[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aamen ‹-i, -it 2› ‹s›
kinnitussõna „aamen”. Jutlus lõppes aameniga.

aatman ‹-i, -it 2› ‹s›
relig (brahmanismis ja budismis:) inimese hing, tema sisemine mina. Budismis ei peeta aatmanit püsivaks ega tõeliseks.

aatom ‹-i, -it 2› ‹s›
keemilise elemendi väikseim osake. Molekul koosneb aatomitest. Aatomi ehitus. Aatom koosneb tuumast ning elektronkattest. Märgitud aatomite meetod 'meetod, mis seisneb uuritavas protsessis osalevale elemendile uue isotoobi lisamises ning selle käitumise jälgimises'. | piltl. Inimene on ühiskonna aatom.
▷ Liitsõnad: hapniku|aatom, süsiniku|aatom, vesinikuaatom.

aatrium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. aj keskne pearuum Rooma elamus, mille laes oli nelinurkne ava, põrandas bassein
2. ehit varakristliku v. romaani basilikaalse kiriku sammastega eesõu (kaevuga)
3. ehit mitmekorruselise hoone keskel asuv hall, millel on hrl. klaaskatus. Aatriumiga eramu, koolimaja, kaubanduskeskus.

abdoomen ‹-i, -it 2› ‹s›

1. anat allkeha, kõht
2. zool tagakeha (peam. lülijalgsetel)

abituurium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. keskkooli lõpuklass(id); lõpuklassi(de) õpilased. Ta läheb sügisel abituuriumi. Abituuriumile anti kätte keskkooli lõpumärgid.
2. keskkooli lõpetamine; keskkooli lõpueksam(id). Treffneri gümnaasiumi lõpetajad pidid tegema abituuriumi mõne kroonugümnaasiumi juures. *Onu peaks aru saama, et abituurium pole lapsemäng. O. Luts.

absorber ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn aparaat gaaside puhastamiseks v. üksikute osiste eraldamiseks gaasisegust absorptsiooni teel

absurdum ‹-i, -it 2› ‹s›
van absurd. *Mõistame koguni [rahvalaulu] kõiksugu absurdumeid, üleloomulikke seisundeid ja sündmusi, sest neid vabandab nende vorm. F. Tuglas.

adapter ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn
1. abiseadis (lisaplokk vms.) aparaadi vm. seadme kasutamisvõimaluste laiendamiseks
2. van (helitehnikas:) helipea

adiantum ‹-i, -it 2› ‹s›
bot toataim sõnajalaliste sugukonnast (Adiantum)

administraator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. administreeriv ametiisik. Saarik oli hea õpetaja, kuid halb administraator – direktoriks ta ei sobinud.
2. (näit. hotelli, restorani, teatri) igapäevast praktilist tööd korraldav ametiisik. Võõrastemaja administraator.
▷ Liitsõnad: valve|administraator, vanemadministraator.

adsorber ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn aparaat adsorbeerimiseks

afiks ‹-i, -it 2› ‹s›
keel alusvormile liituv, iseseisvalt mitteesinev sõna koostisosa, liide. Tuletusliited, lõpud ja tunnused on afiksid.

agens ‹-i, -it 2› ‹s›
mõju avaldav tegur, mõjur. Tõvestavad agensid.

agitaator ‹-i, -it 2› ‹s›
hrl nõuk agitatsiooni, hrl. poliitilise selgitustöö tegija, agiteerija. Agitaatorid selgitavad rahvale partei poliitikat.

agressor ‹-i, -it 2› ‹s›
pol agressiooni teostaja, kallaletungija. Võit agressori üle.

ahnur ‹-i, -it 2› ‹s›
hrv ahnitseja. Täitmatu ahnur.

akordion ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
kromaatilise klaviatuuriga lõõtspill. Akordioni mängima. Pala esitasid kaks tütarlast akordionidel. Õpib muusikakoolis akordioni.

aksolotl ‹-i, -it 2› ‹s›
zool tömpsuulase suguküps vastne

akson ‹-i, -it 2› ‹s›
anat neuriit

aktiinium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
keem radioaktiivne element, väga reageerimisvõimeline hõbevalge metall (Ac)

aktivaator ‹-i, -it 2› ‹s›
keem aktiveeriv, eriti keemilist reaktsiooni kiirendav aine

aktseleraator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. tehn karburaatori lisaseadis kütuse lisakoguse juhtimiseks silindrisse, kiirenduspump || auto vms. sõiduki gaasipedaal
2. füüs kiirendi
3. maj fondimahukuse juurdekasvu tegur

aktseptor ‹-i, -it 2› ‹s›
keem
1. aineosake, mis võib endaga liita ioone, molekule, aatomeid v. aatomiosi
2. vaba orbiidiga aatom, mis saab temaga ühinevalt aatomilt elektronipaari

akumulaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. el tehn seadis energia salvestamiseks
▷ Liitsõnad: auru|akumulaator, elektri|akumulaator, hüdro|akumulaator, inertsi|akumulaator, pneumo|akumulaator, soojusakumulaator; happe|akumulaator, leelis|akumulaator, pliiakumulaator.
2. salvesti, talletuskoht. Ookean on hea päikeseenergia akumulaator.

akvaarium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. klaasseintega mahuti kalade jm. veeorganismide kasvatamiseks ning vaatlemiseks. Akvaarium kuldkaladega.
▷ Liitsõnad: magevee|akvaarium, merevee|akvaarium, toaakvaarium.
2. asutus v. loomaaia osakond kalade jm. veeorganismide eksponeerimiseks. Berliini, Londoni akvaarium.
▷ Liitsõnad: mereakvaarium.

akvatoorium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
püsivalt veega kaetud ala, veeväli, veeala. Vaikse ookeani akvatooriumi keskosa. Sadama akvatooriumi süvendamine ning puhastamine.

album ‹-i, -it 2› ‹s›

1. raamat v. kaustik, kuhu kogutakse fotosid, marke, mälestussalme vms.; pildikogu arvutis. Pilte, fotosid, marke albumisse panema, kleepima. Õpilased kirjutavad salme üksteise albumitesse. Tahtis luua uue albumi reisipiltide jaoks, aga programm ei võimaldanud. Digifotosid albumisse lisama.
▷ Liitsõnad: foto|album, joonestus|album, joonistus|album, margi|album, mustri|album, perekonna|album, pildi|album, postkaardi|album, postmargi|album, salmialbum.
2. erilistel puhkudel väljaantav koguteos v. kunstiteoste, fotode reproduktsioone sisaldav trükis. „Noor-Eesti” kirjanduslik album. Viiralti töödest on välja antud mitu suurt albumit.
▷ Liitsõnad: foto|album, kirjandus|album, kunsti|album, käsitöö|album, moealbum.
3. paljude muusikapaladega heliplaat; ant. singel. Albumit salvestama, välja andma, esitlema. Tüdrukutebändil ilmus uus album.
▷ Liitsõnad: debüüt|album, sooloalbum.

alligaator ‹-i, -it 2› ‹s›
zool Lõuna-Hiinas ja Põhja-Ameerika kaguosas elutsev krokodillitaoline roomaja (Alligator)

alluuvium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
geol
1. jõesetted
2. van kvaternaar

alpiinum ‹-i, -it 2› ‹s›
aiand kiviktaimla

altar ‹-i, -it 2› ‹s›

1. kirikl lauda meenutav hrl. kaunistatud pealmikuga alus, mille ääres toimetatakse usutalitusi; ka selle lähem (tihti võrega piiratud) ümbrus. Põlvitab altari ees. Leerilapsed astuvad altari ette. Õpetaja astub altarisse, on altaris. Altaril on süüdatud küünlad.
▷ Liitsõnad: kapp|altar, kodu|altar, pea|altar, tiibaltar.
2. relig looduslik v. rajatud ohverdamiskoht. Altarilt tõusis ohvrisuits. | piltl. Need, kes ohverdasid oma elu isamaa altarile.
▷ Liitsõnad: ohvrialtar.

alumiinium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
keemiline element, hõbevalge plastne, kergesti töödeldav metall (Al). Alumiiniumist keedunõu.

alvar ‹-i, -it 2› ‹s›
geogr loopealne, lood. Lääne-Eesti, Ölandi, Gotlandi alvarid.

ambulatoorium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
med väiksem polikliinikutaoline raviasutus. Ülikooli ambulatoorium. Läksin ambulatooriumi haava siduma.

ambur ‹-i, -it 2› ‹s›
ammukütt, -mees, vibulaskja. *Tal polnud aega rivistada väge; / ei kaitsnud ambureid tal odamehed .. G. Meri (tlk).

ameriitsium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
keem kunstlikult saadud radioaktiivne element, hõbevalge pehme metall (Am)

ammoonium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
keem ühest lämmastiku- ja neljast vesinikuaatomist koosnev ioon

amnion ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
anat sisemine lootekest, veekest

amortisaator ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn löökide, tõugete ja vibratsiooni mõju leevendav, amortiseeriv seadis, tõukeleevendi. Auto, mootorratta, lennuki amortisaatorid. Hüdraulilised, pneumaatilised amortisaatorid.
▷ Liitsõnad: kummi|amortisaator, vedruamortisaator.

analüsaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. füsiol välis- v. sisekeskkonnast ärritusi vastu võttev, neid analüüsiv ja sünteesiv närvimehhanism
2. füüs tehn analüüsiv aparaat
▷ Liitsõnad: gaasianalüsaator.

andam ‹-i, -it 2› ‹s›
aj
1. alistatud v. valitsetavalt rahvalt nõutav maks, tribuut
2. talupojalt nõutav naturaalmaks feodalismiajastul
▷ Liitsõnad: naturaal|andam, vakuandam.

andur ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn mingit mõõdetavat v. reguleeritavat füüsikalist suurust (näit. temperatuuri, rõhku, kiirust) teiseks paremini võimendatavaks, mõõdetavaks v. juhtimiseks kasutatavaks suuruseks muundav seadis

angler ‹-i, -it 2› ‹s›
van angel (1. täh.)

animaator ‹-i, -it 2› ‹s›
animafilmide tegija

antuurium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
bot flamingolill

aplikaator ‹-i, -it 2› ‹s›
paigaldaja, (näit. ravimi) õigele kohale manustamise instrument; kosmeetikas jumestamise abivahend. Vaginaalkreemi, lauvärvi aplikaator. Ühekordsed aplikaatorid.

apoteetsium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
bot kottseente ja samblike paljunemisorgan, lehtereosla

arhaikum ‹-i, -it 2› ‹s›
geol Maa geoloogilise ajaloo vanim eoon, ürgeoon, arheosoikum. Varem vaadeldi arhaikumit aegkonnana. Arhaikum jaotatakse neljaks aegkonnaks: neoarhaikum, mesoarhaikum, paleoarhaikum ja eoarhaikum.

arheosoikum ‹-i, -it 2› ‹s›
geol arhaikum, ürgeoon