[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 3 artiklit

hilphilbu 21› ‹s

1.hrl. pl.kulunud, vähenõudlik riietusese. Kehvad, vanad, viletsad, katkenud hilbud seljas. Käib kodus päris, lausa hilpudes ringi. Hilpude asemel olid tal nüüd korralikud rõivad. *Piinlikkust süvendas asjaolu, et Ott.. kandis ümber ihu viimaseid hilpe, mis õitsesid ja lilletasid igast äärest.. R. Sirge.
2.hrl. pl.(tihti üleolevalt ja põlastavalt:) hrl. naiste kergem riietusese. Peened hilbud ümber. Tüdruk armastab kalleid, ilusaid, kirevaid hilpe. Tõmba külaliste auks mõni uuem, parem, puhtam hilp selga. Kiskus end viimse hilbuni paljaks. Kulutab oma raha hilpude peale. Tal polnud kleidi all ainsatki hilpu. Naine ajas läbi odavate hilpudega. Ära ehi end võõraste hilpudega! Kuidas ise, nõnda hilbud. *Sul ikka on mõni teine hilp ka kaasas peale nende pükste. H. Kross.
▷ Liitsõnad: kleidi|hilp, linna|hilp, pesu|hilp, riidehilp.
3. riidelapp, riideräbal. Haige jalg oli mähitud määrdunud hilpudesse. *Siis tõmbab piibu ja kirjutest hilpudest tehtud tubakakoti.. E. Vilde.

hilp ees, tallukas ~ teine taga
(viletsa, räbala riietuse kohta). *..aga millega ta toidaks ja kataks naist, kui tal endalgi on hilp ees ja teine taga. O. Luts.

hilpu lööma
lipendama, hilbendama. *Mis mul hundist, kes võtab ja läheb metsa, nii et händ lööb hilpu! K. Ristikivi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur