[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hõivama ‹hõivata 48›

1. enda alla, oma valdusse, käsutusse, võimusesse võtma. Kohvikus olid kõik lauad ja toolid hõivatud. Keegi oli omavoliliselt hõivanud mu voodi. Pingviinid hõivavad suviti suurema osa saarest. Kolm esikohta hõivasid spordiühingu „Jõud” suusatajad. || väevõimuga enda kätte haarama; vallutama, okupeerima. Feodaalid hõivasid talupoegade maid. Terroristid olid hõivanud reisilennuki. Protestiks vallandamiste vastu hõivasid töölised vabriku. Sakslased jõudsid hõivata Ülemiste jaama. Vaenlase poolt hõivatud alad. || (tegevuse objektiks inimene). Direktor oli väga hõivatud ja ma ei pääsenud ta jutule. Maalimine hõivas mu täielikult, tervenisti. See mulje, tunne, soov hõivas mu jäägitult. Tööst, oma mõtetest hõivatud inimene. *Vaba aega meil õieti polegi, oleme tööga väga hõivatud. V. Maavara.
2. hrv hõlmama. Ehitusplats hõivab suurema osa kahe tänava vahelisest maa-alast. Ajukoore hiljem arenenud piirkonnad hõivavad ligi poole selle pindalast.