[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aim ‹-u 21› ‹s›

1. aimus, eelaimus. Saabuva õnne aim. Õnnetuse, surma aim südames. Mingi aim nagu ütles, et täna ta tuleb. Mul oli selline aim, et midagi juhtub. Päikeselistes veebruaripäevades on kevade aimu.
2. ‹hrl. partitiivis› ebamäärane kujutlus v. käsitus millestki. Kellelegi millestki aimu andma. Veidike aimu mul sellest tööst siiski on. Kõrgemast matemaatikast polnud neil vähematki aimu. Selge see asi veel ei ole, aga mingi udune, õrn aim mul siiski on. Türklastel polnud Tallinnast ega Eestist aimugi. Kus asub Tina tänav? – Pole aimugi. *Esimese tõelise aimu sellest, mida kirjandus endast kujutab, sain alles neljateistkümneaastaselt. E. Vetemaa.

cm
sentimeeter

dim.
muus diminuendo

dm
detsimeeter

hm
hektomeeter

hm, hmh
‹interj› väljendab järelemõtlemist, nentimist, imestust, meelepaha, nõutust vms. Hm, ikka ta veel ei tule. Hmh! no on siin kandis alles inimesed. Hmh, see siis ongi sinu uus maja. Hm... ma katsun selle raha kuskilt hankida. Hm – milleks on seda kõike vaja? *„Hm,” mõtles Vello. „Lenduri amet pole laita.” L. Tigane.

i [ii] ‹part i-d 14›
eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike i. i punkt, pea. Lühike, pikk i. Nimetage i-ga algavaid sõnu.

i
mat imaginaarühiku tähis

I
(Rooma numbrina:) 1

(ei) i-d ega a-d vt a

i-le punkti ~ täppi (peale) panema vt punkt vt täpp

ilm ‹adv›
kõnek küll ja küll, palju, maailm. *Aastaid kah juba ilm .. V. Ilus.

ilm-
‹prefiksilaadse esiosana› tugevdab põhisõna sisu, näit. ilmalati; -kuulmatu, -võimatu

ilm1 ‹-a 23› ‹s›
pidevalt muutuv atmosfääri olek (temperatuur, sademed, tuul, pilvitus), hrl. lühema aja jooksul. Soe, pehme, vilu, külm ilm. Vaikne, tuuline, tormine ilm. Päikesepaistene, kuiv, selge, vihmane, udune, ilus ilm. Ilm kisub sulale, muutub pehmemaks, keerab sajule. Ilm läks ootamatult halvaks, paranes kiiresti. Ilma ennustama. Igasuguse ilmaga, kui ilm vähegi lubab. Ilm niisugune, et hea peremees ei aja koeragi ulualt välja. Sügisel ilmad jahenevad. Ootame paremaid ilmu. Kui ilma peab, saame töödega hakkama. Oleks vähegi ilma! Ilm muutub kiiresti hämaraks. Ilm valgeneb vähe.
▷ Liitsõnad: aprilli|ilm, heina|ilm, kevad|ilm, koera|ilm, lennu|ilm, maru|ilm, pakase|ilm, põua|ilm, püügi|ilm, raju|ilm, saju|ilm, sula|ilm, suusa|ilm, suve|ilm, sügise|ilm, talve|ilm, tormi|ilm, tuisu|ilm, äikeseilm.

(ei) ööd ega ilma, ööd-ilma vt öö

ilmast ilma
alatasa, ühtelugu, vahetpidamata. Ilmast ilma ajanud ta meie loomad kinni.

ilma tegema
määrava tähtsusega olema, tooni andma. Neil võistlustel tegid ilma hoopis nooremad sportlased.

selge ilmaga segama
kõnek äkitselt, heast peast arusaamatut juttu rääkima. Mis ta segab selge ilmaga!

ilm2 ‹-a 23› ‹s›
maailm (hrl. vabamas, kõnekeelsemas stiilis, osas ühendites vananev). a. maakera koos seda asustava inimkonnaga; inimesed, rahvas, avalikkus; teatav ringkond, mingi eri- v. huvialaga seotud inimesed; maapealne elu vms. Maine, seesinane ilm. Lapsed kasvavad ja lähevad laia ilma. Ilmas juhtub mõndagi. Mujal ilmas on jälle teisiti. Kõigest pole vaja kogu ilmale kuulutada. Sai ilma naeruks. Tulevad kas või ilma otsast kohale. Terve ilm oli juttu täis. Ega raha ilmast otsas pole! Ei tema tunne veel ilma ega inimesi. Mees on palju mööda ilma rännanud. Teevad lõpuks ilma ees valelikukski. Tema tahab näidata, et ilmas ometigi õigust leidub. Tead sa kurja ilma alati uskuda. Vanad inimesed kurtsid ilma hukas olevat. Lahkus siit ilmast, läks, kolis teise ilma 'suri'. Ilm õpetab inimese, raske koorem hobuse. Ära usu ilma, ilm ajab puru silma. *Üks paigake siin ilmas on, / kus varjul truudus, arm ja õnn. L. Koidula. b. piltl teatavad nähtused tervikuna, omaette süsteemina. Inimese sisemine, vaimne ilm. Kogu tema tunnete ilm on segi paisatud.
▷ Liitsõnad: all|ilm, kunsti|ilm, maa|ilm, pool|ilm, spordi|ilm, teaduse|ilm, tuleviku|ilm, välisilm; mõtte|ilm, sise|ilm, tahte|ilm, tunde|ilm, vaimuilm.

(ei) maast ega ilmast, (ei) ilmast ega maast, (ei) maad ega ilma, (ei) ilma ega maad vt maa

ilma hooleks ~ hoolde
hoole v. hoolitsuseta. *Vaese tüdruku iseoma lapsega jättis nagunii ilma hoolde .. A. Hint.

ilmale tooma ~ kandma
sünnitama. *Iga teine oleks tookord lapse ära kaotanud, kui mees jalga laskis. Aga tema tõi ilmale .. R. Kaugver. *Samal ööl, kui Külasoo Mare kandis ilmale oma kolmanda poja, nägi Tõnis Tihu unes .. A. Hint.

ilmale tulema
sündima. Poiss olevat tulnud ilmale õnnesärgis.

ilma peal, ilma peale
peavarju v. sissetulekuta. Abilistel tuli hoolt kanda, et neid ilma peale ei jäeta.

ilma soojaks kütma
maailmas kõike hästi seadma; kõiki aitama. Jõuad sina ilma soojaks kütta!

maa ja ilm vt maa

maast ja ilmast, ilmast ja maast, maad ja ilmad kokku vt maa

(mitte) ilma peal
‹eitusega› kõnek mitte iialgi, eluilmaski. Ta ei oleks seda ilma peal uskunud, aga seekord nägi oma silmaga.

[kedagi] teise ilma saatma
kedagi tapma, surmama. Räägitakse, et ta olevat oma mehe teise ilma saatnud.

ima ‹11› ‹s›
hrv ekstrakt

imb ‹imme 22› ‹s›
luulek neitsi, neiu. *Ise, immed ilusad, / lippame kõik laiali.. B. Alver (tlk).

ime ‹6› ‹s›

1. (näilikult) üleloomulik, mõistusega seletamatu v. väga üllatav, kummaline, imestust äratav nähtus. Muinasjuttudes on kõiksugu imed võimalikud. Tänapäeval imesid ei juhtu. Arstid võivad vahel lausa imet teha. Sündis ime: lootusetult haige sai järsku terveks. Mees pääses nagu ime läbi. Oli tõeline ime, kuidas ta ellu jäi. Ime veel, et ta ei kukkunud. Mõni ime, et tema seda ei tea! (Mis) ime siis, et kõik nässu läks.
▷ Liitsõnad: looduseime.
2. miski ainulaadne v. uudne, üllatav, suurt tunnustust pälviv. Arhitektuuri, tehnika, automaatika ime. Raadio oli kunagi suur ime.
▷ Liitsõnad: arhitektuuri|ime, ehitus|ime, (maa)ilma|ime, majandus|ime, tehnika|ime, vapruseime.
3. kõnek tugevdussõna mitmesugustes üllatus-, imestus-, pahameele- vms. hüüatustes. Mis imet ta seal veel vahtis! No mida imet nad sinna pidid minema! Vaata imet kui uhke! Oh sa imede ime! *Ning ennäe imet, ühel päeval olidki kupli all nukkude asemel liblikad. A. Kaal.

imeks panema
millegi üle imestama, üllatuma. *Et vanasti sõda, nälg ja katk üksteise kannul käisid, pole imeks panna, sest üks toob teise ja teine kolmanda enesega kaasa. A. Hint.

seitset ~ sada ~ kümmet ~ viit imet tegema
kõnek igasuguseid tükke tegema; väga mitmesugust korda saatma. *Ämm tegi veepangega seitse imet, kui mitte rohkem .. O. Luts. *Tuul tegi pihladega sada imet. A. Kaal.

in ‹adv›
kõnek moes, soositud, päevakorral. Tukk, kõrged kontsad, miniseelik on jälle in.

in corpore [in korpore]
täies koosseisus. *Hiljem.. jõudsin veendumusele: kui kogu näitlejaskond in corpore oleks üles ütelnud, ei oleks uus juhatus saanud teatrit sellise katastroofini viia. M. Möldre.

in flagranti
otse teolt. *Aga Flora ema tabas meid in flagranti. J. Kross.

in spe
lootuses, tulevikus. Professor in spe. *Saadik ja minister in spe kurtnud alatasa karjääri takistavat rahapuudust. E. Vilde.

IQ [ai kjuu]
intelligentsuskvoot. Normaalne IQ on 100. IQ alla 70 tähendab debiilsust.

ism ‹-i 21› ‹s›
suund, vool, koolkond vms. Akademism, funktsionalism, konstruktivism ja teised ismid.

jm.
ja muud; ja mujal

km
kilomeeter. 10 km kaugusel. Saar on kuni 15 km lai. 15 km suusatamine.

lim
mat liimes

lm
füüs luumen

m [emm] ‹m-i 21›
eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike m.

m
meeter. 15 m kõrgune puu. 100 m jooks. 200 m liblikujumine.

m-
mobiiltelefonivõrgu kaudu tehtav, mobiil-; näit. m-makse, m-parkimine, m-pilet

M
(Rooma numbrina:) 1000

mm
millimeeter

nm
füüs nanomeeter