[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1362 artiklit, väljastan 100.

aamen-i, -it 2› ‹s
kinnitussõna „aamen”. Jutlus lõppes aameniga.

aatman-i, -it 2› ‹s
relig (brahmanismis ja budismis:) inimese hing, tema sisemine mina. Budismis ei peeta aatmanit püsivaks ega tõeliseks.

aatom-i, -it 2› ‹s
keemilise elemendi väikseim osake. Molekul koosneb aatomitest. Aatomi ehitus. Aatom koosneb tuumast ning elektronkattest. Märgitud aatomite meetod 'meetod, mis seisneb uuritavas protsessis osalevale elemendile uue isotoobi lisamises ning selle käitumise jälgimises'. | piltl. Inimene on ühiskonna aatom.
▷ Liitsõnad: hapniku|aatom, süsiniku|aatom, vesinikuaatom.

aatrium-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s

1. aj keskne pearuum Rooma elamus, mille laes oli nelinurkne ava, põrandas bassein
2. ehit varakristliku v. romaani basilikaalse kiriku sammastega eesõu (kaevuga)
3. ehit mitmekorruselise hoone keskel asuv hall, millel on hrl. klaaskatus. Aatriumiga eramu, koolimaja, kaubanduskeskus.

abdoomen-i, -it 2› ‹s

1. anat allkeha, kõht
2. zool tagakeha (peam. lülijalgsetel)

abituurium-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s

1. keskkooli lõpuklass(id); lõpuklassi(de) õpilased. Ta läheb sügisel abituuriumi. Abituuriumile anti kätte keskkooli lõpumärgid.
2. keskkooli lõpetamine; keskkooli lõpueksam(id). Treffneri gümnaasiumi lõpetajad pidid tegema abituuriumi mõne kroonugümnaasiumi juures. *Onu peaks aru saama, et abituurium pole lapsemäng. O. Luts.

absorber-i, -it 2› ‹s
tehn aparaat gaaside puhastamiseks v. üksikute osiste eraldamiseks gaasisegust absorptsiooni teel

absurdum-i, -it 2› ‹s
van absurd. *Mõistame koguni [rahvalaulu] kõiksugu absurdumeid, üleloomulikke seisundeid ja sündmusi, sest neid vabandab nende vorm. F. Tuglas.

adapter-i, -it 2› ‹s
tehn
1. abiseadis (lisaplokk vms.) aparaadi vm. seadme kasutamisvõimaluste laiendamiseks
2. van (helitehnikas:) helipea

adiantum-i, -it 2› ‹s
bot toataim sõnajalaliste sugukonnast (Adiantum)

administraator-i, -it 2› ‹s

1. administreeriv ametiisik. Saarik oli hea õpetaja, kuid halb administraator – direktoriks ta ei sobinud.
2. (näit. hotelli, restorani, teatri) igapäevast praktilist tööd korraldav ametiisik. Võõrastemaja administraator.
▷ Liitsõnad: valve|administraator, vanemadministraator.

adsorber-i, -it 2› ‹s
tehn aparaat adsorbeerimiseks

afiks-i, -it 2› ‹s
keel alusvormile liituv, iseseisvalt mitteesinev sõna koostisosa, liide. Tuletusliited, lõpud ja tunnused on afiksid.

agens-i, -it 2› ‹s
mõju avaldav tegur, mõjur. Tõvestavad agensid.

agitaator-i, -it 2› ‹s
hrl nõuk agitatsiooni, hrl. poliitilise selgitustöö tegija, agiteerija. Agitaatorid selgitavad rahvale partei poliitikat.

agressor-i, -it 2› ‹s
pol agressiooni teostaja, kallaletungija. Võit agressori üle.

ahnur-i, -it 2› ‹s
hrv ahnitseja. Täitmatu ahnur.

akordion-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s
kromaatilise klaviatuuriga lõõtspill. Akordioni mängima. Pala esitasid kaks tütarlast akordionidel. Õpib muusikakoolis akordioni.

aksolotl-i, -it 2› ‹s
zool tömpsuulase suguküps vastne

akson-i, -it 2› ‹s
anat neuriit

aktiinium-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s
keem radioaktiivne element, väga reageerimisvõimeline hõbevalge metall (Ac)

aktivaator-i, -it 2› ‹s
keem aktiveeriv, eriti keemilist reaktsiooni kiirendav aine

aktseleraator-i, -it 2› ‹s

1. tehn karburaatori lisaseadis kütuse lisakoguse juhtimiseks silindrisse, kiirenduspump || auto vms. sõiduki gaasipedaal
2. füüs kiirendi
3. maj fondimahukuse juurdekasvu tegur

aktseptor-i, -it 2› ‹s
keem
1. aineosake, mis võib endaga liita ioone, molekule, aatomeid v. aatomiosi
2. vaba orbiidiga aatom, mis saab temaga ühinevalt aatomilt elektronipaari

akumulaator-i, -it 2› ‹s

1. el tehn seadis energia salvestamiseks
▷ Liitsõnad: auru|akumulaator, elektri|akumulaator, hüdro|akumulaator, inertsi|akumulaator, pneumo|akumulaator, soojusakumulaator; happe|akumulaator, leelis|akumulaator, pliiakumulaator.
2. salvesti, talletuskoht. Ookean on hea päikeseenergia akumulaator.

akvaarium-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s

1. klaasseintega mahuti kalade jm. veeorganismide kasvatamiseks ning vaatlemiseks. Akvaarium kuldkaladega.
▷ Liitsõnad: magevee|akvaarium, merevee|akvaarium, toaakvaarium.
2. asutus v. loomaaia osakond kalade jm. veeorganismide eksponeerimiseks. Berliini, Londoni akvaarium.
▷ Liitsõnad: mereakvaarium.

akvatoorium-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s
püsivalt veega kaetud ala, veeväli, veeala. Vaikse ookeani akvatooriumi keskosa. Sadama akvatooriumi süvendamine ning puhastamine.

album-i, -it 2› ‹s

1. raamat v. kaustik, kuhu kogutakse fotosid, marke, mälestussalme vms.; pildikogu arvutis. Pilte, fotosid, marke albumisse panema, kleepima. Õpilased kirjutavad salme üksteise albumitesse. Tahtis luua uue albumi reisipiltide jaoks, aga programm ei võimaldanud. Digifotosid albumisse lisama.
▷ Liitsõnad: foto|album, joonestus|album, joonistus|album, margi|album, mustri|album, perekonna|album, pildi|album, postkaardi|album, postmargi|album, salmialbum.
2. erilistel puhkudel väljaantav koguteos v. kunstiteoste, fotode reproduktsioone sisaldav trükis. „Noor-Eesti” kirjanduslik album. Viiralti töödest on välja antud mitu suurt albumit.
▷ Liitsõnad: foto|album, kirjandus|album, kunsti|album, käsitöö|album, moealbum.
3. paljude muusikapaladega heliplaat; ant. singel. Albumit salvestama, välja andma, esitlema. Tüdrukutebändil ilmus uus album.
▷ Liitsõnad: debüüt|album, sooloalbum.

alligaator-i, -it 2› ‹s
zool Lõuna-Hiinas ja Põhja-Ameerika kaguosas elutsev krokodillitaoline roomaja (Alligator)

alluuvium-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s
geol
1. jõesetted
2. van kvaternaar

alpiinum-i, -it 2› ‹s
aiand kiviktaimla

altar-i, -it 2› ‹s

1. kirikl lauda meenutav hrl. kaunistatud pealmikuga alus, mille ääres toimetatakse usutalitusi; ka selle lähem (tihti võrega piiratud) ümbrus. Põlvitab altari ees. Leerilapsed astuvad altari ette. Õpetaja astub altarisse, on altaris. Altaril on süüdatud küünlad.
▷ Liitsõnad: kapp|altar, kodu|altar, pea|altar, tiibaltar.
2. relig looduslik v. rajatud ohverdamiskoht. Altarilt tõusis ohvrisuits. | piltl. Need, kes ohverdasid oma elu isamaa altarile.
▷ Liitsõnad: ohvrialtar.

alumiinium-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s
keemiline element, hõbevalge plastne, kergesti töödeldav metall (Al). Alumiiniumist keedunõu.

alvar-i, -it 2› ‹s
geogr loopealne, lood. Lääne-Eesti, Ölandi, Gotlandi alvarid.

ambulatoorium-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s
med väiksem polikliinikutaoline raviasutus. Ülikooli ambulatoorium. Läksin ambulatooriumi haava siduma.

ambur-i, -it 2› ‹s
ammukütt, -mees, vibulaskja. *Tal polnud aega rivistada väge; / ei kaitsnud ambureid tal odamehed .. G. Meri (tlk).

ameriitsium-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s
keem kunstlikult saadud radioaktiivne element, hõbevalge pehme metall (Am)

ammoonium-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s
keem ühest lämmastiku- ja neljast vesinikuaatomist koosnev ioon

amnion-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s
anat sisemine lootekest, veekest

amortisaator-i, -it 2› ‹s
tehn löökide, tõugete ja vibratsiooni mõju leevendav, amortiseeriv seadis, tõukeleevendi. Auto, mootorratta, lennuki amortisaatorid. Hüdraulilised, pneumaatilised amortisaatorid.
▷ Liitsõnad: kummi|amortisaator, vedruamortisaator.

analüsaator-i, -it 2› ‹s

1. füsiol välis- v. sisekeskkonnast ärritusi vastu võttev, neid analüüsiv ja sünteesiv närvimehhanism
2. füüs tehn analüüsiv aparaat
▷ Liitsõnad: gaasianalüsaator.

andam-i, -it 2› ‹s
aj
1. alistatud v. valitsetavalt rahvalt nõutav maks, tribuut
2. talupojalt nõutav naturaalmaks feodalismiajastul
▷ Liitsõnad: naturaal|andam, vakuandam.

andur-i, -it 2› ‹s
tehn mingit mõõdetavat v. reguleeritavat füüsikalist suurust (näit. temperatuuri, rõhku, kiirust) teiseks paremini võimendatavaks, mõõdetavaks v. juhtimiseks kasutatavaks suuruseks muundav seadis

angler-i, -it 2› ‹s
van angel (1. täh.)

animaator-i, -it 2› ‹s
animafilmide tegija

antuurium-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s
bot flamingolill

aplikaator-i, -it 2› ‹s
paigaldaja, (näit. ravimi) õigele kohale manustamise instrument; kosmeetikas jumestamise abivahend. Vaginaalkreemi, lauvärvi aplikaator. Ühekordsed aplikaatorid.

apoteetsium-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s
bot kottseente ja samblike paljunemisorgan, lehtereosla

arhaikum-i, -it 2› ‹s
geol Maa geoloogilise ajaloo vanim eoon, ürgeoon, arheosoikum. Varem vaadeldi arhaikumit aegkonnana. Arhaikum jaotatakse neljaks aegkonnaks: neoarhaikum, mesoarhaikum, paleoarhaikum ja eoarhaikum.

arheosoikum-i, -it 2› ‹s
geol arhaikum, ürgeoon

arstim-i, -it 2› ‹s
ravim. Uued arstimid.

arter-i, -it 2› ‹s
anat verd südamest kudedesse kandev veresoon, tuiksoon. Arterite lubjastumine. | piltl. *Pikkamisi elustusid rahvamajanduse arterid – teed. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: aju|arter, kopsu|arter, neeru|arter, pärg|arter, reiearter; liiklusarter.

asjur-i, -it 2› ‹s

1. saadikust astmelt madalam diplomaatiline esindaja, chargé d'affaires. Eesti Vabariigi ajutine asjur Londonis. Jaapani Helsingi saatkonna asjur.
2. van asjaajaja (2. täh.) *Seal [= kontoris] on vabu kirjutusmasinaid ja minu hea tuttav Kangur asjuriks. M. Mõtslane.

aspar-i, -it 2› ‹s
bot rohttaim, mille mitmeid liike kasvatatakse ilutaimedena (Asparagus). Harilik aspar ehk spargel.

aspiraator-i, -it 2› ‹s
tehn med imemise põhimõttel töötav seade näit. õhuproovide võtmiseks, mäda väljaimemiseks vms.

assembler-i, -it 2› ‹s
info
1. assemblerkeelt masinakoodi tõlkiv programm
2. assemblerkeel. Assembleris kirjutatud programm.

assessor-i, -it 2› ‹s

1. kollegiaalse kohtu- v. haldusorgani kaasistuja. Õue-, kreisikohtu assessor. Konsistooriumi assessor.
▷ Liitsõnad: kolleegiumiassessor.
2. millegi hindamisega tegelev ekspert, hindamisekspert. Juhtimiskvaliteedi assessor.

auditoorium-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s

1. loengusaal v. -ruum (eriti kõrgkoolides). Ülikooli auditooriumid. Professor astus auditooriumi. Loeng toimus viiendas auditooriumis.
▷ Liitsõnad: ringauditoorium.
2. (hrl. loengu v. kõne) kuulajaskond. Suure, arvuka auditooriumi ees esinema. Õppejõud peab oskama auditooriumi köita, kaasa tõmmata. Ta oskab rääkida igasugusele auditooriumile.

augur-i, -it 2› ‹s
aj Vana-Rooma preester-ennustaja, kes ennustas auspiitside järgi jumala tahet

august-i, -it 2› ‹s
aasta 8. kuu, lõikuskuu. 29. augustil. Augusti algul, lõpul. Augustis oleme puhkusel. Töö valmib 15. augustiks.

autogreider-i, -it 2› ‹s
tehn liikurteehöövel

automaatur-i, -it 2› ‹s
automaadiga (2. täh.) varustatud sõdur

autor-i, -it 2› ‹s
artikli, raamatu vms. kirjutaja, kirjandus- v. kunstiteose looja; leiutise, projekti vms. tegija. Romaani, näidendi, poeemi autor. Kirjutise, artikli, õpiku, sõnaraamatu autor. Autori pühendusega eksemplar. Loeb ladina ja kreeka autoreid. Noorte autorite koondis. Laulu teksti, viisi, muusika autor. Maali, illustratsioonide, mälestussamba autor. Tallinna laululava autorid. | kõnek (näit. pallimängudes). Värava, korvi autor.
▷ Liitsõnad: antiik|autor, kaasautor.

autsaider-i, -it 2 või -dri, -drit 2› ‹s

1. kõrvalseisja, kõrvaltvaataja; ant. insaider. Seda probleemi olen uurinud autsaiderina. Olen sel alal autsaider.
2. võistleja (sportlane, võistkond, võidusõiduhobune vms.), keda ei peeta paremikku kuuluvaks. Favoriidid ja autsaiderid. Üllatuslikult võitis jooksu autsaider.

aviaator-i, -it 2› ‹s
lennundustöötaja, lennundusega tegeleja

baanian-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s
Indias kasvav hiigelviigipuu, bengali viigipuu

baarium-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s
keem element, hõbejas läikiv pehme leelismuldmetall (Ba)

baarmen-i, -it 2› ‹s
baarimees

bakšiš-i, -it 2› ‹s
(idamaades:) kingitus, almus, jootraha; altkäemaks

bakter-i, -it 2› ‹s
hrl. üherakuline, enamasti klorofüllita mikroskoopiline taimorganism, pisik; (kitsamas tähenduses:) spoore mittemoodustav pulkpisik (Bacterium). Kasulikud, kahjulikud bakterid. Tõvestavad ehk haigusi tekitavad ehk patogeensed bakterid. Käärimist, roiskumist põhjustavad bakterid. Bakteritest põhjustatud nakkushaigused.
▷ Liitsõnad: asoto|bakter, atsidofiil|bakter, helendus|bakter, koli|bakter, käärimis|bakter, mulla|bakter, mügar|bakter, piimhappe|bakter, purpur|bakter, raua|bakter, roisu|bakter, tuberkuloosi|bakter, väävli|bakter, äädikhappebakter.

baktrian-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s
zool kahe küüruga kaamel (Camelus bactrianus)

baptisteerium-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s

1. aj supelbassein Vana-Roomas
2. kirikl katoliku ristimiskirik v. -kabel (hrl. suurema kiriku kõrval). Firenze, Pisa baptisteerium.

barbar-i, -it 2› ‹s

1. harimatu, kasvatamatu v. toores, jõhker, metsik inimene. Käituge kultuurselt, ärge olge barbarid! *Olin kujutava kunsti mõistmises veel suhteliselt barbar. F. Tuglas.
2. aj vanaaja kreeklastel ja roomlastel halvustav nimetus võõramaalaste kohta

barter-i, -it 2› ‹s

1. vahetustehing (kaup kauba vastu), bartertehing
2. vahetuskaup

bastion-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s
aj algselt poolringikujuline, hiljem viisnurkne kaitseehitis kindlusvallide süsteemis

bengal-i, -it 2› ‹s›, bengalid pl
rahvas Bengalis ja naaberaladel

berber-i, -it 2› ‹s›, berberid pl
rühm rahvaid Põhja-Aafrikas ja Sudaanis. Berberid on Põhja-Aafrika põlisasukad.

berkeelium-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s
keem tehislik radioaktiivne element (Bk)

berüllium-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s
keem element, peamiselt sulamite valmistamiseks kasutatav kõva rabe terashall metall (Be)

bestseller-i, -it 2› ‹s
menuraamat, -heliplaat vms. Bestselleri määrab läbimüük.

bibkollektor-i, -it 2› ‹s
nõuk bibl spetsiaalne raamatukauplus raamatukogude komplekteerimiseks, raamatukogukollektor

biidermeier-i, -it 2› ‹s

1. lihtsameelne, mugavust taotlev 19. sajandi Saksa väikekodanlane
2. kunst biidermeierstiil, ka selles stiilis ese(med). Sisustus on ehtne biidermeier.

biisam-i, -it 2› ‹s
piisam

biljon-i, -it 2› ‹num

1. miljard (109)
2. miljon miljonit (1012) Soomes, Saksamaal ja Suurbritannias

bituumen-i, -it 2› ‹s
hrl ehit (naftast, looduslikust asfaldist v. tahkekütusest saadav) must pigijas orgaaniline sideaine
▷ Liitsõnad: jääk|bituumen, nafta|bituumen, põlevkivibituumen.

bleiser-i, -it 2› ‹s
tekst pintsaku lõikega (voodrita) jakk

blender-i, -it 2 või -dri, -drit 2› ‹s
kannmikser

boiler-i, -it 2› ‹s
veesoojendi
▷ Liitsõnad: elektri|boiler, gaasiboiler.

bokser1-i, -it 2› ‹s
aj võõramaise ülemvõimu vastasest rahvaülestõusust osavõtja Hiinas 20. saj. algul. Bokserite ülestõus.

bokser2-i, -it 2› ‹s
(koeratõu ning seda tõugu koera kohta:) saksa buldog

boston-i, -it 2› ‹s

1. tekst toimse sidusega täisvillane ühevärviline ülikonnariie. Bostonist ülikond.
2. USA-st pärinev aeglane valss
3. neljakesi 52 kaardiga mängitav kaardimäng

braahman-i, -it 2› ‹s
kõrgeima, vaimulike seisuse liige Indias

brauser-i, -it 2› ‹s
info hüperteksti lugemise programm, veebilehitseja. Kasutab Internetis surfamiseks Netscape'i brauserit.

broiler-i, -it 2› ‹s
erilisel viisil nuumatav noorlind (v. -loom, näit. küülik), eriti noor kana. Broilerid kasvavad kiiresti.

brustver-i, -it 2› ‹s
sõj kaeviku eesvall, rinnatis

buldooser-i, -it 2› ‹s
rippseadisega traktor pinnase teisaldamiseks. Buldooseri hõlm. Ehitusplats tasandati buldooseriga. Buldooser lükkas mulla vallidesse.

bulvar-i, -it 2› ‹s
lai tänavpuiestee (ka ringtänavana). Pariisi bulvarid.

burger-i, -it 2› ‹s
hamburger
▷ Liitsõnad: grillburger; juustu|burger, kala|burger, kana|burger, viineriburger.

bušman-i, -it 2› ‹s›, bušmanid pl
Lõuna-Aafrika väikesekasvulised põlisasukad

bänner-i, -it 2› ‹s
kõnek reklaamiriba, ribareklaam. Bännerit tellima, muutma. Suur, väike bänner. Kodulehel vaheldus neli bännerit. Bänneril klõpsates saab lähemat infot puhkusereiside kohta.

bürger-i, -it 2› ‹s
aj linnakodanik, eeskätt Saksamaal

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur