[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 sobivat artiklit.

jootmajoodan 46

1. juua andma; joogiga kostitama. Mees jootis kaevul hobuseid. Too vett ja jooda loomad! Perenaine jootis vasikat kapast piimaga. Külalisi söödeti ja joodeti hästi. Jootis teise purju, täis, vinti. Jootis külalisi viinaga, veiniga. Sa joodad mu ju õllega päris purju. Ants jootis sõbrale konjakit. Mis jooki talle seal sisse joodeti? *Ja missuguse kisklemisega ma ema käest raha sain, et kirjutajat joota! O. Luts. | piltl. Allikas joodab jõge, jõgi linna. Meie esivanemate higiga, verega joodetud väljad. *Ju joodab kaste päeval närbund õit.. G. Suits.
2. joodise vahelesulatamise teel ühendama, parandama v. kinnitama. Plekiribad, traadiotsad joodeti kokku. Meister jootis priimuse(l) augu tinaga kinni. Jootsime toobile sanga külge.

järele
I.postp› [gen]
1. (ruumiliselt) taha. Asusin ritta tema järele. *Kui Väleküüs [= rebane] ..enam ei märatsenud, võttis tante Vilhelmine ta aeg-ajalt kettipidi enda järele ja viis teistessegi tubadesse jalutama. R. Roht.
2. osutab objektile, mida minnakse v. tullakse kusagilt saama, hankima, ära viima vms. Ema saatis poisi poodi leiva järele. Kassapidaja läks panka raha järele. Tulin oma raamatu, asjade järele. Auto sõitis linna ehitusmaterjali järele. Lippa tööle isa järele ja ütle, et tulgu kohe koju! Vanakurat tulnud ahne peremehe hinge järele.
3. osutab objektile, mida sirutatakse kuskilt võtma, haarama vms. Ulatas, sirutas käe raamatu järele. Sirutas käe juba ukselingi järele, kuid peatus siis. Kobas taskus tikkude järele. Sõdurid haarasid kiiresti püsside järele. *..karjamaal muutus rohi karedaks nagu tema järele asjatult ahmiva lehma keel. J. Saar. | piltl. *Normaalne ja terve inimene haarab instinktiivselt hea järele ja tugevatele toetudes muutub tugevamaks. J. Smuul.
4. osutab taotluste, soovide, igatsuste, vajaduste jne. objektile. Tal on tahtmine televiisori, uue korteri järele. Mehel käisid neelud õlle järele. Selle raamatu järele oli suur nõudmine. Rahval oli tung hariduse järele. Praegu on tungiv vajadus tööjõu järele. Tunneb otse füüsilist vajadust tegutsemise järele. Poisid olid nagu hullud selle tüdruku järele. Pidas end elumeheks, kelle järele naised jooksevad. Tundsin juba igatsust sinu järele! *Kõige ahnemad lämmastiku järele on liblikõielised taimed.. H. Kiik. *Majad kisendavad uute katuste järele. H. Sergo.
5. osutab isikule v. asjaolule, kelle v. mille kohta midagi teada tahetakse. Ta küsis ka Aadu ja ta pere järele. Mis sa nuhid minu järele? Ta päris igas kirjas ema tervise järele. Olin kodust kaua ära olnud, seepärast pärisin kodukandi elu-olu järele. Peremees ei küsi selle järele, kas sulasele see töö meeldib või mitte.
6. osutab elusolendile v. olukorrale, kelle v. mille eest hoolt kantakse. Koduhoidjaks ja laste järele vaatajaks kutsuti üks vanainimene. Politseinikud valvavad korra järele. *Kõik me vaatame selle järele, et nad [= lapsed] pestud ja söönud oleksid.. L. Promet.
7. osutab ainele v. esemele, mille lõhn v. lehk on kellegi v. millegi küljes. Metsaalune lõhnas vaigu ja sambla järele. Pargis lõhnab sirelite ja jasmiinide järele. Haigla koridorid lehkasid kergelt arstimite, värske värvi järele. Mehe riided lehkasid tubaka, higi järele. Vanamees haises liikva järele. | piltl. Siin lõhnab kuriteo järele. *See lugu lõhnas juba nagu nöökimise järele! H. Väli.
8. osutab millelegi v. kellelegi sobivusele v. vastavusele. Mu töö on mulle meele järele. Ta püüdis kõikidele meele järele olla. Üritus näis talle väga südame järele olevat. *..loeb piiblit prillidega, mis mitte enam tema silmade järele ei ole. K. A. Hindrey.
9. järel. a. (ruumiliselt). *..[rebane] pani liduma metsa. Koer tema järele. R. Roht. b. (ajaliselt). *Nägin teda uuesti paari aasta järele. K. A. Hindrey. *„Ise tegid seda või?” küsis Mari natukese mõtlemise järele. A. H. Tammsaare. *Pilt pildi järele endisest ajast kerkib tema vaimusilma ette. O. Luts.
10. millestki lähtudes, millegi põhjal, järgi. *Talita neil nõrkuse momentidel minu eeskuju järele.. O. Tooming. *Mis läks see tütarlaps, keda ta vaevalt tundis näo ja nime järele, talle üldse korda. J. Kärner. *Ning töö järele saadakse ka palka. J. Oks.
11. van osutab kuuluvusele millegi juurde v. alluvusse, järgi. *Aga kümmekond versta eemal või veelgi kaugemal oli Vargamäe koha järele suurem metsaheinamaa.. A. H. Tammsaare. *„Kelle mõisa järele see maa on?” – „Tõõtsi mõisa järele.” A. Kitzberg.
12. van millegi poolest, mingis suhtes, järgi. *Heinamaad aru järele päratu hulk, kõõbi teda või mihklipäini, heina ennast aga ikka vähe ja vähe.. A. H. Tammsaare.
13. esineb fraseologismides, näit.:. Oma käe järele panema. Kellegi pilli, tujude järele tantsima. Suud seki järele seadma.
II.adv
1. osutab kellelegi v. millelegi liikudes järgnemisele. Tule aga mulle järele! Kihutas ratsahobusega põgenikule järele. Koerad jooksid sõitjaile natuke maad järele. Rühkis eelkõndijatele kõigest väest järele. Ta lonkis sõbrale tusaselt järele. Hiilisin talle silmnäolt järele. Võttis hobuse ohelikuga järele. Vedas longates paremat jalga järele. || (üldisemalt, liikudes järgnemata). Talle tulistati järele. Poisid vaatasid talle vaimustusega järele. Kõik jäid talle tänaval järele vahtima. Pilkesõnu ja sajatusi hüüti talle järele. „Õige jah,” kiitis ta teistele järele. || osutab järgnemisel kellenigi jõudmisele. Jõudsin talle poolel teel järele. Astume aga kiiremini, siis saame neile järele! Puu otsa ei pääse talle keegi järele. Oodake meid ka järele! Läksin talle tuppa järele. || osutab millegi v. kellegi teat. isiku juurde toimetamisele pärast asjaomase isiku enese päralejõudmist. Isa viis linnas õppivale pojale toidumoona järele. Laskis endale mõned raamatud järele saata. *Pere tõi ta [Laekverre] aga järele alles nüüd, vastu kevadet. R. Vaidlo.
2. osutab arengult, tasemelt, saavutustelt kellenigi v. millenigi jõudmist v. viimist. Tuleb töödega naabritele järele jõuda. Poeg on kasvus isale järele võtnud. Poiss oli tükk aega haige, ta peab nüüd järele õppima. Meeskond oli mõne punktiga kaotusseisus, kuid võttis siis järele. Otsis inimest, kes tema poega matemaatikas järele aitaks. *Kulmud isegi mustad, neid järele aidata pole vaja. E. Rannet.
3. osutab kuhugi minekule, et sealt kedagi v. midagi ära viia, ära toimetada. Laupäeval tuldi lastele kooli järele. Kui sul läheb mind vaja, saada kedagi järele! Miks sa oma raamatutele järele ei tule? *Pealegi oli tema kuub mättale põõsasse jäänud ja karjapoiss läks sellele järele. A. H. Tammsaare.
4. osutab millegi ajaliselt hilisemale toimumisele. Mine sa pealegi ees, ma tulen pärast järele. Need tunnid tuleb hiljem järele teha. *Oli hea, kui selle hommikul magamata jäänud une said järele magada lõunatundidel.. J. Kärner. *..aga kes meist ei ole nii või teisiti pitsitada saanud, ega me sellepärast ööd-päevad järele soiu. I. Sikemäe.
5. alles, säilinuks. Eilsest oli veel pisut toitu järele jäänud. Unistustest ei jäänud midagi järele. Sula ei jäta sellest lumest kübetki järele. *Võttis ühe linnunokatäie [liha] ja jättis suurema osa kõik järele.. O. Münther.
6.hrl. koos verbidega jääma, jätmatulemuseks, tagajärjeks. Näpistas, nii et sinised plekid jäid järele. *Paistis, et tema nuga jookseb iseäralikult hõlpsasti läbi puu ning jätab järele laitmatult sileda pinna. H. Pukk.
7. osutab millegi lakkamisele, vaibumisele. Vihm, sadu, tuisk jäi järele. Külm, pakane andis järele. Hambavalu, palavik, paistetus annab juba pisut järele. Pahameel, meelekibedus annab järele. Laps jättis nutu järele. Jättis vanemas eas teiste kiusamise järele.
8. osutab millegi paigast lahtitulekule, lõdvenemisele vm. nihkumisele mingi surve mõjul. Uks, värav andis peagi löökidele järele. Ankrutross andis järele ja laev paiskus randa. Mees laskis püksirihma järele. Kleit oli kitsaks jäänud, seda tuli õmblustest järele lasta. || koos verbiga andma osutab mingile vastuseisust loobumisele. Andis kõiges naisele, naise tahtmistele järele. Kokkuleppele ei jõutudki, sest kumbki pool ei andnud järele. Andis kiusatusele järele. Targem annab järele.
9. osutab, et midagi tehakse v. on tehtud mingi eeskuju põhjal, seda imiteerides. Siin pole midagi ehtsat, kõik on järele tehtud. Allkiri on väga osavalt järele tehtud. Tee kõik järele, mis mina ees teen! Ta aimas, tegi järele käokukkumist. Pole mõtet moeveidrusi järele ahvida.
10. osutab mingi asjaolu väljaselgitamisele v. omapoolsele kontrollivale kindlakstegemisele. Ma vaatan entsüklopeediast järele! Vaata järele, kes seal tuli! Kuulas järele, kas maja on veel müüa. Tuleb lähemalt järele uurida, kuidas see kõik juhtus. *Taavet oli õhinal nõus, ta tahtis paljukiidetud suurlinna ööelu ise järele katsuda. M. Traat. || (ühenduses mõtlemisega). Selle võimaluse üle peab veel järele mõtlema. Mõtle enne hästi järele ja siis alles otsusta! *..iga sõna, mis ta ütles, näis ta enne ettevaatlikult järele kaaluvat. A. Jakobson.
11. tahapoole, maha. Auto jättis järele paksu tolmupilve. ||koos andma-verbigamingilt omaduselt kellestki v. millestki maha (jääma). *Pärast Salme surma.. ostis isa jutluseraamatu, mis oma suuruse poolest küll piiblile järele andis.. J. Lapp.

jalgu järele vedama vt jalg

koergi ei haugu järele vt koer

süda annab järele vt süda

jätmajätta, jätan; jäetakse, jäetud 47

1. (edasi) olla laskma. a. (kuskil, mingis kohas). Jätsime suurema osa raamatuid kastidesse. Kari jäeti ikka ööseks välja, koplisse. Kas teda üldse enam kooli jättagi? Olen kahjuks prillid koju jätnud. Jätsin vihmavarju rongi, sae metsa, võtme lukuauku. Ärge jätke raha lauale! Masin jätab umbrohuseemneid terade hulka. Majast on kohale jäetud ainult alusmüürid. b. (seisundis, olukorras, asendis, tegevuses). Röövlid jätnud mehe ellu, hinge. Hea, et nad su luud-kondid terveks jätsid. Nad on mu ammu rahule jätnud. Otsust ei tehtud, asi jäeti lahtiseks. Kavatsesin selle saladuseks, saladusse, salajasse, enda teada jätta. Kas sina jätsid ukse haagist lahti? Jättis teise jala üle reeserva rippu. Jutt jättis kuulajad kahtlema, kahevahele. Küsimus jäeti kaalumisele, vaatluse alla. Töö korraldamiseks on rühmajuhile üsna vabad käed jäetud. Sõpra ei tohi hätta jätta. Jätame tordi terveks, lahti lõikamata. Jättis juuksed ööseks patsi. Jättis söögiajalgi mütsi pähe. Jäta kingad jalga! Ära jäta mänguasju põrandale laiali, vedelema. Kontrolltööde vihikud korjati kokku, kodutööde omad jäeti kätte. Jättis poes käimata, kinno minemata, töö tegemata. Sellele küsimusele jätan vastamata. Masin jättis pesu mustaks. Tsarism jättis lihtrahva harimatuks, hariduseta. Seadus jäeti jõusse. Põlispuu jäeti kasvama. Ära jäta kirvest õue roostetama! Laualamp jättis toanurgad hämarusse. Jättis asja vanaviisi, seks, nagu oli. Seekord jätame niisama, järgmine kord juba karistame. Seda asja me nii ei jäta! Seda ma talle ei jäta 'maksan kätte, teen tagasi'. Ära jäta, hakka vastu! Niisugused sõnad jäta hammaste taha 'välja ütlemata'. Eksamikonkurss jättis ta ülikooli ukse taha 'ta ei saanud üliõpilaseks'. c. (mingiks otstarbeks, kellegi v. millegi jaoks). Üks leib tuleb varuks jätta. Ühe põrsa jätsid nad tõuloomaks. Parim vili jäetakse seemneks. Töö ei jätnud puhkuseks mahti. Majade vahele, aedade alla, muruplatsideks on jäetud rohkesti ruumi. Teise õuna jätan õe jaoks, õele. Miks sa kõik ära jagad, jäta ikka enesele ka! Jättis ühe toa poja tarvis. Ei jätnud talle vähimatki lootust. Jättis endale õiguse, võimaluse lepingust loobuda. d. (mingi ajani). Õpetaja jättis küsitluse tunni lõpuks, järgmiseks korraks. Punased õunad jäeti jõuludeks. Jätan kirja kirjutamise homseks. Pulmad jäeti sügiseks, sügise peale 'ei peetud enne kui sügisel'.
2. mingisuguseks muutma v. muutuda laskma, mingisse olukorda v. seisundisse minna laskma v. siirma. Põllud jäeti sööti. Jättis õppimise unarusse, lohakile, hooletusse. Asjad olid laokile, ripakile jäetud. Uued sündmused jätsid vanad varju, unustusse. Palun jäta mind nüüd üksi. Lapsed jätsid mängu pooleli, katki, soiku. Ta olevat nüüd joomise vähemaks, vähemale jätnud. Jättis perekonna abita, toeta. Jättis hobuse seisma ja ronis vankrilt maha. Sõda jättis meid peavarjuta. Ma ei saa lapsi koju omapead jätta. See amet jätab meid nälga. Jätsin kõik nähtu täpselt meelde. Direktor jättis puhkusele minnes peainseneri oma asetäitjaks. Poisid jätsid tüdrukute palli enda kätte. Jättis teised narriks, lolliks.
3. tulemust, tagajärge v. järelmõju andma, millegi ilmumist v. tekkimist põhjustama. Jänes oli jätnud lumele värsked jäljed. Liköör jättis kuuele pleki. Auto kihutas mööda, jättes õhku paksu tolmupilve. Traktor jätab taha sirged künnivaod. Põletushaav jätab suure armi. Ära jäta liiga suuri, väikesi sõnavahesid! Solvumine, pettumine oli jätnud ta südamesse okka. Mees jättis endast hea mulje.
4. (lahkudes) loovutama, (üle v. edasi) andma. Jättis kohvrid pakihoidu, üleriided garderoobi hoiule. Jäta võti mati alla, küll ma sealt leian. Lapsed jätsime vanaema hoolde. Jättis lambad suveks metsavahi juurde söödale. Jätan sulle igaks juhuks oma aadressi. Jätsin talle sõna, teate. Isa jättis pojale päranduse, suure summa päranduseks, pärandusena maja. Jätke avaldus siia, küll mina ta edasi annan. Jätsin arve maksmise sõbra hooleks. Veranda jäeti suvitajate kasutada, kasutusse. Ära jäta võid hiirtele solkida! Kilpkonn jätab munad päikese haududa. Jätkem kriitikute otsustada, kas töö on õnnestunud. Jätsin pildi talle mälestuseks. Talle jäeti kõige viletsam tuba, kõige väiksem näidendiosa. Kahtlane, kas saan kõik mulle jäetud korraldused täidetud. Mees on kaevanduses oma tervise jätnud. Sõjas jätsid paljud oma elu. Jätab naiste pärast kas või hinge. || (lahkumistervitusega seotud väljendites). Jättis kõigiga kättpidi jumalaga. Jätsime hüvasti, nägemiseni. Jätsin head tervist, head päeva, head õhtut ja läksin koju. Tormas head aega jätmata minema.
5. lõpetama, lakkama, järele jätma; hülgama, maha jätma. Jäta jutt, loba, nutt, virin! Ta ei jäta ikka veel jonni. Kumbki ei jätnud oma õigust. See mõte, lootus tuleb jätta. Kas sa jätad juba kord! Jätke meelitused, toorused, maotud naljad! Jätame need kurvad mõtted. Mina enne ei jäta, kui töö valmis saan. Kass jättis näugumise. Õppimist, kooli mina ei jäta. Mees jättis jooksiku püüdmise, jälitamise. Sass olevat jätnud viina ja tubaka, joomise ja suitsetamise. Ühe naise jätab, teise võtab. Oma lapsi, peret ta ei jäta. Inimesed jätsid oma kodud ning põgenesid sõja eest. *Mu isamaa on minu arm, / ei teda jäta ma. L. Koidula.

alla jätma
kõnek hinda alandama, odavamalt müüma kui esialgu küsitud. *Kolmkümmend viis. Ja see on ilma ette küsimata. Alla ei jäta. I. Sikemäe. *..on alles hind! Aga ehk jätab alla? E. Rannet.

järele jätma

1. üle v. alles jätma, säilitama. Kõike ei jõutud ära tarvitada, muist jäeti järele. Sõda on linnast ainult varemed järele jätnud.
2. lõpetama, lakkama. Jäta kohe nutt järele! Mis te tülitsete, jätke järele! Võiks juba järele jätta, terve nädala on sadanud. Õpetajat nähes jätsid poisid jagelemise järele.
3. endast maha jätma. Põlevkivi jätab põlemisel järele rohkesti tuhka. *..kaob rõõm, mure, hool, / jätmata järele jälgegi, märki.. V. Ridala.

kahe silma vahele jätma vt silm [-a]

kinni jätma

1. kõnek õpilast v. õpilasi karistuseks v. järeleõppimiseks pärast tunde kooli jätma. Poiss jäeti kaheks tunniks kinni.
2. lehma tiinusajal lüpsmist lõpetama. Jätsime lehma kinni, nüüd pole piimatilkagi majas.

kuivale jätma vt kuiv

kõrvale jätma

1. midagi mitte arvesse võtma, mitte käsitlema. Tormas kõiki viisakusreegleid kõrvale jättes direktori kabinetti. Novellis on kõrvale jäetud kõik ebaoluline.
2. kedagi mitte rakendama, mitte kaasa haarama. *Ta ei suutnud mõista, kuidas võidi teda jätta kõrvale ettevõtte juhtimisest.. V. Gross.

maha jätma

1. loobuma, hülgama. Jättis joomise, suitsetamise, halvad kombed maha. Jättis pruudi, naise maha. Kindlustuste vöönd, kaevikud jäeti maha ja taganeti. Pääsuke jättis pesa maha. Öösiti jätab uni mu maha. Rõõmus meel ei jätnud teda iial maha. Mahajäetud maja.
2. mitte kaasa võtma. Pakid jätsime jaama maha ja läksime jalgsi hotelli. Auto läks bensiinivingu maha jättes liikvele. *Läinud aegade head, läinud aegade vead – / kõik jätame endast maha. A. Kaalep.
3. kõnek alla jätma. *Mina panen ehk pisut veel [hinnale] juurde ja teie jätate natuke jälle maha... P. Vallak. *Kas ei oleks piletimüüja nii hea ja jätaks piletilt maha...? J. Vahtra.

mitte kivi kivi peale jätma vt kivi

silmapaari vahele jätma vt silmapaar

vahele jätma
lünka jätma. Haige süda jättis lööke vahele. Jätab lugedes ebahuvitavad lõigud vahele. Pidi haiguse tõttu ühe kooliaasta vahele jätma.

vaka alla jätma vt vakk [vaka]

võta või jäta vt võtma

välja jätma

1. väljas olla laskma. Jätsin Antsu välja ootama. Jättis juuksetuka mütsi alt välja.
2. mitte kaasa arvama; välja lülitama. Sinu jätsime nimekirjast välja. Uues trükis oli laulust osa salme välja jäetud.

õhku rippuma jätma vt õhk

ära jätma
tegemata v. toimumata jätma. Täna jäeti viimane koolitund ära. Mõnikord on luuletustes kirjavahemärgid ära jäetud. Ärajäetud koosolek, etendus.

üle jätma
mitte kõike v. mitte lõpuni ära tarvitama; järele jätma (1. täh.) Lapsel on halb isu, kipub toitu üle jätma. Võta kõik, siin pole midagi üle jätta! Sain selle nüri kõpla, mis teised rohijad olid üle jätnud.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur