[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 sobivat artiklit.

assimilatsioon-i 21› ‹s

1. samataoliseks muutmine, sarnastamine; samataoliseks muutumine, sarnastumine; endasse liitmine v. sulatamine; millessegi liitumine v. sulamine. Rahvusliku eripära, kultuuri erijoonte assimilatsioon. Vähemusrahvaste järkjärguline assimilatsioon. || keel hääliku muutumine naaberhääliku sarnaseks. Osaline, täielik, progressiivne, regressiivne assimilatsioon. ks-i assimilatsioon ss-iks.
2. biol organismis toimuv biokeemiliste protsesside kompleks, milles lihtsamaist aineist tekivad keerukamad (organismi koostisosad v. varuained), anabolism; ant. dissimilatsioon

dentaalne-se 2› ‹adj
hammastesse puutuv; (hääliku kohta:) hammaste piirkonnas moodustatav. Dentaalne implantaat med tehishambajuur. Dentaalne sibilant keel hammaste piirkonnas moodustatav sisihäälik.

elisioon-i 21› ‹s
väljajätt. a. keel hääliku väljajätmine, eriti sõna lõpp- v. algusvokaali ärajätt siis, kui teineteisele järgnevatest sõnadest üks lõpeb ja teine algab vokaaliga b. folkl rahvalauludes v. -juttudes vähem oluliste motiivide väljajätmine

grafeem-i 21› ‹s
keel kirjamärk (näit. n, õ, ^, !) hääliku vm. hääldusnähtuse tähistajana, ka sõna kirjakuju (näit. ka, kabinet, Moniuszko)

hääldus-e 5 või -e 4› ‹s
keel hääliku(te) moodustamine kõneelunditega, hääldamine, artikulatsioon. Õige, korrektne, laitmatu hääldus. Väär, vigane, lohakas, võõrapärane hääldus.

häälikuline-se 5› ‹adj
häälikutest koosnev v. häälikute kohta käiv, neid hõlmav, häälik-, hääliku-. Häälikuline struktuur.

hääliku|muutus
keel hääliku muutumine teiseks häälikuks, kadu v. teke mingil keele ajaloo etapil, näit. mõtelda → mõelda

kesk|pikk
keel (kasut. mõningates käsitlustes hääliku keskmise vältusastme kohta:) pikk. Keskpikad klusiilid.

koartikulatsioon-i 21› ‹s
keel hääliku artikulatsiooni mõju teise lähedal asuva hääliku artikulatsioonile

kvantiteet-teedi 21› ‹s

1. koguseline ulatus, kogus. Kvantiteedi osas toodanguplaan täideti. Arvestada tuleb niihästi töö kvantiteeti kui ka kvaliteeti.
2. filos eseme v. nähtuse erinevus mingi ühe kvalitatiivse määratluse raames v. identsus erinevate kvalitatiivsete määratluste piires. Kvantiteedi üleminek kvaliteediks.
3. keel hääliku v. silbi suhteline kestus

labiaalne-se 2› ‹adj
keel (hrl. hääliku kohta:) huultega moodustatav. Labiaalsed häälikud.

lõpu|kadu
keel (täis)hääliku kadu(mine) sõna lõpult, apokoop

metatees-i 21› ‹s
keel kahe hääliku v. häälikuühendi kohavahetus sõnas (näit. praegu → paergu)

palatalisatsiooni|märk [-märgi]
keel märk hääliku palatalisatsiooni tähistamiseks.

palataliseerima42
keel mõnd konsonanti nõnda hääldama, et põhilisele häälduskohale lisandub häälduskoht kõvasuulael (palataalse hääliku puhul selle moodustusala laieneb) ning konsonant saab pehmema, nagu i-lisandiga kõla

pikendus|märk [-märgi]
hääliku suuremat kestust tähistav märk kirjas. Vanas kirjaviisis kasutati h-d pikendusmärgina: mah, sahtma (praegu maa, saatma).

pikkus|märk [-märgi]
keel hääliku pikkuse tähis, näit. Zālite, Székesfehérvár

pool|heliline
keel (hääliku kohta:) helilise algusosaga ja helitu lõpuosaga (v. vastupidi); poolhelitu. Eesti b, g, d on poolhelilised.

reduktsioon-i 21› ‹s
redutseerimine; redutseerumine. a. aj aadlile läänistatud riigimõisate tagasivõtmine (eriti Rootsis ja Poolas 16.-17. saj.). Mõisate reduktsioon. Suur reduktsioon (Rootsi riigis 1680. a. Karl XI algatusel). b. keel hääliku artikulatsiooni nõrgenemine. Vokaalide, konsonantide reduktsioon. c. keem reaktsioon, milles väheneb keemilise elemendi oksüdatsiooniaste. Reduktsiooni kasutatakse metallide tootmisel maakidest. d. biol organi ehituse lihtsustumine seoses funktsiooni vähenemisega; (geneetikas:) meioosis kromosoomide hulga vähenemine poolele endisest

rõhkrõhu 21› ‹s

1. füüs pinnaühikule normaali sihis (risti) mõjuv jõud. Gaasi rõhk. Valguse rõhk. Rõhk vedelikus. Rõhku mõõtma. Paskal on rõhu mõõtühik. Reaktsiooni toimumiseks vajati kõrget rõhku. Madal rõhk. Rõhk tõuseb, langeb. Manomeeter näitab, et rõhk suureneb. Balloonis ulatus rõhk 60 atmosfäärini. Värv on pritsis rõhu all. Dünaamiline, staatiline rõhk. Täheldati ajusisese rõhu tõusu. Arteriaalne rõhk.
▷ Liitsõnad: ala|rõhk, atmosfääri|rõhk, heli|rõhk, juure|rõhk, kiirgus|rõhk, kõrg|rõhk, madal|rõhk, lae|rõhk, mäe|rõhk, normaal|rõhk, osa|rõhk, partsiaal|rõhk, sise|rõhk, töö|rõhk, veeni|rõhk, vere|rõhk, õhu|rõhk, ülerõhk.
2. millegi esiletõstmine, rõhutamine. a. kõnes avalduvana; ka keel vahend, mis eristab ja eraldab keeleüksuse tema naaberüksuste hulgas (näit. kõne põhitooni muutus ja hääle intensiivistamine, hääliku pikenemine). Selles sõnas on rõhk teisel silbil. Poisi kõne kubiseb valedest rõhkudest. Lause- ehk loogiline rõhk. Ta ütles oma arvamuse selge rõhuga, keeldus abist erilise rõhuga. Küsisin rõhuga, mis kell on. b. üldisemalt. Meie vestluses, kirjavahetuses oli rõhk kodustel asjadel. Uuel ajalooõpetajal on hoopis teised rõhud. Noore lavastaja tõlgitsuses sai näidend ootamatud rõhud. Talve tulles nihkub rõhk tubastele töödele. Ta paneb väljanägemisele (palju) rõhku. Siin peres pannakse söökidele suurt rõhku. || ilmestav, aktsenteeriv detail, ese vms. Selle hoone arhitektuurseks rõhuks on saal.
▷ Liitsõnad: kaas|rõhk, lause|rõhk, pea|rõhk, põhi|rõhk, sõnarõhk.
3. rõhumine, surve. Tunneb õlal isa raske käe rõhku. Tahan murede rõhu alt pääseda. Tegi mustade mõtete rõhul testamendi ära. *.. maa vabaneb, – pea murdub võõras rõhk! J. Barbarus.

sandhi6› ‹s
keel häälikuvaheldus sõna v. morfeemi piiril, eriti hääliku osaline v. täielik muganemine naaberhäälikutega

sigmatism-i 21› ‹s

1. med s-i ja š väär hääldus kõnepuudena, soselemine
2. keel hääliku muutumine s-i suunas või s-ks

siirde|häälik
keel hääldamist hõlbustav häälik, mis tekib kahe häälduslikult enam erineva hääliku vahele

sise|kadu
keel silbi v. (täis)hääliku kadu(mine) sõna seest, sünkoop

substitutsioon-i 21› ‹s
asendus. a. keel ühe keeleüksuse (hääliku, sõna vms.) asendamine teisega b. mat (lõpliku) hulga üksühene teisendus iseendale

tähttähe 22› ‹s

1. öösel taevas heleda täpina paistev taevakeha; astr püsivalt helenduv taevakeha; sün. taevatäht. Muutlikud, heledad tähed. Linnutee tähed. Päike on Maale lähim täht. Planeedid tiirlevad ümber tähtede. Taevas sirab, virvendab täht. Linna kohal süttivad tähed. Tähed lõid särama, kahvatasid, on kustunud. Tähtedest kirendav taevas. Tähis sügistaevas. Vaatas teleskoobiga tähti. Sabaga täht 'komeet'. Langev, lendav täht 'lendtäht e. meteoor'. Astroloogid ennustavad tähtede (seisu) järgi saatust. | piltl. Ta täht tõusis, loojus, kustus, langes (kellegi kuulsuse, populaarsuse, edu vms. kohta). Selle tantsutehnika täht on tuhmumas. Usub oma tähte, oma tähesse (usu kohta, et miski loodetav on tulema määratud). Ta ei loobu oma tähest (ei loobu oma unistusest, sihist vms.) Õnneliku, õnnetu tähe all sündinud inimene (kellegi õnneliku v. õnnetu saatuse, vedamise v. mittevedamise kohta). Inimese elukäik on tähtedesse kirjutatud.
▷ Liitsõnad: hiid|täht, kaksik|täht, kinnis|täht, kolmik|täht, kääbus|täht, mitmiktäht; ao|täht, eha|täht, hommiku|täht, koidu|täht, lend|täht, ränd|täht, saba|täht, taeva|täht, õhtutäht; õnnetäht.
2. piltl väga kuulus, edukas näitleja, muusik, sportlane vms., staar. Pariisi tähed. Ta on säravaim täht teatritaevas. Tõusev täht kunsti-, juriidilises taevas. Filmis polnud ühtegi tähte. See näitlejanna on esimese suurusjärgu täht. Trupi täht. Kontsert kujunes tähtede paraadiks. Kantrimuusika üks heledamaid tähti. Peale maailmameistrivõistlusi valiti tähtede meeskond.
▷ Liitsõnad: balleti|täht, estraadi|täht, filmi|täht, hoki|täht, jalgpalli|täht, kino|täht, kunsti|täht, laulu|täht, lava|täht, ooperi|täht, opereti|täht, raadio|täht, revüü|täht, roki|täht, spordi|täht, super|täht, teatri|täht, tele(visiooni)täht.
3. kiirjalt kulgevate harudega kujund, ese v. moodustis. Viisnurkne, kaheksaharuline täht. Taaveti täht 'kahest võrdkülgsest kolmnurgast moodustuv kuusnurk, heksagramm'. Kollane täht juudi kuuel (Taaveti tähe kohta juute eristava märgina). Punane täht tornitipus. Täht jõulukuuse tipus. Veterani rinnas särab täht (tähekujulise aumärgi kohta). Tähed õlakutel. || laik, tähn. Liblika tiibu katavad kollakad tähed. Valge täht hobuse otsmikul. || piltl (lilleõie kohta). Lill avab oma tulipunased tähed. Korjati pärna tillukesi kahvaturohelisi tähti.
▷ Liitsõnad: au|täht, kuld|täht, Puna|täht, valgetäht; juuditäht; tedretäht; jõulu|täht, kuld|täht, ratsuritäht; meritäht.
4. kirjas hääliku v. häälikuühendi tähistamise märk, kirjatäht. Gooti, kreeka, ladina, slaavi tähed. Masing võttis eesti keeles kasutusele „õ”-tähe. Täispindala tähistatakse tähega T. V-tähe kujuline kaelus. Kirjuta see sõna suurte, väikeste tähtedega (trüki- ja kirjatähtede kohta). Poisil on tähed juba selged, käes. Ta õpib, veerib tähti. Oskab tähti kokku lugeda, tunneb tähti. Vanaema õpetab tüdrukule tähti. Kuldsete tähtedega kirjutatud nimed mälestustahvlil. Rasvaste tähtedega uudis ajalehe esiküljel. Lapsed lõikasid loosungi jaoks tähti. Astus rahva ette tähtegi paberile panemata. See kõik on tõsi viimase täheni 'on absoluutselt tõsi'. || (hääliku kohta). Põristas r-tähte, susistas s-tähte. Ta ei oska k-tähte öelda. Ei osanud vene keele sisisevaid tähti välja öelda.
▷ Liitsõnad: algus|täht, esi|täht, kirja|täht, liit|täht, nime|täht, suur|täht, trüki|täht, võõr|täht, väiketäht; plii|täht, tinatäht.
5. kirjalik tõend vm. ametlik paber; kiri. Ristimise täht. Tähel seisis paki omaniku nimi. Neile anti tähed, millega pääses ministeeriumi. Mõisnik kirjutas tähe rendi tasumise kohta. Arst kirjutas, andis tähe. *Mitu kuud ei saanud Anna oma mehelt ühtki sõnumit, tähte ega teadet. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: aktsia|täht, arsti|täht, loa|täht, luba|täht, läbipääsu|täht, osa|täht, palga|täht, panga|täht, pääse|täht, raha|täht, ristimis|täht, rohu|täht, rubla|täht, seaduse|täht, voli|täht, võlatäht.
6. (tunnus)märk; märguanne. Kinkis kaaslasele sõpruse täheks oma kuue. Andis lepituse täheks suud. Võidu täheks püstitatud ausammas. Viimsepäeva, surma tähed. *Joosep pani käed risti täheks, et ta kõht on täis saanud. E. Vilde. *.. ta hüüab kõvemini Issanda nime. Kuid ei mingit märki – mingit tähte Issandalt. A. Hint.
▷ Liitsõnad: surma|täht, tunnis|täht, tunnus|täht, tänu|täht, võidutäht.
7. nõuk oktoobrilaste rühm
vt tähele

velariseerima42
keel nõnda hääldama, et peale hääliku põhimoodustuskoha tekib veel lisamoodustuskoht vastu pehmet suulage v. selle suunas ja häälik saab tumeda, madala kõla

väldevälte 18› ‹s

1. geol väikseim geoloogilise ajaarvamise ühik. Välte kestel on kujunenud vöö kivimid.
2. keel hääliku v. silbi kvantiteet. Esimene, teine, kolmas välde.
▷ Liitsõnad: silbi|välde, sõnavälde.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur