[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

kiitsakas-ka, -kat 2

1.adjhrl. pikk ja kõhn, kitsa kondiga. a. (inimese kohta). Kiitsakas mees, tütarlaps. Põdurast kiitsakast poisist sirgus siiski kena noormees. Kiitsakad käsivarred. Poiss on õlgadest kiitsakas. *Abi polnud [pesemisel] vaja, sest kiitsakas oli perenaine elusalt, veel kiitsakam surnult .. A. H. Tammsaare. b. (looma kohta). Kiitsakas lehm, hobune. c. piltl. *Õue vasakus nurgas kasvas peotäis kiitsakaid teelehti .. J. Tuulik.
2.skõhetu, kõhn inimene v. loom. *Lihunik ei anna sulle selle kiitsaka eest naharahagi .. M. Saareots.
▷ Liitsõnad: lamba|kiitsakas, lehmakiitsakas.
3.smurd harakas. *„Kus faktid?” iitsatas Harakas. / Aga sõna nüüd võttis Västrik: / „Mina nägin, kui kiitsakas varastas...” M. Raud.

kõrend-i 2› ‹s

1. pikk sile latt, ritv, hrl. millegi pealeriputamiseks. Vabedele ja kõrenditele riputatud võrgud. Sauna kõrendil ripuvad vihad. Pesu on kõrendil kuivamas. *.. asetavad oma vikatid riistakuuri kõrendile. M. Raud. *.. võtsid kandami kõrendiga kahe vahele õlgadele. K. A. Hindrey. ||pl.murd kaelkoogud. *Miine seisnud kaevu kõrval, kõrendid õlal. E. Tegova.
2. piltl pikk kõhn, vibalik inimene. Poiss on pikk peenike kõrend. Sel kõrendil on jalad all nagu kargud. Supelrannas liikus nii paksukesi kui ka kõrendeid. *..aga mis see nainegi, kõrend ja suure ninaga. J. Sarapuu.
▷ Liitsõnad: mehe|kõrend, poisikõrend.

loikam-i, -it 2› ‹s
kõnek pikk kõhn (loge ja aeglane) inimene (hrl. noor mees v. poiss), loigam. Üks poistest oli väike ja käbe, teine igavene loikam. *Kõhn loikam, pikad koivad tooli all risti. M. Seping. *Vait! Kümnenda klassi vesise ninaga loikam – ja lapse isa! E. Rannet. || kõrgejalgne (kõhn) koer. Näe missuguseks loikamiks on kutsikas kasvanud.
▷ Liitsõnad: koera|loikam, poisiloikam.

lööv-i 21› ‹s

1. osmik, onn. *Lööksin [kui Soosaare talust maad saaks] löövi üles ja võtaksin naise. M. Metsanurk. *Kuuseokstest löövi ees itkesid naised ja töinasid lapsed. A. Sinkel.
2. pikk hrl. lahtine katusealune. Lööv plonnide kuivatamiseks.
▷ Liitsõnad: kivi|lööv, telliselööv.
3. ehit hrl. sammastega eraldatud piklik ruumiosa. Kaks rida sambaid jaotab kiriku kolmeks lööviks. Vabrikuhoone vasakpoolne lööv.
▷ Liitsõnad: kesk|lööv, külg|lööv, pea|lööv, piki|lööv, ristlööv.

pikamaa|ujumine
sport mingi pikk ujumisdistants avavees (hrl. 10–25 km). Võistlused pikamaaujumises.

poeem-i 21› ‹s
kirj pikk hrl. jutustavat laadi värssteos. Eepiline poeem. Juhan Smuuli lüroeepilised poeemid. Sümfooniline poeem muus mingit poeetilist v. filosoofilist ideed kajastav üheosaline sonaadivormis heliteos sümfooniaorkestrile.

suusksuusa 22› ‹s

1. paarina kasutatav, hrl. puidust pikk ja õhuke üles kaarduva esiosaga lauake, mis jalatsi külge kinnitatuna võimaldab lumel edasi liikuda; endisaegne puust mitmesuguse kujuga vahend lumel v. pehmel pinnasel liikumiseks. Paar suuski. Pikad, lühikesed, kitsad, laiad suusad. Puidust, plastmassist suusad. Kihilised, liimitud suusad. Tal on vanaaegsed raiutud ninaga haavapuised suusad. Kas lähed suuskadega või jalgsi? Panime suusad alla ja sõit läks lahti. Sahistab suuskadel kodu poole, kooli, mööda metsi. Suusad libisesid hästi. Murdsin kukkudes suusa. Võistlejad tulid finišisse suusk suusas 'üliväikese vahega'.
▷ Liitsõnad: hüppe|suusk, küti|suusk, laste|suusk, murdmaa|suusk, mäesõidu|suusk, plast(ik)|suusk, puu|suusk, rahva|suusk, rull|suusk, slaalomi|suusk, spoon|suusk, vee|suusk, võistlussuusk.
2. mingi suuska v. jalast meenutav v. selle funktsiooniga detail, alus vm. Jääle maandumisel murdus lennuki parempoolne suusk.
▷ Liitsõnad: raamsuusk.

tamm1-i 21› ‹s
pikk ja suhteliselt kitsas massiivne vesiehitis, (hrl. mullast) pais; tee muldkeha. Vesiveski, hüdroelektrijaama tamm. Pikk, võimas tamm eraldab merd jõest. Ojale tehti tamm ette. Tamm tõkestab veevoolu, kaitseb sadamat. Piki jõekallast rajati tamm üleujutuste vältimiseks. Tammi taha tekkis paisjärv. Rajati tammide süsteem kalatiikide tarvis. Tammide nõlvad kindlustati mätastega. Suurvesi lõhkus tammi, murdis tammist läbi. Muhu väina tamm ühendab saart maismaaga. Laiarööpmelise raudtee tamm. Ehitatakse kümnekilomeetrist tammi maantee jaoks. || kopratamm. Kobras on meister tamme ehitama. || piltl (millegi takistava, tagasi v. vaos hoidva kohta). Kaua tagasihoitud mälestused ei püsinud enam tammi taga. Suutis matuste ajal pisaraid tammi taga hoida. *Karini viha murdus suureks nutuks, aga sõnadele ei teinud see tammi ette. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kivi|tamm, muldtamm; häda|tamm, juht|tamm, jõe|tamm, kaitse|tamm, kalda|tamm, maantee|tamm, pais|tamm, piirde|tamm, poldri|tamm, raudtee|tamm, tee|tamm, tõkke|tamm, väina|tamm, ühendustamm.

toru11› ‹s

1. hrl. silindriline õhukeseseinaline, suhteliselt pikk õõneskeha. Metallist, rauast, betoonist, plastmassist, kummist, klaasist toru. Keraamilised, mitmekihilised torud. Valatud, valtsitud, gofreeritud, pliitatud toru. Õmbluseta, muhvotsaga toru. Peen, jäme toru. Sirge, kõver toru. Torude paigaldamine, jätkamine. Torude mähkimine. Toru kalle. Toru läbimõõt oli 0,5 m. Pumba, veepaagi toru. Vesi jookseb lauta torusid mööda. Gaas juhitakse korteritesse torude kaudu. Vesi, nafta voolab torudes. Lüpsimasin kisub lüpsmisel piima torusse. Torupill koosneb tuulekotist ja torudest. Vanamoeline toruga grammofon. Aerodünaamiline toru tehn seade, milles tekitatakse kiire õhuvool. || telefonitoru. Telefon helises, võtsin toru. Võttis toru hargilt, pani, viskas toru hargile. Torust kostis naisehääl. „Tulen kohe,” ütlesin kiirustades torusse. *Õige nüüd Airil vaja neid kõnesid pidada, ta pole kohe sihuke tüüpki, kes ripuks toru otsas. H. Mänd. || kõnek (pika vabriku- v. laevakorstna kohta). Lähenesime linnale: paistsid kirikute tornid ja vabrikute torud. *Silmapiiril kümmekond laeva, peaaegu pooltel neist suitsu ajavad torud peal. H. Sergo. || kõnek (püksisäärte, ka käiste kohta). *Minu koolipõlves lehvisid mehed ringi laiades kloššpükstes, nüüd jälle kantakse nii peenikesi torusid, et ei mõista ära arvatagi, kuidas neid jalga ja jalast ära saab. L. Promet.
▷ Liitsõnad: alumiinium|toru, asbest|toru, asbesttsement|toru, betoon|toru, eboniit|toru, frees|toru, klaas|toru, kummi|toru, laud|toru, malm|toru, metall|toru, plastmass|toru, plekk|toru, puu|toru, raud|toru, ribi|toru, savi|toru, teras|toru, tsement|toru, vasktoru; auru|toru, bergmann|toru, dreeni|toru, elektronkiire|toru, gaasi|toru, haru|toru, hingamis|toru, imi|toru, isoleer|toru, jaotus|toru, joa|toru, joote|toru, juht|toru, kanalisatsiooni|toru, keskkütte|toru, koore|toru, kuulatlus|toru, kuulde|toru, kõne|toru, kütte|toru, magistraal|toru, mantel|toru, piima|toru, pikendus|toru, pumba|toru, puur|toru, põlv|toru, püstik|toru, ring|toru, soojus|toru, rõhu|toru, röntgeni|toru, sifoon|toru, solgi|toru, spiraal|toru, suitsu|toru, suruõhu|toru, surve|toru, toite|toru, tsirkulatsiooni|toru, tuulutus|toru, tühjendus|toru, vaatlus|toru, vee|toru, ventilatsiooni|toru, vihmavee|toru, väljalaske|toru, väljavoolu|toru, õhu|toru, õhutus|toru, äravoolu|toru, ühendus|toru, ülevoolutoru; hääletoru.
2.illatiivis ja inessiivis lähedane adverbiletorutaoline, kujult mõneti toru (1. täh.) meenutav moodustis. Keeras singiviilu toruks ja pistis suhu. Torus püksisääred, püksid. Pani käed toruks, toruna suu juurde ja hüüdis midagi. Mees pani käed suu ette torusse, torru ja puhus söed hõõgvele. Imes torus huultega jäätist. Tüdruku huuled läksid, tõmbusid pettunult torru. Huuled irooniliselt torus. „Ah jäta ometi see jutt!” ajas Urve huuled torru. Ah jälle ei meeldi, jälle mokad torus! Jäi midagi mõtlema, suu torus. *.. ja pehmete kurruliste põskede vahel suu, mis üllatusest ümmarguseks toruks tõmbus ja siis heameelest pikaks kriipsuks venis. M. Saat.
▷ Liitsõnad: hinge|toru, sool|toru, sääre|toru, söögitoru; kapillaar|toru, sõel|toru, tolmutoru.
3. kõnek (tulirelva raua, ka relva enese, eriti suurtüki kohta). Karabiini, kuulipilduja, kahuri, haubitsa toru. Pika toruga parabellum. Laeng lõhkes torus. Andsime relvadest tuld, nii et torud tulised. See on vilets jahimees, kellele loom jookseb ise toru ette. Tulerühm sätib torusid positsioonile. *Saime tund aega marutuld kõigist torudest ning kaotasime kaks ettevaatamata meest. R. Kaugver. *Esimese patarei esimene toru annab oma esimese paugu selles sõjas. J. Peegel.
▷ Liitsõnad: automaadi|toru, kahuri|toru, püssi|toru, püstoli|toru, suurtükitoru.
4. kõnek (puhkpilli kohta). Pasunamehed võtsid oma torud ja alustasid uut lugu. *Põder asutas .. puhkpilliorkestri, mille torud telliti D. O. Wirkhausi vahendusel Berliinist. K. Saaber. *Vasksete torude kaeblik viis ihub sumbunud valu värskeks pitsituseks. A. Beekman.
5. kõnek rumal, taipamatu, saamatu inimene, loru. Kes käskis teda selline toru olla! Sina ka midagi tead, va toru! *Aga eit ütleb: „Ega sa printsi endale väimeheks saa, vana toru! .. ” K. Rumor. |adjektiivselt›. Et inimene ka nii toru võib olla!

triiptriibu 21› ‹s
hrl. värvuselt muust pinnast eristuv pikk kitsavõitu riba v. joon, vööt, jutt. Kollaste ja roheliste triipudega riie. Vaiba triibud. Koe, lõime triibud kangas. Seeliku allääres on punane triip. Peas sinine kollase triibuga vormimüts. Sinivalget triipu 'siniste ja valgete triipudega' madrusesärk. Vardas trikoloor punase, valge ja rohelise triibuga. Nooremleitnandi varrukal on kaks kuldset triipu. Portselan- ja fajanssnõudel on kaunistuseks triibud peal. Sõidurada on mõlemast servast valge triibuga märgistatud. Vöötoraval on seljal tumedad triibud. Mehe juustes on juba triip halli. Puude vahelt helkis jõe hõbedane triip. Merelt paistab saare kauge tume triip. Jääkatte keskel oli triip lahtist vett. Idataevasse tekkis koidu roosa triip. Vihmapiisad nõrgusid triipudena mööda aknaklaasi alla. Pigistas, tõmbas huuled kitsaks triibuks 'kriipsuna tihedalt kokku'. Triipu tõmbama kõnek narkootikumi pulbrina nina kaudu manustama. *.. üle [televiisori] ekraani jooksid triibud ja lained .. M. Mutt. *Ta künnivaod olid sirged nagu triibud madratsiriidel. E. Tegova.
▷ Liitsõnad: dekoori|triip, koe|triip, piki|triip, põik|triip, värvi|triip, ääretriip; huule|triip, kulmu|triip, seljatriip; eha|triip, koidu|triip, pilve|triip, suitsutriip.

turban-i, -it 2› ‹s
pikk riideriba, mis väikese mütsi v. otse pea ümber mähituna moodustab peakatte (muhamedlastel, hindudel, sikhidel; hrl. meestel). Beduiinid kannavad turbaneid. Valges turbanis sikh. Turbanit pähe siduma. Lumivalgel turbanil sädeles kalliskivi. Sidus rätiku turbaniks pähe. Naine tuli duši alt, käterätik turbanina peas. *Ta [= tadžikk] oli endale punasekirjust sitsist turbani keeranud .. V. Maavara. || seda meenutav naiste peakate. 1970. aastatel olid moes mantliriidest turbanid.
▷ Liitsõnad: siidturban.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur