[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 sobivat artiklit.

jume6› ‹s

1. näovärv. Terve, värske, hea, puhas, õrn, roosakas, rõõsk jume. Haiglane, halb, kahvatu, kollakas, hall jume. Ta on tõmmu, pruunika, heleda jumega. Terve jumega nägu. || puna; hea, terve näovärv. Jume tõuseb palgesse, näkku. Palgeilt kadus jume. Õnn tõi jume palgesse. Ta näos on jumet. || piltl värving, värvivarjund. Eha roosakas jume taevaserval. Pruunika jumega kastehein. *Vesi võtab aeg-ajalt kollase, siis roosa ja lõpuks lilla, kanarbikuõie jume. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: näojume.
2. (näo)ilme. Näol on häbelik, rahulik, heasüdamlik jume. Kartlik, kohmetu, piinlik jume. Õnneliku naeratuse jume libises üle ta näo. *Köstri kõrge, lage otsaesine läks kortsu, misläbi tema nägu veel vagama jume sai. E. Särgava. | piltl. Ungari kunstil on tugev rahvuslik jume. Asi hakkab jumet võtma, asjal on juba jumet. Sel jutul, mõttel on jumet. *Ei ole niisugusel abielul õiget jumet, kus mehe harjumused naisele vastikuks lähevad ja vastupidi.. P. Kuusberg.

jume-da 2› ‹adj
van jumekas. *Silmi pestes tuli tema endine jume nägu nähtavale.. F. R. Kreutzwald. *..nagu tiivustatud oma hääle jumedast kõmast, lisab kõneleja oma kõnesse veel sügavamat tundmuse puhangut.. M. Metsanurk.

jäme-da 2› ‹adj

1. suhteliselt suure ümber- v. läbimõõduga.; ant. peenike. a. (pikkade silinderjate esemete v. moodustiste, ka keha ja kehaosade kohta). Jämedad puud, palgid, postid, sambad. Jämedad oksad, juured, varred, kõrred, leherootsud. Ilusad jämedad porgandid. Jäme küünal, pliiats, kriit. Jäme vorst. Jämeda otsaga sulg teeb jämeda joone, kriipsu, juti. Jämedad purikad räästas. Jäme niit, lõng, nöör, köis, voolik. Jäme 'jämedast lõngast' kudum, riie, särk, kuub. Jäme karv, jõhv, kiud. Jämeda 'jämedatest kiududest koosneva' villaga lammas. Jäme nõel, varras, toru. Jäme tünn, vaat. Kepp on ühest otsast jämedam. Ümbermõõt kõige jämedamast kohast. Kannab juukseid kahes jämedas patsis. Nafta purskas, voolas jämeda joana. Jämedad jalad, sääred, käsivarred, sõrmed. Jäme kael, keha, nina. Jämeda nokaga lind. Jämedaks paisunud sooned. Tugev jämeda kondiga mees. Lõvipoegadel on jämedad käpad. Jäme madu, angerjas. Üks tulijaist oli jäme, teine kõhetu. Kutsikas oli jäme nagu pakuots. On ennast hea toidu peal jämedaks söönud. | piltl. Parem pikk ja peenike nälg kui jäme ja lühike. *Mul on jäme õigus: sinu kelder ja kaev on minu maa peal! A. Schmuul. b. (ühesuguste suurte (hrl. ümmarguste) osiste v. nendest koosnevate ainete v. esemete kohta). Jäme liiv, kruus, killustik. Soolatakse jämeda soolaga. Jämeda struktuuriga kivim. Jämedad haavlid. Jämedad vihmapiisad, raheterad. Jäme vihm, rahe, sadu. Jämedad rukkiterad, tangud. Jäme jahu. Jäme 'jämedast jahust' leib. Jämedad sõstrad, maasikad, pohlad. Jämedad pisarad, higipiisad. Jäme uurikett, helmekee. Jäme 'suureauguline, hõre' sõel. Jämeda 'suureaugulise' riiviga peenestatud kapsas. Jäme 'suuremõõtmelistest v. jämedajoonelistest tähtedest' trükk, kiri. c. piltl lubamatult suur v. ränk; ant. väike. Teeb jämedaid õigekirjavigu. Kirjutises on jämedaid faktilisi eksimusi. Jämedad kasvatusvead, kuritarvitused. Eeskirjade, võistlusmääruste jäme rikkumine. Õnnetuse põhjustas kannatanu enese jäme ettevaatamatus.
2. lihtlabane, rohmakas; peenuseta, kultiveerimata; ant. peen. Ta mööblitükid olid külapuusepa jäme töö. Jämedad töörõivad, -jalatsid. Neoliitikumi keraamika oli alles väga jäme. Jämeda välise kesta all peitus tundlik hing. Mees oli jämedate näojoontega. Ta riietus ilmutas jämedat maitset. Minu jäme aru nii peent asja ei jaga. Kasutab võideldes jämedaid võtteid. Jäme läbinähtav vale, võltsing. || üldjooneline, detailidesse mittetungiv. Jäme hindamine, mõõtmine, jaotus, liigendus. Jäme reegel.
3. ebaviisakas, sobimatu, solvav, lugupidamatu; vastavalt käituv. Jäme ütlus, sõna, vastus, sõim, toon. Jäme käitumine, olek, kohtlemine. On sõnades, alluvatega käitumises jäme. Oli jäme vanemate inimeste vastu. Joobnuna muutub ta alati jämedaks. Tegi jämedaid vihjeid. See on jäme ebaviisakus. Nii jämedaid nalju on piinlik kuulata. Jäme ropendav joomaseltskond.
4. madal, sügav (hääle kohta). Rääkis jämeda bassihäälega. Vanamees müristas jämedat naeru. Leskmesilane tekitab lennul jämedat heli. Põdrapulli jäme kutsehüüd. Karu ajas omaette jämedat joru. Pojal oli hääl jämedam kui isal. *..siis kostis siia [vabrikuvile] jäme ja mahe üürgamine: päevane vahetus lõpetas töö. O. Tooming.

jämedas laastus vt laast

jämeda(te)s joon(t)es vt joon

jäme ots vt ots [-a]

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur