[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 sobivat artiklit.

ejektor-i, -it 2› ‹s
tehn vee- v. aurujoa toimel töötav (tühjendus)pump (kaevandustes, laevadel), imev jugapump

laulu|sääsk
zool verd imev sääsk (Culex pipiens)

lüpsi|masin
põll piima nisadest imev seade. Lüpsimasina vaakumseade, lüpsiaparaadid ja torustik. Kahetaktiline, kolmetaktiline lüpsimasin.

neel-u 21› ‹s

1. anat kurgule järgnev seedekulgla ja hingamisteede algusosa (pharynx). Suust ja kurgust siirdub toit neelu ja söögitoru kaudu makku. Neelu limaskesta põletik ehk farüngiit. Toiduga võivad neelu sattuda võõrkehad. Neelu suu-, nina- ja kõriosa. | piltl. Kaljukoopa mustav neel. Krematooriumiahju, vulkaani punane neel.
2. neela(ta)mine, neelamisliigutus, neelatus. Suu jookseb vett ja neelud käivad. *Rüüpas siis teise neelu veel ja ulatas klaasi üle laua Vidriku ette. M. Raud. *Olime kui näljased, kes loevad kokaraamatust toitude nimesid ja neelavad seejuures tühja neelu. M. Metsanurk. || aeg, mil kala sööta neelab, neeluaeg. Praegu pole õiget haugi neelu.
3.hrl. pl.kõnek isu, himu(d). Temal käivad neelud viina järele. Läks sokujahti, värske liha, prae neelud tulid peale. *Ahto tahtis jätta endast paremat muljet ja tänas [söömist lõpetades] viisakalt, kuigi neelud olid veel kõvad. E. Rannet. *Aga koer, kelle neelud käisid linnupesa järele .. A. H. Tammsaare. | piltl. Tema neelud käivad ämma raha, maja järele. *Nüüd aga oli [vanamehel armukese poole] mineku neel sees, ei jäta, kas löö või maha! L. Perandi.
▷ Liitsõnad: suitsu|neel, söögi|neel, toidu|neel, viina|neel, õlleneelud.
4. neelav, imev veekeeris; kiirevooluline koht, neelukoht. Vajuvast laevast uju kiiresti eemale, muidu kisub neel su põhja. Jõesäng õgvendati, saadi kärestikest ja neeludest lahti. | piltl. *Sa oled ju sülitsi sündmuste sees, otse nende neelus. A. Jakobson.
5. bot õie krooniputke suue. Iirise õie kollakas tumedate joontega neel.
▷ Liitsõnad: õieneel.
6. etn lehterjas kitsend mõrras, mis ei lase sinna sattunud kala tagasi pääseda. Mõrra neel ehk pujus.
7. ehit katuse murrukoht, kuhu vihmavesi kokku voolab

piste|kärbes
zool pistmissuistega verd imev toakärbsetaoline kärbes (Stomoxys calcitrans)

piste|sääsk
verd imev sääsk (näit. hallasääsk, laulusääsk)

sääsksääse 22› ‹s

1. saleda keha ja pikkade jalgadega kahetiivaline (verd imev) putukas. Sääse munad, vastsed. Verejanulised sääsed. Sääski tõrjuma, hävitama. Peletab käega, oksaga sääski eemale. Tiigi kohal suruvad 'parvlevad' sääsed. Sääsed pinisesid ja keerlesid parves, summas meie ümber. Heinalisi piinasid päeval parmud, öösel sääsed. Suvel ründavad sääsed tundras liikujat pilvedena. Kuulab teise juttu nagu sääse pirisemist 'ei pane eriti tähele'. Parem sääse kints kapsas kui üsna ilma lihata. Mis teeb sääsk härja sarvele.
▷ Liitsõnad: habe|sääsk, halla|sääsk, kõdu|sääsk, laulu|sääsk, liblik|sääsk, malaaria|sääsk, pahk|sääsk, piste|sääsk, seene|sääsk, suru|sääsk, säärik|sääsk, viljasääsk.
2. piltl kellelegi millegi poolest hõlpsasti allajääv isik. Tunneb end selle vaimuhiiglase kõrval sääsena. *Ta oli väikest kasvu, kõhn ja kiitsakas mehike, lühidalt öeldes sääsk. A. Kurtna (tlk).

vampiir-i 21› ‹s

1. zool Lõuna- ja Kesk-Ameerika käsitiivaline, kelle mõned liigid imevad verd. Vampiirid toituvad imetajate ja lindude verest.
2. folkl verd imev kuri, enamasti inimese kujul esinev vaimolend (näit. lõunaslaavlaste folklooris). Rahvauskumuste luupainajad, deemonid ja vampiirid. || (üldisemalt kellestki elujõudu imeva isiku v. nähtuse kohta). *Põgenege inimeste seast, / vabrikandid, hangeldajad, ärimehed, teised / vampiirid .. J. Barbarus. *Junkrust vampiir hoidis teda [= talupoega] raudküüntega kõvasti nagu varemgi ja imes ta südameverd. E. Vilde.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur