[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

iste ‹iste 18› ‹s›

1. ‹hrl. liitsõna esiosana› istumine; näit. istekoht, -pink, -vann
2. sport istumisasend. Laskuge istesse! Lähteasend – iste, käed rinnal.
▷ Liitsõnad: hark|iste, kaal|iste, kägar|iste, põlvitus|iste, reis|iste, rätsepa|iste, toeng|iste, uppiste.
3. (eufemistlikult arstide keeles:) roojamine. *..on kõhukinnisus niisugune seisund, mille korral iste toimub harvem kui sellele indiviidile omane, väljaheite kogus on väike ja väljaheide väga kõva. V. Salupere.

iste ‹istme 17› ‹s›

1. koht v. ese, millel istutakse, istumise alus. Auto, traktori iste. Istme seljatugi, põhi. Kõva, pehme, mugav, polsterdatud iste. Kõrge, madal iste. Esimene, tagumine iste. Tool, pink istmeks all. Köögis kasutatakse istmetena taburette. Võtsin paku istmeks. Kuskil, kuhugi istet võtma 'millelegi, kuhugi istuma'. Istmelt tõusma. End istmelt kergitama. Langes, vajus tagasi istmele. Perenaine pakkus külalisele istet. Anna onule istet! Jaan painutas endale paraja kase istmeks. Hea leiab istme isegi, paha ei istu pakkudeski. *Ta.. kohendab istet ja kobib rekke. M. Traat. || istmepõhi, istmeplaat. Kõva, pehme istmega taburet. Tugitooli seljatugi ja iste on valmistatud ühes tükis. Õpilase tooli iste peaks olema reguleeritav.
▷ Liitsõnad: kivi|iste, klapp|iste, nahk|iste, puuiste; auto|iste, ees|iste, juhi|iste, lisa|iste, taga|iste, varu|iste, vastasiste.
2. istmik, tagumik. Laud vajus ta istme all looka. *.. istusid.. mõned rinnakad ja laia istmega aleviemandad sulgkübarais. H. Raudsepp. *Poiss nihutab järi laua äärde, ronib sellele põlvili, käänab siis parema jala istme alla ja laseb vasaku rippu. V. Alttoa.