[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 32504 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

aabitsa|jünger
nlj aabitsa õppija. Esimese klassi aabitsajüngrid. *Ta oli tõesti paljudes igapäeva-asjades aabitsajünger, ja pealegi halb õppija. K. Ristikivi.

aadam-a, -at 2› ‹s
nlj (mehe, mõnikord ka üldse inimese kohta). Keelatud vilja ihaldavad ka tänapäeva eevatütred ja aadamad.

aadama|aegne
nlj igivana, ajast ja arust. Ta kannab mingisugust aadamaaegset kaabut. Tema suhtumine armastusse ning noortesse on lausa aadamaaegne.

aadama|ülikond
nlj alastiolek (mehe kohta). Aadamaülikonnas poisipõngerjad sulistasid lombis. Koorisime end aadamaülikonda ja läksime duši alla.

iidamast ja aadamast, aadamast ja iidamast, iidamast-aadamast vt iidam

aadeaate 18› ‹s
ülev, paleuslik juhtmõte v. idee. Vabaduse, võrdsuse, vendluse aade. Isamaa kasu oli tema ülim aade. Eluvõõrad aated. Vana professor elas oma aadete maailmas. *Siis noores hinges lõid leekima kõrged aated. Ma nägin uut ilma, lahtist maad ja laia väljavaadet, ning nägin vaba rahvast tõusvat. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: karskus|aade, rahuaade.

aaderdama37
ehit värvitud pinnale puidu mustrit andma. Aaderdatud vapikilbid, puitsambad. Uksed ja pingid aaderdati tumepruuniks. Aaderdatav aluspind.

aadli|konvent
aj maapäevi ettevalmistav rüütelkonna organ Liivi- ja Saaremaal

aadli|lipkond
aj ratsateenistuskohustuse alusel moodustatud väeosa 16.–18. saj. Rootsi riigis. Rootsiaegse Eesti- ja Liivimaa aadlilipkonnad.

aadli|mõis
aadlikule kuuluv (pärus)mõis. Peale aadlimõisate oli veel riigi-, kiriku- ja linnamõisaid.

aadli|tiitel
aadliseisuse mingisse kategooriasse kuulumist tähistav tiitel. Saksamaa aadlitiitlid olid prints, hertsog, vürst, krahv ja vabahärra (parun).

aadress-i 21› ‹s

1. sihtkohta (ning adressaati) osutav tekst postisaadetisel, telegrammil vms.; isiku elupaiga v. asutuse asukoha osutus. Halvasti loetav, puudulik aadress. Kodune, töökoha aadress. Sihtnumbrita (postiindeksita) aadress. Anna, jäta, ütle mulle oma aadress. Kuidas su aadress on? Olen koolivenna aadressi unustanud, ära kaotanud. Saatja aadressi ümbrikul polnud. Mul ei ole Jaani uut aadressi. Kas keegi teab Tallinna Kaubamaja aadressi? Korterinumber polnud aadressil õige. Saatke kiri aadressil Tallinn, Sakala 3. || piltl (kirjutise, teose, kriitika vms. objektist rääkides). Üldsõnaline ja aadressita kriitika. Arvustus õigel aadressil. Vaenlase aadressil sadas ähvardusi. Ülistustega võitja aadressil ei oldud kitsi. Kiitvaid sõnu öeldi tehase uudistoodangu aadressil.
▷ Liitsõnad: posti|aadress, telegrammiaadress.
2. info seadme, mälu pesa, võrgus oleva objekti vms. tähis
▷ Liitsõnad: meili|aadress, võrguaadress.
3. van (hrl. paljude allkirjadega pidulik) palve-, tänu-, märgukiri kõrgemale võimukandjale; auaadress. *Keisrile antud truualamliku aadressi teksti koostas Veske .. F. Tuglas.

aadri|laskja1› ‹s
(< tgn aadrit laskma) vt aader Eit oli kuulus kupupanija ja aadrilaskja.

aadri|laskmine-se 5 või -se 4› ‹s
(< tn aadrit laskma) vt aader. a. Aadrilaskmine on eriti tuntud rahvameditsiinist. b. piltl. *Summa peeti jupphaaval palgast kinni ja säärast piinarikast aadrilaskmist ei suutnud Sass unustada. O. Tooming.

aafriklane-se 5› ‹s
Aafrika päriselanik, harvemini Aafrika elanik üldse. Zimbabwe aafriklased ja valged.

a ja o
keegi v. miski kõige tähtsam v. kõige olulisem. Tema on igal pool a ja o. Ta räägib igal pool ainult oma tööst, see on talle a ja o.

aakrik-riku, -rikku 30› ‹s
haakrik. *Pealegi oli meri jälle uut aakrikku randa toonud: korkvesti, .. tohutu suure palgi ja jalakõrguse tühja vineerkasti .. A. Hint.

aam-i 21› ‹s

1. suur vaat. Viina, piiritust veeti aamidega mõisatest Riiga. Laskis aamist õlut.
▷ Liitsõnad: piiritus|aam, vee|aam, veini|aam, viina-|aam, õlleaam.
2. endisaegne vedelike, eriti veini ja viina mõõtühik, 140–160 liitrit. Riia, Tallinna aam.

aamenadv
kirikl palve, jutluse vms. lõppu tähistav kinnitussõna. „Aamen!” lõpetas õpetaja palve. *.. sest sinu päralt on riik, vägi ja au igavesti. Aamen. Piibel. || lõppu, lõplikku otsust vms. tähistav hüüatus. Mis siin enam vaielda, asi on otsustatud ja aamen! *Aamen, olgu sedaviisi; minult ei saa sina muud kui naise. J. Pärn.

jah ja aamen
(kasutatakse kellegi sõnade v. tegevuse kuuleka heakskiitmise kohta). *Eit valitseb nii teda kui kogu majapidamist. Vana ütleb ainult jah ja aamen. R. Sirge.

aanis|pits
kõnek naps (segatud) viina. Võtame, teeme, viskame mõned aanispitsid. *Kõrtsimees .. ulatas pudeleid, kallas kortleid ja valmistas aanispitse .. K. A. Hindrey.

aarjalane-se 5› ‹s›, aarjalased pl

1. aj indoiraani keeli kõnelnud suguharud ja rahvad, kes end (pärimustes, ürikutes) ise nõnda nimetasid
2. (hrl. natsionaalsotsialistlikus rassiteoorias:) kõrgemasse rassi arvatud rahvad (ning isikud)

aas1-a 23› ‹s

1. silmus, (lihtsam v. kokkutõmbamata) sõlm v. selle element. Köie otsa seoti aas. Nöör seoti aasa, aasast pisteti puupulk läbi. Sõlme tegemist alustatakse aasast. Rihm oli seotud aasana väravaposti külge. Liuglev aas 'kinnilibisev aas(sõlm)'. Surnud aas 'kinnilibisematu aas(sõlm)'. Froteepind moodustub väikestest aasadest. Aas lastakse sõrmedelt maha ning tõmmatakse varrastele kinni. *Siin harutasid nad .. hea tüki aega, enne kui said kõik [õngenööri] aasad ja keerud koera jalgade ümbert lahti. R. Sirge. || piltl silmusjas looge, käänak. Põgenedes teeb jänes haake ja aasu. *Suured käänakud ja aasad, mis viivad sõitjad mõnikord otsekui tagasi .. V. Saar.
2. hrl. U-kujuline metallist kinnitusvahend, obadus. Aasa seina lööma, kruvima. Aknahaagid tuleb korralikult aasa panna. Haak on aasas. Värava tabalukk ei tahtnud hästi aasa minna. Uks tõmmati kinni ning raudkramp loksatas aasa. Ehitusplokil on kraanakonksu jaoks aasad.
▷ Liitsõnad: akna-|aas, ukseaas; metall|aas, raud|aas, vaskaas.
3. kaarekujuline niidist, nöörist, riidest, metallist jne. moodustis, hrl. rõiva kinnisel. Jaki, kleidi, pluusi, seeliku, pükste, mantli, kasuka haagid ning aasad. Pükste värvlil on aasad püksirihma hoidmiseks. Vihmavarjul on nöörist aas.
▷ Liitsõnad: niit|aas, nööbi|aas, nöör|aas, rihma-aas.

aas2-a 23› ‹s
harva v. lühiajaliselt üleujutuv lammirohumaa; looduslik rohumaa (hrl. heina- v. karjamaa). Haljendav, õitsev aas. Kari sööb aasal. Varsti algab aasal heinaniitmine. Heina tehti aasalt ja luhast.
▷ Liitsõnad: alpi|aas, jõe|aas, mägiaas.

aasakas-ka, -kat 2› ‹adj
murd agar, hakkaja; arukas, atsakas. *Nad võtnud aina aasakamaid mehi oma jutule ja arutanud nendega tähtsamaid küsimusi. M. J. Eisen.

aasa|lill
Metsa- ja aasalilled.

aasaline-se 5› ‹adj
aasadega [1] varustatud; aasadest koosnev v. moodustunud. Aasaline äärispael, sidus. Frotee on aasalise pinnaga pehme ja paks riie.

aasamaaasata 48
hrv
1. aasa(de)ga [1] varustama. Aasatud äärisega kattevaip.
2. aasu, silmusjaid lookeid tegema, aasu tehes liikuma. *Iisa rahutus aina kasvab, ta aasab mööda parki, puurib kõike otsiva silmaga, ja leiab. L. Promet.

aas|nurmikas
bot põll rohumaa- ja haljasalataimena tuntud nurmikas (Poa pratensis)

aasta1› ‹s

1. ajavahemik, mille vältel Maa teeb tiiru ümber Päikese; kalendriaasta (365, lisapäeva-aastal 366 ööpäeva), lähtepunktiks 1. jaanuar. 1980. aasta, aasta 1980. Möödunud, eelmine, käesolev, tulev, eelolev aasta. Aasta algus, lõpp. Kongress peetakse kas vana aasta lõpus või uue aasta alguses. August on aasta 8. kuu. Mis aastal sa sündinud oled? Milline näeb Tallinn välja 2100. aastal, aastal 2100? Aastail 1941–1944. Uut aastat vastu võtma. Õnne ja edu algavaks aastaks! Tulevast aastast alates. Sideeriline aasta astr Päikese näiva liikumise vältus tähtede suhtes, täheaasta (365 päeva 6 t. 9 min. 9 sek.). Troopiline aasta astr Päikese näiva liikumise vältus kevadpunktist kevadpunktini (365 päeva 5 t. 48 min. 46 sek.). Aastad ei ole vennaksed. ||pl.(mõnest v. paljudest aastatest koosneva perioodi kohta). Möödunud sajandi 60-ndad aastad.
2. 12 kuu pikkune ajavahemik, lähtepunktiks ükskõik missugune moment. 22. veebruaril möödus 10 aastat onu surmast. See juhtus kümmekond aastat tagasi, mõned head aastad tagasi. Aasta paari pärast. Päevast päeva, aastast aastasse ikka üks ja sama töö. Ma pole enam aasta otsa teatrisse saanud. Siit jätkub tööd terveks, kogu aastaks, aastaks otsaks. Suusatajad saavad nüüd treenida aasta ringi. Ta sai varguse eest viis aastat. Fuksia õitseb peaaegu aasta läbi. Teise aasta ristikupõld. Ta elas aastate viisi välismaal. Aastate jooksul on kogunenud ülearust koli. Aastate pikku kerkis uus linnaosa Õismäele. Akadeemiline aasta 'õppeaasta kõrgemas õppeasutuses'. Parem aasta oodata kui kaks kahetseda. || (vanuse, ea, eluaastate kohta). Poiss on juba seitse aastat vana. Ligi 1000 aastat vana toomkirik. 3. mail saab laps aasta vanaks. Ta võib olla nii aasta nelja(teistkümnene)-viieteistkümnene. Aastaid võib tal olla juba üle neljakümne. Niipalju aastaid ei oskaks talle küll anda. Ta on oma aastate kohta väga nooruslik. Aastate poolest alles noor mees, aga pea hall otsas. Tal juba 70 aastat turjal. Poiss võis olla aastat viisteist vana. Parimad aastad jäävad juba seljataha. Kes daamide aastaid oskab või julgeb arvata! Juustes on tal juba aastate hõbedat. Küürus aastate koorma all. Surm ei küsi aastatest. Armastus ei päri aastaid taga. *Andrese ja Mari esimene poeg Indrek käis juba mõnda kuud neljandat aastat, kui sündis järgmine poeg .. A. H. Tammsaare. || aastates ~ aastaistäiendigaeas; ‹täienditaeakas, elatanud; mitte enam noor; hrv (esemete vms. kohta:) vana. Parimates, keskmistes aastates mees. Ta on mees parimates aastates. Keskealine mees ja umbes samades aastates naine. Tema aastates veel abielluda! Ta juba aastates mees. Tüse, juba aastates, kuid mitte veel vana naisterahvas. Hallipäine aastais direktor. *Päike soojendas aastates maja sammaldunud katust .. E. Maasik.
Omaette tähendusega liitsõnad: abielu|aasta, alg|aasta, algkooli|aasta, algus|aasta, ameti|aasta, aruande|aasta, asutamis|aasta, eelarve|aasta, elu|aasta, finants|aasta, heina-|aasta, ikaldus|aasta, ilmumis|aasta, juubeli|aasta, kalendri|aasta, kasvu|aasta, keskkooli|aasta, kiriku|aasta, kooli|aasta, kriisi|aasta, kuu|aasta, lapsepõlve|aasta, leina-|aasta, lese|aasta, liig|aasta, lisapäeva-|aasta, maapao|aasta, majandus|aasta, marja-|aasta, mõõna-|aasta, neiupõlve|aasta, noorus|aasta, nälja-|aasta, okupatsiooni|aasta, olümpia-|aasta, orjus|aasta, pagendus|aasta, pensioni|aasta, pool|aasta, proovi|aasta, põllumajandus|aasta, põua-|aasta, päikese|aasta, raamatu|aasta, rahandus|aasta, rahu|aasta, revolutsiooni|aasta, rännu|aasta, saagi|aasta, surma-|aasta, sõja-|aasta, sünni|aasta, teenistus|aasta, tegevus|aasta, tõusu|aasta, tähe|aasta, töö|aasta, valgus|aasta, valitsemis|aasta, vanadus|aasta, vangla-|aasta, veerand|aasta, vilja-|aasta, õnne|aasta, õpi|aasta, õpingu|aasta, õpipoisi|aasta, õppe|aasta, õuna-|aasta, ülikooliaasta; uus|aasta, vana-aasta

aasta|arv
kalendriaastat märkiv arv. Kuupäev ja aastaarv. Majal oli aastaarv 1670. Tal on aastaarvude peale hea mälu.

aasta|kaup
kõnek tööalane kokkulepe aasta peale (hrl. sulase, teenija ja peremehe vahel). Sulasel oli aastakaup.

aasta|koosolek
mingi organisatsiooni v. asutuse iga-aastane aruande- ja valimiskoosolek. Emakeele Seltsi aastakoosolek. Teaduste Akadeemia üldkogu aastakoosolek.

aasta|kümme
kümme aastat, kümneaastane periood, kümnend. Ta on kolm aastakümmet lapsi õpetanud. Mehel juba kuus aastakümmet turjal. Vehklemist harrastati siis teist aastakümmet. Nii võib see jääda aastakümneteks. Aastakümneid üks ja sama töö. 19. saj. viimasel aastakümnel.

aasta|number
kõnek aastaarv. Kui ta sündis, kirjutati aastanumbriks 1940. Maja peab valmima veel selle aastanumbri sees 'veel sel aastal'. *.. [õuevärava] põikpuusse olid lõigatud kustunud märgid: õuemärk ja värava tegemise aastanumber. A. Mälk.

aasta|poiss
aastasulane. *.. ja mõne aasta pärast ei läinudki ta enam tallu, ei suviliseks ega aastapoisiks .. M. Metsanurk.

aasta|vahetus
kalendriaasta vahetumine; vana aasta lõpp ja uue aasta algus. Aastavahetusel peetakse pidusid. Ta loodab aastavahetusel saada uue korteri.

a-st ja b-st (peale)
päris algusest, kõige algelisematest asjadest peale. Algajate rühmaga tuleb alustada a-st ja b-st. Füüsikat tuleb neile seletada a-st ja b-st peale.

aažio1› ‹s
maj raha ja väärtpaberite tegeliku v. börsihinna ja sellest madalama nominaalhinna vahe. Juhatus tegi ettepaneku katta kahjum aažio arvelt, suurendada aktsiakapitali aažio arvelt.
▷ Liitsõnad: loovutusaažio.

aateline-se 5› ‹adj

1. aatest, aadetest innustunud, neile andunud, aatlev. Aateline inimene. Noorsugu on ikka aateline olnud. Üks tema aatelisemaid sõpru.
2. aadetel põhinev, neist tulenev, nendega seotud (mõnikord materiaalse, praktilise vastandina). Neil on aatelisi lahkarvamusi. *Veel ei olnud vanadus ja tüdimus tema aatelist õhinat suutnud summutada. E. Vilde.

aate|mees
van aateline, aadetega mees. Ärkamisaja aatemehed. Eluvõõras aatemees ning maailmaparandaja. *.. sest minu isa oli mölder ja majandusmees, sinu isa aga koolmeister ja aatemees. K. Ristikivi.

aatlemaaadelda 49
aateliselt mõtlema, aateline olema. „Noor-Eesti” aatlevad luuletajad. *Sealt õhutas raamat ja ajaleht / mu meeltes aatlevat indu. J. Kärner.

aatman-i, -it 2› ‹s
relig (brahmanismis ja budismis:) inimese hing, tema sisemine mina. Budismis ei peeta aatmanit püsivaks ega tõeliseks.

aatomi|pomm
tuumapomm. Hiroshimale ja Nagasakile heidetud aatomipommid.

aatomi|teooria
füüs keem
1. teooria, et kõik ained koosnevad aatomeist
2. aatomite ja nende koostisosade olemust selgitav teooria. Bohri aatomiteooria.

abajas-ja, -jat 2› ‹s

1. sügavale maasse ulatuv väike madal (mere)laht. Vaiksed kalarikkad abajad. Paljudest lahtedest ning abajatest liigestatud rannik. Paadid liuglesid abajast välja avaveele.
▷ Liitsõnad: järve|abajas, mere|abajas, rannaabajas.
2. aeglase vooluga jõekäär. *Allpool abajat oli pikk aeglase langusega kärestik .. N. Baturin.
▷ Liitsõnad: jõeabajas.

abi11› ‹s

1. aitamine, abistamine, abistus; see, mis aitab vrd appi Vastastikune abi. Sõbralik, omakasupüüdmatu, ootamatu, kiire abi. Materiaalne, rahaline, majanduslik, sõjaline abi. Vältimatu meditsiiniline abi. Tehnilise abi auto. Abi arengumaadele, loodusõnnetuste piirkondadele. Kelleltki abi paluma, otsima, saama. Kellelegi abi osutama, andma. Hädas vajatakse abi. Õpilane vajab abi matemaatikas. Sõprade abi kulus marjaks ära. Hea nõu on kõige parem abi. Mitte kusagilt polnud abi loota. Haavatud oigasid ja palusid abi. Kas teil abi ka tarvis läheb? Abi jäi hiljaks. Naabrite abist ta keeldus. Poiss võttis küüned abiks. Ei maksa teiste abile lootma jääda. Ta tuleb toime ilma teie abita. Naabrite abiga said kartulid võetud. || abilpostpositsioonilaadseltmillegi, kellegi abiga, midagi kasutades, abiks, appi võttes, millegi vahendusel, millegagi. Juurte abil hangib taim mullast toitaineid. Vääntaimed kinnituvad väänlate abil. See on katsete abil kindlaks tehtud. Sugestiooni abil saab inimest mõjustada. Ingliskeelset kirjandust loeb ta sõnaraamatu abil. Vinnasin end käte abil purdele.
▷ Liitsõnad: arsti|abi, enese|abi, esma|abi, finants|abi, humanitaar|abi, häda|abi, kaas|abi, kiir|abi, oma|abi, sünnitus|abi, välis|abi, õigusabi.
2. (millestki, kellestki) kergendus, kasu. Ravimist, rohust, süstidest oli varsti abi märgata. Kaitsekiivrist, turvavööst on kindlasti abi. Ettevaatusest oli abi. Sellest on vähe abi. Lapsed alles väikesed, paljuke neist abi on. Minust pole neile abi, ma ei tunne ümbrust ega inimesi. Poisist on isale juba suur abi. Arvasin, et kompress võiks haigele jalale abi tuua. Kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi.
3. abiline (tihti elukutse, ameti poolest); abistaja(d), aitaja(d) vrd asetäitja Ministri, direktori, metsaülema, kapteni, vedurijuhi abi. Vallavanema, kirjatoimetaja abi. USA riigisekretäri abi Lähis-Ida küsimustes. Remondiga ei saa ma üksi hakkama, tuleb abi võtta. Ta ei jõua seda üksi ära teha, keegi peaks talle abiks minema. Tütar on emale köögis abiks. Ta püüdis kogu aeg nõu ja jõuga abiks olla. Juhtival töötajal on sageli asetäitja(d) või abi(d). *Sauna Mari käis peres ühtepuhku abiks, sest perenaise tervis oli selle lapsega vilets. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: meistri|abi, noorem|abi, vanemabi; direktori|abi, kapteniabi.

abi|aine
teat. lisaaine, mis tagab põhiaine õige koostise, hea toime, säilivuse jms. Vaktsiini toimeained ja abiained. Ülitundlikkus ravimi abiaine suhtes. Taimekaitsevahendi abiained. || (toiduainetööstuses:) toidu käitlemisel kasutatav ja hiljem sellest eemaldatav aine

abielluma37
abiellu astuma, abielu sõlmima, naist võtma v. mehele minema. Noormees ja neiu, noored abiellusid armastusest. Ema abiellus vanas eas teist korda. Tütar abiellub noorelt. Lähedased sugulased ei või omavahel abielluda. Abiellus endast vanema naisega vara pärast.

abi|elu
mehe ja naise (hrl. ametlikult registreeritud) perekondlik liit ning kooselu. Õnnelik, harmooniline, õnnetu, nurjunud, purunenud abielu. Registreeritud, registreerimata, seaduslik, faktiline, fiktiivne abielu. Kiriklik, ilmalik abielu. Lasteta abielu. Abielu sõlmima, abiellu astuma. Abielu rikkuma, lahutama. Kas ta on abielus või vallaline? Kellega ta abielus on? Tal on esimesest abielust kaks last. *Talud võtsid naisi ... karju kositi ... ametitega heideti abiellu. M. Raud.
▷ Liitsõnad: ainu|abielu, armastus|abielu, mõistus|abielu, proovi|abielu, rühma|abielu, sega|abielu, vaba|abielu, visiitabielu.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur