[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 sobivat artiklit.

amoraalne ‹-se 2› ‹adj›

1. ebamoraalne, kõlblusvastane. Amoraalne inimene. Amoraalne käitumine. Elavad amoraalset elu.
2. hrv väljaspool kõlblust seisev. *Moraal algab ja lõpeb inimesega. Muus universumis valitseb vaid füüsika ja keemia ning pisut bioloogiat. See on täitsa amoraalne. F. Tuglas.

humoraalne ‹-se 2› ‹adj›
füsiol organismi vedelikega (vere, lümfiga) seoses olev, nende kaudu toimiv. Humoraalne regulatsioon. Humoraalsed ained.

moraalne ‹-se 2› ‹adj›

1. moraaliga (1., 2. täh.) seotud, sellesse kuuluv, puutuv vms.; inimese südametunnistusega, õiglustundega, hea- ja kurjatundmisega seotud, sellest lähtuv, juhinduv vms. Inimese moraalsed omadused, tema moraalne pale. Moraalne puhtus. Moraalne laostumine, langus, allakäik, lodevus, lõtvus. Moraalne käitumine. Moraalne süü(tegu). Tal on selleks juriidiline ja moraalne õigus. See on minu moraalne kohus. Moraalne võit, kaotus. Valimistel läbikukkumine oli talle raskeks moraalseks löögiks. Moraalne toetus on mõnikord materiaalsest tähtsamgi. Ta oli mulle raskel ajal moraalseks toeks. || kõrge moraaliga, kõlbeliselt puhas. *Gustav Beckmann poleks julgenud niisuguse jutuga valjult moraalse äia ette astuda .. K. Ristikivi.
2. maj. Moraalne kulumine, vananemine tootmisvahendi kasulikkuse langus tema kasutusajal tehtud leiutuste ja tehnika arengu tõttu.