[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

jalam ‹-i 2› ‹s›

1. geogr mäe, künka vms. nõlva alumine osa ja selle lähem ümbrus. Lasnamäe jalamil laiusid lagedad niidud. Künka jalamil asub väike maja. Andide jalamilt kaevandatakse salpeetrit.
2. samba, torni vm. ehitise alumine osa, alus. Mälestussamba jalamile asetati pärg. *Torni võis imetleda juba ta jalamil seistes ja alt üles vaadates. K. Korsen.