[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

au|ahne
austust ihkav; sellest ihast ajendatud. Auahne inimene. Mees on äärmiselt, haiglaselt auahne. Tema auahneimad plaanid, unistused, arvestused.

elu|januline ‹-se 5› ‹adj›
elada ja elust osa saada ihkav; meelas. Vanamehel oli noor elujanuline naine.

kade ‹-da 2›

1. ‹adj› teiste saavutuste, edu, heaolu vms. puhul meelehärmi tundev ning kõike endale ihkav; seda meelelaadi väljendav. Kade inimene, meel. Natuke, pisut, pööraselt kade. Riina sai Malle peale kadedaks. Ta on minule, minu peale kade. Ta on kade juba paljast mõttest, et teisel hästi läheb. Teiste õnn tegi teda kadedaks. Naabritest on üks kadedam kui teine. Kas hakkas kade, et õde saab mehele? Kadedad keeled ei andnud talle kusagil asu. Kade pilk, nägu. Kadeda silmaga vaatama. *Sass on muidugi kade, et Karlal mõlemad jalad terved, temal aga teine vigane .. A. H. Tammsaare. || midagi ainult endale hoida tahtev, millegagi kokkuhoidlik, säästlik, kitsi. Ma polnud kade seletama. Võta pealegi, ega ma kade ole! Mis sa nii kade oled, et teisele midagi ei anna.
▷ Liitsõnad: armukade.
2. ‹s› kade (1. täh.) inimene. Tema ametikoht ei andnud kadedatele hingerahu. Kadeda kari ei kasva ega õela õnn õitse.

näljane ‹-se 4›

1. ‹adj› kõhutühjust tundev, näljas olev, nälgiv; seda väljendav. Üsna, hirmus, väga, nõrkemiseni näljane. Matkapäeva õhtuks olime väsinud ja näljased. Näljane kui hunt. Näljased sõjavangid. Näljased loomad tahavad süüa. Toit kadus mehe näljasesse suhu, kurku, näljaste hammaste taha. Lapsed jälgisid sööjaid näljase näoga, näljaste pilkudega, silmadega. Sigade näljane kisa. Põrsad sõid näljase aplusega. || näljaga iseloomustuv. Näljasest talvest jõuetud loomad. *Murelik, üksluine, külm, näljane elu. Hallitanud leib kotis ja hallid meeleolud peas. R. Roht. *.. nüüd esimest korda pikkade näljaste aastate järele on sul ruumid, kus võiksid töötada .. K. A. Hindrey. || piltl himustav, (kirglikult) ihkav. Sukeldus näljase innuga õpinguisse. Surus oma näljased huuled naise suule. *Inimesed olid nii hirmus näljased vabaduse järele, et nad isegi ei teadnud, kui suur see peab olema. A. H. Tammsaare. *.. selle Jüri ja tema näljaste pilkude pärast ta ka rinnahoidjat kandma ei hakka! V. Lattik.
▷ Liitsõnad: hunt|näljane, pool|näljane, tulinäljane; maa|näljane, mehe|näljane, sensatsiooninäljane.
2. ‹adj› kõnek vilets, armetu. Sinu näljast talu ma ei tahagi. Sai hindeks ainult näljase kolme. Paar näljast koogikest. *Lase nüüd selle näljase paarisaja rubla pärast terve asi luhta minna! O. Luts.
3. ‹s› see, kellel on kõht tühi v. kes nälgib. Igale näljasele anti toitu, ühtki näljast ei jäetud ilma. Näljaseid oli rohkem, kui ära toita jõuti. Täissöönu ei mõista näljast. *Mõtleb ehk emand näljaste ja januste peale? A. H. Tammsaare.

sõjakas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
sõda ihkav, valmis sõdima, võitlusvalmis; äge, riiakas. Muistsed viikingid olid sõjakas rahvas. Sõjakas hoiak, meeleolu, rüht. Võttis sõjaka, ähvardava poosi. Lause oli öeldud väljakutsuval, sõjakal toonil. Kukk oli üsna sõjaka väljanägemisega. Joodud veinist sattus mees aina sõjakamasse tujusse.

võimu|ahne
võimu ihkav; sellest ihast ajendatud. Võimuahne inimene, valitseja. Ta on äärmiselt, haiglaselt võimuahne. Poliitiku võimuahneimad plaanid, kavatsused, ideed.

võimukas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
võimu omav v. ihkav; tugev, võimas. Ain oli võimukas mees, keegi ei julgenud talle vastu hakata. Võimukas ja valitsemishimuline mõisaproua. Nende abielus on naine see võimukam pool. Võimuka olekuga, ilmega ametnik. Käsutab, juhendab võimukal häälel. Valitsemine olgu võimukas ja karmikäeline. Pianist lõpetas esinemise võimukate akordidega. Jäämineku ajal on jõgi eriti võimukas. *Raadiost raiutakse võimukaid sõnu, mis vahelduvad käredate marssidega. A. Beekman.