[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aade ‹aate 18› ‹s›
ülev, paleuslik juhtmõte v. idee. Vabaduse, võrdsuse, vendluse aade. Isamaa kasu oli tema ülim aade. Eluvõõrad aated. Vana professor elas oma aadete maailmas. *Siis noores hinges lõid leekima kõrged aated. Ma nägin uut ilma, lahtist maad ja laia väljavaadet, ning nägin vaba rahvast tõusvat. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: karskus|aade, rahuaade.

abi ‹11› ‹s›

1. aitamine, abistamine, abistus; see, mis aitab vrd appi Vastastikune abi. Sõbralik, omakasupüüdmatu, ootamatu, kiire abi. Materiaalne, rahaline, majanduslik, sõjaline abi. Vältimatu meditsiiniline abi. Tehnilise abi auto. Abi arengumaadele, loodusõnnetuste piirkondadele. Kelleltki abi paluma, otsima, saama. Kellelegi abi osutama, andma. Hädas vajatakse abi. Õpilane vajab abi matemaatikas. Sõprade abi kulus marjaks ära. Hea nõu on kõige parem abi. Mitte kusagilt polnud abi loota. Haavatud oigasid ja palusid abi. Kas teil abi ka tarvis läheb? Abi jäi hiljaks. Naabrite abist ta keeldus. Poiss võttis küüned abiks. Ei maksa teiste abile lootma jääda. Ta tuleb toime ilma teie abita. Naabrite abiga said kartulid võetud. || abil ‹postpositsioonilaadselt› millegi, kellegi abiga, midagi kasutades, abiks, appi võttes, millegi vahendusel, millegagi. Juurte abil hangib taim mullast toitaineid. Vääntaimed kinnituvad väänlate abil. See on katsete abil kindlaks tehtud. Sugestiooni abil saab inimest mõjustada. Ingliskeelset kirjandust loeb ta sõnaraamatu abil. Vinnasin end käte abil purdele.
▷ Liitsõnad: arsti|abi, enese|abi, esma|abi, finants|abi, humanitaar|abi, häda|abi, kaas|abi, kiir|abi, oma|abi, sünnitus|abi, välis|abi, õigusabi.
2. (millestki, kellestki) kergendus, kasu. Ravimist, rohust, süstidest oli varsti abi märgata. Kaitsekiivrist, turvavööst on kindlasti abi. Ettevaatusest oli abi. Sellest on vähe abi. Lapsed alles väikesed, paljuke neist abi on. Minust pole neile abi, ma ei tunne ümbrust ega inimesi. Poisist on isale juba suur abi. Arvasin, et kompress võiks haigele jalale abi tuua. Kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi.
3. abiline (tihti elukutse, ameti poolest); abistaja(d), aitaja(d) vrd asetäitja Ministri, direktori, metsaülema, kapteni, vedurijuhi abi. Vallavanema, kirjatoimetaja abi. USA riigisekretäri abi Lähis-Ida küsimustes. Remondiga ei saa ma üksi hakkama, tuleb abi võtta. Ta ei jõua seda üksi ära teha, keegi peaks talle abiks minema. Tütar on emale köögis abiks. Ta püüdis kogu aeg nõu ja jõuga abiks olla. Juhtival töötajal on sageli asetäitja(d) või abi(d). *Sauna Mari käis peres ühtepuhku abiks, sest perenaise tervis oli selle lapsega vilets. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: meistri|abi, noorem|abi, vanemabi; direktori|abi, kapteniabi.

adra|mees
van talupoeg, põllumees. *Mis maksis ilma maata adramehe vabadus? A. Sinkel.

aimusetu ‹1› ‹adj›
hrv ilma aimuseta, aimamatu

läbi ajama

1. läbi masina ajama. Piima läbi ajama. Ema hakkas köögis liha läbi ajama.
2. läbi sõitma. Terve ilm, pool Eestimaad läbi aetud. Autorallil tuli läbi ajada ligi 3000 kilomeetrit.
3. läbi torkama, läbi pistma. Niiti nõelasilmast läbi ajama. Seinasse puuritud august aeti toru, kaabel läbi.
4. piiratud võimalustest hoolimata toime tulema, hakkama saama v. millegagi leppima. Omad inimesed – ajame läbi. Kitsas see elamine on, aga ajame kevadeni läbi. Rasketel aegadel tuli vähesega, piskuga läbi ajada. Tuli ilma sooja toiduta läbi ajada. Püüdke läbi ajada sellega, mis on. *Ükski neist kolmest ei mõistnud vene keelt, aga läbi ajasid mehed ometi. E. Vilde.

aklamatsioon ‹-i 21› ‹s›
ettepaneku heakskiitmine koosolijate poolehoiuhüüetega, ilma hääletamata; üldine poolehoiuavaldus

aksessuaar ‹-i 21› ‹s›
lisand, manus. Käekotid, vööd ja muud rõivastuse juurde kuuluvad aksessuaarid. *Pildil on veel raamgi, .. aga raidkunstis on ainult puhas vorm ilma ühegi kõrvalise aksessuaarita .. A. H. Tammsaare.

aksioom ‹-i 21› ‹s›

1. teistele väidetele ilma tõestuseta aluseks võetav väide mingis deduktiivses teoorias, postulaat. Matemaatika, loogika aksioomid.
2. endastmõistetav tõde. Nii see ju on, see on aksioom.

alalõpmata ‹adv›
lakkamatult, lõpmatuseni, ilmast ilma; kogu aeg. Mis ta alalõpmata viriseb, hädaldab. Neil on alalõpmata tüli ja riid majas. Rahvast tuli alalõpmata juurde. Noor mees, ja alalõpmata purjus! Ilmad olid sügisesed, sadas alalõpmata.

ala|pealkirjastama
alapealkirja(ks) panema; alapealkirjaga varustama. Thackeray alapealkirjastas oma peateose õige pessimistlikult: „Romaan ilma kangelaseta”.

alatine ‹-se 5› ‹adj›

1. pidev, püsiv, alaline. Ilma alatise töö- ja elukohata hulkur. Kunstimuuseumi alatine ekspositsioon eesti vanemast kunstist. Alatine komisjon. Alatine elukoht, elanik.
2. tihtilugu esinev, toimuv, juhtuv jne., korduv, sage, alaline. Tema alatine virisemine ning hädaldamine tüütab ära. Alatised tülid ja pahandused naabritega. Alatine rahahäda. Ta on siin alatine külaline.

alkoholi|vaba
ilma alkoholita. Alkoholivaba kokteil, kohvik.

alla|jahtumine ‹-se 5› ‹s›
füüs jahtumine alla faasisiirdetemperatuuri, ilma et moodustuks uus faas

alla|jahutamine ‹-se 5› ‹s›
füüs aine jahutamine alla faasisiirdetemperatuuri, ilma et moodustuks uus faas

alusetu ‹1› ‹adj›
ilma aluseta, tõepõhjata, põhjendamatu. Alusetu süüdistus, väljamõeldis, kaebus, laim. Täiesti alusetud, kõige alusetumad väited, seisukohad. Need jutud osutusid alusetuks.

ambitsioon ‹-i 21› ‹s›
‹hrl. pl.› auahne taotlus. Ambitsioonidega tõusik. Ilma suuremate ambitsioonideta kirjutatud raamat. Tal polnud mingeid ambitsioone direktorikohale.

amitoos ‹-i 21› ‹s›
biol rakutuuma v. kogu raku otsene jagunemine ilma mitoosile iseloomulike struktuurimuutusteta

amorfne ‹-se 2› ‹adj›

1. kujutu, vormitu, ilma sisemise organiseerituseta. Vabavärssi on nimetatud ka amorfseks luuleks. Rahvas pole sugugi amorfne mass. Amorfsed keeled keel isoleerivad keeled.
2. keem mittekristalliline. Aine amorfne olek. Amorfsed ained. Klaas, vaigud, kautšuk on amorfsed.

anaerobioos ‹-i 21› ‹s›
biol kestev elu ilma vaba hapnikuta; ant. aerobioos

andma ‹annan 45›

1. ulatama, kellegi kätte v. kättesaadavusse toimetama. Anna mulle riiulilt raamat. Anna, palun, kääre. Teretab kõiki kätt andes. Anna käsi, ma tirin su üles. Suitsule tuld andma. Tuletikke ei tohi anda lastele mängida. Lõputunnistusi, diplomeid, aukirju, medaleid, ordeneid kätte andma. *Ema tõi kirstust raha ja andis viivlemisi poja näppu. E. Vilde. | (söömiseks, joomiseks, sissevõtmiseks). Külalistele anti süüa, juua. Haigele antakse rohte, ravimeid. Prae võib lauale anda külmalt. Anna mulle ka maitsta. Hobustele anti heinu ja kaeru. Rinda andma 'rinnaga toitma, imetama'. *.. anti rõõska piimagi ainult laupäeviti, karaski kõrvale. V. Ilus. | piltl. Autori elukäik andis võtme teose mõistmiseks.
2. loovutama, kellegi teise omandusse, valdusse v. kasutusse siirma. a. (kinkides, annetades). Almust, armuandi, jootraha andma. Verd andma. Lastele antakse taskuraha. Õunu jätkus müüa, jätkus ka tuttavatele niisama anda. Ta annab või viimase hinge tagant. Kel on, sellele antakse. Õndsam on anda kui võtta. Kes ei anna antust ega murra murtust, see ei anna aidatäiest. | piltl. Nad andsid oma elu isamaa eest. Igaüks püüab anda oma parima, oma panuse. Talle on antud tervist ja elupäevi. Kellele on palju antud, sellelt ka palju nõutakse. Ta on enda jäägitult muusikale andnud. b. (makstes, müües, laenates, vastutasuks jne.). Rendile, üürile, laenuks, võlgu andma. Altkäemaksu andma. Andsin talle oma mantli selga. Ülemise korruse toad anti külalistele. Anna mulle homseni sada krooni. Palju sa sellest kellast annaksid? Ma ei annaks selle eest sentigi. Andis viie krooni eest kilo õunu. Kas avanssi antakse? Peremees andis vähe palka. Andsin pakid hoiule, hoidu. Andke, palun, arve, kviitung. *.. ning Eesti Kirjanduse Selts annab tõlkegi poognast 40 rbl. E. Vilde. c. (kedagi kuhugi suunates v. kellegi hoolde, kätte, hoitavaks jne. toimetades v. usaldades). Noori mehi anti soldatiks, nekrutiks. Andis oma tütre mulle naiseks. Kasulapseks, õpipoisiks andma. Poiss anti lastekodusse. Kedagi ametivõimude kätte, kohtusse, kohtu alla andma. Vaenlase sõdurid andsid end vangi. Keegi ei taha end teise võimu, voli alla anda. Lapsed anti vanaema hoole alla. Pidime end saatuse hoolde, hooleks andma. d. (midagi tehtavaks, töödeldavaks v. kasutatavaks toimetades). Õpetaja oli andnud õpilastele õige raskeid ülesandeid lahendada. Mis meile homseks õppida anti? Käsikiri anti eriteadlasele retsenseerida. Andsime raamatu trükki. Andsin kella parandada, parandusse. Tootmisse on antud uue tegumoega jalatsid. Uus tehas anti käiku. Maja antakse kasutusse. *Koonla annab ema talle / kauniks lõngaks kedrata. Jak. Tamm.
3. (saada) võimaldama, osaks saada laskma. Kellelegi peavarju, ulualust, öömaja andma. Tööd andma. Poeg pidi isale-emale ülalpidamist andma. Iga töö annab leiba. Suurriigid annavad arengumaadele abi. Kannatanule antakse esmaabi. Eest ära, andke teed! Andeks andma 'andestama'. Piletimüüja teateid ei anna. Midagi kellelegi teada andma 'teatama'. Eks elu näita ja aeg anna arutust. President võib surmamõistetuile armu anda. Sa rühmad tööd teha, ei anna endale hõlpu. Hirm, mure ei andnud talle kuskil asu. Süda, see mõte ei andnud talle ööl ega päeval rahu. Töö ei anna mahti 'ei lase, ei võimalda' linnagi sõita. Andke aega, ärge kiirustage! Ei tohi kätele, pisaratele, oma tunnetele voli anda. Talle anti koosolekul sõna. Talle lubati anda osakonnajuhataja koht. Antagu talle võimalus end parandada. Annaks jumal, et kõik hästi läheks. *Aeg antud naerda, / aeg antud nutta, / aeg antud pisaraid pühkida. G. Suits. || karistusena, sunnivahendina v. ergutusena osaks saada laskma. Talle kuluks anda hea keretäis, nahatäis. Ema andis lastele vitsa, vitsu, urvaplaastrit. Kellelegi peksa, kolki andma. Mees andis hobusele piitsa, rooska, nuuti, kannuseid. Perenaine andis koerale malka. Mitu aastat talle varguse eest anti? Huligaansuse eest anti 15 päeva. Ordeneid, medaleid, doktorikraadi, professorikutset andma. Nobeli kirjanduspreemiaid annab Rootsi Akadeemia. || millegagi töötlema v. mõjustama. Vikatil pole viga midagi, anna aga luisku! Ei saa nüüd mootorit käima, anna aga vänta! Andis gaasi ja kihutas mööda. *Maa mättaid ja rohujuurikaid täis. Äket oleks vaja anda, kõvasti äket! R. Sirge. || kehtestama. Riigikogu annab seadusi. Pojale anti nimeks Jaan. || ‹objektiks hrl. da-infinitiiv ka impers.› laskma. See asi annab (end) korraldada, seada. Pajuvitsad annavad hästi painutada ja punuda. Ta ei anna ennast pilgata. See sõna ei anna kuidagi riimida. Annab mõista, et ta on ülemus. Hammas lausa ei valuta, aga annab tunda. Lidus (joosta), mis jalad andsid. Häda ei anna häbeneda. *Logina Peter ei kuulu meeste hulka, kes annavad end sõnaga veenda või painutada. R. Sirge. *Kui ilm annab, teeme jälle sääred jääle. A. Mälk. || ‹impers.› võimalik olema. Temaga annab rääkida. Tegime kõik, mis teha andis. Võtab, kust võtta annab. Päästke, mis päästa annab. Ajab suu nii lahti, kui vähegi annab. || ‹ma-infinitiiviga› mingiks tegevuseks suuteline olema. Sõrmed ei anna kuidagi kõverduma. *Tera andis tublisti veel painduma .. J. Mändmets. *„Katsu, kas käed-jalad annavad liikuma,” ütles Anne. I. Sikemäe.
4. tekitama, esile kutsuma, põhjustama; mingi tulemuseni viima. Kasu, kasumit, tulu andma. Põhjust, kõneainet, ettekäänet andma. Viimast lihvi andma. See annab alust kahelda ning ettevaatlik olla. Mis võis talle selliseks sammuks tõuke anda? Kordaminekud annavad lootust, julgust, uut jõudu, enesekindlust. Mis annab tema luulele sellise võlu? Kadakased kapad annavad õllele erilise maitse ja lõhna. Läbirääkimised ei andnud tulemusi. Keres andis vastasele mati. Metallidega reageerides annab lämmastik nitriide. Autod annavad signaali, vedurid vilet. Kas sa andsid mitu korda kella? Öösel anti häire. Start anti stardipüstoliga. *Ma ei või mitte liiga hea olla, kui ma vihkamiseks asja annan. E. Vilde. || (enda küljest, endast eraldades). Kasukas annab karvu. Riie annab pesemisel värvi. Vana padi annab sulgi.
5. tootma, produtseerima; toodanguna saada võimaldama. Noored õunapuud hakkavad juba saaki andma. Mais annab palju haljasmassi. Mitu seemet kartul andis? See on hea lehm – annab palju piima. Lambad annavad villa. Bakuu annab naftat, Donbass kivisütt. Metsad annavad puitu. Peipsi annab üle poole Eesti sisevete kalasaagist. Kaev annab külale vett. Uus tehas, tsehh, vooluliin hakkab andma toodangut. Elektrijaam hakkas voolu andma. Katlamaja annab soojust kogu linnaosale. Lamp annab valgust. *Näeb sügisel, mis põld annab, lööme ehk tuleval kevadel uued kambrid üles .. A. H. Tammsaare. || (õppeasutuste kohta:) välja laskma. Maaülikool annab põllumajanduse ja metsanduse spetsialiste. Viimasel kümnendil on tehnikum andnud üle tuhande lõpetaja.
6. (suuliselt, kirjalikult, käitumise, žestidega jne.) midagi teatavaks tegema, teatama; (nähtude, tagajärgede kaudu) ilmutama. Juhtnööre, õpetusi, nõu, käsku, käsklust, korraldust andma. Annab (oma) nõusoleku, loa, sõna, ausõna. Tunnistajad annavad seletusi suuliselt. Retsensent annab käsikirja kohta hinnangu. Anna talle mõned näpunäited! Antud tõotust, vannet ei saa murda. Sellele küsimusele ei osanud keegi vastust anda. Annab käega, noogutades, silma pilgutades märku. Ta pole juba tükk aega endast elumärki andnud. Ega viinapudel veel mehest tunnistust anna. Millestki kujutlust, pilti andma. Oma uurimuses annab ta nende nähtuste uue klassifikatsiooni. *Valitseja oigas .. ja astus paar sammu ligemale, et sakstele oma lombakusest aimu anda. E. Vilde. | (mõnedes tervitustes ning soovimistes). Astun töömeeste juurde ja annan jõudu. Tänu andma van tänama. || (vahendavalt) esitama, avaldama. Ajalehed, raadio, televisioon annavad informatsiooni. Tallinn annab parajasti sporditeateid. Seda sõna pole üheski sõnaraamatus antud. Ta rääkis sellest raadiole antud intervjuus. *Ei ole nõudlikumat vormi kui väikese novelli oma: anda mõnel ainsal leheküljel sündmustik mitte anekdoodina, vaid elumahlase tervikuna .. F. Tuglas. || (ette) määrama; eelnevalt teatavaks tegema. Ülesandes olid antud kolmnurga alus ja kõrgus. Temperatuur võib katse puhul kõikuda antud piires. Antud juhul 'sel konkreetsel juhul'.
7. hrl kõnek lööma, virutama, äigama; ründavalt kohtlema. Andis mehele rusikaga, kaikaga pähe. Andsin poisile vitsaga paar nähvakat mööda sääri, üle turja. Andis võmmu kuklasse. Vastu kõrvu, lõugu, vahtimist, hambaid andma. Anna talle nii, et teab, mäletab! Ma sulle annan! Ära mine lähedale, hobune võib kabjaga anda. Tuuleveski tiib oli mehele hoobi rindu andnud. Vaip on tolmu täis, anna klopitsaga mõni mats. Ega vanasti polnud pesumasinat, siis anti muudkui kurikaga. *Madis võttis üsna asjalikult pükstelt rihma .. ja ilma et ta veel ainustki sõna oleks raisanud, hakkas ta eidele andma. A. H. Tammsaare. || (viskamise, heitmise; tulistamise, laskmise kohta). Sandarmitele anti nurga tagant kividega. Vaenlasele anti tuld, tina. Andsin kuulipildujast valangu. Talle oli ähvardatud kuuli anda. Nii kui paugu andis, oli rebane pikali. || piltl (arvustavalt ründamise, teravalt kritiseerimise, ülemuslikult noomimise jne. kohta). Enda kohta ta kriitikat ei kannata, aga teistele annab, kus vähegi saab.
8. korraldama, (omalt poolt) pakkuma; sooritama, tegema. President andis dinee kuninglike külaliste auks. Peaminister andis neile audientsi. „Vanemuine” annab külalisetendusi Tallinnas. Koor andis kontserdi. Keres andis Tartu maletajaile simultaani. Eksameid, arvestusi andma. Lembitu otsustas anda orduvägedele lahingu. Direktor andis dokumendile allkirja 'kirjutas dokumendile alla'. || (näit. koolis:) midagi õpetama, koolitarkust, teadmisi jagama. Annan keskkoolis matemaatikat ja füüsikat. Klaveri-, tantsu-, eratunde andma.
9. (kellelegi v. millelegi midagi) omistama. Noored ei oska alati vanemate hoolitsusele küllalt tähtsust anda. Mida sa mulle süüks annad? Sellised huvitavad road, et ei oska neile nime anda. Et oma sõnadele suuremat kaalu anda, põrutas ta rusikaga vastu lauda. Püüab oma soosikule igas asjas õigust anda. *Nüüd meenub meile mõndagi [haiguse sümptomitest], millele me varem ei osanud tähendust anda. E. Krusten. || oletamisi, hindamisi, ära arvata püüdes pakkuma (näit. ea kohta). Ega talle üle kolmekümne aasta ei annaks. Välimuse järgi võiks talle anda umbes 50 aastat.
10. ‹hrl. da-infinitiiviga impers.› pingutust pakkuma, jõudu, vaeva, aega, püsivust nõudma; jätkuma. Nii raske kott, et annab kahe mehega tõsta. Koorem on raske, annab hobusel vedada. Säärast meistrimeest annab tikutulega otsida. Lõpuks ometi, küll andis oodata. Seda reisi annab mul mäletada. Paks raamat, annab lugeda. Jäme tamm, annab kahel mehel ümbert kinni võtta. | hrv (koos teonimega). *Nüüd [vanas eas] annab tegemist, enne kui lühikese jupikese ära jõuad lugeda. R. Roht. *See andis palju lugenud-kogenud mehelegi mõnda aega mõtlemist. E. Tennov.

andumus ‹-e 5› ‹s›
andunud olek. Andumus kunstile, muusikale. Töötab, õpib suure, täie andumuse ning innuga. *Kuid ilma tundmusteta pole kiindumust, andumust ega tõsivaimustust. F. Tuglas. || (suguline) andumine. Neiu esimene andumus. *See oli alles suudlus, täis soojust ja andumust .. E. J. Voitk.

armukest elama
van kellegi armukeseks olema; armukestena (ilma abielus olemata) kokku elama. *.. sõjaväljal viibivate meeste naised hakkasid soldatitega armukest elama .. R. Sirge. *„See pole ju tema mees,” vastas Lonni, „nad elavad armukest või muidu niisama.” A. H. Tammsaare.

arsti|täht
kõnek (arsti)retsept. Piiritust ei antud ilma arstitäheta.

ilma aru ning ~ ja otsata

1. lõpmata palju, väga suurel arvul. *Olen vägev mees, mul on aardeid ja kalliskive ilma aru ning otsata .. F. Tuglas (tlk).
2. selguseta, segane. *.. see oli igatahes nupumehe mõte küll, praegusel ilma aru ja otsata ajal õige pealegi. J. Kross.

arutu ‹1› ‹adj›

1. ilma aruta, rumal; meeletu. Arutu jutt, tegu. Arutu risk, soov, otsus. Kõige arutum raiskamine. Ei taha kuulata joobnute arutut loba. Arutu inimene. Vihast arutu.
2. tohutu, määratu. Arutu hulk rahvast. Laulupeolisi oli koos arutul hulgal. Arutud virnad raamatuid.

ase ‹-me 3› ‹s›

1. millegi kunagi olnu asupaik (kus tavaliselt on sellest säilinud jäänuseid v. jälgi). Muistse asula, maalinna ase. Kirjaniku sünnimaja ase. Heinakuhjade, viljarõukude, puuriitade asemed. Kunagise kaevu ase. Äsjase lõkke ase. *Aga siis kuivab ka järv .. ja asegi kattub kasvude ja kõrgete puudega. M. Metsanurk. || millegi survel v. vajutamisel kuhugi jäänud jälg. Istumise ase samblamättas, heinarõugus. Pea ase padjas. Näpitsprillide ase ninaseljal. || (tänapäeval harvemini:) koht, millel v. milles miski v. keegi asetseb. Tuleb leida telgile sobiv ase ning see puhtaks rookida. Klaveri jaoks pole siin õiget kohta ega aset. Igaühel oli lauas oma ase, peremehe ase oli laua otsas. *.. kuni aelev elajas lükkas ühe [väravaposti] oma sarvedega pikali ja teine kangiga kaaluti välja oma asemest. M. Raud.
▷ Liitsõnad: ahju|ase, elu|ase, haua|ase, kaevu|ase, kuhja|ase, lõkke|ase, maja|ase, riida|ase, rõugu|ase, sao|ase, sauna|ase, tee|ase, tuha|ase, tule|ase, voodiase; jalaase.
2. voodi vm. magamiskoht. Pehme, kõva, mugav, kitsas ase. Külalisele tehti ase diivanile, lakka värsketesse heintesse. Lamab, vähkreb unetuna asemel. Õhtul heitsime, pugesime asemele. Hommikul ei tahtnud kuidagi soojalt asemelt tõusta. Aset kohendama, üles tegema. Kellega sa nüüd aset jagad? Hommikul kiida aset, õhtul ilma. *Siis liigutas vanamees end asemel, nii et säng nagises .. A. H. Tammsaare. || kodulooma magamiskoht (hrl. inimese valmistatud). Lehmadele pandi põhku alla, tehti kuivad asemed. Koer tegi endale kuuti aseme.
▷ Liitsõnad: magamis|ase, puhke|ase, une|ase, ööase.

assotsiatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. psühh seos kujutluste, mõtete, samuti muude psüühiliste tegevuste v. seisundite vahel, mis väljendub ühtede esilekutsumises teiste poolt. Vanad fotod äratasid, tekitasid mitmesuguseid assotsiatsioone. *Rõskus ja õhupuudus kutsub aga esile assotsiatsiooni: tundub, nagu oleksid laskunud kuhugi kaevandusse .. J. Barbarus.
▷ Liitsõnad: kontrasti|assotsiatsioon, naabrus|assotsiatsioon, sarnasusassotsiatsioon.
2. koondis, liit, ühing. Prantsuse vastupanuvõitlejate rahvuslik assotsiatsioon. On mitmesuguseid spordialaseid liigasid, föderatsioone, assotsiatsioone.
3. bot taimekoosluste tüüp
4. keem üht liiki lihtmolekulide ühinemine liitmolekulideks ilma aine keemilise iseloomu muutumiseta
5. astr täheassotsiatsioon

astak ‹-u 2› ‹s›
jala asetamine põrandale ilma keha raskust üle kandmata (näit. rahvatantsudes)
▷ Liitsõnad: kand|astak, varvasastak.

au|amet

1. hrl. ilma palgata peetav, kellelegi aukohustusena usaldatud amet. Seltsi esimehe amet on auamet, palka selle eest ei saa.
2. nimeline, ilma tööta amet. Teha pole seal midagi, rohkem auamet.

auk ‹augu 21› ‹s›

1. (hrl. ümmargune) ava mingist pinnast, esemest vm. läbi, mulk. Aias, kuuriseinas, põrandas on auk. Kastrulil on auk põhjas. Auke lööma, torkima, puurima. Raiuti auk jäässe. August pistame poldi läbi. Tuli vööd paari augu võrra järele anda. Kahe, nelja auguga nööbid. Sukakannas, saapatallas on suur auk. Põletas sigaretiotsaga laudlinasse augu. Lausa auk augu kõrval, auke täis kui sõelapõhi. Tõmbab augu koomale, nõelub augu kinni. Augud katuses tuleb parandada.
▷ Liitsõnad: aia|auk, akna|auk, hiire|auk, hingamis|auk, jää|auk, kaela|auk, kassi|auk, koi|auk, kuuli|auk, käise|auk, lennu|auk, luku|auk, naela|auk, nööp|auk, oksa|auk, olvi|auk, paja|auk, pea|auk, pliidi|auk, püksi|auk, roti|auk, räpna|auk, suitsu|auk, torke|auk, ukse|auk, võtme|auk, õhuauk; kõrva|auk, nina|auk, suuauk.
2. (küllalt järsk ning sügav) tekkinud v. tehtud süvend milleski, mingis pinnas jne. Tee on auke täis. Auku kaevama, kinni ajama. Väljajuuritud kändude asemele jäid sügavad augud. Kukkusin, komistasin, vajusin auku. Kivisse raiuti, puuriti lõhkelaengu jaoks auk. Hambas on auk. Must auk astr oletatav ülikompaktne keha, mille ümbrusest nende suure gravitatsioonipotentsiaali tõttu ei pääse osakesed (ka valguskiirgus) välja. || (endisaegadel loomade püüdmiseks). Hunt oli auku kukkunud, sattunud. || (loomade pesitsuspaigana) vrd urg, vrd koobas Rebaste, mäkrade augud.
▷ Liitsõnad: ahju|auk, hundi|auk, istutus|auk, kaevu|auk, karu|auk, keldri|auk, kruusa|auk, kulla|auk, liiva|auk, linaleo|auk, lubja|auk, miili|auk, muti|auk, mürsu|auk, pommi|auk, pori|auk, posti|auk, puur|auk, raha|auk, savi|auk, silo|auk, solgi|auk, sopa|auk, turba|auk, tõrva|auk, vee|auk, virtsa|auk, vundamendiauk; hamba|auk, higi|auk, kaenla|auk, kukla|auk, kurgu|auk, nabaauk.
3. piltl tühik, vajak, lünk. Tema teadmistes on auke. Televiisori ost lõi augu perekonna eelarvesse. Tunniplaanis on auk. *Ma ise leian oma esimeses töös rohkem auke, kui neid on märkinud arvustajad. E. Tammlaan. *„Ligidale ei läinud. Ilma aukudeta ausõna!” kinnitas ta nüüd juba tulise tõega. L. Vaher.

automaat|liin
tehn automaatselt töötavate masinatega tootmiskompleks mingi(te) tööoperatsiooni(de) sooritamiseks ilma inimese vahetu osavõtuta. Piima villimise automaatliin.

avama ‹37›

1. midagi kinnist, suletut lahti tegema; läbitavaks tegema, sulgevat tõket eemaldama. Ust, luuki, väravat avama. Avab laeka. Koputasin, kuid mulle ei avatud. Magab avatud akna all. Õllepudelit, konservikarpi, moosipurki avama. Avasin portfelli, kohvri. Kalmistul puusärki enam ei avatud. Ta ei osanud seda lukku avada. Nööpe, haake avama. Mantlihõlmad avatud. Pakke, kompse, kotte avama. Avati vihmavarjud. Sõlmi on tülikas avada. Hakkas kingapaelu avama. Võõrast kirja ei tohi avada. Avatud raamat. Hommikul, kui silmad avab. Avas suu, nagu tahaks midagi öelda. Huuled suudluseks avatud. Tulbiõied on päeval avatud, õhtul nad sulguvad. Avasin kraani, ventiili. Avage avaldises sulud! Tuultele avatud 'ligipääsetav' maa, kõrgendik. Päikesele avatud lõunapoolsed nõlvad. | piltl. Avas oma elus uue lehekülje. See raamat avab ukse muinasmaailma. Viin avas meeste keelepaelad. || piltl (ka:) võimaldama, pakkuma. Uusi perspektiive, laiu võimalusi avama. Noortele on õppimiseks kõik teed avatud. || avatud piltl avaramate võimalustega, paindlik. Avatud ülikool 'institutsioon v. programm, mis võimaldab omandada kõrgharidust paindlikult, igapäevatööd katkestamata ning ilma formaalset ülikooli vastuvõtmist läbimata'. Avatud õpe ped paindlik õppimisviis, mille puhul ei kehti geograafilised, sotsiaalsed, aja- vm. piirangud.
2. käiku, kasutusse andma. Igal aastal avatakse uusi kauplusi, lasteaedu, kinosid. Millal avati „Vanemuise” uus hoone? Avatakse uusi bussi-, laeva-, lennuliine. Läheb õppima sügisel avatavasse tehnikumi. || (monumendi jms. kohta:) pidulikult katet kõrvaldades üldsusele nähtavaks tegema. Mälestussammast, memoriaaltahvlit avama. || külastamiseks, asjaajamiseks jne. lahti tegema. Piletikassa avatakse kl. 15. Kauplus on avatud 9.00–20.00. Kas muuseumid on pühapäeviti avatud? Näitus on avatud kuu lõpuni. || midagi alustama. „Vanemuine” avas hooaja uue algupärandiga. Taidluskontserdi avas lastekoor. Ball avati Straussi valsiga. Paraadi avas ohvitseride kolonn. Ründajate pihta avati tuli. 1944. aasta juunis avasid liitlased Euroopas teise rinde. || millegi algusest avalikult (ning pidulikult) teatama; midagi avatseremooniaga, avakõnega alustama. Avan koosoleku, nõupidamise, läbirääkimised. Istung avati kl. 9.30. Aastakoosoleku avas seltsi esimees. || kontot vms. sisse seadma. Avas pangas konto. Seaduserikkuja kohta avati politseijaoskonnas toimik.
3. lahti mõtestama, analüüsides selgitama. Mõiste sisu, sõna tähendust avama. Avamata pseudonüümid ja signatuurid. Kirjandustundides avati Tolstoi teose „Sõda ja rahu” ideestik. *Baleriin ei illustreeri muusikat, ta avab selle. L. Metsaalt.

baromeeter ‹-tri, -trit 2› ‹s›
õhurõhu mõõtur. Baromeeter langeb, tõuseb. Mis baromeeter näitab? Baromeetri järgi on oodata vihma. *Kapteni kajutit koristades uurisin baromeetri seisu, kuid baromeeter näitas ikka head ilma .. J. Parijõgi. | piltl. Börs on kapitalistliku majanduse erk baromeeter.
▷ Liitsõnad: aneroid|baromeeter, anum|baromeeter, elavhõbe|baromeeter, metall|baromeeter, vedelikbaromeeter.

butafooria ‹1› ‹s›

1. odavast materjalist, hrl. järeletehtud esemed, mida kasutatakse ehtsate asemel (hrl. teatrilaval v. vaateaknal)
2. piltl tarbetu ilutsev lisand, pudi-padi, tühi-tähi. Räägib lihtsalt ja lühidalt, ilma ilukõne butafooriata. *.. viiekümnendatel aastatel ehitatud kultuuripalee – karniiside, palkonite, rosettide, niššide jms. butafooriaga .. T. Vint.

deheroiseerima ‹42›
kangelase omadustest ilma jätma, kangelase aupaistet ära võtma

dehumaniseeruma ‹37›
inimlikest omadustest v. humanistlikest traditsioonidest kord-korralt ilma jääma

deklareerima ‹42›
avalikult kuulutama, ametlikult v. pidulikult teada andma. Põhiseadus deklareeris sõna- ja trükivabadust. Deklareeris, et ta enam oma jalga sinna ei vii. *„Ilma Saaremaa koduõlut maitsmata küll ära ei lähe!” deklareeris Paul Laane .. L. Metsar.

desperaado ‹6› ‹s›
meeleheitel olev, lootuse kaotanud, kõigeks valmis olev inimene. *Oma õudsete elamuste mõjul on Antonio Gallardost saanud halastamatu tasuja, ilma pisemagi lootuseta desperaado .. A. Ravel (tlk).

distsiplinaar|karistus
jur seaduses ettenähtud piirides ilma kohtuta määratav karistus avaliku korra, töö- v. sõjaväedistsipliini rikkumise eest. Distsiplinaarkaristusteks võivad olla märkus, noomitus, rahatrahv, teenistusest või töölt kõrvaldamine, kutsetegevuse peatamine, madalamale ametikohale üleviimine.

drill ‹-i 21› ‹s›
millegi mehhaaniline kätteõpetamine v. -õppimine. Tuim sõjaväeline drill. Nekrutid tegid drilli. Treener, õpetaja tegi poistele drilli. Kuiv drill tüütab ära. Omandas töövõtted kiiresti, ilma drillita.
▷ Liitsõnad: rividrill.

eba|kriitiline
ilma kriitikata. Ebakriitiline suhtumine, ülistamine.

eba|määrane ‹-se 4› ‹adj›

1. ilma kindlate piirjoonteta v. piirideta, ilma kindla kujuta. Ebamäärane kogu, kuju. Udu moonutab kõik esemed ebamääraseks. Silme ees tantsisklesid ebamäärased mustad täpid.
2. ebaselge, raskesti määratletav v. tabatav. Tegi peaga, käega ebamäärase liigutuse, viipe. Mehe ilme oli ebamäärane, mittemidagiütlev. Kauge ebamäärane tulevik. Ebamäärane aimus, kahtlus, kujutlus, lootus, tunne. Ebamäärased andmed, kuuldused, teated. Esimene mulje linnast jäi ebamäärane. Ta eluplaanid on esialgu ebamäärased. Ebamäärane seletus, vastus. Haiguse alguses on sümptomid ebamäärased. Ebamäärast värvi pluus. Tuhm ebamäärane valgus. Ebamäärane häälitsus, heli. Ebamäärase vanusega, ebamäärastes aastates mees.

eba|teadlik
ilma teadlikkuseta, mitteteadev; ümbritsevat mitteküllaldaselt mõistev ega hinnata suutev; poliitiliselt mahajäänud. Lapse ebateadlik pahategu. Komeetide ilmumine on tekitanud ebateadlikes inimestes hirmu. Ebateadlikud valijad lasksid end poliitikute ilukõnedest petta.

ebeldama ‹37›
edvistama. Miili armastas poistega ebeldada. *.. teda ei saanud naeru kihistama ega kohmetama panna. Kõike võttis ta hirmus otse, ilma ebeldamata, ilma häbelikkuseta .. V. Ilus.

edevus ‹-e 5› ‹s›
(< as edev). Tühine edevus. Ilma vähemagi edevuseta. Oma kenadust hindava inimese edevus. Meeste tähelepanu kõditas ta naiselikku edevust. *Ajab edevust taga, käib kaabuga, kuigi kõrvad on õrnad nagu sülelapsel. P. Kuusberg. || edev (riietus)ese vm. *.. ei ole vaja lipsu ette ega muud edevust! F. Tuglas.

edutu ‹1› ‹adj›
ilma eduta. Edutud lähenemiskatsed, rünnakud. Edutu näitleja, kirjanik. Kõik püüdlused jäid edutuks.

edvistus ‹-e 5› ‹s›
edvistamine. Käitub lihtsalt, ilma mingi edvistuseta.

eeldus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. asjaolu, ilma milleta mingi muu asjaolu v. nähtus ei saa tekkida v. olemas olla, eeltingimus. Visa töö on edu vältimatu eeldus. Üksnes neil eeldustel võib üritus õnnestuda. On loodud eeldused viljakaks koostööks. Räägin sulle ainult eeldusel, et sa seda kellelegi edasi ei räägi. || ‹pl.› millegi eeltingimuseks olevad võimed, omadused, kalduvused, anded. Silmapaistvad eeldused teaduslikuks tööks. Head füüsilised eeldused korvpallimänguks. Tugevate sünnipäraste eeldustega koomik. Eeldustelt keskpärane kõrgushüppaja. Inimene ei saavuta edu alal, milleks tal pole eeldusi. Tal on eeldusi lauljaks saada. || tõepäraseks peetud oletus millegi olemasolu, toimumise jne. eeltingimusena. See plaan on rajatud ebaõigetele eeldustele. Kõigi eelduste kohaselt jõuame töö ettenähtud ajaks valmis. Lähtus oma töös eeldusest, et ..
2. loog otsustus, millest saab tuletada järelduse

ees|kõne
van eessõna; sissejuhatus. *.. muidu peaksin neid [= eksitusi] – kui mitte mujal, siis „Tabamata ime” uue trüki eeskõnes – ise kohendama. E. Vilde. *.. ütles ilma pikema eeskõneta: „Te sõidate Talna, võtke õige see korvike ühes.” O. Luts.

eesmärgitu ‹1› ‹adj›
ilma eesmärgita, sihitu. Eesmärgitu sekeldamine, rabelemine.