[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hoov ‹-i 21› ‹s›

1. tara, müüri v. hoonetega piiratud õu, hrl. linnas v. alevis. Avar, kitsas, väike hoov. Pime, tolmune, porine, prügitatud hoov. Vabriku hoov. Kojamees pühkis parajasti hoovi. Lapsed mängisid hoovis. Hoovis kuivatati pesu. Majja pääseb üksnes hoovi kaudu. || ‹hrl. liitsõna järelosana› teatavaks otstarbeks eraldatud tara v. müüriga ümbritsetud maa-ala
▷ Liitsõnad: ees|hoov, tagahoov; karja|hoov, kauba|hoov, puu|hoov, sissesõidu|hoov, vanarauahoov.
2. van õukond, hoovkond. *Oleksin ma ometi poiss ja võiksin temaga [= krahv Egmontiga] ikka kaasa minna, hoovile ja igale poole! A. Haava (tlk).

hoovi tõmbama
kõnek kedagi enda huvides ära kasutama, kedagi haneks püüdma. *Kaarel oli kindel, et mitte tema polnud seiklust otsinud, vaid võõras naine on see, kes ta hoovi tõmbab .. A. Valton.