues hakkab jahe! Ega sul jahe ei ole? *Kaua konutanud, jahedaks läinud loom [= hobune] tõmbas selja küüru, ning et sooja saada, pistis hoogsalt traavima. R. Sirge.
2. piltl ükskõikne, mittesüdamlik. Jahedad sõnad, suhted. Jahe tervitus. Jahe asjalikkus, korrektsus, viisakus. Jumalagajätt, vastuvõtt kujunes oodatust jahedamaks. Daami näoilme oli põlglikult jahe. Kirja jahe toon. Oli oma sõpradegi vastu jahedaks muutunud. *Nende vaade on selge, veri jahe ja meel kaine. A. Kitzberg.

jah ja aamen vt aamen

jahm-u 21› ‹s
jahmatus, ehmatus, kohkumus. Hetkeline jahm. Hakkab esialgsest jahmust toibuma. *Madli pilk on täis hirmu ning jahmu. M. Raud.

jaht1jahi 21› ‹s

1. ulukite jälitamine ja püüdmine v. surmamine saagi saamiseks v. kahjulike isendite hävitamiseks, jahipidamine, küttimine. Jahil käima. Jahile minema. Jahil olema. Kütt pidas jahti oravatele ja rebastele. Hea saagiga tuldi õhtul jahilt koju. Kass peab hiirtele jahti. *Jah, aga kui koerad on jahil, tuleb hunt hoovi. A. Mälk. || (inimeste kohta). Snaiperid pidasid jahti vaenlase vaatlejatele. *Igal pool peeti jahti surmahirmul jooksvate inimeste peale. E. Vilde. || tagaajamine. *Kambris algas jaht mööda sängi- ja lauaaluseid, kuni koer kargas tagakambris lauale.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: aju|jaht, hiilimis|jaht, otsi|jaht, peibutus|jaht, varitsusjaht; hundi|jaht, hülge|jaht, jänese|jaht, karu|jaht, linnu|jaht, lõvi|jaht, metsise|jaht, pardi|jaht, põdra|jaht, rebase|jaht, tedrejaht; nõia|jaht, vargajaht; klaperjaht.
2. piltl aktiivne tegutsemine mingi eesmärgi saavutamiseks, millegi kättevõitmiseks. On uute tutvuste jahil. Algas jaht dollaritele, haljale oksale pääsemiseks. Jaht rikkuse, kuulsuse järele. Ajakirjanik oli uudiste jahil. *Mõtlesin, et nüüd on Jaanike vist päris lolliks läinud ja hakkab kõigi seelikukandjate peale jahti pidama. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: armu|jaht, kasumi|jaht, kulla|jaht, kuulsuse|jaht, leiva|jaht, mammona|jaht, medali|jaht, poisi|jaht, raha|jaht, uudise|jaht, õnnejaht.
3. kõnek sekeldus, jändamine, tüli, tegemine. *..jälle puselnud on väänkael Punik.. / Küll on alles sunnikuga jahti! E. Vetemaa. *Oli mul tõesti vaja kogu seda põgenemise jahti ette võtta? H. Sergo.

jaht2jahi 21› ‹s
mer väike laev, hrl. ühemastiline purjekas sportimiseks v. lõbureisideks, jahtlaev. Läksid jahiga, jahil lõbusõitu tegema. Üheliste jahtide võistlus vahepeatuseta ümber maailma purjetamises.
▷ Liitsõnad: kaugsõidu|jaht, kiil|jaht, luksus|jaht, mootor|jaht, purje|jaht, võistlusjaht.

jahu11› ‹s

1. jahvatatud teravili. Pehme, sõre, peen, jäme jahu. Ilus valge jahu. Kõrgema sordi jahu. Jahu jämedus, toiteväärtus. Jahust küpsetatakse leiba ja saia. Vili jahvatatakse veskis jahuks. Jahu(d) on koitanud. Kaks kõva kivi ei tee head jahu.
▷ Liitsõnad: herne|jahu, kaera|jahu, linnase|jahu, maisi|jahu, nisu|jahu, odra|jahu, rukki|jahu, segaviljajahu; kama|jahu, kile|jahu, leiva|jahu, pannkoogi|jahu, pliini|jahu, saia|jahu, sepikujahu; looma|jahu, söödajahu; kroov|jahu, liht|jahu, püüli|jahu, ülesõelajahu.
2. mingi muu jahvatatud v. muidu pulbritaoline aine. Sammal hõõruti peeneks jahuks. *Ainult mõni ümmarguseks kulunud lubjakivikene, hall räni, jahuks hõõrutud kruus. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: fosforiidi|jahu, heina|jahu, kala|jahu, kartuli|jahu, kondi|jahu, kriidi|jahu, lubja|jahu, maisi|jahu, puidujahu.

jakk1jaki 21› ‹s
eest lahti käiv ülakeha kattev varrukatega pealisrõivas, tänapäeval hrl. naistel. Villane, kootud, karusnahkne, paks, õhuke jakk. Jaki krae, hõlmad. Vabalt langev, kehasse töödeldud, pikk, lühike jakk. Jakk on paras, kitsas, liiga avar, lai. Tüdruk pani, tõmbas jaki selga, võttis jaki seljast, tegi jaki nööbid lahti. Jaki all oli valge pluus. Kostüüm koosneb harilikult jakist ja seelikust. Mõned naised olid mantliga, mõned jakiga. 19. sajandi lõpul hakkasid naised kandma sitsist jakke.
▷ Liitsõnad: boolero|jakk, kimono|jakk, kostüümi|jakk, laste|jakk, naiste|jakk, pidžaama|jakk, samet|jakk, siid|jakk, suusa|jakk, talvejakk.

jakk2jaki 21› ‹s
külgedelt alla rippuva pika karvaga Sise-Aasia veis (Bos mutus)
▷ Liitsõnad: kodu|jakk, ulukjakk.

jako6› ‹s
zool hallpapagoi

jaks-u 21› ‹s
suutlikkus, (kehaline) jõud. Vähe, palju jaksu. Jaksu on tal kahe eest, tublisti. Jaks käib veel tööst üle, on veel jaksu tööd teha. Lihastest, kätest, liikmetest kadus jaks. Tõusmiseks puudus jalgades jaks. Jaks on otsas, nõrk, hakkab lõppema. Pole enam endist jaksu, jaksust tuleb puudu. Tervis kehv, jaks vähene. Liha annab kehale jaksu. Sport annab ka tööks jaksu. Jaks tuleb tagasi. Häälel oli jaksu ja jõudu. Karu möirgas, mis jaks kandis. Soovime juubilarile tervist ja jaksu! || jõukus, majanduslik suutlikkus. Oleks ehk poega koolitatudki, aga polnud jaksu. *Nii tehtigi otsuseks, et iga vanem paneb hõbedat ja kalleid ehteid palju jaks kannab.. V. Beekman.

jalaadv
jalgsi, liiklusvahendit kasutamata. Jala käima, kõmpima, liikuma, sammuma. Hakkasin jaamast jala astuma. Läks jala Tartust Tallinna. Ei läinudki jala, vaid ratsa. Mina jala, tema autoga. Küüdimeest vastas polnud, tuli jala vehkida. Kümme kilomeetrit jala minna. Sinna ei saagi teistmoodi kui jala.

(koht,) kus keiser jala käib vt keiser

jalgjala pl. gen jalgade e. koos postpositsiooniga kajalge 23› ‹s

1. inimese v. ahvi alajäse; linnu tagajäse; paljudel loomadel, putukatel jm. üldse jäse v. kulgemiselund; ka labajalg, (taga)käpp. a. (inimese kohta). Parem, vasak jalg. Pikad, sirged, saledad, sihvakad jalad. Lühikesed, jämedad, kõverad jalad. Suur, väike, kitsas, lai jalg. Kiired, kärmed, väledad, nobedad jalad. Haiged, terved jalad. Metsavahil peavad head jalad olema. Jalad on väsinud, kanged, paistes, rasked kui tina. Jalad on rangis. Jalg on lääpas. Jalad mustad kui sea sõrad, külmad kui konnal, punased kui kurel. Jalad on kuresaapais 'külmast ja tuulest lõhenenud nahaga ja punased'. Jalad pikad kui koodid. Jalad nagu pakud, sambad. Jalad ei tõuse enam, käivad väsimusest risti. Jalad valutavad, tuikavad, pakitsevad, surisevad. Jalg, jalad on pikast istumisest (ära) surnud. Jalad ei kuula sõna, ei käi, ei kanna, on (põlvist) nõrgad, pehmed, vedelad, väsinud, nagu vatist. Jalg, jalad on vanadusest töntsiks jäänud. Sul on noored jalad; sa noorem, jalg kergem. Jalad käivad kui värtnad. Jookseb, nii et jalad käivad kuklasse. Jalad läksid, kadusid alt ja matsatasin täies pikkuses jääle. Lähen, kuhu jalad viivad 'eesmärgita, ükskõik kuhu'. Istub, jalad koos, ristis, jalg üle põlve. Laskis jalad üle koormaääre rippu. Jalgu tõstma, siputama, püsti ajama. Jalgu puhkama, sirutama. Jalgu puhastama, pühkima. Hirm võttis jalad nõrgaks. Ajab jalad harki, laiali. Seisab, jalad harkis, koos. Poisid püüdsid maadeldes teineteisele jalga taha panna. Lõin jala vastu kivi. Jalg vääratas. Nikastas, väänas, murdis jala. Jalg pandi kipsi, lahasesse, on kipsis, lahases. Lonkab üht jalga, on ühest jalast lombakas. Kooditab, kõlgutab jalgu. Lõi jalga vastu maad, trampis jalgu. Vahetas seistes jalga. Vaheta jalga, sul on vale jalg! (marssimisel). Astub õiget, vale jalga. Astuvad jalutades ühte jalga. Pole ruumi jalgagi maha panna. Lippab, nagu oleks sada paari jalgu all. See jää veel jalga ei kanna. Jookse või jalad rakku. Pani jala ukse vahele. Viskas ühe jala üle teise. Saapad ei ole jala järgi, hõõruvad, vaevavad jalga. Kass mehkeldas perenaise jalgade ümber. Pall veeres tal kahe jala vahelt, jalgade vahelt läbi. Jalgu kinni panema, lahti võtma. Panen, tõmban kingad, saapad, püksid jalga. Kas proovisid neid kingi jalga? Ära mine palja jalu, pista, torka midagi jala otsa! Mul lõi kramp jalga, jalgu. Sukad ja saapad on jalas. Võttis sokid, kingad jalast. Poiss astus naela jalga. Tal on jooksva jalus, jalgades. Jüri võttis Antsul jalust kinni. Jooksis lapse jalust maha. Lõi teise jalust vigaseks. Taat on hommikuti jalust kange. Jalale võtt! (püssi asendit määrav käsklus). Jalule tõusma, hüppama, kargama. Vanake ajas, upitas end pikkamisi jalule. Aitas kukkunu jalgadele. Haige läks omal jalal autosse. Joobnu taarus jalgadel. Olin nii väsinud, et vaevu püsisin jalul. Istekohta polnud, tuli kogu aeg jala peal 'püsti' olla. Tõttas kärmel jalal 'kiiresti' käsku täitma. Tammub ühelt jalalt teisele, jalalt jalale. Mees kukkus jala pealt 'püsti olekust' kokku ja oligi surnud. Ants lõi Jukut jalaga, andis Jukule jalaga. Tee on niisugune, et kuiva jalaga, kuivi jalu läbi ei pääse. Ärge kandke, tassige, tooge jalgadega pori tuppa! Nii pime, et ei näe jala ette(gi). Vanake astus nõrkevi, vankuvi, värisevi jalu oma teed. Poiss lippas tulisi jalu 'väga kiiresti joostes' kodu poole. Valel on lühikesed jalad. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Kui pead ei ole, siis peab jalgu olema. *Ma juba astusin Kõrele jala peale, et pidagu pool suud kinni. O. Luts. b. (loomade kohta). Lehma, pardi, konna, putuka jalad. Esimesed, tagumised jalad. Kõrge jalaga lehm, hobune. Madala jalaga koer. Hobuse jalad pandi kammitsasse. Poegadega kanale oli pael jalga pandud. Hobune püherdas, jalad taeva poole, vastu taevast. Kits ajas, lõi jalad vastu ega lasknud ennast paigalt liigutada. Koer tõmbas saba jalg(ad)e vahele. Põrsas läks kõigi nelja jalaga moldi. Jalga! (käsklus hobusele jala tõstmiseks). Hobune hoiab (üht) jalga. Hobused magavad jala peal 'seistes'. Lehm jäi jalust ära. Sälg pillub joostes jalgu. Koer käis naabrite ukse ees jalga tõstmas 'pissil'. Kass kukub alati jalgade peale. Rebane teeskles surnut, jalad sirevil. Lehm lõi jalaga lüpsiku ümber. *Aluspinnal roomab labatigu oma lameda lihaserikka jala abil. J. Piiper.
▷ Liitsõnad: hoo|jalg, komp|jalg, kraap|jalg, kunst|jalg, könt|jalg, laba|jalg, lamp|jalg, masa|jalg, nõja|jalg, puu|jalg, pänt|jalg, päta|jalg, rang|jalg, tugi|jalg, tõukejalg; ees|jalg, haard|jalg, istu|jalg, jooksu|jalg, kõnni|jalg, roni|jalg, sibli|jalg, taga|jalg, ujujalg; kaheksajalg vrd värsijalg vrd käsk|jalg, vrd üksjalg.
2. alumine kandev v. toetav osa. a. (esemel, moodustisel vms.). Laua jalg. Peenikeste kõverate jalgadega tool. Jõulukuuse puust, metallist jalg. Kerilaua, lambi jalg. Vokil on kolm jalga. Jalaga õmblusmasin. Tšello on varustatud teravaotsalise jalaga. Lihaastja toetub kolmele madalale jalale. Trükitüübi jalg. Jalaga kauss, vaas, joogiklaas. Ausamba, monumendi, obeliski jalg. Väikesed majakesed viinamäe jalal. Seene maapealne osa koosneb jalast ja kübarast. *..kui Toompea kantsi kõrgelt jalalt / ma esmakorda nägin merd. J. Sütiste. *Ka siis, kui .. oma vili jalal pudiseb, ei tohi seda hingamisepäeval koristada.. J. Peegel. b. (abstraktsemalt:) alus, põhi; sellest tulenev seisund, olukord. On oma elu seadnud heale, kindlale, tugevale jalale. Elab jõukal, kindlal jalal. Ta on naabritega heal, sõbralikul, halval jalal. Meie suhted peaksid paremal jalal olema kui seni. Oota, kuni majapidamise kindlamale jalale saan. *Minu äi ei ela sugugi nii suurel jalal. E. Vilde. *Mõisnikku oleme orjanud siin ja vabale jalale oleme tõusnud siin. Mart Kalda.
▷ Liitsõnad: korstna|jalg, mäejalg; kolm|jalg, küünla|jalg, pukk|jalg, tulejalg vrd hakkjalg vrd kangas|jalg, vrd raejalad.
3.liitsõna järelosana(esineb taimenimetustes)
▷ Liitsõnad: hani|jalg, kilp|jalg, kuusk|jalg, maa|jalg, põis|jalg, raun|jalg, sõna|jalg, varesjalg.
4. endisaegne pikkusmõõt, umbes 30 cm. 6 jalga pikk. 1 jalg = 12 tolli.
▷ Liitsõnad: kant|jalg, ruutjalg.
5. van joogipoolis, alkohoolne jook. *Vana Jaak tuli.. toast pudeliga ja pakkus enne meile, siis poistele pühade jalga. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: pulma|jalg, titejalg.

jalad ees
surnuna. *Ei läinud Alajõelt enne, kui viidi, jalad ees. H. Sergo.

jalad kõhu alt välja
jookse, käi kiiresti. Ruttu, ruttu, jalad kõhu alt välja!

jalaga segada
väga palju, külluses. Raha on neil jalaga segada. Poisil oli pruute jalaga segada.

jalg(ad)e ette, jalg(ad)e ees
täielikku käsutusse v. võimu alla; täielikus käsutuses v. võimu all. Panen su jalgade ette kõik, mis mul on. Kogu maailm on su jalgade ees.

jalgadele tuld ~ valu andma vt tuli vt valu [1]

jalga ette ~ taha panema
(salaja) kellelegi halba tegema. *Selle asemel, et [poliitilisele] vastasele salaja jalga taha panna, tormab ta otse tulle!? H. Raudsepp.

jalga keerutama
tantsima

jalga laskma
põgenema, ära jooksma, lahkuma, kaduma. Laseme jalga, kuni pole hilja. Kaks vangi olid jalga lasknud.

jalge alla tallama
hoolimatult, jõhkralt talitama, maha suruma, lämmatama. Rahva pühamad tunded tallati jalge alla.

jalg jala ette
aeglaselt, ruttamata (käimise kohta). Aega oli küllalt, läksime jalg jala ette.

jalgu alla saama, jalgu alla panema
(majanduslikult) järje peale, vajalikule tasemele, heasse olukorda jõudma v. viima; elujõuliseks muutuma v. muutma. Äri sai jalad alla. Uus ajakiri on jalad alla saanud. Jutt ei saanud kuidagi jalgu alla. Talule pandi jalad alla linakasvatusega.

jalgu alla tegema
(kedagi) kiiresti liikuma v. tegutsema sundima. *Miina tegi nüüd ruunale jalad alla, ning ruttu kaugenes maa nende ja mahajäänud sõjavälja vahel. E. Vilde.

jalgu alla võtma

1. jalule tõusma; omal jalal liikuma hakkama. Haige võttis juba jalad alla. Nälja tõttu ei suutnud loomad kevadel jalgu alla võtta.
2. jalgu alla saama. Elu hakkab jalgu alla võtma.

jalgu alt lööma
halba olukorda viima, olelusvõimalusi võtma. Vekslid lõid talul jalad alt. Lahmiv kriitika lõi noorel kirjanikul jalad alt.

jalgu järel(e) ~ taga vedama
(väsimuse tõttu) vaevaliselt kõndima. *Tea kus see Ott ööseti ringi kiiab [aeleb], päeval veab vaevalt jalgu järele.. A. H. Tammsaare.

jalgu seinale lööma ~ ajama ~ panema ~ viskama
logelema, laisklema hakkama. Lööme jalad seinale ning mängime härrat. *.. paneb jalad seinale ega liiguta terve nädal lillegi. L. Promet.

jalgu selga ~ kaenlasse võtma
liikuma, minema hakkama. Tuleb jälle jalad selga võtta ja minna. Pole muud kui jalad selga ja linna. *Võtku ruttu jalad kaenlasse ja mingu kohapakkuja jutule. O. Luts.

jalule aitama
majanduslikult heale v. paremale järjele aitama. Vanemad püüavad lapsi jalule aidata.

jalule ajama
liikvele, tegevusse ajama; ärkvele, üles ajama. Terve maja aeti jalule. Politsei aeti küll jalule, ent varast ei tabatud. Lapsed aeti hommikul vara jalule.

jalule seadma
(jälle) kehtima v. maksma panema. Tõde, õigust jalule seadma. Korda jalule seadma. Au jalule seadma.

jalul olema

1. liikvel, tegevuses olema; ärkvel, üleval olema. Askeldamist oli palju, terve päeva olime jalul. Juba varahommikul olime kõik jalul.
2. (haige paranemise kohta). Küll gripp läheb mööda, varsti oled jalul.
3. kehtimas. Linnas on kindel kord jälle jalul.

jalust rabama

1. halba olukorda viima, olelusvõimalusi võtma. *Pealegi, mis kasu oleks tema tööst, kui Köögertali pankrot rabaks ka Vesiroosi jalust. A. H. Tammsaare.
2. suurt üllatust v. ehmatust tekitama. Ta kavatses sõpra selle uudisega jalust rabada.

kahe jalaga maa peal vt maa

kahe ~ nelja jalaga
täiesti, jäägitult. Ta on praktiline inimene ning seisab kahe jalaga keset elu. Kord lonkab koolis lausa nelja jalaga.

kindlat pinda ~ põhja jalge alla saama, kindel pind ~ põhi jalge all vt pind [pinna] vt põhi [2]

kuidas ~ nagu ~ mis jalad võtavad ~ kannavad
nii kiiresti, kui jõuab (joosta). Tormasime, kuidas jalad võtsid.

käe-jala juures, käe-jala juurde vt käsi

käsi ja jalgu liigutama, (ei) kätt ega jalga liigutama vt käsi

käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma vt käsi

käte ja jalgadega vastu ajama ~ olema ~ sõdima vt käsi

maa läheb tuliseks ~ põleb jalg(ad)e all vt maa

mitu ~ kümme tuult jalg(ad)e all
ei tea, mis tulevik võib tuua, kuhu inimese viia. Noorel inimesel on veel kümme tuult jalge all.

[kuhugi] oma jalga tooma ~ tõstma ~ viima
kuhugi minema v. tulema. Mitte kunagi ei vii ma sellesse majasse oma jalga. Sai siia ka oma jalg tõstetud! Ta pole oma jalga enam meile toonud. Kes sinna talvel ikka oma jalga tõstab?

omale jalale, omile jalule
iseseisvaks, omale jõule toetuvaks

omal jalal, omil jalul
iseseisvalt, omaette. *.. Lesta pidavat abikaasa ja äiapapaga ühenduses omal jalal seisvaks ärimeheks hakkama. E. Vilde.

[kellelgi, millelgi] on jalad all

1. keegi on ärkvel, üleval v. liikvel, tegevuses. Mul ühes päikesega jalad all. Olin haige, nüüd juba paar päeva jalad all.
2. keegi on kiire liikuma. Kui piitsa nägi, siis olid märal küll jalad all.
3. keegi v. miski on jõukal v. heal järjel, vajalikul tasemel, heas olukorras. Algul oli raskusi, aga nüüd on ühistul jalad all. Õppimine algul ei edenenud, nüüd on jalad all.

[kellelgi] (on) käed-jalad tööd ~ tegemist ~ tööd-tegemist täis vt käsi

pahema ~ vasaku jalaga voodist välja astunud ~ tulnud vt voodi

pead-jalad koos vt pea

pinda jalg(ad)e alt kaotama, pind kaob jalg(ad)e alt vt pind [pinna]

pind kõigub jalg(ad)e all vt pind [pinna]

pole jalagagi ~ jalga(gi) [kuhugi] saanud
pole kunagi, üldse (kuskil) käinud. Vanatädi polnud jalagagi, jalga teatrisse saanud.

püksid (on) naise jalas, pükse naise jalga andma vt püks(id)

savist jalgadel
nõrgal alusel. Ettevõte seisab savist jalgadel.

teed jalge alla võtma, [kellelgi] on tee jalge all vt tee [1]

teise jala jaoks (võtma)
teist napsi võtma. Võtame teise jala jaoks ka!

tolmu (oma) jalgadelt raputama ~ pühkima vt tolm

[kellelegi] tuult jalg(ad)e alla tegema, [kellelgi] on tuul jalg(ad)e all vt tuul

ühe ~ teise jalaga hauas, üks jalg hauas, teine haua äärel, üks ~ teine jalg hauas vt haud

ühte jalga käima
teistega kooskõlas tegutsema. Ta pole kunagi teistega ühte jalga käinud, alati on ta tahtnud midagi omamoodi teha.

jama111› ‹s
kõnek
1. loba, mitteasjalik, mõttetu v. tõele mittevastav jutt; rumalus, totrus. Eitede jama. Tühi, mõttetu, totter jama. Ära aja jama (suust välja)! Kirjutab igasugust jama kokku. Küll võib inimesele jama pähe tulla. Seda filmi ei tasu vaadata, halearmas jama.
2. sekeldus, tüli; segadus, jant. Jäta jama, sa ju üksi ei jaksa! Õige jama alles algab. Jama kui palju! Tööl oli täna õpilastega igavene jama. *Küll on ikka jama selle klaasiga. Lihtne kaup, aga ei jätku. M. Kesamaa.

jama211› ‹s
murd ühendus-, liitekoht. Võrgu jama.

jamb-i 21› ‹s
kirj kahesilbiline värsijalg, kus esimene silp on lühike v. rõhutu, teine aga pikk v. rõhuline (‿—́)

jantjandi 21› ‹s

1. sekeldus, askeldus. Palju janti oli turba äraveoga: kuidagi ei saanud autot. Silla pärast igavene jant: jälle katki. Küll oli janti, enne kui asjad korda sain.
2. tembutus, naeruväärne tegu, rumal nali. Niisugust janti pole enne nähtud. Insener tegevat igavest janti: minevat nüüd hoopis maalriks. *Ajate rahva kokku ja nüüd hakkate välja ajama. Mis janti siin tehtakse? T. Braks.
3. (jämekoomiline) naljamäng, farss. Mängiti kerget, tühist, labast janti.

janu11› ‹s

1. vajadus juua. Kange, kibe, piinav, kõrvetav, pöörane janu. Mul on, hakkas janu. Janu vaevab, piinab. Janu tundma, kannatama. Soolane toit tekitab janu. Kustutas janu allikaveega. Jõin kaljast janu täis. Nälga ja janusse surema. Loomad on janus. Janus(t) kõrbev kurk. Olime näljast ja janust kurnatud, nõrkemas. Hakkasin suure januga jooma. Kel janu, sel jalad. *Peremees pakub õlut, aga mitte pudel pudeli järel kulistada, vaid piskuhaaval, januks. V. Lattik. | piltl. *Maa ägab janus.. V. Ridala.
▷ Liitsõnad: joogijanu.
2. ühe korraga, jooginõud suult võtmata joodav vedelik. Jõin hea janu kalja, õlut. Oli õllekannust juba paar janu joonud. *..jõi sealtsamast [= ämbrist] üle ääre pika, ahne janu. R. Sirge. *..[leivasuutäie peale] rüübati hea lonks, isegi janu vahutavat vedelat jumalavilja.. E. Särgava.
3. piltl iha, himu, igatsus, soov. Täitmata, kustumatu janu hariduse, kunsti, kultuuri, teaduse, muusika, ilu järele. Teadmiste omandamise janu. Temas oli kasvanud janu maavaikuse järele. Lahusolek oli vaid suurendanud janu teineteise järele.
▷ Liitsõnad: elu|janu, haridus|janu, ilu|janu, kuulsus|janu, kõmu|janu, lugemis|janu, lõbu|janu, priiuse|janu, seiklus|janu, teadmis|janu, teadus|janu, tõe|janu, vere|janu, võidu|janu, võimu|janu, õppimisjanu.

jaoladv
kohal, juures (selleks et millestki osa saada, osa võtta v. midagi teha). Kui ema aiast õunu tõi, olid lapsed nagu üks mees jaol. Naabrinaine oma pärimistega kohe jaol. Saad veidi tuult, ongi haigus jaol. Said vaevalt kaklema minna, juba politsei jaol. Nii kui toidu lauale unustad, on kass kohe jaol.

jaosadv
hrv millekski ette nähtud, arvel. *Te ju teate omast käest, kuidas kõik õhtud on jaos. O. Kool.

japs-i 21› ‹s
kõnek jaapanlane

jard-i 21› ‹s
pikkusühik Inglise mõõdustikus, 0,9144 m

jarl-i 21› ‹s
aj Vana-Skandinaavia ülik; kõrge võimukandja Norras ja Rootsis keskajal

jatk-u 21› ‹s
jätk. *Viimane piim ankrusta valati, / jõevettki jatkuks võeti.. Jak. Tamm.

jats-u 21› ‹s
kõnek džäss. *..kõnekeeles kohtab väga tihti ka rahvalikku hääldamist – jats.. V. Ojakäär.

jaur-u 21› ‹s
hrv jama, mõttetu jutt, jauramine. Joobnu jaur. *Kallata maha see hullustav vedelik täna? / Tõrjuda eemale soniva saatana jaur? J. Kärner.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur