[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hiire|kõrv

1. ‹hrl. kohakäänetes pl.› vastpuhkenud noored lehekesed. Hiirekõrvul, hiirekõrvus kaseoksad, toomingad. Puud-põõsad lähevad, löövad hiirekõrvule. Kaasik on hiirekõrvul. *..teisel päeval juba võis märgata [põõsastel] rohekashalli udet, hiirekõrvad olid väljas. P. Viiding.
2. bot valgete õite ja kolmnurkselt äraspidisüdajate kõdrakestega umbrohutaim (Capsella)