[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hukkuma ‹hukkun 37 või hukun 42›

1. (õnnetuse, vägivalla tõttu) elu kaotama, surma saama. Lennuõnnetusel, lumetormis, õhurünnaku tagajärjel, nälja tõttu, kaevanduse varisemisel hukkus palju inimesi. Noormehe vanemad hukkusid sõja ajal. Näitleja hukkus traagiliselt filmivõtetel. Paljud on hukkunud mürkmadude hammustuse läbi. Tuisu ja pakasega hukkub alati palju linde ja loomi. Vabas vees hukkub üsna rohkesti kalamarja.
2. täielikku hävingusse sattuma, hävima. Rahesajus hukkus kogu viljasaak. Arheoloogid avastasid hukkunud linna. Kriisi ajal hukkus hulk väikesi ja keskmisi ettevõtteid. Üksainus tühine vääratus – ja hukkub su enese ja paljude teiste vaev. *Seal hukkus üks maailm ja sündis teine. F. Tuglas. || uppuma, põhja minema (laeva kohta). Suure tormi ajal hukkus mitu laeva.