[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hommik ‹-u 2› ‹s›

1. päeva algusosa. Ilus, karge, külm, vaikne, tuuline, udune, vihmane, päikesepaisteline hommik. Varajane hommik. Koitis hommik. Hommikust peale, alates. 1. jaanuari hommikul. Töö käis hommikust õhtuni. Päev on alles hommikus. Kui virgusin, oli õues juba suur hommik. Ta jäi magama vastu hommikut, hommiku eel. Ärkasin kell kuus hommikul, hommikul vara. Tantsisime hommikuni. Hommik on õhtust targem. || hrv hommikueine. Hommikut võtame koos perega.
▷ Liitsõnad: kevad|hommik, mai|hommik, suve|hommik, sügis|hommik, talvehommik; hilis|hommik, kesk|hommik, varahommik; eluhommik.
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› hommikupoolikul toimuv etendus, kontsert, ettekanne vms. Eile oli kultuurihoones muinasjuttude hommik lastele.
▷ Liitsõnad: kirjandus|hommik, lastehommik.
3. kõnek ida. Tuul pöördub hommikusse. Päike tõuseb hommikust. Toal oli kaks akent, üks hommiku, teine lõuna poole. *Kui nad väravasse jõudsid, lõi taevas juba hommikus koitma. F. Tuglas.