[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 93 artiklit

ainultadv

1. osutab, et midagi v. kedagi on vähem kui vajalik, eeldatud v. loodetud, kõigest, üksnes, vaid. Ainult kaks päeva on jäänud eksamini. Ainult pool tundi, kolm etendust veel. Kümme tütarlast ja ainult kaks noormeest. Traktoreid oli ainult neli. Nii juhtus ainult paar korda. Meie vahet oli ainult mõni samm. || mitte rohkem kui, mitte enamat kui. Mees viivitas ainult hetke. Tule ainult korraks siia. Korstnast kerkis ainult õrn vine. Leiba oli ainult tükike. Minagi olen ainult inimene. Täidan ainult oma kohust. See oli ju ainult nali, ettekääne. Ta ainult naeratas heatahtlikult. Kahjuks on ta ainult sulane.
2. (muid võimalusi välistavalt:) üksnes, ainuüksi. Armastab ainult enesest rääkida. Ta käib kinos ainult pühapäeviti. See telefon on ainult ametikõnedeks. Inimene ei ela ainult leivast. Ainult sina oled süüdi. Tal oli ainult särk seljas. Ütlen seda sulle ainult nelja silma all.
3. (üksnes rõhutades:). a. aga, vaid. Katsugu ainult puutuda! Proovi ainult minna, kohe pistavad koerad haukuma! Kui sul ainult külm ei ole. Kui ma nii kaua ainult elan. Läks kõikjale, kuhu ainult kästi. Teeb kõik, et ainult pääseda. *.. vaadake ainult, kuidas astrid ja lõvilõuad õitsevad ja salveid hõõguvad nagu tulekeeled ... O. Tooming. b. ometi. Kui ta ainult tuleks, paraneks. Kui see ainult nii oleks. c. muudkui. Tekst on siin, ainult loe ette.
4. konjunktsioonilaadses kasutuses ühendab lauseid v. korduvaid lauseliikmeid, millest järgnev piirab või osaliselt eitab eelnenud väidet. Ta pole paha tüdruk. Ainult veidi laisk. *Laed olid valged, ainult petrooleumisuitsust pisut võidunud. R. Sirge. *Neil päevil ei juhtu midagi iseäralikku, ainult valitseja jääb tööga natuke kõhnemaks .. O. Luts. |ühendsidesõna osanaainult et, mitte ainult ... vaid ka vt et, vt vaid

alam|polkovnik
majorile järgnev ohvitseriauaste Vene ja Nõukogude sõjaväes, mujal kolonelleitnant; selles auastmes ohvitser. Polgukomandöriks oli alampolkovnik Ivanov.

all|järgnev-a 2partits
(hrl. teksti, kirjutatu kohta:) allpool järgnev. Alljärgnevad read, värsid.

edasine-se 5› ‹adj
edaspidine, järgnev. Loo edasine käik. Meie edasised kavatsused, plaanid, ülesanded. Edasised põlvkonnad. Seati edasisi eesmärke. Ta edasisest saatusest pole teateid. Soovime jõudu edasiseks! || üha jätkuv. Ehitustehnika edasine täiustamine. Tööstuse edasine arenemine nõuab üha uusi töökäsi.

edaspidine-se 4› ‹adj
järgnev, tulevikus toimuv, tulevane, edasine. Edaspidine elu, saatus, käekäik, tegevus, töö. Kunsti edaspidine areng. Püüan vältida edaspidiseid kokkupuuteid nendega. Õnne edaspidiseks! Jätame selle küsimuse otsustamise edaspidiseks.

eiadv

1. öeldisverbi juurde kuuluv eitussõna, annab kogu lausele eitava sisu. Ma ei tee seda. Tal ei ole raha. Siin ei aita enam miski. See ei võta palju aega. Ei mäletagi, millal me viimati teatris käisime. Ma arvasin juba, et sa ei tulegi enam. Miks sa minema ei hakka? Ei tea, kas maksab teda tülitada. Inimene ei ela ainult leivast. Mis see siis ära ei ole! Mees ei joo ega suitseta. Ta ei kurtnud ega hädaldanud. Ta ei lausu musta ega valget. Kas nad siis ei teadnud, et tee on suletud? Ega ta enne ei jäta, kui oma tahtmise saab. Kingatallad ei pidanud enam vett. Isa ei olnud seal varemalt käinud. Ei puudunud palju, et kõik oleks õnnelikult läinud. Töö ei tahtnud kuidagi edeneda. Sellisest võimalusest ei ütleks keegi ära! Täna ei mindud metsa. Aeg on hiline, teda ei oodata enam. Rääkis, et ilma temata ei tuldavat seal toime. „Äkki sa valetad?”–„Ei valeta.”. |predikaatverb on juurdemõeldav›. Kas sa tuled või ei? „Kas sa süüa tahad?”–„Tänan, ei.” „Kas teid sunniti?”–„Ei, me tegime seda vabatahtlikult.” Vaatasime, et nüüd keerab meile sisse, aga ei, mööda läks. Ma ei saa, mitte kuidagi ei! Külmetasin kõvasti, aga ei häda midagi. Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.
2. üldisem, ilma verbita esinev eitussõna. a. eitab korrigeerivalt teat. lauseosa. Sajad, ei, tuhanded hukkusid. Tule kell neli, ei, veel parem – kell viis! b. eelneb (harvemini järgneb) rõhutavalt, väidet kategooriliseks tegevalt eituslausele (viimases on hrl. verbiga koos esinev ei v. mõni muu eitussõna). Ei, seda ma ei tee! Ei, see ei ole Madis! Ei, mind ta ei näinud. Ei, ära tee nii! Ei, see pole kuidagi võimalik. Ei, selline olukord küll ei meelitanud. „Ei, kauem see kesta ei tohi!” otsustas ta. See ei olnud mina, oh ei! Ei, ei, ma ei usu teid! *Kõige eest pidin maksma. Mitte rahaga, ei. Vaid inimliku õnnega. F. Tuglas. c. esineb eitava vastuse v. otsusena millegi kohta (järgnev lause on tavaliselt jaatavas kõnes). Ei, ei, see võimalus langeb ära. *„Ei, ei,” ütles Kati tõsiselt, „sa pead mulle rääkima! Mul on ikka tundmus, nagu varjaksid midagi minu eest.” A. Gailit. *„Ärge talle haiget tehke,” palus perenaine tagant järele.–„Ei noh, kus nüüd seda,” vastas sauna Madis. A. H. Tammsaare.
3. annab üksnes järgnevale sõnale eitava sisu v. rõhutab seda.; sün. hrl. mitte. a. (järgnevaks sõnaks adverb). Ei iialgi! Tundis hirmu, nagu ei eales varem. Töö pole puudusteta, ei pooltki. Proovisin igasuguseid vahendeid, aga abi ei ühti. Otsin, otsin, aga teda ei kuskil pool. *„Jäksasid ikka tulla meile?” küsis perenaine. – „Tund ja verst, ei rutem,” vastas Jaagup .. A. H. Tammsaare. *Ega ole Eerogi enam nende lühemate hulgast Soomes, ei sugugi. F. Tuglas (tlk). b. (järgnevaks sõnaks pronoomen). Kasu polnud sellest ei mingisugust. Töö oli korralik, ei ühtki viga. Andres on süüdi, ei keegi muu. Nad elavad vanamoodi, ei midagi uut. *„Kuhu sa oma tõe ja õigusega ikka saad, näe, lasi su koera maha nagu ei midagi,” ütles Krõõt. A. H. Tammsaare. c. (järgneb mõni muusse sõnaliiki kuuluv sõna). Õunad on ilusad, ei ainsatki ussitanut ega kärbatanut hulgas. *Nelikümmend oli neid, nelikümmend ja ei ühtegi rohkem ega vähem .. R. Kaugver. *Teda narriti igal pool, nii, väikselt, ei asja ees, teist taga, – oli juba säärane mood. R. Roht.
4. esineb sisult jaatavates lausetes. a. tagasihoidliku küsimuse v. soovi esitamisel. Kas see ei ole äkki August? Kas sa süüa ei taha? Kas ma ei öelnud sulle, et ära mine? Kas ma ei saaks sind aidata? Kas ei tuleks sedagi võimalust kaaluda? „Kas me ei läheks kinno?” tegi üks poistest ettepaneku. b. retoorilistes küsilausetes, hüüatustes vm. seda laadi väljendustes. Kuhu sa ka ei läheks, igal pool tema ees. Mis imeasju seal küll näha ei saanud! Mille kõige pärast küll tema muret ei tunne! Kas ma siis tema kombeid ei tunne! Kuidas ta ka ei püüdnud salata, kõik oli asjatu. *„Ma arvasin, et see on teie pruudi kiri.” – „Mis teile küll pähe ei tule,” ütles Eduard .. E. Krusten. c. mõnikord koos miks-sõnaga nõustuval v. möönval vastamisel. „Kas sa tahad kaasa tulla?” – „Miks ei taha!”. „Aga nii ei tohi ju!” – „Miks ei, sõjas on kõik lubatud!”. *„Noh, siis on hästi. Kas võiksin tuba näha?” – „Seda võib kah, jah, jah. Miks ei või ...” R. Roht. d. vahel mitte ainult ~ üksnes ... vaid ka lausetes (viimasest võib mõni sõna olla ka ainult juurdemõeldav). See ei ole mitte ainult sinu, vaid meie kõikide ülesanne. *Sellel oksal ei kiikunud mitte ainult Indrek, vaid ka kõik teised poisid .. A. H. Tammsaare.
5. eitavas lauses võib kuuluda sidesõnalisse konstruktsiooni. a.korduvanaläheneb ühendavale sidesõnale. *Seljas polnud tal enam mundrit, ei mütsi peas, ei saapaid jalas. E. Vilde. *Ta lamas peaaegu liikumatult ega rääkinud kellegagi. Ei sanitaridega, ei õdedega, ei arstidega, ei palatikaaslastega. P. Kuusberg. b.ühendsidesõna osanaei ... ega vt ega
6. kõnek esineb mõnedes teadma-verbiga seostuvates ebamäärasust väljendavates ütlustes. Arvab endast veel ei tea mis! Ta annaks ei tea mis, et sellest ülesandest lahti saada. Kui ohver viimaks toibus, oli ründaja juba ei tea kus. *Kas tead, sa ära karda midagi, kui see ka ei tea mis oleks. O. Luts. *Algselt näib, et säärases külas polekski nagu aset ei tea kui keerukatele inimsuhetele .. V. Alttoa.
7. kõnek rõõmu, vaimustust, heameelt, rahulolu vm. tunnet väljendavate (hüüd)lausete algul läheneb hüüdsõnale. Ei, oli see alles sõit! *Ja hakkaski [liköörist] soe. „Ei, tont võtku, tore on,” ütles Hella Aasa .. P. Viiding. *Aga nüüd lähen ma järve ja suman jahedas vees ... ei, see oli saun! H. Raudsepp.

epiloog-i 21› ‹s
kirj kirjandusteose (eriti romaani, draama) lõpplahendusele järgnev osa, mis annab kokkuvõtte ja tutvustab tegelaste edasist saatust; järellugu; ant. proloog. Teose epiloog. Romaani, draama epiloog. || muus lõpposa, järellugu. Ooperi epiloog.

esi|leht

1. tiitelleht. *See oli mingi esileheta ja pealkirjata kapsaks loetud kriminaalromaan. R. Kaugver.
2. bot idulehele järgnev leht

esi|sõrm
pöidlale järgnev sõrm. Hõõrus pulbrit pöidla ja esisõrme vahel.

gastrula1› ‹s
biol blastulale järgnev järk loomade loote arengus, karikloode

groupie [gruupi] ‹6› ‹s
lemmiklauljale v. -ansamblile turneedel järgnev fänn. Laulja oli pidevalt groupie'de piiramisrõngas.

haigla|järgne
haiglaravile järgnev. Haiglajärgne ravi, puhkus, periood.

hinge|toru
anat kõrile järgnev hingamisteede torujas elastne osa kopsudega hingavail selgroogseil, trahhea

homne-se 2

1.adjkäesolevale, tänasele päevale järgnev. Homne loeng, nõupidamine, teatrietendus. Homne eksam, kohtumine. Kuulutus ilmub homses ajalehes. Ainult tänane ja homne päev jääb meil veel maal olla. Ei näe enam homset päeva 'ei ela enam homseni'. || peatselt tulev, saabuv, tuleviku-. Homne ühiskond. Noored on meie homne vahetus. Milline on meie kirjanduse homne suund?
▷ Liitsõnad: tuna|homne, ülehomne.
2.s›. a. järgnev, homne päev. Homsest alates, peale. Oota homseni! See töö jäeti homseks. Leppisime homse peale kokku. b. lähem tulevik. Usk homsesse. Parema, helgema homse nimel. *Pärani me ees on lahti / uue homse, / uue päeva uks! M. Kesamaa.

järel|haigus
med põhihaigusele järgnev ning sellest tingitud haigus. Mitmesugused psüühilised häired esinevad kehaliste haiguste järelhaigustena.

järel|kontroll
millelegi järgnev kontroll; korduv, täiendav kontroll. Järelkontroll näitas, et avastatud puudused on kõrvaldatud.

järel|kultuur
põll külvikorras teatavale kultuurile järgnev kultuur. Ristiku järelkultuuriks on harilikult kartul.

järel|lugu
millelegi järgnev (sellega seotud) sündmuste käik. *Viimane vaatus [draamas „Libahunt”] on järellugu, toimunud tragöödia tagajärgede näitamine. V. Alttoa.

järelmine-se 5› ‹adj
hrv järgnev, järel olev. Kui eesmised jäid seisma, tormasid järelmised tulijad neile otsa.

järel|mäng

1. muus solisti v. koori osale järgnev instrumentaalne lõpposa helitöös. Koraali järelmäng. Orkestri järelmäng ooperi esimese vaatuse lõpul. || teise helitööga liituv v. kontserdiprogrammile järgnev helitöö (hrl. orelile), postluudium
2. järellugu. Pikad haiguseaastad olid üleinimlikult pingelise loomeaja järelmäng.

järel|pidu
mingile üritusele järgnev koosviibimine, jätkupidu, after-party. Filmifestivali, rattamaratoni järelpidu toimub ööklubis.

järel|puhastus
põhilisele puhastusele järgnev lisapuhastus. Heitvee järelpuhastus bioloogilisel meetodil.

järel|päev
mingile olulisele sündmusele v. tähtpäevale järgnev päev. Matuste, eksami järelpäev. Pühade järelpäeval sõitsin linna tagasi.

järel|ravi
med põhiravile järgnev täiendav lisaravi. Sanatoorne, ambulatoorne, kodune järelravi. Luumurru järelraviks rakendatakse ravivõimlemist, massaaži, vanne jm.

järel|tulev-a 2partits
tulevane, järgnev. Järeltulevad põlved, põlvkonnad. Meie järeltulev sugu.

järgjärje 22› ‹s

1. (järje)kord. Järge ootama. Nüüd on järg minu käes. Siis jõudis vastamise järg minu kätte, minuni. Kui üks kaevamisest väsis, läks järg teisele. Kui meestesalgas ringlev joogikruus järjega tema juurde jõudis, rüüpas temagi suutäie. Kes enne veskile tuleb, enne järge saab. *Ta hakkab oma jutu otsast uuesti kinni, kuid kordab seda teisel näol, teises järjes.. A. H. Tammsaare.
2. koht, piir vm., milleni tegevusega on jõutud, kus parajasti ollakse. Ajab lugedes näpuga järge, hoiab sõrme järjel. Pea järge, ära jäta sõnu vahele! Lugesin laskudes astmeid, kuid kaotasin varsti järje käest, ajasin järje segi. Hakkas raamatust järge otsima. Ei mäleta, kuhu järg jäi. Keeras lehe järje märgiks kahekorra ja sulges raamatu. Joonistavad lapsed käisid üksteise juures vaatamas, kui kaugel kellegi järg on. Heinalised jõudsid niitmise järjega küünini. *Jätkame vana järje pealt edasi, sealt, kus meil see asi pooleli jäi. J. Semper.
▷ Liitsõnad: jutu|järg, künni|järg, laulu|järg, tööjärg.
3. vahetult järgnev osa, aeg vm., jätk. a. Otsis jutule, mõttele järge. Suvetutvuse järjena käis meil nüüd elav kirjavahetus. b. raamatu, artikli vm. järgnev osa. Ootan põnevusega ajalehejutu iga uut järge. „Horisondis” ilmus kaheksas järjes, kaheksa järjena tore hundilugu. Kirjanikult küsiti, kas ilmunud romaanile on ka järge loota. c. millegi pidev olemasolu, jätkumine, piisamine. Uut leiba ei tehtud enne, kui vana järg hakkas otsa saama. Jahude järg pole meil aidast kunagi lõppenud. Paikamist-parandamist on nii palju, et kogu aeg järg ees. *Mari-Anne ema oli hea ja hoolitses nende [= kerjuste] eest, sellepärast ei lõppenud santide järg kunagi koolimajast. A. Taar.
▷ Liitsõnad: heina|järg, leiva|järg, liha|järg, raha|järg, tulejärg.
4. olukord, seisund; majanduslik kindlustatus, heaolu. Heal, rahuldaval järjel. Jõukale, heale, paremale, rahuldavale järjele saama, jõudma, tõusma. Majanduslik, varanduslik, rahaline järg. Heas järjes hobused, kari, tööriistad. Meie järg ei ole praegu kiita. Varsti on mu tervis jälle endisel järjel. Ta on kõik oma lapsed järje peale aidanud. Himustas perenaise järjele tõusta.
▷ Liitsõnad: elujärg.

järgmine-se 5 või -se 4› ‹adj

1. millelegi (vahetult) järgnev. Järgmisel hetkel, päeval, hommikul, nädalal, aastal. Järgmine kord, järgmisel korral oskan sellest veast juba hoiduda. Kontrolltöö esimene ülesanne oli raske, järgmised kergemad. Mida järgmiseks lugeda võtta? Kes läheb järgmisena vastama? Lähen järgmises peatuses maha. Lastest on Tiiu vanuselt Kadri järgmine. Ta on asutuses tähtsuselt direktori järgmine mees.
▷ Liitsõnad: ülejärgmine.
2. alljärgnev, selline. Ajalehes ilmus järgmine kuulutus: Müüa äsja valminud suvila. Mullasegu on järgmine: 2 osa mättamulda, 1 osa lehemulda, 1 osa liiva. Rektor pöördus lõpetajate poole järgmiste sõnadega. Tulud jaotati järgmisel viisil.

kahe|käiguline
kahest käigust koosnev v. kahe käigu pärast järgnev. Kahekäiguline maleülesanne, matt.

kalendri|lisa
kalendaariumile järgnev osa kalendris. Kalendrilisades ilmus rohkesti praktilisi nõuandeid talurahvale.

kaskaad-i 21› ‹s

1. geogr mitmeastmeline looduslik v. tehislik juga, joastik. Mäestikuojal on mitu kaskaadi. Eestis on tuntuim Treppoja kaskaad. Pargis on purskkaeve ja kaskaade. Vesi langeb kaskaadist alla.
2. piltl midagi eelmist meenutavat; millegi tulv v. tihedalt järgnev hulk. Treppide kaskaad. Ilutulestiku kaskaad. Sädemed paiskusid kaskaadina õhku. Helide, muljete kaskaad. Sellele järgnes terve koosolekute kaskaad.
3. tehn astmeliselt järjestatud samatüübiliste ehitiste v. seadmete süsteem. Hüdroelektrijaamade kaskaad.

kindel-dla, -dlat 2› ‹adj

1. mingis suhtes usaldusväärne, oma funktsiooni hästi täitev. a. kandev, kõva, mittevajuv. Jää pole enam kuigi kindel. Randa jõudes rõõmustasid kõik, et jälle kindel maa jalge all. Kevadel ja sügisel polnud teel kindlat põhja all. Mindi tükk maad mööda porist metsaalust, enne kui maapind kindlamaks muutus. | piltl. Püüdis oma elujärjele kindlamat alust panna. b. tugev, vastupidav. Kindel kants. Linnal olid kindlad müürid, väravad. Püüdis tara tugedega kindlamaks muuta. Varaste jõuk paljastati ja toimetati kindlasse kohta 'arreteeriti'. *Kui lõuna tuli, siis sõin ka silku, et süda kindlam oleks. J. Parijõgi. c. mitteläbilaskev, tihe. Kindla kaanega purk. Pudelil on kindel kork peal. Õllenõul peab olema kindel kraan. d.hrl. liitsõna järelosanamingile (välisele) toimele vastupidav v. selle eest kaitstud, häireteta toimiv. Tõrvamine muudab puu mädanemise suhtes kindlamaks. e. (varaliselt, majanduslikult) tagatud, majanduslikult usaldusväärne. Paigutas oma raha kindlatesse ettevõtetesse, väärtpaberitesse. Nad on majanduslikult kindlal järjel. *Kindel käemees on kõigepealt see, kellel on teatav varandus, peaasjalikult liikumata varandus .. O. Luts. f. kaitstud, turvaline, ohutu, julge. Kindel peidukoht. Põgenikel oli kindel salapaik. Vaenlane ei tundnud end okupeeritud aladel kusagil kindlana. Minu juures on sul praegustel segastel aegadel kindlam olla. Hulgakesi on kindlam minna. *Aga nüüd hoidke endid! Nüüd ei ole ühegi elu kindel. R. Roht. g. selline, kellele v. millele võib loota, usaldusväärne. Söandas sellest rääkida ainult kõige kindlamatele sõpradele. See on kindel vahend, abinõu. Need ei olnud kuigi kindlad mehed.
▷ Liitsõnad: haigus|kindel, hallitus|kindel, happe|kindel, heli|kindel, ilmastiku|kindel, koi|kindel, korrosiooni|kindel, kuiva|kindel, kulumis|kindel, kuuli|kindel, kuuma|kindel, kuumus|kindel, külma|kindel, leelis|kindel, lolli|kindel, löögi|kindel, mädanemis|kindel, müra|kindel, mürsu|kindel, niiskus|kindel, pesu|kindel, plahvatus|kindel, pommi|kindel, purunemis|kindel, põua|kindel, rooste|kindel, sooja|kindel, soojus|kindel, talve|kindel, temperatuuri|kindel, tolmu|kindel, tule|kindel, tuule|kindel, töö|kindel, valgus|kindel, vee|kindel, vihma|kindel, õhukindel.
2. mittemuutuv, püsiv, vastupidav; vankumatu, vääramatu, kõigutamatu, järeleandmatu. Kindel sõprus, armastus. Kindel usk, lootus. Kindel sõna, lubadus. Kindla tahtega inimene. Tal on kindel iseloom. Kindel plaan, nõu edasi õppida. Kindlad põhimõtted, tõekspidamised, veendumused. Ta on oma otsuses kindel. Pead olema julge ja kindel. Ta jäi kindlaks nagu raud. „Mina ei lähe!” oli isa kindel. Ta on selle ürituse kindlamaid poolehoidjaid. Temast õhkus kindlat rahu. Kindel vaade, pilk. Astus edasi kindlal sammul. Kindlas toonis väljendatud nõudmine. Direktor juhtis asutuse tööd kindla käega. *.. lausus kindla sõnaga: „See lehm jääb siia!” M. Metsanurk. || mittevääratav, mittevärisev. Kindla käega laskur, kütt.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, enese|kindel, iseloomu|kindel, maitse|kindel, moraali|kindel, otsuse|kindel, põhimõtte|kindel, rütmi|kindel, saagi|kindel, tahte|kindel, tõsikindel; eesmärgi|kindel, järje|kindel, kava|kindel, meetodi|kindel, plaani|kindel, sihi|kindel, süsteemikindel.
3. selline, mille paikapidavuses, tõepärasuses pole põhjust kahelda, mitteebamäärane; selge. Aksioom on kindel, vaieldamatu tõde. Kindlad tõendid, süüdistusmaterjalid, faktid, andmed. Ei ole kindel, kas ta tuleb. See asi ei ole veel päris kindel. Tulemus oli juba ette kindel. See on kindlam kui kindel, enam kui kindel, üks mis kindel. Tema seda ei teinud, niipalju on kindel. Praegu pole veel kindel, kumb pool võidab. Ma ei oska selle kohta midagi kindlamat öelda. See pole niisama rääkimine, vaid päris kindel jutt. Kindel teadmine, aimus. Koosoleku aeg on juba enam-vähem kindel. Kindel kõneviis keel kindlasti toimuvat v. toimunud tegevust väljendav kõneviis. || lõplik, otsustatud. Ma tegin temaga kaubad kindlaks. Arvasin, et see asi on juba kindel. Kindlaks määrama 'otsustama, fikseerima'. Kindlaks tegema 'välja selgitama, selgeks tegema'. || paratamatult järgnev, paratamatu. Sellise korrarikkumise eest oli noomitus kindel. Ettevalmistamatult eksamile minna tähendab kindlat läbikukkumist. Merehädalistel seisis kindel surm silme ees. || ilmne. Kindel ülekaal. Tuli finišisirgele kindla edumaaga. Nemad ongi kaks kindlamat esikohapretendenti.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
4. veendunud, mittekahtlev, julge (millegi v. kellegi suhtes). Ma olen kindel, et ta tuleb. Ta oli kindel, et kõik ohud on seljataga. Ole päris kindel, midagi ei juhtu! Ma ei ole kindel, kas ma õigesti tegin. „See oli sama mees,” jäi Jass kindlaks. Tütarlaps polnud noormehe armastuses absoluutselt, täiesti kindel. Ma ei või enam millegi ega kellegi peale, millelegi ega kellelegi kindel olla.
▷ Liitsõnad: kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
5. püsivamat laadi, mittejuhuslik. Kindel teenistus, sissetulek, kuupalk. Tal pole kindlat töökohta. Pereisal oli lauas oma kindel koht. Hoiab oma asjad alati kindlas kohas. Noormehel oli oma kindel tütarlaps, kellega ta käis. G. Ernesaksa koorilauludel on kindel koht meie koorirepertuaaris. || ettenähtud, määratud. Kindel graafik, tähtaeg. Süüa tuleb kindlatel kellaaegadel. Kindlad tariifid. Kindla vahemaa järel. Kindlad nõuded, reeglid, eeskirjad. Elab kindla korra, päevakava järgi. Kõik toimus kindlas järjekorras.
6. eriline, kellelegi v. millelegi omane. Igal kirjanikul on oma kindel stiil. Igal näitlejal on oma kindel ampluaa. *Siis toimus lõplikult see murrang, mis „Noor-Eesti” tegevusele ta kindlama ilme andis. F. Tuglas.
7. teatav konkreetne. Romaani kirjutamisel olid autoril eeskujuks kindlad isikud. Tegi seda kindla eesmärgiga, tagamõttega. Igaühel oli oma kindel ülesanne. Igal mõistel on kindel sisu. *Rahvaluulel pole kindlat, nimelist autorit. Rahvaluule on anonüümne. Ü. Tedre.

kolme|käiguline

1. kolmest käigust koosnev v. kolme käigu pärast järgnev. Kolmekäiguline maleülesanne, matt.
2. kolmeroaline. Kolmekäiguline lõuna.

koristus|järgne
põll aiand koristusele järgnev. Põldude koristusjärgne kultiveerimine. Vilja, aiasaaduste koristusjärgne töötlemine.

kurkkurgu 21› ‹s

1. suuõõnele järgnev seedekulgla ahenenud osa (fauces). Kurk on haige, valus, kibe, külmast kähe. Kurk punetab, valutab. Köhatas kurgu puhtaks. Kuristab rivanoolilahusega kurku. Tal löödi hambad kurku 'puruks, välja'. Laps ajas, tõmbas piima kurku. Kugistas suure pala kurku. Kalaluu jäi kurku kinni. Toit ei läinud kurgust alla. Kurk kõrbeb, kuivab 'on tugev joogijanu'. Kallas, kummutas mitu klaasi õlut kurku. Jooksin tuhatnelja, hing kohe kurgus 'kinni'. Suits läks kurku ja ma hakkasin köhima. Sadadest kurkudest kostis vägev laul. Koera kurgust kostis tume urin. Kala neelas õngekonksu sügavale kurku. Käole läks odraokas kurku (rahvapärane ütlus selle kohta, et kägu lakkab siis laulmast, kui oder pead loob). | piltl. Loodeti suurt kasu, kuid tegelikult läksid tuhanded kelmide kurku. || (ühenduses tusatunde, hingevalu vm. meeleliigutusega). Pahameelest, haledusest tõusis, kerkis klomp, klimp, tomp kurku. Nutt tõuseb vägisi kurku. Nutt on kurgus 'tulemas'. Ahastus nööris kurku. Piinlik oli rääkida, sõnad jäid kurku kinni. Tahtsin karjuda, aga hääl jäi kurku kinni. *Andres ei saanud öeldud, mida öelda tahtnud. Midagi valusat pigistas kurgu kinni. A. H. Tammsaare. || kurguni piltl ülimal määral, äärmiselt, täiesti, kõrini. Mehed vitsutasid end peolauas kurguni täis. *Kahju, et sai sinna õppima mindud! Kurguni on mul kõigest sellest himu täis! P. Vallak.
▷ Liitsõnad: hinge|kurk, hundikurk.
2. vastav piirkond ees kaelal. Hunt kargas hobusele kurku kinni. Haaras vastasel kurgust kinni. Särk oli kurguni kinni nööbitud. Tüdruk ulatus poisile kurgu alla. Kurgu alt oli nööp lahti. Kõditas kassi kurgu alt.
3. piltl millegi ava v. suu. Koopa, geisri kurk. Vulkaani suitsev kurk. Kivisüsi kadus ahju lõõmavasse kurku. Üks rukkivihk teise järel läks peksumasina kurku. Kaup kadus luugist trümmide kurku. *Veel mitu korda langes teekoht otsekui mädasoo kurku.. V. Saar.
4. (väike, kitsas) väin; väina, lahe vm. veetee kitsas koht. Vormsi saart lahutab mandrist Voosi kurk, Hiiumaast aga Hari kurk. *Me viibisime Beringi väina kurgus, selle väina kõige kitsamas kohas. R. Toming (tlk). || millegi muu kitsam koht. Saabas on kurgust kitsas.

külvi|järgne
külvamisele järgnev. Külvijärgne rullimine, väetamine.

künni|järgne
kündmisele järgnev. Künnijärgne maaharimine, kultiveerimine.

lalin-a 2› ‹s
lalisemine. a. ebaselge, pudikeelne v. seosetu kõne. Mitte midagi ei saa aru, üks segane lalin. b. (koogamisele järgnev, juba häälikukombinatsioone ning silpe moodustav) imiku häälitsemine. Imiku lalin.

magu1mao 27› ‹s

1. seedeelund, söögitorule (v. neelule) järgnev seedekulgla laienenud osa. Mao limaskest. Toit läheb söögitorust makku. Magu on haige, korrast ära. Mäletsejate magu koosneb neljast osast. || loomade vastav elund lihasaadusena. Hautatud magu tatrapudruga.
▷ Liitsõnad: ees|magu, lihas|magu, liit|magu, näärmemagu.
2. kõnek ka vulg (inimese kohta:) kõht (eriti väliselt). Lehmad, loomad tulevad ädalapõllult, maod pungil täis. Naabri pull oli meie mullikale sarved makku löönud, mao maha 'soolikad välja' lasknud. Turske mees, paks rasvane magu üle püksivärvli. On aga endale mao ette kasvatanud! Tema magu ei saa ka kunagi täis! *Laulab nagu rästas, et kehvus tapab ära, aga endal magu ees nagu Munamägi. A. Jakobson. *.. üks rusikahoop raksatas sakslasele lõuga, teine makku. J. Peegel. || millegi jämedam, kummis osa. Maoga lambiklaas, piimakann. Oskab hästi heinakuhja magu teha.
3. etn torupilli tuulekott. *Lõuka juures lõhnas torupilli magu, pihid, nahklõõts .. F. Tuglas.
4.liitsõna järelosanasuure kõhuga inimene
▷ Liitsõnad: paks|magu, praaga|magu, rasvamagu.

major-i 2› ‹s
kaptenile järgnev ohvitseriauaste paljudes riikides; selles auastmes ohvitser. Ta ülendati kaptenist majoriks. Meditsiiniteenistuse major. Major Kukk.
▷ Liitsõnad: eru|major, insener|major, kaardiväe|major, reservmajor; kindralmajor.

neel-u 21› ‹s

1. anat kurgule järgnev seedekulgla ja hingamisteede algusosa (pharynx). Suust ja kurgust siirdub toit neelu ja söögitoru kaudu makku. Neelu limaskesta põletik ehk farüngiit. Toiduga võivad neelu sattuda võõrkehad. Neelu suu-, nina- ja kõriosa. | piltl. Kaljukoopa mustav neel. Krematooriumiahju, vulkaani punane neel.
2. neela(ta)mine, neelamisliigutus, neelatus. Suu jookseb vett ja neelud käivad. *Rüüpas siis teise neelu veel ja ulatas klaasi üle laua Vidriku ette. M. Raud. *Olime kui näljased, kes loevad kokaraamatust toitude nimesid ja neelavad seejuures tühja neelu. M. Metsanurk. || aeg, mil kala sööta neelab, neeluaeg. Praegu pole õiget haugi neelu.
3.hrl. pl.kõnek isu, himu(d). Temal käivad neelud viina järele. Läks sokujahti, värske liha, prae neelud tulid peale. *Ahto tahtis jätta endast paremat muljet ja tänas [söömist lõpetades] viisakalt, kuigi neelud olid veel kõvad. E. Rannet. *Aga koer, kelle neelud käisid linnupesa järele .. A. H. Tammsaare. | piltl. Tema neelud käivad ämma raha, maja järele. *Nüüd aga oli [vanamehel armukese poole] mineku neel sees, ei jäta, kas löö või maha! L. Perandi.
▷ Liitsõnad: suitsu|neel, söögi|neel, toidu|neel, viina|neel, õlleneelud.
4. neelav, imev veekeeris; kiirevooluline koht, neelukoht. Vajuvast laevast uju kiiresti eemale, muidu kisub neel su põhja. Jõesäng õgvendati, saadi kärestikest ja neeludest lahti. | piltl. *Sa oled ju sülitsi sündmuste sees, otse nende neelus. A. Jakobson.
5. bot õie krooniputke suue. Iirise õie kollakas tumedate joontega neel.
▷ Liitsõnad: õieneel.
6. etn lehterjas kitsend mõrras, mis ei lase sinna sattunud kala tagasi pääseda. Mõrra neel ehk pujus.
7. ehit katuse murrukoht, kuhu vihmavesi kokku voolab

nimetis|sõrm

1. pöidlale järgnev sõrm. Viibutab hoiatavalt nimetissõrme(ga). Nimetissõrmega meelekohta puurides antakse mõista, et teine on loll. Nimetissõrmega õhku ringikesi joonistades häbistatakse teist, tehakse teisele häbi-häbi.
2. (harvemini:) väikesele sõrmele eelnev sõrm, nimetamats. Abielusõrmus parema käe nimetissõrmes. *.. joob kohvi, nimetis- ja väike sõrm graatsiliselt harali .. A. Biin.

noorus-e 5 või -e 4› ‹s

1. (< as noor). Iga naine püüab säilitada oma noorust. Ta on oma noorusele vaatamata juba tuntud teadusmees. Uued linnad võluvad oma noorusega. Üks on noorusest nõder, teine vanadusest väeti. *Ja kange verega [peab naine olema]. Sest mis aitab paljas noorus, kui pole kangust. A. H. Tammsaare. *Vanus päästis [mobilisatsioonist]. Õigemini – noorus! E. Rannet.
2. lapsepõlvele järgnev eajärk, noorpõlv, noorusaeg. Ta lapsepõlv ja noorus möödusid maal. Noorus läks õpingute peale. Nooruses olid tal süsimustad juuksed. Kirjaniku noorusest teame vähe. Ta ei tahtnud oma noorust ainult töösse matta. Noorus on ilus aeg, noorus ei tule iial tagasi. Mul pole noorust õieti olnudki. Ta pole enam esimeses nooruses 'päris noor'. *Andekatel inimestel on veel üks ühine tunnus, neil puudub ootuslik-lootuslik noorus. V. Panso. *Oma noorimast noorusest peale on see ameerika farmerilaps .. oodanud ime toimumist. J. Kross (tlk).
3. noorsugu, noored, noorpõlv. Praegune, tänapäeva noorus. Õppiv noorus. Tartu on nooruse linn. Noorus armastab tantsida, pidutseda. Noorus on ikka mässanud kivinenud korra vastu. Vanad armastavad kurta, et noorus on hukas. *Ka on kõik noorus külast kadunud ja ainult vanad inimesed käivad ringi .. J. Mändmets. | piltl. *Meie koorilaulu noorust, keskkoolide segakoore, oleks tahtnud meie laulumalevas märksa arvukamalt näha. T. Vettik.

nuku|staadium
zool vastsestaadiumile järgnev staadium täismoondega putukail. Nukustaadiumis talvituv putukas.

peiedpeiete 18 või peiede 6› ‹spl
muldasängitamisele järgnev söömise ja joomisega koosviibimine surnu mälestamiseks, matusepidu. Peiesid, peieid pidama. Lahkunule korraldati suured, uhked peied. Olete laupäevaks peiedele, peietele kutsutud. Peiedel, peietel oli rohkesti rahvast. | piltl. Sellele abielule on aeg peied pidada.
▷ Liitsõnad: karupeied.

pesitsus|järgne
zool pesitsusele järgnev. Pesitsusjärgne sulgimine.

post|kommunistlik
(hrl. riigikorra, ideoloogia jne. kohta:) kommunistlikule järgnev. Postkommunistlik ühiskond, riik.

post|sotsialistlik
(hrl. riigikorra, ühiskonna, ideoloogia jne. kohta:) sotsialistlikule järgnev. Postsotsialistlik riik.

põrutus|järgne
põrutusele (2. täh.) järgnev v. sellest tingitud. Põrutusjärgseil päevadel tuli kannatanul lamada. Põrutusjärgne ajukahjustus.

rahe6› ‹s

1. soojal aastaajal äikesepilvest ebakorrapäraste teradena langevad tahked sademed. Sajab rahet. Koos vihmaga tuli, sadas rahet. Rahe rabiseb vastu katust. Rahest muutus maa valgeks. Rahe peksis vilja puruks. | (võrdlustes millegi rohkuse kohta). Talle langes, sadas küsimusi nagu rahet. Vitsahoobid sadasid nagu rahe poisi seljale.
2. piltl millegi tihedalt järgnev hulk, sadu. Ründajaid võttis vastu püssikuulide, noolte rahe. Lõhkevad granaadid külvasid ümbruse üle kildude rahega. Hoopide, löökide rahe. Sõnade, pilgete rahe. Talle sadas kaela sõprade küsimuste rahe. *Ei ole sul kartust, / et kuskilt veel üllatuste rahet / võiks sadada pähe. J. Semper.
▷ Liitsõnad: kivi|rahe, kuuli|rahe, noole|rahe, pommirahe; kriitika|rahe, pilke|rahe, sõimurahe.

reede1› ‹s
neljapäevale järgnev ja laupäevale eelnev nädalapäev. Reede õhtul, hommikul. Kontsert toimub reedel. Iga kuu viimane reede on kunstimuuseumis tasuta külastuspäev. Meil on kohtumine reede peale, reedeks kokku lepitud. Kas saad mulle reedeni veidi raha laenata? 13. kuupäevale langevat reedet peetakse eriti õnnetuks päevaks. Suur reede kirikl ülestõusmispühade eelne reede.

rehabilitatsioon-i 21› ‹s

1. ka jur rehabiliteerimine
2. med hrl. arstlikule ravile järgnev patsiendi töövõime ja toimetuleku taastamine

residentuur-i 21› ‹s
internatuurile järgnev noorte arstide erialaõpe. Residentuur peremeditsiini erialal. Arstiõppele järgneb kahe- kuni viieaastane residentuur. Õpib residentuuris.

restauratsioon-i 21› ‹s

1. taastamine, ennistamine, restaureerimine. Tallinna vanalinna restauratsioon.
2. pol kukutatud dünastia võimu v. riigikorra taaskehtestamine; ka sellele järgnev ajajärk. Bourbonide restauratsioon.

revolutsiooni|järgne
revolutsioonile järgnev. Revolutsioonijärgsed aastad.

riigi|nõunik

1. riiginõukogu liige, minister (näit. Rootsis)
2. aj kolleegiuminõunikule järgnev tsiviilteenistuse auaste Tsaari-Venemaal

rotihammustus|tõbi
med roti vm. närilise hammustusele järgnev infektsioonhaigus

saju|järgne
sajule järgnev. Soe ja sume sajujärgne ilm.

sala|nõunik

1. salajane nõuandja. Valitsusjuht kasutab nõunike ja salanõunike abi.
2. aj salanõukogu liige
3. aj riiginõunikule järgnev tsiviilteenistuse auaste Tsaari-Venemaal

sealadv

1. osutab kohale, mis on kaugemal, kõnelejast eemal; ant. siin. Laud on siin, tool seal. Ühed istuvad siin, teised seal. Näe, seal lendab suur kull! Seal on porine, tule siiapoole! Mis sealgi paremat, ühesugune töö igal pool. Kes seal on? (kellelegi, keda kuuldakse läheduses liikuvat). Kus on sinu raamatud? – Seal. *Mees on seal ja seal nõiduse väel vangis, aga teie ei või teda minu abita lahti päästa.. F. R. Kreutzwald. | järelasendis on kohta lähemalt märkiv sõna v. väljend. Seal metsatukas on rohkesti sarapuid. Mis sa seal väljas näed? Seal kaugemal on rohkesti marju. Seal kuskil otsustatakse ka meie saatus. Ega neil seal välismaal kerge olnud. Kuidas nad seal kodus küll ilma temata hakkama saavad? Kes seal ukse taga kolgib? Seal lõuna pool on maa mägisem. *Teeb olemise uhkeks, kui mõtled, et Vana on ka seal laineid rammivas paadis. J. Tuulik.
2. osutab eespool juba mainitud, teada olevale (v. mainitavale) kohale, olukorrale, kus midagi toimub, esineb jne. Soo oli pehme, seal võis kergesti sisse vajuda. Maja pole enam kaugel, kümne minutiga oleme seal. Lähen ära linna, seal olevat elu kergem. Heitis diivanile ja lesis seal pisut aega. Ta võttis ajalehe, seal oli huvitav artikkel. *Aga nõudma – jaa, seal on kõik mehed, – ja sõimu pealegi.. E. Vilde. | korrelatsioonis eelneva v. järgneva sõnaga kus, harvemini sõnaga kust v. kuhu. Kus enne kasvas mets, seal on nüüd põllud. Hoiab raha kokku seal, kus sellest vähe kasu. Kust vesi üle käinud, seal oli oras hävinud. Kuhu sa ka ei läheks, seal on tema ikka ees. Kus suitsu, seal tuld. Kus viga näed laita, seal tule ja aita. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.
3. osutab koos sõnadega siin ja teal millegi juhuslikumale, eri kohtades esinemusele, tegevusele vms. vrd siin-seal, vrd seal-teal Siin ja seal oli rohi veel sajust märg. Siin ja seal nähti majade akendes tulekuma. Käidi siin ja seal päevilisena tööl. Rääkis lugusid, mis juhtunud siin või seal. Seal ning teal mõni üksik kadakapõõsas. *.. plataanide all oli rooside väli puhkemas; seal ja teal murul kõikus liiliaid.. A. Saareste (tlk).
4. esineb ajalises ühenduses. a.mõnikord asendatav sõnadega siis, samas, äkki, korragamärgib ajamomenti, millega algab eespool mainitule vahetult järgnev sündmus. Läks paar päeva mööda, seal ilmus linna sõjaväeüksus. Poisid jäid nõutult seisma; seal astus keegi mees nende juurde. Sammud – seal ta vist tulebki! Peeter tahtis juba väljuda, seal langes ta pilk laual lebavale kirjale. Pere oli juba magama minemas, seal koputatakse uksele. Tahtis edasi minna, aga seal pistis koer haukuma. Seal, keset vaikust, äkki pauk. *Ema oli täna kurvem kui iialgi enne. Seal palus tütar teda niikaua, kuni ema talle kõik oma leinaloo ära rääkis.. J. Kunder. b. märgib nähtuse, olukorra (kiiresti) vahelduvat esinemist. *Ilm omakorda jagunes harudesse: seal oli külm, seal oli soe; seal oli tuul, seal oli vaikus; seal oli vihm, seal oli põud. R. Roht. *Seal õrretab Kärbelit, aga sealsamas teeb laule! E. Särgava.
5. väljendab modaalseid suhteid, kus kohatähendus tuhmunud. a.hrl. koos pronoomeniga misesineb möönvates, nõustuvates vms. ütlustes. Aga mis seal parata, käsk on käsk! Mis seal ikka, eks sõidame siis pealegi. Poiss nagu poiss, mis seal ikka. Mis seal salata: olin pisut solvunud. Kunstniku asi, mis seal's imestada! Kõik oli selge, mis seal enam viivitada. Täna juba paha, mis seal veel homsest rääkida! Mis sa seal oskadki niisugusele küsimusele vastata. Kellel seal õigus, kes seda oskab öelda. *Õhtu jõuab, ööke sõuab. Ega seal muud, kui varsti magama. A. Jakobson. b. esineb laitvat, taunivat, pahandavat suhtumist väljendavates ütlustes. Seal te nüüd olete: kui midagi ütled, kohe süda täis! Isa pahandas: „Seal ta nüüd on, see sinu tegemine!” Seal ta nüüd on: üks räägib üht, teine hoopis teist. *Näeh, seal ta on: loksutavad jumalavilja [= õlut] maha liiva sisse! E. Särgava.

sinksingi 21› ‹s

1. looma tagapool, eriti reis, kints. Siga üritab teist singist naksata. *Põdral tõmmatakse nahk maha, lõigatakse tagumisest vasakpoolsest singist paras tükk.. L. Kerge. || kõnek (inimese reie, kintsu kohta). *„Ma veel mõtlen,” kostis talle Benja, tõmmates lina üle Katjuša paljaste sinkide.. O. Jõgi (tlk). || vöötükile järgnev osa sea lihakehast
2. soolatud ja suitsutatud liha (eriti sea reieosa), suitsusink. Seareied on singiks suitsema pandud. Pani leivale sinki peale. *Mehed nägid ehtsat sinki. Pealt pruun, seest roosa, üpris mahlaka väljanägemisega nagu suitsusink ikka. A. Vanapa.
▷ Liitsõnad: eine|sink, keedu|sink, rull|sink, suitsu|sink, toorsink.

sub|arktiline
lähisarktiline. a. geogr arktilise ja parasvöötme vaheline, subarktikas asuv v. sellele omane. Subarktiline vööde, maastikutüüp. Subarktilised alad. b. meteor (kliimastaadiumi nimetuses:) arktilisele järgnev; sellest kliimastaadiumist pärinev. Subarktiline kliimastaadium. *Nähtavasti subarktiliseks reliktiks on siin kasvav niitjas penikeel. A. Mäemets.

suktsessiivne-se 2› ‹adj
järgnev; järk-järgult toimuv. Suktsessiivne areng.

surma|järgne
surmale järgnev. Lootus surmajärgsele elule, usk surmajärgsesse elusse.

surma|kangestus
surmale järgnev kangestus. Surmakangestuses keha.

surma|tardumus
surmale järgnev keha tardumus

sündmustik-tiku, -tikku 30› ‹s

1. (kirjandus)teose sündmuste ja juhtumuste üksteisele järgnev rida; faabula. Teose, romaani, jutustuse, näidendi, eepose, muinasjutu, opereti sündmustik. Hästi põneva sündmustikuga raamat.
▷ Liitsõnad: põhisündmustik.
2. sündmuste kogum. *..tuleb välja selgitada see olustik, see sündmustik, mida kajastab vastav [rahva]laul.. Ü. Tedre.

sünnitus|järgne
sünnitusele järgnev. Sünnitusjärgne aeg, periood 'aeg, mille jooksul sünnitusest tulenenud muutused taanduvad naise organismis'. Sünnitusjärgsed verejooksud. Sünnitusjärgne palavik.

talgu|pidu
talgutööle järgnev söömise ja joomisega koosviibimine. Külanoored vihtusid talgupeol tantsida.

teatme|osa
raamatus põhitekstile järgnev(ad) lisa(d), näit. märkused, kirjandusloetelu, registrid

tormi|järgne
tormile järgnev. Tormijärgne hommik, päev. Tormijärgne lainetus oli rahunemas.

tuhka|päev
eesti rahvakalendris vastlapäevale järgnev päev, tuhkakolmapäev. Tuhkapäevast algab paastuaeg.

tuisu|järgne
tuisule järgnev. Tuisujärgsed hanged. Tuisujärgse päeva valge rahu.

tulev-a 2

1. (< partits tulema). Koolist koju tulev poiss. Tartu poolt tulev buss. Aknast tulev valgus. Kraanist tulev vesi oli sogane. Mind ei sega raadiost tulev muusika.
▷ Liitsõnad: tagasi|tulev, vastutulev.
2.adjajaliselt käesolevale, praegusele järgnev, järgmine. Tuleval aastal, suvel, nädalal. Oota tuleva kuuni! Tulev semester on pingelisem. Uus teatrihoone valmib tulevaks hooajaks. Tuleval korral olen ettevaatlikum. Kas tulevad põlved oskavad meid hinnata?
▷ Liitsõnad: järel|tulev, ületulev.
3.ssee, mis tuleb. Mõtiskleti olnust, olevast ja tulevast. *Mu kujutelmad värvusid heledateks niipalju, kuipalju nad olid seotud tulevaga, aimatava võimalusega .. J. Kärner.

tulevik-viku, -vikku 30› ‹s

1. praegusajale järgnev, tulev aeg; elu, nähtused, sündmused selles. Lähem, kaugem tulevik. Unistused õnnelikust, ilusast, helgest tulevikust. Peame võitlema parema tuleviku eest. Meie tulevik on tume, teadmata. Vanemad tunnevad muret laste tuleviku pärast. Kaalu veel kõike hästi, mõtle oma tulevikule! Kaalul oli kodumaa ja rahva tulevik. Eks näe, mis tulevik toob. Tulevikus on oodata suuri muudatusi. Neid tarkusi läheb sul tulevikus vaja. Meie pilgud on tulevikku pööratud 'mõtleme tulevikule'. Noormehel ei olnud pakkuda neiule hiilgavat tulevikku. Käevaataja, kaardimoor ennustab tulevikku. Tahad, ma kuulutan sulle tulevikku. Lastes on meie olevik ja tulevik. Vanasti räägiti, et maarahva keelel ei ole tulevikku. *Tulevikul on ikkagi see omadus, et ühel heal päeval on ta olevik .. Ü. Tuulik. | piltl. *.. väljas žalusiide taga sahistas tulevik .., teissugune, enneolematu, sootuks ainulaadne homme. I. Jaks. || edu- v. kasutuseeldused kellelgi v. millelgi selles ajas. Temal võib lauljana, arstina, sportlasena olla tulevikku. Tuuleenergial võib meil olla tulevikku. *Parim korvpallimängija koolis, tulevikuga mängija. A. Pervik.
▷ Liitsõnad: lähitulevik.
2. keel eri verbivormiga grammatiline aeg, mis väljendab kõnelemishetkest hilisemat, sellele järgnevat tegevust, futuurum. Eesti keeles tulevikku ei ole, selle tähenduses kasutatakse olevikuvorme.
vrd olevik
vrd minevik

tulv-a 22› ‹s

1. jõe veetaseme juhuslik kõrgseis; vetevoog, ülevoolav vesi. Tulv tekib paduvihma või järsu sula aegu. Kevadvete tulv. Tulva ajal olid põllud vee all. Luht, heinamaa on kevaditi tulvast üle ujutatud. |adessiivis(olukorda tähistavana). *.. hobune pidi koolmel uppuma, jõgi on sulalumest tulval. L. Meri.
▷ Liitsõnad: kevad|tulv, vee|tulv, vetetulv.
2. millegi (v. kellegi) rohkus v. tihedalt järgnev hulk; külluslik voog. Pisarate tulv. Riiki on oodata sõjapõgenike tulva. Mõtete, tunnete, tundmuste tulv. Lektorile langes kaela küsimuste tulv. Juubilarile sadas kaela õnnesoovide tulv. Näppu sattunud foto vallandas mälupiltide tulva. Muljete tulvas meeled väsivad. Uute faktide tulvas on paljud senised tõed muutunud küsitavaks. Saali kandus võimas helide tulv. Sulges oma kõrvad sõnade tulvale.
▷ Liitsõnad: energia|tulv, info(rmatsiooni)|tulv, jõu|tulv, kõne|tulv, mõtte|tulv, rahva|tulv, sõna|tulv, teabe|tulv, tundetulv.

une|järgne
magamisele, unele järgnev. Unejärgne roidumus.

uusuue, uut 35› ‹adj

1. hiljaaegu valminud, loodud v. omandatud; ant. vana (2. täh.) Uus ülikond, kleit, kübar. Uus maja lõhnas alles värvist. Ostis iga kuu endale uuemat kirjandust. Koor esines kontserdil helilooja uute lauludega. Asutati uus erakond. Täiesti uus kool võttis vastu esimesed õpilased. Sillamäe on suhteliselt uus linn. Uut linnaosa ühendab kesklinnaga uus bussiliin. Uus, alles äsja valminud sild. Uuelt, uuena, uuest peast maksis see auto korraliku varanduse. Poiss õppis kiiresti selgeks uued nipid, kombed. Uues ametis tunneb igaüks end esialgu ebakindlalt. |substantiivselt›. *Samuti polnud ükskõik, kuidas kooriharjutust üles ehitada, millal uut õppida, millal vana korrata .. G. Ernesaks. || vähe kasutatud, esialgses seisundis. See palitu on veel päris uus. Täiesti uute, sissekandmata jalatsitega ei tasu matkama minna. Raamatud on võrdlemisi uue väljanägemisega. Uued, pärgadega koormatud kalmud. Kevadel on looduses kõik veel värske ja uus.
▷ Liitsõnad: tuli|uus, tutt|uus, uhiuus.
2. (kellegi kohta:) alles lühikest aega mingil alal tegutsenud v. praeguses seisundis olnud. Uus arst, esimest aastat tööl. Uue kolleegi esimesed tööpäevad. Selle väljaastumisega sai ta endale nii uusi sõpru kui uusi vihavaenlasi. Katsikulised tulid vaatama uut ilmakodanikku. Uus luud pühib puhta toa. *Tulite hiljuti sõjaväest, olete uus inimene meie vallas ... O. Tooming. || kellegi varemolnu moodi olev. Üliandekas poiss, küllap tuleb temast uus Einstein. Meil on häid lauljaid, aga uut Georg Otsa ei sünni.
3. senisele järgnev, järjekordne, lisa-. a. eelmist asendav v. väljavahetav. Kui Pontu suri, uut koera enam ei võetud. Pane uus plaat mängima. Lilledele tuleb iga päev uus vesi panna. Juba vajub tekile uus laine. Istutas vana marjapõõsa asemele uue. Mees jõi klaasi korraga tühjaks ja kiirustas kohe uut kallama. Pööras päevikus uue lehekülje. Alusta lauset uuelt realt. Haiglas tabas teda uus infarkt. Juhatusele valiti uus esimees. Uus vahetus tuli tööle. Pean endale uue koha otsima. Võeti vastu uus seadus. Meid ootasid ees uued katsumused. Vallutati üha uusi ja uusi alasid. Koit kuulutab uue päeva algust. Head uut aastat! Uut õppeaastat alustati uues koolimajas. Astusime uude aastatuhandesse. Uusim aeg 'uusajale järgnev üldajaloo periood'. Läks uut puhku sõidueksamit tegema. Ära enne vana kaevu täis aja, kui uus valmis ei ole. *Kui üks sugupõlv väsib, siis tuleb ta asemele uus .. E. Kippel. *Uuest mehest sai uus isa, järjekordsest naisest järjekordne ema. A. Beekman. |substantiivselt›. *Siin toas on niisugune komme, et iga uuega [= uue poisiga] tehakse see nali läbi. V. Beekman. *Keegi ei teadnud, kust uued [= uustulnukad] tulid, kust pärit. M. Jürna. b. senisest erinev, teistsugune. Mul on nüüd uus aadress. Talveks sai jänes uue, valge kasuka. Võttis uue asendi. Remont andis korterile sootuks uue näo. Ammu tuttav, ent igal kevadel uuena tunduv mets. Läks uude usku. Kaupadel on jälle uued hinnad. Üritas anda vestlusele uut suunda. Katse alustada uut elu. Tundsin end lausa uue inimesena. *Äkki uueks saan kui vabakslastu .. H. Visnapuu. *Otsekohe on Liivi nagu ümber vahetatud. .. Uus Liivi on elevust täis. H. Pukk. || eelmisest hiljem valminud, nimetatud v. avastatud. Onu on maetud Otepää uuele kalmistule. Vana ja Uus Testament. Uus Maailm 'Ameerika'. Austraaliat on mõnikord nimetatud Uusimaks Maailmaks.
4. tänapäeva kuuluv, moodne. 10 rubla uues rahas, vääringus. Firma kasutab uusimat tehnikat. Ta on juba uue aja laps. Kirjutab uuema aja vaimus. Järgib kõige uuemat moodi. Uues muusikas kasutatakse ka uut helikeelt. Armeenia uue kirjanduse ja uue kirjakeele rajaja Hatšhatur Abovjan. Uus romaan 'uuenduslik suund prantsuse kirjanduses 1950.–60. aastail'. Vana ja uus kirjaviis. Uus 'Gregoriuse' kalender. Prantsuse filmikunsti uus laine. |substantiivselt›. Uue võitlus vanaga. *See jõudude ümberasetumise protsess, üleminek uuele on alati ja igal pool olnud valuline. R. Sirge.
5. senitundmatu, uudne, värske. See olukord oli meile täiesti uus. Uus, seniolematu riik vajab teiste riikide tunnustust. Tuntud haigustest saadakse jagu, kuid tekivad uued haigused. Tuli minna mööda uut, sissetallamata rada. Avastati uus putukaliik. Noova heleduse kasvu ajal näib, nagu ilmuks taevasse uus täht. Kiirenev tempo sunnib omandama uusi töövõtteid. Lähenes probleemile uue nurga alt, värskelt. Uued muljed, kogemused, ideed. Avaldas uusi, ennekuulmata mõtteid tuleviku kohta. Ikka sama seltskond, mitte ühtegi uut nägu! V. Tormise rahvalaulude seaded on täiesti uus sõna meie koorimuusikas. Nägi asja korraga uues valguses, uue pilguga, uute silmadega. Riigi majanduses puhuvad nüüd hoopis uued tuuled. Noored toovad kunstiellu uut verd. Meeste viha sai uut toitu. Talle oli nagu uus elu sisse tulnud. Pole midagi uut päikese all. *.. sõita kuhugi kaugele, kus on uued inimesed ja olud, uued tuuled ja päikene, uued linnud ja lilled .. A. H. Tammsaare. *Neist [= keeltest] tõusid kui uued hääled, mida ta polnud kunagi varem kuulnud. F. Tuglas. |substantiivselt›. Janu uue järele. Lisas meie luulesse uut ja varemolematut. Külaliselt küsiti, mis maailmas uuemat 'uudist'. *Nüüd siis läheb Tilde oma tütrega minema, neid ootab ees miski uus, võib-olla parem, võib-olla halvem. L. Promet.
6. kasut. taevakehade nimetustes. Uued Sauatähed 'tähekett Orioni tähtkujus'. Uus Sõel 'Plejaadide täheparve rahvapärane nimetus'. Uus kuu (noorkuu kohta).

vaha|küpsus
põll terade küpsuse teine, piimküpsusele järgnev aste, mille puhul tera on kollane ja seest vahajas, koldküpsus. Terade, seemnete vahaküpsuse faas. Tera-, kõrsviljade vahaküpsus.

valing-u 2› ‹s

1. tugev vihmahoog, valang. Troopikavihma valing. Tuli valing vihma. Vihma sadas tugevate valingutena. Hakkas sadama – üks valing teise peale. Kerge vihmarabin läks puhuti üle lausa valinguks. | piltl. *Liiva, kive ja terveid põõsaid sadas [sõdureile plahvatusest] valinguna kaela .. H. Lepik (tlk).
▷ Liitsõnad: vihmavaling.
2. millegi tihedalt üksteisele järgnev hulk. Sõimusõnade, sajatuste, etteheidete valing. Vihase mehe suust purskus valing sõimu, sõimusõnu. Minu jutustusele järgnes kuulajailt valing küsimusi. Kutsikas tõi kuuldavale terve valingu kiledaid klähvatusi. *.. ning valing pisaraid niisutas ta kortsus palet. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: sõimu|valing, sõnavaling.

vanadus-e 5› ‹s

1. (< as vana). Füsioloogiline vanadus. Vanadus tükib ligi, kipub kallale, võtab võimust. Suri vanadusse, läks vanadusest hauda. Üks on noorusest nõder, teine vanadusest väeti. Pea väriseb vanadusest. Vanadusest kortsunud palged. Vanadusest koltunud raamat. Vanadusest läikiv pintsak.
2. keskeale järgnev eajärk, vanaduspõlv, vanadusiga. On jõudnud vanaduse künnisele. Ehk vanaduses lapsed toetavad. *Tema kõigutamatu veendumus, et vanadus on nautimisväärsemaid ajajärke inimese elus, mõjus ümbritsevatele inimestele tujutõstvalt. A. Beekman.
3. van vanus. Kursuslasi oli igasuguses vanaduses. *Sääl oled Sina, Maaria, Liisi vanaduses .. O. Luts.

vanem|leitnant
sõj leitnandile järgnev auaste mereväes; selles auastmes ohvitser

vanem|maat
sõj maadile järgnev auaste mereväes; selles auastmes mereväelane

vanem|madrus

1. mer tsiviillaeva meeskonna liige, kõrgema astme madrus. Sai kaubalaevale vanemmadruse koha.
2. sõj madrusele järgnev auaste mereväes; selles auastmes madrus

vanem|seersant
sõj seersandile järgnev auaste; selles auastmes allohvitser

vastne-se 2

1.szool hulkraksel loomal munajärgule järgnev arengujärk (näit. röövik, tõuk, vagel), larv. Mardika, kiili, sääse, silmu vastne. Putukad ja nende vastsed. Liblikad talvituvad tavaliselt vastsena. Munast koorunud vastsed.
▷ Liitsõnad: putuka|vastne, sääsevastne; purjuk|vastne, pärg|vastne, pärjak|vastne, ripsvastne.
2.adjuus. Vastne ajalooõpik, ilmakodanik. Uus särk seljas, vastne kuub üll. Läks vastse tuttavaga kaasa. Õnnitleme vastseid meistreid! Maja sai vastse katuse peale. Üritab vana mööblit vastsega kokku sobitada. Tundis liikmeis vastset jõudu. Lõppes vastse aasta esimene päev.

vihma|järgne
vihmale järgnev, pärast vihma olev. Vihmajärgne päike. Vihmajärgne õhtu, päev. Vihmajärgne aed lõhnas värskusest.

viimane-se 4› ‹adj

1. lõpus, tagaotsas olev, järjestust, loendit v. rida lõpetav. Tähestiku esimene ja viimane täht. Viimane uks paremal. Elab viimasel korrusel. Ta on fotol vasakult viimane. Mart on järjekorras üks viimaseid, kõige viimane. Jäi võistlustel viimasele kohale, viimaseks. Näidendi viimane vaatus. Sarja viimane osa. Entsüklopeedia viimane köide. Raamatu viimased kümme lehekülge, kümme viimast lehekülge. Ostis pileti viimasesse ritta. Rongi viimane vagun. Küla viimane maja. Mängiti „Viimast paari”. *Ja noormehed sammusid edasi .. ikka kõige vanem kõige ees ja viimases lõpus [= kõige lõpus, päris lõpus] taga Nigupakk. J. Jaik.
2. ajaliselt muudele samalaadsetele järgnev, kõigist teistest tagapool olev; teat. ajavahemikku lõpetav; teat. ajavahemikul, teat. sündmuse v. tegevuse puhul kõige hilisem. Detsembri viimane nädal. Iga kuu viimasel reedel. Möödunud sajandi viimasel veerandil. Kell näitas päeva viimast tundi. Pidu on jõudnud viimasesse kolmandikku. Lõi viimasel mänguminutil värava. Viimane reisipäev. Täna väljub viimane rong kell kümme. Viimane hüpe ebaõnnestus. Viimane raamat, mis ma lugesin, oli .. Kirjaniku viimane romaan ilmus mitu aastat tagasi. Kõlasid viimased helid. Viimane koolikell (koolilõpetajail kevadel). Õhtul viimane magama minema, hommikul esimene ärkama. Tema on alati viimane tööle tulema. Lõpetas töö viimaste hulgas. Jõudis kohale viimasena. Kes naerab viimasena, naerab kõige paremini. *Aga see oli tema viimane naer sel lõuna ajal. O. Luts. || sel aastal v. aastaajal kõige hilisem. Need olid selle suve viimased soojad ilmad. Viimased rändlinnud on ära lennanud. *.. läks viimase jääga üle väina suurele maale selgemat leiba otsima. H. Sergo. || kellegi v. millegi eksisteerimise aja jooksul kõige hilisem. Ta on sündinud viielapselise pere viimase lapsena. Täna kõnnin ma seda teed viimast korda. Esimest ja viimast korda. Ükskord on ikka viimane kord. Olgu see viimane selline juhtum! Luuletaja viimane elukoht. See jäigi tema viimaseks tööks, töökohaks, reisiks. || (surma, matuste v. matmispaigaga seonduvates ühendites). Kadunu viimane soov, tahe. Haige viimane tund on kätte jõudmas. Lahkunu saadeti viimasele teekonnale. Puhkab, magab viimast und. Viimane puhke-, rahupaik.
3. (praegushetkele eelneva ajavahemiku, lähema mineviku kohta). Viimased neli päeva, neli viimast päeva on olnud päikeselised. Viimastel aastatel, viimase aastaga on ta elujärg paranenud. Viimased kaks aastat olid täis muret ja hirmu. Romaan on kirjutatud peamiselt viimase aasta jooksul. Näitus annab ülevaate kunstniku viimase aja loomingust. Viimase aja suurim ost. Ta on viimasel ajal väga tujutu. Kuni viimase ajani elasime maal. || eelmine. Kas sulle meenub meie viimane jutuajamine? Viimane kord, viimasel korral tegid sina välja.
4. alles loodud vms., uusim. Riietub alati viimase moe järgi. Arvuti viimane mudel. Ravi määrati teaduse viimase sõna järgi. Tollal oli see auto tehnika viimane sõna.
5. vahetult mingile (kriitilisele) piirile eelnev. a. teat. võimalusi äralõikavale ajalisele piirile eelnev, äärmine; selline, mis põhjustab mingi kvalitatiivse muutuse, otsustav. On viimane aeg minema hakata, midagi ette võtta. Abi jõudis kohale viimasel minutil. Jõudsin rongi peale viimasel hetkel. Taotluste esitamise viimane tähtaeg. Viimase hetke reisid 'soodsa hinnaga reisipaketid, mida pakutakse vabade kohtade olemasolul lühikese aja jooksul enne reisi algust'. Metsatöödel sai mehe niigi nõrk tervis viimase hoobi. See oli viimane piisk tema kannatuste karikasse. b. astmelt, intensiivsuselt äärmine, suurim võimalik, ülim. Ta oli viimases ahastuses endalt elu võtnud. Viimases hädas hakkas tüdruk appi karjuma. Lendama õppisid linnupojad alles viimase häda sunnil. Meeleolu oli viimase kraadini üles kruvitud. Tross oli viimase võimaluseni pingul. Ta on end viimase piirini ära kurnanud. Närvid on viimase vindini 'äärmiselt, ülimal määral' pingul. Kannatus on viimase vindi peal 'katkemas, lõpukorral'. *.. toiduaineid osta riskiks vist küll üksnes viimase nälja korral, kui tõesti teisiti ei saa. R. Sirge. | viimaseni kõnek äärmiselt, ülimal määral. *Oli viimaseni erutatud, vehkles kätega väljakutsuvalt ja kaitsevalmis. K. A. Hindrey. |substantiivseltkõnek. Viimase peal lugu 'suurepärane lugu'. Korter on neil viimase peal 'väga uhke'.
6. selline, mis ei kuulu muutmisele, kehtima jääv, lõplik. Viissada krooni on selle kauba viimane hind. Kas see on sinu viimane sõna?
7. selline, mis millestki vähenevast, lõppevast, kaduvast veel järel on. Viimane viil leiba. Viimane suutäis jäeti lapsele. Jõi ära viimase lonksu veini. Kaevust kadus viimanegi veetilk. Poiss otsib taskust viimaseid sente. Viimane viiesajane sai peeneks vahetatud. Lõi läbi oma viimase raha. Reis oleks neelanud ta viimased säästud. Tüdruk ei ole veel viimast lootust maha matnud. Talt võeti viimanegi lootus. Nüüd katkes mehe viimane kannatus. Hirm röövis talt viimase jõu. Poiss võttis kokku viimase jõu, et teisele mitte alla jääda. *.. nad võtavad meilt viimase hilbu seljast, teevad meid puupaljaks .. J. Kärner. ||substantiivseltsee, mis millestki veel järel on. Ta on mees, kes hädas on viimastki valmis jagama. Pani viimase välja 'võttis kokku kogu jõu, pingutas kogu jõust', et esikohta saada. Pigistas hobusest viimase välja, et kiiremini kohale jõuda. Möllab ringi ja pidutseb, võtab enne pulmi veel viimast 'püüab oma vabadust maksimaalselt ära kasutada, kuniks seda veel on'.
8. esineb tarindites ja püsiühendites, mis rõhutavad, et hõlmatud on kogu tervik v. absoluutselt kõik, kõik ilma erandita. Saal oli viimase kohani välja müüdud. Võlg on viimase sendini tasutud. Seda teab iga viimane kui loll. Kõik tulid kohale, viimane kui üks. Viimane kui aken on katki. Kuulsin iga viimast kui sõna. Tüdruku nägu oli viimase kui lapini tedretähti täis. Kõik tapeti maha, viimase kui rinnalapseni. *.. tunnen siin linnas iga viimast inimest. R. Tiitus.
9. muude seas vähima väärtusega, kõige madalamal asuv, kõige viletsam; kõige koledam, kõige inetum. Näolt polnud tüdruk ka just viimane. Olen ma siis see viimane, kellega tantsidagi ei kõlba? *Ilusad daamid jäetakse alati kahe silma vahele, ja kroonitakse need viimased ... M. Sillaots. *Noh, pühakirja sõna läheb tõeks: viimased saavad esimesteks. O. Luts.
10. väidet tugevdava sõnana näitab, et kellelgi v. millelgi on mingit negatiivset omadust ülimal määral; igavene, täielik. Käitub nagu viimane narr. Poiss on viimane laiskvorst. Pani jooksma nagu viimane argpüks. Tal on raha küll, aga koonerdab nagu viimane ihnuskoi. Ega ta päris viimane joodik olegi. Miks peaksin mina olema see viimane loll, kes sellise töö teha võtab! Olete kõik viimased egoistid, mõtlete ainult enda peale. Oh sa viimane närukael! Vait, sa viimane lontrus! See koht oli üks viimane kolgas. *Sa oled viimane sõnakuulmatu, Mari! L. Kahas. *Viimane viletsus on plikadega koos midagi ette võtta .. S. Truu.
11. selline, mis tuleb kõne alla pärast kõiki muid võimalusi v. ei tule üldse kõne alla; kõige ebatõenäolisem. Töö on viimane asi, millega rikkaks saab. Ta on viimane inimene, keda ma kahtlustada oleksin osanud. Söök on küll viimane asi, mida ma praegu tahaksin. Valvuriamet on see viimane leib.
12.ka substantiivseltsisaldab viidet eelnevas tekstis viimati nimetatud esemele, nähtusele, isikule vms. Küllap see viimane tõik asja otsustaski. Räägiti rõõmudest ja muredest, peamiselt just viimastest. Oli eestlasi ja venelasi, viimaseid isegi rohkem. Andres käib Indrekuga ühes klassis, kuigi ta on viimasest paar aastat vanem. *Aga oli ka neid, kes said ainult suitsuraha – mina viimaste hulgas. A. Hint.
Omaette tähendusega liitsõnad: eel|viimane, vihuviimane

õue|nõunik
aj
1. teat. kollegiaalse valitsemisasutuse liige Saksa riikides, hilisemal ajal ka autiitel
2. kolleegiumiassessorile järgnev tsiviilteenistuse auaste Tsaari-Venemaal

äik(e)se|järgne
äikesele järgnev, äikese järel esinev. Äikesejärgne ilm. Äikesejärgne jahedus, värskus.

üksnesadv

1. osutab, et midagi v. kedagi on vähem kui vajalik, eeldatud v. oodatud, ainult, kõigest, vaid; mitte rohkem kui, mitte sagedamini kui, mitte enamat kui. Üksnes mõnes peres jätkus sööta loomade ületalve pidamiseks. Puud võeti maha, üksnes üks kask jäeti kasvama. Olin temaga üksnes põgusalt tuttav. Kehitas minu küsimuse peale üksnes õlgu. Viibisin Rootsis üksnes paar päeva. Mul on aega üksnes mõni minut. Laps võis olla üksnes mõnekuune. Olen temaga rääkinud üksnes korra. Üksnes haruharva kohtab siin kandis suuri metsloomi. Liivlastest on säilinud üksnes väike rahvakilluke Kuramaa tipus.
2. (välistab muud võimalused peale mainitu:) ainult, ainuüksi, vaid. Maa kasvatab siin üksnes umbrohtu. Linnapea jutule pääses üksnes vastuvõtuajal. Templi kõige pühamasse paika tohtis minna üksnes ülempreester. Vajan neid andmeid üksnes enda jaoks. Inimese võib süüdi mõista üksnes kohus. Majale võis juurdeehitusi teha üksnes arhitekti loal. Retk sai teoks üksnes tänu sponsorite toetusele. Teeb tööd üksnes raha pärast. Tegi seda üksnes omakasu huvides. Koopas sai edasi liikuda üksnes roomates. Inimene ei ela üksnes leivast. Kardan üksnes sinu pärast. || kõike muud v. kõiki muid arvestamata v. kõrvale jättes, muu(de)st rääkimata. Juba üksnes Georg Otsa pärast mindi ooperit vaatama. Üksnes sel aastal on meie jõgedes ja järvedes uppunud kümmekond inimest.
3. (ainult rõhutavana:) vaid, ainult. Ta on nii ülbe, et teeb, mida üksnes heaks arvab.
4. (vastandavalt:) vaid, ainult. a. ühendab kaht lauseosa v. lauset, millest järgnev piirab v. osaliselt eitab eelnenud väidet. Kõik olid kohal, üksnes Peep puudus. Mäng oli huvitav, üksnes värav jäi tulemata. Ma ei tea, kas mees oli surnud või üksnes meelemärkuseta. *Maast siin puudus polnud nagu Paadelaius, üksnes pealetungiv võsa ja mets tahtsid murda kaela. A. Hint. b. ühendab kaht lauseosa v. lauset, millest viimane esitab juba eitatu asemele tegeliku vastanduse. Mitte üksnes rahapuudus ei rõhunud teda, tervisehädad olid ka. Täishäälega rääkida enam ei saanud. Üksnes sosinal. *Mitte suuga ei küsinud ta mõistetud otsuse üle, vaid üksnes silmadega. E. Vilde. |ühendsidesõna osanamitte üksnes ... vaid (ka) vt vaid

üle|homne

1.adjhomsele järgnev; ülehomme toimuv jne.; sün. tunahomne. Mida toob homne või ülehomne päev? Küsimus tuleb arutamisele ülehomsel koosolekul.
2.shomsele järgnev päev. Lend lükati ülehomseni edasi.

üle|järgmine
järgmisele järgnev. Ta ei tulnud ei järgmisel ega ülejärgmiselgi päeval. Ootasin asjata teda järgmisel õhtul, samuti ülejärgmisel. Nad kavatsevad jääda Pärnusse ülejärgmise reedeni. Maja valmib vahest ülejärgmisel aastal. Ülejärgmises lauas istus keegi tundmatu. Ülejärgmine talu linna poole on Tammiku.
▷ Liitsõnad: üleülejärgmine.

üle|ülejärgmine
ülejärgmisele järgnev. Järgmisel päeval sadas, samuti ülejärgmisel ja üleülejärgmiselgi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur