[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 51 artiklit

jalgjala pl. gen jalgade e. koos postpositsiooniga kajalge 23› ‹s

1. inimese v. ahvi alajäse; linnu tagajäse; paljudel loomadel, putukatel jm. üldse jäse v. kulgemiselund; ka labajalg, (taga)käpp. a. (inimese kohta). Parem, vasak jalg. Pikad, sirged, saledad, sihvakad jalad. Lühikesed, jämedad, kõverad jalad. Suur, väike, kitsas, lai jalg. Kiired, kärmed, väledad, nobedad jalad. Haiged, terved jalad. Metsavahil peavad head jalad olema. Jalad on väsinud, kanged, paistes, rasked kui tina. Jalad on rangis. Jalg on lääpas. Jalad mustad kui sea sõrad, külmad kui konnal, punased kui kurel. Jalad on kuresaapais 'külmast ja tuulest lõhenenud nahaga ja punased'. Jalad pikad kui koodid. Jalad nagu pakud, sambad. Jalad ei tõuse enam, käivad väsimusest risti. Jalad valutavad, tuikavad, pakitsevad, surisevad. Jalg, jalad on pikast istumisest (ära) surnud. Jalad ei kuula sõna, ei käi, ei kanna, on (põlvist) nõrgad, pehmed, vedelad, väsinud, nagu vatist. Jalg, jalad on vanadusest töntsiks jäänud. Sul on noored jalad; sa noorem, jalg kergem. Jalad käivad kui värtnad. Jookseb, nii et jalad käivad kuklasse. Jalad läksid, kadusid alt ja matsatasin täies pikkuses jääle. Lähen, kuhu jalad viivad 'eesmärgita, ükskõik kuhu'. Istub, jalad koos, ristis, jalg üle põlve. Laskis jalad üle koormaääre rippu. Jalgu tõstma, siputama, püsti ajama. Jalgu puhkama, sirutama. Jalgu puhastama, pühkima. Hirm võttis jalad nõrgaks. Ajab jalad harki, laiali. Seisab, jalad harkis, koos. Poisid püüdsid maadeldes teineteisele jalga taha panna. Lõin jala vastu kivi. Jalg vääratas. Nikastas, väänas, murdis jala. Jalg pandi kipsi, lahasesse, on kipsis, lahases. Lonkab üht jalga, on ühest jalast lombakas. Kooditab, kõlgutab jalgu. Lõi jalga vastu maad, trampis jalgu. Vahetas seistes jalga. Vaheta jalga, sul on vale jalg! (marssimisel). Astub õiget, vale jalga. Astuvad jalutades ühte jalga. Pole ruumi jalgagi maha panna. Lippab, nagu oleks sada paari jalgu all. See jää veel jalga ei kanna. Jookse või jalad rakku. Pani jala ukse vahele. Viskas ühe jala üle teise. Saapad ei ole jala järgi, hõõruvad, vaevavad jalga. Kass mehkeldas perenaise jalgade ümber. Pall veeres tal kahe jala vahelt, jalgade vahelt läbi. Jalgu kinni panema, lahti võtma. Panen, tõmban kingad, saapad, püksid jalga. Kas proovisid neid kingi jalga? Ära mine palja jalu, pista, torka midagi jala otsa! Mul lõi kramp jalga, jalgu. Sukad ja saapad on jalas. Võttis sokid, kingad jalast. Poiss astus naela jalga. Tal on jooksva jalus, jalgades. Jüri võttis Antsul jalust kinni. Jooksis lapse jalust maha. Lõi teise jalust vigaseks. Taat on hommikuti jalust kange. Jalale võtt! (püssi asendit määrav käsklus). Jalule tõusma, hüppama, kargama. Vanake ajas, upitas end pikkamisi jalule. Aitas kukkunu jalgadele. Haige läks omal jalal autosse. Joobnu taarus jalgadel. Olin nii väsinud, et vaevu püsisin jalul. Istekohta polnud, tuli kogu aeg jala peal 'püsti' olla. Tõttas kärmel jalal 'kiiresti' käsku täitma. Tammub ühelt jalalt teisele, jalalt jalale. Mees kukkus jala pealt 'püsti olekust' kokku ja oligi surnud. Ants lõi Jukut jalaga, andis Jukule jalaga. Tee on niisugune, et kuiva jalaga, kuivi jalu läbi ei pääse. Ärge kandke, tassige, tooge jalgadega pori tuppa! Nii pime, et ei näe jala ette(gi). Vanake astus nõrkevi, vankuvi, värisevi jalu oma teed. Poiss lippas tulisi jalu 'väga kiiresti joostes' kodu poole. Valel on lühikesed jalad. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Kui pead ei ole, siis peab jalgu olema. *Ma juba astusin Kõrele jala peale, et pidagu pool suud kinni. O. Luts. b. (loomade kohta). Lehma, pardi, konna, putuka jalad. Esimesed, tagumised jalad. Kõrge jalaga lehm, hobune. Madala jalaga koer. Hobuse jalad pandi kammitsasse. Poegadega kanale oli pael jalga pandud. Hobune püherdas, jalad taeva poole, vastu taevast. Kits ajas, lõi jalad vastu ega lasknud ennast paigalt liigutada. Koer tõmbas saba jalg(ad)e vahele. Põrsas läks kõigi nelja jalaga moldi. Jalga! (käsklus hobusele jala tõstmiseks). Hobune hoiab (üht) jalga. Hobused magavad jala peal 'seistes'. Lehm jäi jalust ära. Sälg pillub joostes jalgu. Koer käis naabrite ukse ees jalga tõstmas 'pissil'. Kass kukub alati jalgade peale. Rebane teeskles surnut, jalad sirevil. Lehm lõi jalaga lüpsiku ümber. *Aluspinnal roomab labatigu oma lameda lihaserikka jala abil. J. Piiper.
▷ Liitsõnad: hoo|jalg, komp|jalg, kraap|jalg, kunst|jalg, könt|jalg, laba|jalg, lamp|jalg, masa|jalg, nõja|jalg, puu|jalg, pänt|jalg, päta|jalg, rang|jalg, tugi|jalg, tõukejalg; ees|jalg, haard|jalg, istu|jalg, jooksu|jalg, kõnni|jalg, roni|jalg, sibli|jalg, taga|jalg, ujujalg; kaheksajalg vrd värsijalg vrd käsk|jalg, vrd üksjalg.
2. alumine kandev v. toetav osa. a. (esemel, moodustisel vms.). Laua jalg. Peenikeste kõverate jalgadega tool. Jõulukuuse puust, metallist jalg. Kerilaua, lambi jalg. Vokil on kolm jalga. Jalaga õmblusmasin. Tšello on varustatud teravaotsalise jalaga. Lihaastja toetub kolmele madalale jalale. Trükitüübi jalg. Jalaga kauss, vaas, joogiklaas. Ausamba, monumendi, obeliski jalg. Väikesed majakesed viinamäe jalal. Seene maapealne osa koosneb jalast ja kübarast. *..kui Toompea kantsi kõrgelt jalalt / ma esmakorda nägin merd. J. Sütiste. *Ka siis, kui .. oma vili jalal pudiseb, ei tohi seda hingamisepäeval koristada.. J. Peegel. b. (abstraktsemalt:) alus, põhi; sellest tulenev seisund, olukord. On oma elu seadnud heale, kindlale, tugevale jalale. Elab jõukal, kindlal jalal. Ta on naabritega heal, sõbralikul, halval jalal. Meie suhted peaksid paremal jalal olema kui seni. Oota, kuni majapidamise kindlamale jalale saan. *Minu äi ei ela sugugi nii suurel jalal. E. Vilde. *Mõisnikku oleme orjanud siin ja vabale jalale oleme tõusnud siin. Mart Kalda.
▷ Liitsõnad: korstna|jalg, mäejalg; kolm|jalg, küünla|jalg, pukk|jalg, tulejalg vrd hakkjalg vrd kangas|jalg, vrd raejalad.
3.liitsõna järelosana(esineb taimenimetustes)
▷ Liitsõnad: hani|jalg, kilp|jalg, kuusk|jalg, maa|jalg, põis|jalg, raun|jalg, sõna|jalg, varesjalg.
4. endisaegne pikkusmõõt, umbes 30 cm. 6 jalga pikk. 1 jalg = 12 tolli.
▷ Liitsõnad: kant|jalg, ruutjalg.
5. van joogipoolis, alkohoolne jook. *Vana Jaak tuli.. toast pudeliga ja pakkus enne meile, siis poistele pühade jalga. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: pulma|jalg, titejalg.

jalad ees
surnuna. *Ei läinud Alajõelt enne, kui viidi, jalad ees. H. Sergo.

jalad kõhu alt välja
jookse, käi kiiresti. Ruttu, ruttu, jalad kõhu alt välja!

jalaga segada
väga palju, külluses. Raha on neil jalaga segada. Poisil oli pruute jalaga segada.

jalg(ad)e ette, jalg(ad)e ees
täielikku käsutusse v. võimu alla; täielikus käsutuses v. võimu all. Panen su jalgade ette kõik, mis mul on. Kogu maailm on su jalgade ees.

jalgadele tuld ~ valu andma vt tuli vt valu [1]

jalga ette ~ taha panema
(salaja) kellelegi halba tegema. *Selle asemel, et [poliitilisele] vastasele salaja jalga taha panna, tormab ta otse tulle!? H. Raudsepp.

jalga keerutama
tantsima

jalga laskma
põgenema, ära jooksma, lahkuma, kaduma. Laseme jalga, kuni pole hilja. Kaks vangi olid jalga lasknud.

jalge alla tallama
hoolimatult, jõhkralt talitama, maha suruma, lämmatama. Rahva pühamad tunded tallati jalge alla.

jalg jala ette
aeglaselt, ruttamata (käimise kohta). Aega oli küllalt, läksime jalg jala ette.

jalgu alla saama, jalgu alla panema
(majanduslikult) järje peale, vajalikule tasemele, heasse olukorda jõudma v. viima; elujõuliseks muutuma v. muutma. Äri sai jalad alla. Uus ajakiri on jalad alla saanud. Jutt ei saanud kuidagi jalgu alla. Talule pandi jalad alla linakasvatusega.

jalgu alla tegema
(kedagi) kiiresti liikuma v. tegutsema sundima. *Miina tegi nüüd ruunale jalad alla, ning ruttu kaugenes maa nende ja mahajäänud sõjavälja vahel. E. Vilde.

jalgu alla võtma

1. jalule tõusma; omal jalal liikuma hakkama. Haige võttis juba jalad alla. Nälja tõttu ei suutnud loomad kevadel jalgu alla võtta.
2. jalgu alla saama. Elu hakkab jalgu alla võtma.

jalgu alt lööma
halba olukorda viima, olelusvõimalusi võtma. Vekslid lõid talul jalad alt. Lahmiv kriitika lõi noorel kirjanikul jalad alt.

jalgu järel(e) ~ taga vedama
(väsimuse tõttu) vaevaliselt kõndima. *Tea kus see Ott ööseti ringi kiiab [aeleb], päeval veab vaevalt jalgu järele.. A. H. Tammsaare.

jalgu seinale lööma ~ ajama ~ panema ~ viskama
logelema, laisklema hakkama. Lööme jalad seinale ning mängime härrat. *.. paneb jalad seinale ega liiguta terve nädal lillegi. L. Promet.

jalgu selga ~ kaenlasse võtma
liikuma, minema hakkama. Tuleb jälle jalad selga võtta ja minna. Pole muud kui jalad selga ja linna. *Võtku ruttu jalad kaenlasse ja mingu kohapakkuja jutule. O. Luts.

jalule aitama
majanduslikult heale v. paremale järjele aitama. Vanemad püüavad lapsi jalule aidata.

jalule ajama
liikvele, tegevusse ajama; ärkvele, üles ajama. Terve maja aeti jalule. Politsei aeti küll jalule, ent varast ei tabatud. Lapsed aeti hommikul vara jalule.

jalule seadma
(jälle) kehtima v. maksma panema. Tõde, õigust jalule seadma. Korda jalule seadma. Au jalule seadma.

jalul olema

1. liikvel, tegevuses olema; ärkvel, üleval olema. Askeldamist oli palju, terve päeva olime jalul. Juba varahommikul olime kõik jalul.
2. (haige paranemise kohta). Küll gripp läheb mööda, varsti oled jalul.
3. kehtimas. Linnas on kindel kord jälle jalul.

jalust rabama

1. halba olukorda viima, olelusvõimalusi võtma. *Pealegi, mis kasu oleks tema tööst, kui Köögertali pankrot rabaks ka Vesiroosi jalust. A. H. Tammsaare.
2. suurt üllatust v. ehmatust tekitama. Ta kavatses sõpra selle uudisega jalust rabada.

kahe jalaga maa peal vt maa

kahe ~ nelja jalaga
täiesti, jäägitult. Ta on praktiline inimene ning seisab kahe jalaga keset elu. Kord lonkab koolis lausa nelja jalaga.

kindlat pinda ~ põhja jalge alla saama, kindel pind ~ põhi jalge all vt pind [pinna] vt põhi [2]

kuidas ~ nagu ~ mis jalad võtavad ~ kannavad
nii kiiresti, kui jõuab (joosta). Tormasime, kuidas jalad võtsid.

käe-jala juures, käe-jala juurde vt käsi

käsi ja jalgu liigutama, (ei) kätt ega jalga liigutama vt käsi

käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma vt käsi

käte ja jalgadega vastu ajama ~ olema ~ sõdima vt käsi

maa läheb tuliseks ~ põleb jalg(ad)e all vt maa

mitu ~ kümme tuult jalg(ad)e all
ei tea, mis tulevik võib tuua, kuhu inimese viia. Noorel inimesel on veel kümme tuult jalge all.

[kuhugi] oma jalga tooma ~ tõstma ~ viima
kuhugi minema v. tulema. Mitte kunagi ei vii ma sellesse majasse oma jalga. Sai siia ka oma jalg tõstetud! Ta pole oma jalga enam meile toonud. Kes sinna talvel ikka oma jalga tõstab?

omale jalale, omile jalule
iseseisvaks, omale jõule toetuvaks

omal jalal, omil jalul
iseseisvalt, omaette. *.. Lesta pidavat abikaasa ja äiapapaga ühenduses omal jalal seisvaks ärimeheks hakkama. E. Vilde.

[kellelgi, millelgi] on jalad all

1. keegi on ärkvel, üleval v. liikvel, tegevuses. Mul ühes päikesega jalad all. Olin haige, nüüd juba paar päeva jalad all.
2. keegi on kiire liikuma. Kui piitsa nägi, siis olid märal küll jalad all.
3. keegi v. miski on jõukal v. heal järjel, vajalikul tasemel, heas olukorras. Algul oli raskusi, aga nüüd on ühistul jalad all. Õppimine algul ei edenenud, nüüd on jalad all.

[kellelgi] (on) käed-jalad tööd ~ tegemist ~ tööd-tegemist täis vt käsi

pahema ~ vasaku jalaga voodist välja astunud ~ tulnud vt voodi

pead-jalad koos vt pea

pinda jalg(ad)e alt kaotama, pind kaob jalg(ad)e alt vt pind [pinna]

pind kõigub jalg(ad)e all vt pind [pinna]

pole jalagagi ~ jalga(gi) [kuhugi] saanud
pole kunagi, üldse (kuskil) käinud. Vanatädi polnud jalagagi, jalga teatrisse saanud.

püksid (on) naise jalas, pükse naise jalga andma vt püks(id)

savist jalgadel
nõrgal alusel. Ettevõte seisab savist jalgadel.

teed jalge alla võtma, [kellelgi] on tee jalge all vt tee [1]

teise jala jaoks (võtma)
teist napsi võtma. Võtame teise jala jaoks ka!

tolmu (oma) jalgadelt raputama ~ pühkima vt tolm

[kellelegi] tuult jalg(ad)e alla tegema, [kellelgi] on tuul jalg(ad)e all vt tuul

ühe ~ teise jalaga hauas, üks jalg hauas, teine haua äärel, üks ~ teine jalg hauas vt haud

ühte jalga käima
teistega kooskõlas tegutsema. Ta pole kunagi teistega ühte jalga käinud, alati on ta tahtnud midagi omamoodi teha.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur