[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

iil1 ‹-i 21› ‹s›

1. (tugev) tuule- v. sajuhoog. Tugev, järsk, raevune iil. Põhjatuule külmad, vinged iilid. Puhub, sajab iilidena. Vihma, rahet rabistas iilidena vastu akent. | piltl. *Niisukesed asjad sündisid meil Soovälja Vihuksel, kui isale tuli tõsine vagaduse iil peale. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: maru|iil, raju|iil, tormi|iil, tuisu|iil, tuuleiil.
2. hoog, tamp, kiirus. Auto tormab täie, suure iiliga nurga tagant välja. Poiss jooksis esimese iiliga metsa.

undama ‹unnata 48›

1. kestvat intensiivset ühetoonilist kumedat häält kuuldavale tooma. a. (liiklusvahendite, masinate kohta:) sellist häält tekitades töötama. Buss roomab raskelt unnates mäkke. Kiirabiauto undas tulede vilkudes meist mööda. Taevas undasid kurjakuulutavalt vaenlase lennukid. Traktor tiris vihaselt unnates palke. Sügiseti undasid külades rehepeksumasinad. Mootor prahvatas ägedasti undama. Undav treipink, turbiin, saag, tolmuimeja, ventilaator. || (töötamise, tegutsemise pingsust, hoogsust rõhutades; hrl. kaasneb sellega huugav heli v. ebaselgete helide tulv). Kogu töökoda undas ja vabises. Akna taga undas mitmehäälne suurlinn. *Ja kui juba elumaja ehitama hakkame, ehk ehitame viimati koguni kahe poolega ja paneme kaupluse undama. A. Kitzberg. b. (märguandeseadeldiste jms. kohta). Häire ajal undasid vabrikute, tehaste, laevade, vedurite viled. Tume hoiatussireen hakkas undama. Politseiauto laskis sireenil vahetpidamata unnata. Undav signaal, hädakell, jahisarv. *Miks ikka kohtupasun veel ei unda? H. Talvik. c. (õhu- v. veemassi kiirest liikumisest tekkiva heli, samuti selle tajumise kohta). Akende taga hakkas undama tuul, torm, raju, tuisk. Ägedad iilid undasid majade ümber. Marutuul undas pahaendeliselt korstnas, kangialustes, purjedes. Sügisene meri undab kurjalt. *Lisasin kiirust, nii et sõidutuul kõrvades undama hakkas. H. Pukk. | ‹impers.› Ainult mühises ja undas ümberringi. Korstnas undas tumedalt. d. (kiirel lennul v. vibreerides tekkiva heli kohta). Õhus undavad kuulid, mürsud, miinid. Taevas lõi pommirahest undama. Maipõrnikad, parmud, kimalased lendavad unnates. Taglas ja vandid undasid kaeblikult tormi käes. Traadid, juhtmed undasid tasakesi. Auto kihutas, nii et kummid undasid.
2. ulguma (1. täh.). a. (looma, peam. koera kohta). Hunt undas kuu poole. *.. koer istus aidavahe väravate ees, ajas nina vastu taevast ning undas. A. H. Tammsaare. b. (inimese nutmise v. karjumise kohta). *Seal istub Liisa puuhunniku otsas, nägu peidetud kätesse, undab südantlõhestavalt. O. Luts. *.. Aleksander Prokofjev undas lugeda oma värsse, nii et maja vabises. D. Vaarandi.
3. kestvat valu vm. ebameeldivat tunnet tajuma. Kogu keha undas valust. Kõrvad undasid lakkamatust mürinast ja raginast. Eelmise õhtu joomingut tuletas meelde undav pea. Väsinud jalad undasid valutada. Undav luuvalu. || kaua meeles püsima, nagu kõrvus kõlama. Laste kilked ja naer undavad õpetajal veelgi peas. Õhtu läbi undas kõrvades filmi tunnusmeloodia.

vinge ‹1› ‹adj›

1. (ilma, ilmastikunähtuste kohta:) teravalt ja niiskelt külm, läbitungiv, kõle (vahel ka tugevust, ägedust rõhutades). Vinge ilm. Kõle kevad ja vinge sügis. Vinge tuul puhus lõikavalt näkku. Lõdisesime vinge põhjatuule käes. Vinged tormid, tuisud. Vastu õhtut muutusid iilid järjest vingemaks. Vinged vihmahood peksid põõsaid nagu piitsaga. *Päev oli vinge, tuulevilu, kuigi kevad kõndis juba nurmel ja metsas. A. Kalmus.
2. (lõhna kohta:) terav, kibe. Vinge suits, kärsahais. Hulguse pesemata riietest levis vinget lehka.
3. kõnek tige, vihane; tusane, pahur. Õpetaja on õpilaste vastu liiga vinge, võiks leplikum olla. Endist pruuti nähes tõmbus poisi nägu päris vingeks. Köster põrnitses kuulajaid vinge pilguga. Tüdruk ütles lõpuks vinge häälega: „Pole sinu asi.” Keelel kibeles vinge küsimus.
4. kõnek kange, äge; vänge. Mängis vinget meest, kes kedagi ei karda. Treener otsis talle vingemaid trennipartnereid. Kõige vingemad tippjuhid on ikka mehed. Vinge viinanina, kakleja, reaktsionäär. Mats ja Ott on vinged vihamehed. Poiss on vinge loomuga väänik. Arvatakse, et advokaatidel on vinged palgad. Sai kaela vinge trahvi. Aplaus oli vinge. Kõige vingemaid vägisõnu on ikka tarvitanud igasugu kurjategijad. *.. lugeja leiab tekstist üksjagu räigust ja vinget pula .. P. Künstler.
5. släng (ülimalt) vägev, vaimustav. Need on juba vinged sellid, kellel on läpakas olemas. Ära ennast liiga vingeks vennaks ka pea. Sajandivahetusel korraldati hästi vinge tulevärk. Kinos jookseb vinge õudukas. Tal on kõige vingemat klassi mersu. *Näib, et Soometsalt on see päris raamat veel tulemata, aga kui tuleb, siis purustavalt vinge. K. M. Sinijärv.