[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 35 sobivat artiklit.

arve18› ‹s

1. müüdud kaupade v. osutatud teenuste loetelu ning tasumisele kuuluvat summat sisaldav dokument; millegi eest tasuda olev v. tasutud summa. Tasutud, tasumata arve. Müüja, tellimuste vastuvõtja kirjutas arve. Kelner tegi, tõi arve. Arvet esitama, saatma, sisse nõudma. Õiendasime, maksime, tasusime arve ja lahkusime kohvikust. Kui suur teie arve tuli? Arve tuli võrdlemisi soolane 'suur'. Palun arve!
▷ Liitsõnad: elektri|arve, gaasi|arve, hotelli|arve, joogi|arve, kauba|arve, kohviku|arve, kõrtsi|arve, restorani|arve, takso|arve, vee|arve, üüriarve.
2. konto. Jooksev arve. Avasin pangas arve. Kui palju nende arvel raha pangas on? ||väliskohakäänetes postpositsioonilaadseltpiltl. Kõiki tempe, vigureid, pahandusi ei saa tema arvele panna. Õige palju liiklusõnnetusi langeb alkoholijoobe arvele. Mõni õnnetus tuleb kirjutada, kanda lihtsalt juhuse arvele. Tema arvel on palju lavastusi. *Isegi sel juhtumil mitte, kui ta aja seltsis istumiseks võttis mõne töö või toimetuse arvelt. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: arveldus|arve, hoiu|arve, pangaarve.
3. arvestus, arvepidamine millegi kohta. Ta peab kulutuste, väljaminekute kohta rangelt arvet. Arvet ei peetud, midagi üles ei märgitud. Arvesse läks ainult kolm paremat tulemust. Selline võimalus ei tule meie puhul lahendusena arvesse. Juhus tõmbas meie arvest kriipsu läbi. Need mehed tuleb arvest välja jätta. Kutsealused võetakse arvele. Kõik toiduvarud võeti arvele. On naistenõuandlas arvel. Töötuna arvel olevad isikud. Mul on iga minut arvel. Arvelt maha kandma, kustutama.
▷ Liitsõnad: eel|arve, lõpparve.
4.pl.kõnek rahalised vahekorrad. Meil jäid eile poes arved klaarimata. Teeme arved klaariks. || piltl (muude reguleerimist vajavate suhete kohta). Selle mehega on mul vanad, isiklikud arved. Poisid nägelesid ja tülitsesid, neil oli omavahelisi arveid klaarida. Mässajatega õiendati julmalt arveid. *Igaühel neist on omad mälestused, omad arved. A. Saar.

hoidhoiu 21› ‹s

1. hoidmine, hoidmisviis. Viiuli vaba hoid.
▷ Liitsõnad: keha|hoid, käe|hoid, peahoid; kokku|hoid, korras|hoid, poolehoid.
2. alleshoidmine, järelevalve all hoidmine. Jätsin kohvri jaama hoiule. Pani, tõi raha panka hoiule. Käsikirjad on muuseumis, tema käes hoiul. Arestitud vara anti allkirja vastu hoiule.
▷ Liitsõnad: riietehoid.

hoiu|arve
hoiukonto. Kandke see summa minu hoiuarvele.

hoiu|intress
maj hoiuselt makstav intress

hoiu|kamber

hoiu|karp [-karbi]
karp millegi hoidmiseks, eriti (peen)raha kogumiseks. Isa laskis poja hoiukarpi kakskümmend senti.

hoiu|kassa
maj ka nõuk panga tüüpi asutus, mille peaülesanne on inimeste rahaliste säästude kogumine ja säilitamine. Esimesed hoiukassad tekkisid 18. sajandi lõpul. Nõukogude ajal olid ainsateks finantsasutusteks hoiukassad. Võttis hoiukassast 100 rubla.

hoiu|koht

hoiu|konto
hoiustaja konto pangas, hoiuarve, pangakonto

hoiu|kulud pl

hoiu|kviitung
esemete hoiule andmisel vastusaadav kviitung

hoiu|leping
jur leping, mille järgi hoiulevõtja kohustub talle üleantud vara ettenähtud tingimustel hoidma ja hiljem tervena tagastama

hoiu|paik
hoiukoht

hoiu|pank

hoiu|raamat
varasemal ajal hoiustajale antud raamatuke, kuhu kanti sisse nii hoiule antud kui hoiult võetud rahasummad

hoiu|raha

1. säästetud, talletatud raha
2. hoidmise eest makstav tasu, hoiutasu

hoiu|ruum
ruum millegi hoidmiseks v. säilitamiseks. Käsipakkide hoiuruum. Kütuse ja juurvilja hoiuruumid on keldrikorrusel.

hoiu|summa
hoiule antud rahasumma. Hoiusumma ulatus ligi paari tuhande rublani.

hoiu|tasu
tasu eseme hoiule võtmise eest

hoiu|tingimused pl
Heades hoiutingimustes säilivad õunad kevadeni.

kamber-bri, -brit 2› ‹s

1. (hrl. maamajas:) (väike) tuba; ‹liitsõna järelosana(ka mõne muu ruumi kohta); etn rehielamule teise otsa lisandunud ruum(id). Väike, tilluke kamber. Mis te köögis istute, kutsu külaline kambrisse! Jutuajamine toimus peremehe kambris. Rehielamu koosnes rehealusest, rehetoast ja ühest või kahest kambrist. | piltl. Temal küll pole ülemises kambris kõik korras 'ta mõistus pole päris korras'. *Olen oma hinge salajasimad kambrid lukustanud hoolsasti Tamaara eest. M. Metsanurk. || vangikong, vangikamber. Vanglas levisid mitmed välisilmast tulnud teated kiiresti kambrist kambrisse.
▷ Liitsõnad: aida|kamber, ees|kamber, katuse|kamber, külm|kamber, magamis|kamber, nurga|kamber, otsa|kamber, pere|kamber, puhas|kamber, pööningu|kamber, saksa|kamber, sauna|kamber, taga|kamber, vahe|kamber, ärklikamber; hoiu|kamber, koli|kamber, kulla|kamber, käsi|kamber, toidu|kamber, varakamber; aresti|kamber, eelvangistus|kamber, tapikamber; haua|kamber, kaardi|kamber, käär|kamber, piina|kamber, püssirohu|kamber, relva|kamber, rooli|kamber, surnukamber; aurutus|kamber, desinfektsiooni|kamber, gaasi|kamber, kliima|kamber, kuivatus|kamber, külmutuskamber.
2. mäend kaeveõõs masinate, seadmete, ladude vms. paigutamiseks v. koristuskaeveõõs kamberkaevandamisel
3. tehn eriline suletud ruum mingis rajatises, aparaadis, masinas
▷ Liitsõnad: baro|kamber, lüüsi|kamber, põlemis|kamber, surve|kamber, turbiini|kamber, ujuki|kamber, vaakumkamber.
4. zool lubikoja siseõõne osa kambrilistel

karp1karbi 21› ‹s

1. väga erineva kujuga väike madalavõitu hrl. kaanega varustatud papist, plekist vm. materjalist kastike (sageli on juurde arvatud ka selle sisu). Papist, plekist, puust, kasetohust karp. Ümmargune, nelinurkne karp. Karpi avama, sulgema. Karbis on hambapulber. Kingad pakiti karpi. Riiulil olid kompvekkide ja küpsiste karbid. Kolm karpi filmilinte. Karp šokolaadi. Laual oli karp paberosse, sigarette. || vastav plekist hermeetiliselt suletud konservisäilitusvahend (hrl. koos sisuga). Konservid on karpides ja purkides. Karp sprotte, kilu. || piltl (kastikujulise hoone, eseme, seadmeosa kohta). Suvilakruntidel on väikesed majad – täielikud karbid. Maja karp 'maja viimistluseta kujul, maja kere' on juba püsti, valmis. *.. laulis Taaveti pea kohal reproduktor, väike mustjaspruun karp .. T. Vint.
▷ Liitsõnad: assortii|karp, ehis|karp, ehte|karp, hoiu|karp, hülsi|karp, ilu|karp, kilu|karp, kinga|karp, kingitus|karp, kompveki|karp, konservi|karp, korjandus|karp, kreemi|karp, käsitöö|karp, maniküüri|karp, paberossi|karp, prilli|karp, puudri|karp, ravimi|karp, seebi|karp, sigareti|karp, sirkli|karp, sõrmuse|karp, šokolaadi|karp, tordi|karp, võikarp; metall|karp, nahk|karp, papp|karp, plastmass|karp, plekk-karp; maja|karp, toakarp; haru|karp, jaotus|karp, klemmi|karp, lülitikarp.
2. limuste lubikoda. Järvekarbi karp koosneb kahest poolmest. Mitmete limuste karpidest saadakse pärlmutrit. Tõmbus oma tuppa nagu tigu karpi.
▷ Liitsõnad: austri|karp, kauri|karp, teokarp; konnakarp.
3. karbid pl zool klass vees elavaid kahest poolmest koosneva lubikojaga limuseid (Bivalvia). Rannikumerede kaljudelt korjati austreid ja muid söödavaid karpe.
▷ Liitsõnad: jõe|karp, järve|karp, kamm|karp, oherd|karp, pärli|karp, ranna|karp, rõõnes|karp, ränd|karp, südakarp.
4. bot mahalangeva kaane varal avanev kupar (näit. koerapöörirohul)

kassa6› ‹s

1. rahaliste maksete sooritamise ruum v. koht, ka asutuse, ettevõtte v. organisatsiooni vastav osakond. Raamatukaupluse, raudteejaama kassa. Toidukaupluse kassad. Kassa on avatud, suletud. Kassade ees olid suured järjekorrad. Kassapidaja istub kassas. Kauba eest tuleb kassasse tasuda. Vahetas kassas piletid järgmisele seansile. Vargad murdnud kassasse sisse.
▷ Liitsõnad: eelmüügi|kassa, näituse|kassa, pileti|kassa, teatrikassa.
2. ettevõtte, asutuse, organisatsiooni sularahaseis, ka vastav raamatupidamiskonto; kellegi valduses olev sularaha. Kassapidaja, laekur luges kassa üle, tegi kassat 'võttis sissetulekuid ja väljaminekuid kokku'. Kassas oli puudujääk. Seltsi kassa ei võimalda nii suuri väljaminekuid. Kõige tõhusama kassa andsid spordivõistlused. Kassa huvides mängis teater ka kergemaid tükke. Andis temagi oma säästud ühisesse kassasse. Must kassa 'korjanduse vm. teel saadud mitteametlik rahasumma teat. ühisteks väljaminekuteks'. *.. mõnigi plekist anuma täis [piima] veereb Raja „piimavurri” kätte, tuues peremehe kassale lisa. O. Luts.
▷ Liitsõnad: riigi|kassa, streigikassa.
3. kapp, laegas, kast v. karp raha, väärtpaberite vm. hoidmiseks. *Ta valmistas kohe papist kassa, kuhu kuu lõpul esimese krooni sisse laskis. J. Parijõgi.
▷ Liitsõnad: automaatkassa.
4. esineb mõnede krediidiasutuste v. -organisatsioonide nimetustes. Vastastikuse abistamise kassa.
▷ Liitsõnad: abistamis|kassa, haige|kassa, hoiu|kassa, krediit|kassa, laenu|kassa, riigi|kassa, vaestekassa.

kohtkoha 22› ‹s

1. (kõige üldisemalt:) ruumi, pinna, joone punkt v. piirkond; (hrl. kitsamalt:) maa-ala, piirkond, paik maastikul, looduses; asu-, toimumispaik. Looduslikult kaunid kohad. Eesti lumerohkeim koht. Seda kohta ei ole kaardile märgitud. Pealetung algas mitmest kohast korraga. Kõrts oli hea koha peal: teede ristumiskohas. Maja asub pisut kõrvalises kohas. Tee on mõnes kohas halb. Kõrgematelt kohtadelt on lumi juba sulanud. Jõudsin ikka samasse kohta tagasi. Paistab, et oleme õigesse kohta jõudnud. Madalamates kohtades on põld veel pehme. Sellele taimele sobivad poolvarjulised kohad. Jões on kärestikulisi kohti. Ära hüppa vette tundmatus kohas! Otsiti kaevu puurimiseks sobivat kohta. Matkajad istusid tuulevarjulisse kohta puhkama. Kus kohas sa elad? Kus kohal see juhtus? Kust kohast sa selle kivi leidsid? Kuhu kohta me puu istutame? Temataoliste koht pole meie hulgas. Mul ei ole kohta, kus elada. Jooksjad asusid kohtadele. Asus rivis oma kohale. Pealtvaatajad võtsid aegsasti mäeveerul kohad sisse. Jälgis kõike kohalt liikumata. Poiss seisis nagu kohale naelutatud. Koera koht pole toas. Riiulile ei leidunud toas enam kohta. Vana koli koht on pööningul. Raamatud tuleb oma kohale tagasi panna. Pange, jätke kõik asjad omale kohale! Igal asjal olgu kindel koht. Tõstis asju ühest kohast teise. *.. mul oli korraga selge, et ei siin ega selle tüdruku seltsis ei ole minu koht. M. Metsanurk. | piltl. Ta pole veel leidnud oma kohta elus. Feodaalkord loovutas koha kapitalismile. Need laulud on võitnud kindla koha meie kooride repertuaaris. ||mitmuse väliskohakäänetes(kasut. vahel keskusele vastandatud provintsi, perifeeria ja neis esinevate asutuste märkimiseks); siin adverbid kohapeal, kohapeale, kohapealt sobivamad. Kohtadel oodati keskuse korraldusi. Kohtadelt saabunud teadetest nähtub, et .. || (asutuse, maja, ruumi vm. kohta). Klubid, teatrid, kinod jm. avalikud kohad. Kohvik oli koht, kus kokku saadi. Mul ei tule võõras kohas und. Varas toimetati kindlasse kohta. See ajakiri oli veel ainus koht, kus sai midagi tõsisemat avaldada. Hea koht kõnek käimla, WC.
▷ Liitsõnad: allika|koht, ankru|koht, asu|koht, asula|koht, avarii|koht, ehitus|koht, einestamis|koht, elu|koht, hargnemis|koht, haua|koht, hiie|koht, hoiu|koht, hukkamis|koht, jalutus|koht, joogi|koht, jooma|koht, kaevu|koht, kalapüügi|koht, kalme|koht, kasvu|koht, kaubitsemis|koht, keedu|koht, keeru|koht, kinnipidamis|koht, kinnitus|koht, kodu|koht, kogunemis|koht, kohtumis|koht, koolme|koht, koondumis|koht, kooskäimis|koht, kudemis|koht, kultus(e)|koht, kuriteo|koht, kurvi|koht, käänu|koht, laagri|koht, laske|koht, leiu|koht, lemmik|koht, linna|koht, lodu|koht, lohu|koht, läbikäigu|koht, lähetus|koht, lähte|koht, maa|koht, maabumis|koht, maandumis|koht, marja|koht, matmis|koht, matuse|koht, müügi|koht, nõupidamis|koht, ohverdus|koht, pagendus|koht, parkimis|koht, peatus|koht, peidu|koht, pesa|koht, pesemis|koht, pesitsus|koht, plahvatus|koht, prügiveo|koht, puhke|koht, pöörde|koht, püügi|koht, raie|koht, randumis|koht, ristumis|koht, seene|koht, sidumis|koht, siht|koht, sonni|koht, sooniku|koht, suitsetamis|koht, sukeldumis|koht, suplemis|koht, suplus|koht, suvitus|koht, söötmis|koht, sündmus|koht, sünni|koht, talvitumis|koht, talvitus|koht, tapmis|koht, tegevus|koht, tekke|koht, telkimis|koht, ukse|koht, vaate|koht, vaatlus|koht, varitsus|koht, veevõtu|koht, võistlus|koht, väljasõidu|koht, õnge|koht, õnnetus|koht, äravoolu|koht, ööbimis|koht, ühinemis|koht, ülekäigu|koht, ülesõidu|koht, üleveokoht.
2. kindel ettenähtud paik istumiseks, kuskil asumiseks, viibimiseks (mingis ruumis). a. (istekoht). Rida 7, koht 8. Saal oli viimse kohani välja müüdud. Kellelegi, kellegi jaoks kohta hoidma, kohta kinni panema. Kellelegi kohta pakkuma. Kas see koht on vaba? Vahetasime naabriga kohad. Sain rongis, lennukis aknaaluse koha. Õpilane istus kohale, vastas kohalt. Pärast tantsu lõppu saatis noormees tütarlapse kohale. b. (asumiseks, viibimiseks). Ehitati uus paarisaja kohaga haigla. Lasteaias on sada kohta. Hotellis polnud ühtki vaba kohta. Õpilased kindlustatakse kohaga ühiselamus. Valmis 250 kohaga laut 'laut 250 looma jaoks'.
▷ Liitsõnad: au|koht, iste|koht, kajuti|koht, magamis|koht, seisukoht; haigla|koht, sõime|koht, voodi|koht, õpilaskoht.
3. keha, eseme, hoone jne. kitsam piirkond. Haige, valus, muljutud, marraskil koht. Sai kolmest kohast haavata. Ristluude kohalt hakkas valutama. Pehme, hea koht kõnek tagumik, istmik. Lõikab õuna küljest plekilised kohad ära. Pirukas on mõnest kohast kõrbenud. Kampsun on mitmest kohast katki. Katus jookseb mitmest kohast läbi. Siin pole keegi puhastanud – tolmu kõik kohad täis. || piltl teat. (häiriv, vaeva tegev, puuduseks olev) asjaolu, nähtus, seik kellelgi v. milleski. Ma tunnen suurepäraselt tema nõrku kohti. Pilge tabas vastase hella kohta. Teose, teooria nõrgad kohad ilmnesid peagi. *See oligi Helmi valus koht. Ta oli juba seitsmeteistkümne-aastane, kuid ikka veel isa ülalpeetav. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: luupekse|koht, meele|koht, oimu|koht, põlve|koht, ristluu|koht, taljekoht; haava|koht, joote|koht, jätku|koht, keevitus|koht, liite|koht, murru|koht, oksakoht; kesk|koht, vahekoht; eba|koht, kitsaskoht.
4. katkend, osa, lõik, lause vms. Kriipsutas raamatus tähtsamad kohad alla. Lugemine jäi huvitava, põneva koha peal pooleli. Luges kirjast paar kohta ette. Mõni koht ettekandest jäi selgusetuks. Orkestriproovil korrati raskemaid kohti. *Jutt algas nagu samast kohast, kus see kevadel Jürna lahkudes oli katkenud. A. Kalmus.
5. ameti-, töö-, teenistuskoht. Sain hea, korraliku, tasuva, kõrgepalgalise koha. Soe koht 'mugav, rahulik, tasuv teenistus- v. töökoht'. Töötab vastutusrikkal, juhtival kohal. Vakantne, vaba koht. Kohta vahetama, kaotama. Kedagi kohalt vallandama, teisele kohale üle viima. Kedagi kohale kinnitama, määrama. Ta edutati kõrgemale kohale. Ta võeti kohalt maha, vabastati töökoja juhataja kohalt. Võttis end kohalt lahti, tuli koha pealt ära. Asub uuele kohale. Sai joomise pärast kohalt lahti. Asutuses koondati kolm kohta. Töötab kahel kohal, poolteise kohaga. Tööline jäi kohata. Talle öeldi koht üles. Otsib paremat kohta. Käis mitmel pool kohta kuulamas. Vaatan endale kontorisse mingi väikese koha. Talle pakuti meistri kohta. Seltsi esimehe, osakonnajuhataja koht. || saadikukoht. Konservatiivid said parlamendis üle poole kohtadest.
▷ Liitsõnad: direktori|koht, inseneri|koht, kirjutaja|koht, kojamehe|koht, koolmeistri|koht, laborandi|koht, madruse|koht, ministri|koht, teenija|koht, treeneri|koht, valvuri|koht, õpetaja|koht, õpipoisikoht; põhi|koht, töökoht.
6. asend, seisund, positsioon. Auhinnalised kohad. I ja III koht kuulusid meie sportlastele. P. Keres tuli esimesele kohale, saavutas esimese koha. Mitmendal kohal meie võistkond on? Naiskond langes tänavu paari koha võrra tahapoole. Esimesed kohad läksid külalisvõistlejatele. Hiina on elanike arvult esimesel kohal maailmas. Aiandus on hõivanud ta elus tähtsa, keskse koha. P. Vallakule kuulub eesti novelli arenguloos silmapaistev koht. Kaks kohta pärast koma.
▷ Liitsõnad: auhinna|koht, esi|koht, medali|koht, punktikoht; juhi|koht, liidrikoht.
7. talumajapidamine (eelkõige selle maa). Suur, väike, kehv, vilets, jõukas koht. Kohta pidama. Ostis koha mõisa käest päriseks. Andis koha rendile, müüs ära. Koha päris vanem poeg. Vanaperemees kirjutas koha tütre nimele. Koht on võlgades, läheb oksjoni alla. Koha peal oli tublisti võlga.
▷ Liitsõnad: asuniku|koht, isa|koht, kandi|koht, kolmepäeva|koht, kuuepäeva|koht, ostu|koht, popsi|koht, puumaa|koht, rendi|koht, sauna|koht, talu|koht, uudismaa|koht, vabadiku|koht, üksjalakoht.
8. teat. ajaline moment v. pikem lõik. Ütle siis parajal kohal sõna sekka. 19. sajandi 30-ndad ja 40-ndad on meie ajakirjanduse ajaloos tühi koht. *Temal oli elus aga kümnete aastate pikkune tühi koht. J. Mändmets.

konto6› ‹s
maj majanduslikke vahendeid ja nende allikaid ning majanduslikke tehinguid käsitleva informatsiooni rühmitamise ja jooksva arvestuse tabel raamatupidamises; arvelduskonto. Jooksev konto. Kontol on kaks poolt – deebet ja kreedit. Kontot avama, sulgema. Kandis raha juriidilise isiku kontolt eraisiku kontole. ||illatiivis ja inessiivis hrl. postpositsioonilaadseltpiltl. Meeskonna kontos on seni 3 võitu ja 1 viik. Tema saavutuste kontosse kuulub mitu silmapaistvat lavastust. Kõiki ebaõnnestumisi ei saa Jaani kontosse kanda. Nende kontos on juba mitu tööluusi. *Aga tööd tehti: selle pani Mart oma kontosse. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: arveldus|konto, hoiu|konto, isiku|konto, laenu|konto, pangakonto.

kviitung-i, -it 2› ‹s
tähik, allkirjaga kirjalik tõend (hrl. vastaval formularil) raha, aineliste väärtuste, dokumentide jms. andmise ja saamise kohta. Kviitungi number, kuupäev. Arvete kviitungid. Kviitung maksu maksmise, postikulude tasumise, pagasi vastuvõtmise kohta. Kviitung on välja kirjutatud 9. märtsil. Maksin raha ja sain kviitungi.
▷ Liitsõnad: hoiu|kviitung, makse|kviitung, pagasi|kviitung, posti|kviitung, tellimis|kviitung, vastuvõtu|kviitung, üürikviitung.

mets-a 22› ‹s

1. maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades. Metsa puistud. Tihe, paks, hõre, kõrge, madal, sünge mets. Mitmerindeline mets. Kultuuristatud mets. Raieküps mets. I, II, III grupi mets. Risustatud, kuivanud mets. Mets kohiseb, kohab, mühiseb, mühab, rõkkab hüüetest, kajab linnulaulust. Lumine, härmas, raagus mets. Metsa hooldamine, liigitamine. Metsa all kasvas mitmesuguseid taimi. Põldude taga kerkib metsa rohetav müür. Mindi metsa puid tegema, marjule, seenele. Mitukümmend hektarit metsa. Saarel kasvab laialehine mets. Üksik talu suurte metsade keskel, sügavas metsas. Tee läheb läbi metsa. Metsa võib ära eksida. Metsast veetakse puid. Palgid saadi oma metsast. Põgenikud tulid metsast välja. Hulkus püssiga mööda metsi. Sõjavägi tuli metsa kammima 'läbi otsima'. Põllud on metsa kasvanud. Metsas redutama. Karu on metsade kuningas. Mine või metsa kuuse alla (peavarjutuks jäämise kohta). Isa metsas, saba seljas (vallaslapse kohta). Mets on vaese mehe kasukas. Põõsal silmad, metsal kõrvad. || (metsapuude v. metsamaterjali, puidu kohta). Metsa raiuma, lõikama, maha võtma, langetama. Metsa müüma. Metsaga hangeldama. Metsa väljavedu, kokkuvedu. Õpilased käisid metsa istutamas. Mets on tähtis väljaveoartikkel. || piltl millegi tihe kogum, hulk, rohkus. Mastide, tornide, korstnate mets. Tee ääres on sõjaväekalmistu – terve ristide mets. Vanalinna punaste katuste mets. Vaenuväe tääkide mets lähenes. Maja ümber nõgeste mets. Juuste, karvade mets. *.. [aias] peenrad, puud, põõsad – ja see mets mesipuid! E. Vilde.
▷ Liitsõnad: aru|mets, hiis|mets, laane|mets, lammi|mets, lodu|mets, loo|mets, mangroovi|mets, mägi|mets, nõmme|mets, palu|mets, raba|mets, salu|mets, savanni|mets, soo|mets, troopika|mets, vihma|mets, võsa|mets, ürgmets; alus|mets, kõrg|mets, madalmets; kultuur|mets, park|mets, põlismets; eukalüpti|mets, haava|mets, kase|mets, kuuse|mets, lehise|mets, lepa|mets, männi|mets, nulu|mets, pärna|mets, pöögi|mets, seedri|mets, tammemets; leht(puu)|mets, okas(puu)|mets, segamets; era|mets, kodu|mets, mõisa|mets, riigi|mets, talumets; marja|mets, mustika|mets, pohla|mets, pähkli|mets, seenemets; ehitus|mets, kasu|mets, küttepuu|mets, palgi|mets, puu|mets, tarbemets; hoiu|mets, kaitse|mets, pinnasekaitse|mets, põllukaitse|mets, ribamets; kõrkja|mets, kõrre|mets, masti|mets, pilliroomets.
2.illatiivis, harvemini inessiiviskõnek (millegi mittesobivuse, kõlbmatuse kohta). Mine metsa sellise jutuga 'jäta selline jutt'! Ah, mine metsa, ei mina taha mingit tasu! „Käi sa metsa!” solvus Ants teise sõnade peale. Seesugune mõte heida, viska kohe metsa. Plaanid, kavatsused kipuvad metsa minema. Kes selles süüdi on, et oled oma eluga metsa läinud? *Enne kantseldasin teda mina ja nüüd pead seda tegema sina, muidu ta läheb sul käest metsa, mina tunnen teda .. A. H. Tammsaare. *Täna oli ta aru tõepoolest metsas. Tavaliselt mõtles ta ikka mitu sammu ette, et kõik jookseks nagu lustipidu. V. Saar.

paik1paiga 23› ‹s

1. (kõige üldisemalt:) ruumi, pinna, joone punkt v. piirkond; (hrl. kitsamalt:) maa-ala, piirkond, koht maastikul, looduses; asu-, toimumiskoht. Kauged, võõrad, tuttavad paigad. Ajaloolised, pühad paigad. Kalevipoja nimega seotud paigad. Eesti kaunimad paigad. Mahajäetud, üksildane, kõrvaline paik. Kõrgemad paigad on juba tahedad. Varjulistes paikades oli veel lund. Mitmes paigas tekitas rahe kahjustusi. Hunt oli neis paigus haruldane kiskja. Pariis oli paik, kuhu kõik igatsesid. Lume, prügi mahapaneku paik. Sobivamat paika maja ehitamiseks on raske leida. Leidsin roosipõõsale paraja paiga. Näitas paiga, kust võisime juua saada. Pane tööriistad oma paika tagasi. Haavatu vajus sealsamas paigas kokku. Püüdsime endale pealtvaatamiseks raja ääres paremat paika leida. Kool on ikka samas, endises paigas, samal, endisel paigal. Rändas aina paigast paika, (ühest) paigast teise. Elas kogu elu ühes ja samas paigas. *Victorile ustavad inimesed olid näinud Elenit kaunis kahtlastes paikades, väljumas hommikuti barakkidest.. M. Mutt. | piltl. Kõik asetus nagu iseenesest oma (õigele) paigale. Rahale leiti varsti paras paik. Nende peres ei ole ebaaususel paika. || (ettevõtte, asutuse, maja, ruumi kohta). Otsustasime mõnes peenemas paigas einestada. Klooster oli paik, mida maksis vaadata. Klubi on meeldiv kooskäimise paik. Kui sa ei leia paremat, lähemat paika, ööbi minu pool. Võõras paigas magan ma halvasti.
▷ Liitsõnad: ankru|paik, asula|paik, asu|paik, elamis|paik, esinemis|paik, finiši|paik, harjutus|paik, haude|paik, heite|paik, hoiu|paik, hukkamis|paik, jahi|paik, jalutus|paik, jooma|paik, jootmis|paik, kalapüügi|paik, karjatamis|paik, kodu|paik, kogunemis|paik, kohtumis|paik, kokkutuleku|paik, koondumis|paik, kudemis|paik, kultuse|paik, kuriteo|paik, laagri|paik, lahingu|paik, lao|paik, leiu|paik, lemmik|paik, lõbustus|paik, maabumis|paik, maandumis|paik, majutus|paik, matmis|paik, meelis|paik, mängu|paik, ohvri|paik, pani|paik, parkimis|paik, peatus|paik, peidu|paik, pelgu|paik, pesa|paik, pesitsemis|paik, pesitsus|paik, puhke|paik, püha|paik, randumis|paik, redu|paik, riituse|paik, sadama|paik, stardi|paik, suitsetamis|paik, suplus|paik, surma|paik, suvitus|paik, sündmus|paik, sünni|paik, talvitus|paik, tegevus|paik, turva|paik, ujumis|paik, vaatlus|paik, varitsus|paik, varju|paik, viske|paik, võistlus|paik, võtte|paik, väljasõidu|paik, õnnetus|paik, ööbimispaik.
2. kindel ettenähtud koht istumiseks, viibimiseks (mingis ruumis). Akna all, saalis, esimeses reas on veel mõned vabad paigad. Kõigile külalistele ei jätkunud laua ääres paika. Ainus paik, kus pere kokku sai, oli söögilaud. Kass kerib end oma armsamasse paika diivaninurka. Leidsime nurgataguse paiga, kus suitsu teha. Pühapäevakalamehed olid juba jõekäärus paiga sisse võtnud.
▷ Liitsõnad: au|paik, iste|paik, lamamis|paik, magamis|paik, seisu|paik, toetus|paik, voodipaik.
3. kitsam piirkond, punkt, koht. a. (kehal, esemel). Kõik paigad valutavad pärast rasket tööd. Käsi on mitmest paigast sinine. Löök tabas mind parajasse paika. Tekk on paarist paigast katki. b. (ruumis). Kõik paigad on kodus läbi otsitud, aga saapaid ma ei leidnud. Kolikambris pole astumiseks ka paika. c. kirja- v. kõnekoht. Ma ei leia seda huvitavat paika (kirjas, raamatus) nii kiiresti üles. Jutt jätkus samast paigast, kus see hommikul pooleli jäi.
▷ Liitsõnad: keskpaik.
4. ameti-, töö-, teenistuskoht. *.. kes pole õige mees õigel kohal, sellele ütlete, et mine ära. Tehku paik vabaks tublimale. O. Tooming. || kellegi (õige) tegutsemiskoht, ametiala vms. Tema (õige) paik on müügileti, autorooli taga. Naise õige paik olevat kodu. *.. ning teiseks pole teie paik mitte siin saalis härrade hulgas, vaid seal – klaveri taga! E. Vilde.
▷ Liitsõnad: ameti|paik, tööpaik.
5.ainsuse kohakäänetes adverbilaadseltmärgib oma õigel, ettenähtud kohal olemist, sellele kohale seadmist v. sellelt kohalt liikumist (enamasti ka paigalseisust liikuma hakkamist). Pildid, mööbel on juba paigal, paigas. Seavad kapi, mootori paigale, paika. Asetas torujupi paika, paigale. Kive, uut asfaldikihti paika panema. Vedasime juhet ja panime mikrofone paigale. Hakkas roovlatti paika passitama. Hauasammas sai täna paika. Sättis lipsu ilusasti paigale, paika. Nikastatud käsi pandi paika, paigale. Rühm, (ühte viirgu) paigale! Liigutab toole paigalt, paigast. Rong nõksatas paigast, paigalt. Mehed ei liigu paigast, paigalt. Koorem nihkub paigast, paigalt. Keegi ei liikunud, ei liigutanud end paigastki. Väänas jala paigast (ära). Kott on nii raske, et tõsta, venita või naba paigast (ära). *Velsker Markus tiris röökiva sakslase käe paika. J. Peegel. *Sõitsid linna sisse, panid hobuse paigale ja asusid siis poodi minema. L. Tigane. | piltl. Asi on paigas 'korras, kombes', sai paika 'korda, kombesse'. Sassiläinud inimsuhteid on raske paika saada. Asjad hakkavad tasapisi paika minema. Elu paneb, seab kõik (asjad) paika. Mehed istuvad õlletoobi ääres ja sätivad ilmaasju paika. Asi, töö, läbirääkimised ei nihku paigast. Ta on justkui poole aruga inimene, kellel on midagi paigast ära. *„Lähen panen ta ajud paigale,” otsustas Mare. Ja läks. J. Smuul.

plats-i 21› ‹s

1. väljak. Jaama-, kirikuesine plats. Nelinurkne plats lossi ees. Raekoja plats. Vabaduse väljak on kandnud ka Peetri platsi nime. Sõdurid tegid platsil rividrilli. || spordiväljak. Meeskonna kapten lahkus platsilt.
▷ Liitsõnad: korvpalli|plats, mängu|plats, spordi|plats, tenniseplats.
2. millegagi piiratud maa-ala, väli. Lage liivane plats kadakate vahel. Rohtunud plats. Telkidevaheline plats. || ehituskrunt. Maja plaan on valmis, plats välja valitud. || hauaplats. Plats oli rehitsetud, haudadel värsked lilled.
▷ Liitsõnad: ankru|plats, ehitus|plats, harjutus|plats, haua|plats, hoiu|plats, kiige|plats, laada|plats, laadimis|plats, lao|plats, lõkke|plats, maandumis|plats, maja|plats, matuse|plats, mängu|plats, oote|plats, palli|plats, parkimis|plats, peo|plats, tantsu|plats, turu|plats, vaatlus|plats, võtteplats.
3. iste, istekoht. Nummerdatud, tagumised, paremad platsid. Manni plats oli teises pingis. Me ei saanud saalis enam platsi. Talle pakuti tugitoolis platsi. Tegi sõbralegi pingiotsal(e) platsi. Võta platsi! 'istu'. Mees tõusis oma platsilt üles. Siin kupees on vaba plats. Kriitikul oli teatris kaks alalist platsi. || van (iste)koha klass, järk. Teise platsi pilet. Seekord istuti teatris esimeses platsis.
4. millegi v. kellegi asukoht, millegi toimumispaik. Lossikaitsjad võtsid platsid sisse. Lillemüüja üüris tänava äärde platsi. | piltl. Homseks olgu plats võõrastest puhas! Uus juhtkond tegi platsi viilijatest puhtaks. Soomlased lõid platsi puhtaks: võitsid esimesed kolm kohta. vt platsi, vt platsis

põrakas-ka, -kat 2
kõnek
1.adjhästi suur, pirakas. Põrakas kivi, puu, känd. Neli põrakat poissi. Igavene, hiiglama, ilmatu põrakas mees. Kus kalad olid alles põrakad! Tõstis kõige põrakama lihatüki enda ette. Sai kukkudes põraka muhu otsaette. *.. tuleb sealt tagasi põraka viinapudeliga.. A. Jakobson.
2.ssuur, kogukas olend v. ese. Paarikilone põrakas hakkas õnge otsa. Ehitas uhke maja, mitmekordse kivist põraka. Kahmasin kivihunnikust paraja põraka pihku. Ilus tugev vasikas nagu põrakas. *.. nende hoiu all on teeliste moonakotid, suured lumivalged põrakad.. R. Kõvamees.
▷ Liitsõnad: havi|põrakas, kalapõrakas; kivipõrakas.
3.skõva pauk v. plahvatus, põmakas, kärakas. Käib kõva, vali põrakas. Kütt pani jänese pihta põraka. Virutas ukse kõrvulukustava põrakaga kinni. *Samal hetkel kostab ärklitoast selline põrakas, et väriseb kogu maja.. O. Luts.
4.s(tugev) löök, hoop, võmm. Sain kiviga tubli põraka pähe. Poiss andis, pani teisele paraja põraka ribide, silmade vahele. Tõmbas mulle rusikaga mööda oimu sellise põraka, et.. Nii kui põraka sai, oli pikali maas. Andis jalaga pallile vägeva põraka. | piltl. Selle keeldumisega pandi mehele alles põrakas.

raamat-u 2› ‹s

1. trükipoognaist koosnev terviklik väljaanne, mida katavad kaaned; sellisel kujul ilmunud v. ilmuv kirjandusteos (ka mitmeköitelisena). Paks, õhuke, väike raamat. Igav, põnev, hea, huvitav, ilus raamat. Hästi kallis raamat. Esimene eestikeelne raamat. Kalinguri köidetud, kalingurköites raamat. Pehme-, kõvakaanelised raamatud. Heale paberile trükitud, värviliste piltidega raamat. Raamatute raamat (Piibli kohta). Raamatu tiitelleht, kaaned, selg, hind, tiraaž. Raamatu käsikiri, autor. Raamat loodusest, sõjast. Ullo Toomi raamat „Valimik eesti rahvatantse”. Selle raamatu on kirjutanud, koostanud noor teadlane. Kirjaniku uus raamat on romaan novellides. Koondas oma artiklid raamatuks. Raamat ilmus kirjastuse „Valgus” väljaandel. Loeb, sirvib raamatut. Armastab raamatuid ja loeb neid suure huviga. Loeb palju, lausa neelab raamatuid. Ta tuhnib aina raamatutes 'loeb, uurib raamatuid'. Raamatud huvitasid teda enam kui maatöö. Kulutab palju raha raamatutele. Raamatuid laenutama. Kellelegi, kelleltki raamatuid laenama. Raamatukogus on palju raamatuid. Raamatutest saadud teadmised. Mis raamatust sa seda lugesid? Poiss istus, raamat käes, ees. Lapsel ühtepuhku nina, silmad raamatus 'laps loeb ühtepuhku'. Võtab raamatu kätte. Lõpetas õppimise ja lõi raamatu kinni. Vaata ikka raamatusse ka, muidu unustad õpitu. Ta oli juba vana mees, kui uuesti raamatute taha asus. Raamat on teadmiste allikas. Räägib nagu raamatust. Ma istun siin kui lahtine raamat, te teate minust kõik. *Dramatiseerija pidas väheste kogemuste tõttu ehk liigagi kinni raamatu kirjatähest ja vaimust .. O. Kuningas. | piltl. *.. kippus ta ennast valusalt süüdistama selles, et pole suutnud lapse usaldust võita, teda enesele lahtiseks raamatuks kasvatada. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: aabitsa|raamat, aadressi|raamat, aasta|raamat, aja|raamat, ajaloo|raamat, ajaviite|raamat, anatoomia|raamat, arsti|raamat, botaanika|raamat, filosoofia|raamat, grammatika|raamat, jutluse|raamat, jutu|raamat, keemia|raamat, kooli|raamat, kroonika|raamat, kunsti|raamat, laste|raamat, laulu|raamat, looma|raamat, lugemis|raamat, luule|raamat, muinasjutu|raamat, mälestuste|raamat, noodi|raamat, noorsoo|raamat, novelli|raamat, palve|raamat, piibli|raamat, pildi|raamat, proosa|raamat, rahva|raamat, reisi|raamat, seaduse|raamat, seene|raamat, sõna|raamat, telefoni|raamat, täht|raamat, värsi|raamat, õpperaamat; abi|raamat, kiriku|raamat, käsi|raamat, lootsi|raamat, missaraamat; lemmik|raamat, tõlkeraamat; eluraamat.
2. (ilukirjandusliku) teose suurem alajaotus, jagu. Romaan kolmes raamatus. || (temaatiliselt üht tervikut moodustava Piibli osa kohta). Kohtumõistjate raamat. Vana Testamendi Hiiobi raamat. Neljas Moosese raamat.
▷ Liitsõnad: ilmutusraamat.
3. köidetud paberilehed, vihik ülestähenduste, sissekannete vms. tegemiseks. Kauplustes olid kaebuste ja ettepanekute raamatud. Poodnik märkis kõik tellimiste raamatusse üles. Raamatu peale ostma, võtma v. andma 'poest võlgu ostma, võtma v. andma, kus kõik vastavasse vihikusse üles märgitakse (hrl. varasemal ajal)'. *Pojapoeg .. on juba neljakümne ligi, peab raamatuid [= töötab raamatupidajana] ja istub pikkadel koosolekutel. I. Sikemäe. *.. pidi välditama võimalikku viga, mis kerge lipsama raamatusse masinana arve kirjutades. R. Sirge. || van (hoiuraamatu kohta). Paneb saadud raha hoiupanka raamatu peale. Tal on raha pangas raamatu peal. *.. aga iga kuu olen ikka natuke [raha] Meeta raamatu peale kirjutanud. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: arve|raamat, arvestus|raamat, au|raamat, hindamis|raamat, inventari|raamat, kassa|raamat, kinnistus|raamat, kontori|raamat, lao|raamat, nöör|raamat, pea|raamat, piima|raamat, vaku|raamat, äriraamat; külalis|raamat, laeva|raamat, logi|raamat, märkme|raamat, protokolli|raamat, päeva|raamat, režii|raamat, tasku|raamat, tõu|raamat, võõrasteraamat; hoiu|raamat, liikme|raamat, palga|raamat, töö|raamat, õpingu|raamat, üüriraamat.
4.hrl. liitsõna järelosanaraamatut (1. täh.) meenutav kogum kviitungeid, talonge jms.
▷ Liitsõnad: abonement|raamat, kviitungi|raamat, pileti|raamat, tšekiraamat.
5. nimestik, register. Punane raamat 'ohustatud ja haruldaste taime-, seene- ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestiku ja päästeprogrammiga'.
▷ Liitsõnad: kinnistu|raamat, kiriku|raamat, kreposti|raamat, maa|raamat, maja|raamat, matrikli|raamat, meetrika|raamat, personaal|raamat, registreerimisraamat.
6. paberi arvestusühik: 24 poognat kirjutus- v. 25 poognat trükipaberit

raha11› ‹s

1. üldine ametlik maksevahend müntide ja rahatähtede kujul. Eesti esimene oma raha oli mark. Vene, Saksa, Soome raha. Meie rahas teeb see umbes 150 krooni. Endine raha ei kehtinud enam, palka maksti uues rahas. Kümnesendine, kroonine raha. Uus krabisev sajakroonine raha. Maa seest leiti vanu rahasid. Ta kogub vanu rahasid. Sularahaautomaadis olid ainult suured rahad 'suure väärtusega rahatähed'. Kas sul väiksemat raha ei ole? Ulatas mulle peotäie peent raha. Pani kaks raha lauale. Hakkas saadud raha üle lugema. Võttis pakutud raha vastu. Peitis oma raha ära. Viis raha panka. Käisin raha peeneks, pangatšekki rahaks vahetamas. Raha väärtus tõuseb, langeb. Riik trükkis raha juurde. Raha eest ei saanud enam midagi. Võin rahaga tasuda, võin anda toiduaineid. Ta ei võtnud meilt raha, andis niisama. Taskus oli auk, rahad veeresid kõlinal põrandale. Loodusrahvad on rahana kasutanud ka kaurikarpe. *.. sirutas Margusele kimbu võõraid rahasid tšervoonetsite vastu .. J. Semper.
▷ Liitsõnad: hõbe|raha, kuld|raha, metall|raha, nikkel|raha, paber|raha, peen|raha, pronks|raha, vaskraha; ehte|raha, hamba|raha, tsaari|raha, vahetus|raha, vale|raha, välisraha.
2. teat. rahasumma; kapital, vara (rahasummana arvestatult). Tuhat krooni oli suur, ilus, hea tükk raha. Selles äris liiguvad suured rahad. Suurte rahadega ärimehed. Metsa eest saab head raha. Ehitamine nõudis ränka, roppu raha. Valvurid olid raske rahaga ära ostetud. See kõik maksis, nõudis kallist, kõva raha. Must raha 'ebaseaduslikult saadud raha'. See on meie ühine raha. Riigi, ühistu raha(d). Tal on palju, kõvasti, vähe raha. Kui palju sul raha on? Anna mulle natuke raha. Tal tühjal ka mõni raha! 'tal ei ole raha'. Sel mehel on raha jalaga segada 'külluses, väga palju'. Raha teenima, koguma, korjama. Ajab lausa kühvliga raha kokku (suurte rahasummade saamise, suurte sissetulekute kohta). Tal raha jookseb 'tuleb' kogu aeg. Seltsimaja ehitati rahva käest kogutud raha(de)ga. Rehepeksumasin osteti mitme talu kokkupandud rahaga. Raha raiskama, läbi lööma, pillama, tuulde loopima. Ära asjata raha kuluta! Jõi oma raha(d) maha. Kaarte mängiti raha peale. See raha ei ole maha visatud 'asjata kulutatud'. Raha otse kadus sõrmede vahelt 'kulus, sai peaaegu märkamatult otsa'. Pani raha aktsiatesse, aktsiate alla. Matab oma raha talusse 'kulutab talu korrashoidmiseks ja edendamiseks'. Kellelegi, kelleltki raha laenama. Ma ei saa sulle laenata, mul pole praegu vaba raha 'sellist rahasummat, mida on võimalik kohe kasutada'. Küll on ihnus, ei raatsi raha välja anda. Hea kaup, aga maksab raha ka! Küll võib toidu ja riiete peale ikka raha minna! Ta on nüüd rahadega 'rohke rahaga, rikas' mees. Praegu on meil raha(de)ga kitsas. Ma olen rahast päris lage. Väljaminekud on suured, kust see raha küll võetakse! Kui firma pankrotti läheb, oleme oma raha(de)st ilma. Paras raha, tagasi pole vaja! Asi ei seisa rahas, vaid ettevõtmises. Teeb kõike ainult raha pärast. Sel mehel on kirg raha järele. Öeldakse, et raha eest saab kõike. Kel raha, sel õigus. Raha paneb rattad käima. Raha on hea sulane, aga paha peremees. Raha tuleb, raha läheb. Raha ei haise. Aeg on raha. *Varssadest kasvatatud hobused lähevad müügiks, toovad talusse raha. A. Kalman.
▷ Liitsõnad: abi|raha, adra|raha, bensiini|raha, elamis|raha, elatus|raha, esindus|raha, hoiu|raha, jooma|raha, joot|raha, kaasa|raha, kasvatus|raha, kirstu|raha, kolimis|raha, komandeeringu|raha, kooli|raha, korteri|raha, kosti|raha, krediit|raha, kulu|raha, kännu|raha, käsi|raha, küüdi|raha, leiva|raha, luna|raha, maa|raha, majapidamis|raha, ostu|raha, palga|raha, pea|raha, pensioni|raha, piima|raha, pileti|raha, prahi|raha, puhkuse|raha, päeva|raha, reisi|raha, rendi|raha, saba|raha, saia|raha, sauna|raha, suitsu|raha, söögi|raha, tasku|raha, tee|raha, toetus|raha, trahvi|raha, töö|raha, vahe|raha, vaku|raha, valu|raha, veo|raha, viina|raha, õlle|raha, õppe|raha, ülalpidamis|raha, üüriraha; sularaha.
3. kaelaraha. Kodaratega raha. Eesti naiste ehted olid suured kannaga rahad. *.. kaela riputas ta ühe idamaise hõbekee, millel rahad otsas ilustuseks. A. Kalmus. || kaelas kantav ametiraha. *.. riputas raha kaela ja sõitis keisri kulli alla õigust mõistma. A. Jakobson.
4. auraha. Sai vapruse eest raha rinda. Sõjamehel rind rahasid täis. *Ainult natuke pettunud oli poiss, et „suurel vennal” polnud ühtki risti ega raha rinnas. K. Ristikivi.

ruum-i 21› ‹s

1.ilma piiritleva laiendita(üldse:) see kolmemõõtmeline ja lõputu, kus kõik eksisteeriv paikneb ja toimub. Ühel hetkel aeg ja ruum kadusid mu jaoks, olin väljaspool ruumi ja aega. Absoluutne ruum. Tühi, liikumatu ruum.
▷ Liitsõnad: aeg|ruum, ilma|ruum, küber|ruum, maailma|ruum, taeva|ruum, täheruum.
2.piiritleva laiendigamingi ala, piirkond; võimu-, mõjupiirkond. Vaenlane hoiab maantee ja metsa vahelist ruumi tule all. Majadevahelisse ruumi ehitatakse laste mänguväljakud. Kuidas tagada julgeolekut Balti ruumis? Euroopa Liidu ruumis elab umbes 360 miljonit inimest. *.. oli vaja kuidagi ära määratleda endise N. Liidu territooriumil tekkinud uus geopoliitiline ruum. M. Mihkelson (tlk).
▷ Liitsõnad: õhuruum.
3. ruumi (1. täh.) osa, mis on pindadega piiratud (näit. tuba, saal jne.). Väike, kitsas, madal, avar ruum. Tühi ja kõle ruum. Soojad, puhtad ruumid. Valgustatud, pime ruum. Ta vajas koosoleku pidamiseks suurt ruumi. Ruume üürima. Terve maja koosnes ühest ruumist. Mõisatalli hämar ruum on jahe. Tantsuring töötab kooli ruumes. Apteegi, töökoja, kaupluse ruumid. Ta kodu tähtsaim ruum on köök. Trükimasinate, meistrite ruum. Ruumi meeleolu. Vihma eest mindi ruumi varjule. Tüdruk seisis ruumi keskel. Asjad vedelesid mööda ruume laiali. Ruume lukustama, tuulutama, koristama. Kustutasin ruumis tule. Mis ruumi see uks viib? Koobastik koosneb seitsmest käikudega ühendatud ruumist.
▷ Liitsõnad: abi|ruum, aida|ruum, altari|ruum, ameti|ruum, aparaadi|ruum, büroo|ruum, dispetšeri|ruum, duši|ruum, ees|ruum, eksami|ruum, ekspositsiooni|ruum, elu|ruum, harjutus|ruum, hoiu|ruum, jalutus|ruum, juhi|ruum, kamina|ruum, kassa|ruum, katla|ruum, kaupluse|ruum, keldri|ruum, klassi|ruum, klubi|ruum, kohtu|ruum, kohviku|ruum, kontori|ruum, kooli|ruum, koori|ruum, koosoleku|ruum, kõrtsi|ruum, kõrval|ruum, köögi|ruum, külmutus|ruum, kütte|ruum, laad|ruum, laadungi|ruum, laeva|ruum, lao|ruum, lasti|ruum, lava|ruum, leili|ruum, magamis|ruum, majandus|ruum, majapidamis|ruum, masina|ruum, meeskonna|ruum, mängu|ruum, müügi|ruum, näituse|ruum, olme|ruum, oote|ruum, operatsiooni|ruum, orkestri|ruum, pagasi|ruum, paki|ruum, pesemis|ruum, pesu|ruum, piima|ruum, poe|ruum, proovi|ruum, puhke|ruum, pumba|ruum, pööningu|ruum, raamatukogu|ruum, riidehoiu|ruum, riietus|ruum, sahvri|ruum, sanitaar|ruum, sauna|ruum, sise|ruum, soojendus|ruum, söögi|ruum, taga|ruum, teenindus|ruum, tootmis|ruum, treeningu|ruum, triikimis|ruum, tualett|ruum, töö|ruum, vahe|ruum, vahtkonna|ruum, valve|ruum, vastuvõtu|ruum, võimlemis|ruum, võlv|ruum, üüriruum.
4. millegi v. kellegi kuhugi mahtumiseks piisav v. vajalik vaba koht. Võtke end koomale, mul ei ole siin ruumi. Nihutas end, et lapsele ruumi teha. Tegi kapis raamatutele ruumi. Andsin tõttajatele ruumi. Annab sandile toas ruumi. Saialill ei jäta teistele taimedele ruumi. Autol pole ümberpööramiseks piisavalt ruumi. Ruumi jäi ülegi. See kapp võtab toas palju ruumi. Paljukest see vanainimene ikka ruumi võtab! Paadis oli ruumi ainult kahele. Püüdsin kottidele ruumi leida. Vaatajate jaoks oli saalis liiga vähe ruumi. Ruumi puudusel ei saanud kõik soovijad sisse tulla. Teekonna kulgedes annavad põllud ruumi metsadele. Laskis rihma järele, et kõhule ruumi teha. Neil on vaba ruumi laialt, küllalt, napilt. Küll on siin toas palju ruumi! | piltl. Raske elu jättis unistustele vähe ruumi. On nii närvis, et mõtlemisele ruumi ei jää. Hirm tegi ruumi tüdimusele. Sul pole enam mu südames ruumi. Ta teostes leidub ruumi üksnes seiklejatele. Luuletaja annab ruumi ka kirjeldustele. Skandaal ei jätnud asjalikuks kriitikaks ruumi.
▷ Liitsõnad: arengu|ruum, astumis|ruum, kasvu|ruum, liikumis|ruum, mängu|ruum, valikuruum.
5. maht (2. täh.) Piiratud ruumi tõttu on bibliograafia valikuline. Nii põhjaliku käsitluse jaoks on entsüklopeedia ruum liiga napp.
6. kõnek ruumimeeter. *.. õue peal nelikümmend ruumi kasepuid riidas.. A. Beekman.

tingimus-e 5› ‹s

1. asjaolu, millest oleneb mingi muu asjaolu v. nähtuse tekkimine, olemasolu, eripära v. muutumine; eeldus. Hädavajalik, tähtsaim, peamine, vältimatu, oluline tingimus. Lepingu tingimused. Määratakse kindlaks hoiuse väljamaksmise tingimused. Vastuvõtu ainus tingimus oli saavutada katsetel kakskümmend palli. Kandidaat vastas kõigile esitatavatele tingimustele. Nõustus kõigi esitatud tingimustega. Võttis esitatud tingimused vastu. Seab, esitab vaid ühe omapoolse tingimuse. Seda ainsat tingimust ei olnudki nii lihtne täita. Ma ei ole sellega mingil tingimusel 'juhul' nõus. Elu olemasolu esmaseid tingimusi on soojus ja õhk. Edukuse vajalikuks tingimuseks peab ta visa ja lakkamatut tööd. Tingimuseks olgu, et .. Vaenlane alistus, kapituleerus tingimusteta. Tehing õnnestus sõlmida soodsatel tingimustel. Võtan su kaasa ainult sel tingimusel, kui sa kenasti käitud. Ma ei astu (mitte) mingil tingimusel üle tema läve! *Peeter ei salanud ka küsijaile ja kuulajaile sugugi, mis tingimustega ta talu ja tütre ära annab. A. Kitzberg.
2.pl.olud. Arvestatakse looduslikke tingimusi. Rasked majanduslikud tingimused. Sanitaarsed tingimused on mõnevõrra paranenud. Pidi elama kitsastes tingimustes. Soodsad tingimused töötamiseks. Kõrgmäestiku tingimustes saavutasid sportlased häid tulemusi. Andmed Päikese pinnal valitsevate tingimuste kohta. *Ta ei tahtnud leppida säärase teenistusega, mis ta veel halvemaisse tingimustesse oleks pannud kui see elu siin. R. Roht.
▷ Liitsõnad: eel|tingimus, eri|tingimus, lisa|tingimus, põhi|tingimus, vastutingimus; alistumis|tingimus, kapitulatsiooni|tingimus, lepingu|tingimus, olelus|tingimus, palga|tingimus, rahu|tingimus, rendi|tingimus, tekke|tingimus, võistlus|tingimus, õppimistingimus; arenemis|tingimus, arengu|tingimus, elamis|tingimus, elu|tingimus, hoiu|tingimus, ilmastiku|tingimus, kaevandamis|tingimus, kasvu|tingimus, keskkonna|tingimus, kliima|tingimus, korteri|tingimus, liiklus|tingimus, mullastiku|tingimus, normaal|tingimus, olme|tingimus, pesitsemis|tingimus, pesitsus|tingimus, pidamis|tingimus, puhke|tingimus, sõidu|tingimus, säilitamis|tingimus, säilitus|tingimus, tee|tingimus, treeningu|tingimus, töö|tingimus, vaatlus|tingimus, välistingimused.

toodetoote 18› ‹s

1. maj millegi tootmise, valmistamise üksik tulemus. Toodete valmistamine, väljalase, turustamine, nomenklatuur. Toote omahind, kvaliteet. Kombainid ja muud masinatööstuse tooted. Kodukäsitöö, tarbekunsti tooted. Eelistab osta kodumaiseid tooteid. Käsitööline vahetas oma tooted põllumajandussaaduste vastu. Kombinaat pakub koolidele rikkaliku valiku tooteid hapu- ja kohupiimast. || saadus. Põllumajandus annab piima, liha, vilja ja muid tooteid. Müüs turul oma majapidamise tooteid: mune, mett ja puuvilju. || teenus. Pank müüb uudse tootena ka elukindlustust.
▷ Liitsõnad: kala|toode, klaas|toode, kummi|toode, piima|toode, liha|toode, metall|toode, naha|toode, plast|toode, portselan|toode, raua|toode, savi|toode, trikoo|toode, tubakatoode; makaron|toode, vorsttooted; juveel|toode, keemia|toode, keraamika|toode, kondiitri|toode, kosmeetika|toode, kulinaar|toode, käsitöö|toode, pagari|toode, parfümeeria|toode, tekstiili|toode, trei|toode, trüki|toode, tööstus|toode, õmblustoode; ainu|toode, hulgi|toode, import|toode, kõrval|toode, mass|toode, pool|toode, praak|toode, põhi|toode, sari|toode, seeria|toode, uudis|toode, vabriku|toode, valmistoode; finants|toode, hoiu|toode, kindlustus|toode, laenu|toode, pangatoode.
2. vaimuloomingu tulemus. Tellis sõnaraamatuid ja muid tarbekirjanduse tooteid. Meie filmikunsti uusimad tooted. Rahvalaulud ja muud rahvaloomingu tooted. Kunstnik ei näe vaeva oma kergelt loodud toodete viimistlemisega.
▷ Liitsõnad: fantaasia|toode, kirjandus|toode, kunsti|toode, lava|toode, luuletoode; piraattoode.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur