[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 70 artiklit

herne|hirmutis
vanadest riietest jm. tehtud inimesetaoline kuju lindude v. metsloomade aiast v. põllult peletamiseks. Katkenud, kõhn, inetu nagu hernehirmutis. Käid ringi nagu hernehirmutis. *Autotuledes võis näha kaht hernehirmutist, mis eide põlluvarandusi valvasid. E. Vetemaa. || piltl (seda meenutava inimese kohta; ka sõimusõna). *„Mis sa, hernehirmutis, luusid ringi oma pimeda hobusega!” hüüdis naine ja näitas Madisele rusikat. F. Tuglas.

herne|jahu

herne|kahl

herne|kaun

herne|kepp
hernestele kasvamisel toeks olev kepp. Sääred nagu hernekepid 'väga peenikesed'.

herne|kärsakas
zool lühikese kärsaga mardikas, hernekahjur (Sitona)

herne|leem
hernesupp. Herneleemega saab heinamaale, tanguleemega taha tuppa..

herne|mähkur
zool väike liblikas, kelle röövik kahjustab herneid (Laspeyresia)

herne|peenar

herne|puder

herne|põhk

herne|põld

herne|püree

herne|püreesupp

herne|rõuk

hernesherne 19› ‹s

1. liblikõieline kaunviljade hulka kuuluv hrl. aia- ja põllukultuurina kasvatatav ümmarguste seemnetega ronitaim (Pisum). Madal, kõrge hernes. || maa-ala koos selle kaunviljaga; hernepõld. Lapsed läksid hernesse, on hernes, tulid hernest. Hernes kasvab ka vikki.
▷ Liitsõnad: aed|hernes, poetus|hernes, põld|hernes, suhkru|hernes, söögihernes.
2.hrl. pl.selle taime seeme. Ussitanud hernes. Peotäis herneid. Herneid poetama, mulda tippima. Pildus sõnu nagu herneid. Herned sealihaga. ||hrl. liitsõna järelosanapiltl (hernetera meenutavate moodustiste v. esemete, näit. kompvekkide kohta). Värvilised herned.
▷ Liitsõnad: konserv|hernes, soolahernes; higi|hernes, pauk|hernes, piparmündihernes.
3.liitsõna järelosanabot mitmete hernest meenutavate taimede nimetustes
▷ Liitsõnad: aspar|hernes, hiire|hernes, kiker|hernes, lill|hernes, lipp|hernes, sea|hernes, vesihernes.

herne|saak

herne|seeme
seemneks kasutatavad herned

herne|sort
Pikavarreline, suhkrurikas hernesort.

herne|supp
Hernesupp ja seajalad oli vastlatoit.

herne|suurune
herneterasuurune. Hernesuurused marjad.

herne|taim

herne|tamp
etn hernepuder, mille valmistamisel keedetud herned tambiti uhmris pudruks ja segati hrl. rasvaga

herne|tera

herne|tont
hernehirmutis. *Vanaisa seisab õunapuu lähedal, kohutav nagu hernetont oma veidras varustuses.. O. Luts.

herne|uss
hernemähkuri röövik

herne|vars

herne|õis

hirmutis-e 5› ‹s

1. hirmu tekitav, hirmuäratav olend, koletis. See isevärki mees oli küla hirmutis, kellelt igaüks ebameeldivusi võis oodata. *Öökulli kujutles ta [= kass] nüüd lausa hirmutisena, põlevate silmadega verejanulise röövlina. R. Roht. || (inetu inimese kohta, ka kirumis- ja sõimusõnana). Ah sa hirmutis! Igavene hirmutis! *Juuksed tolknesid kõrvade ääres ja kaelal. Lõug okkaline. Habetunud ja tolmune hirmutis! E. Rannet. || (millegi inetu, ebameeldiva kohta). *Sinu pärast panen selle tema saadetud hirmutise [= kleidi] selga.. E. Rängel.
2.hrl. liitsõna järelosanapeletis lindude ja loomade jaoks. Aeda on pandud hirmutised.
▷ Liitsõnad: herne|hirmutis, linnuhirmutis.

iva8› ‹s

1. (teravilja) seeme, (vilja)tera. Proovis hambaga iva küpsust. Võtsin kotist peotäie ivi. Poiss pani ivad mulda idanema. Kana nokkis põllult ivasid. Põld on tühi, nagu poleks ivagi külvatud. *Akna all põllulapil .. varises juba iva. T. Lehtmets.
▷ Liitsõnad: herne|iva, nisu|iva, oa|iva, odra|iva, rukki|iva, sinepi|iva, umbrohu|iva, viljaiva.
2.hrl. eitusegaraas. a. (toidu kohta). Haige ei võtnud ivagi toitu suhu. Ma pole eilsest peale ivagi hamba alla saanud. Meil polnud ivagi hamba alla panna, pista. Olime oma toidu viimase ivani nahka pannud. b. (abstraktsete mõistete kohta). Selles ettepanekus pole leidlikkuse ivagi. Mitte ivagi tarkust, ausust. Neis sõnades ei puudu oma ratsionaalne iva. *Silmailu taga, teadis eit, on mõistlikkuse iva. A. Valton. *.. sest kõige muu jaoks oli tal aega hunnikus, aga töö jaoks kohe mitte ivagi. A. Liives.

jahu11› ‹s

1. jahvatatud teravili. Pehme, sõre, peen, jäme jahu. Ilus valge jahu. Kõrgema sordi jahu. Jahu jämedus, toiteväärtus. Jahust küpsetatakse leiba ja saia. Vili jahvatatakse veskis jahuks. Jahu(d) on koitanud. Kaks kõva kivi ei tee head jahu.
▷ Liitsõnad: herne|jahu, kaera|jahu, linnase|jahu, maisi|jahu, nisu|jahu, odra|jahu, rukki|jahu, segaviljajahu; kama|jahu, kile|jahu, leiva|jahu, pannkoogi|jahu, pliini|jahu, saia|jahu, sepikujahu; looma|jahu, söödajahu; kroov|jahu, liht|jahu, püüli|jahu, ülesõelajahu.
2. mingi muu jahvatatud v. muidu pulbritaoline aine. Sammal hõõruti peeneks jahuks. *Ainult mõni ümmarguseks kulunud lubjakivikene, hall räni, jahuks hõõrutud kruus. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: fosforiidi|jahu, heina|jahu, kala|jahu, kartuli|jahu, kondi|jahu, kriidi|jahu, lubja|jahu, maisi|jahu, puidujahu.

kaun-a 29 või -a 23› ‹s
ka bot hrl. mööda õmblusi kaheks poolmeks avanev ühepesaline hulgaseemneline kuivvili. Kauna poolmed, õmblused. Oal, hernel, läätsel on kaunad. Lapsed poetavad kauntest ube, herneid. || ühe- v. hulgaseemneline (põisjas) sulgvili. Punapipra rohelised, punased kaunad.
▷ Liitsõnad: herne|kaun, läätse|kaun, oa|kaun, piprakaun.

keppkepi 21› ‹s

1. käes hoidmiseks sobiv peenemast puutüvest, oksast vm. materjalist ümmargune varb (toeks, löömiseks, näitamiseks vms.). Kadakast, pihlakast, pilliroost kepp. Kadakane kepp. Pikk, lühike, tugev, jändrik, sile, okslik kepp. Käib kepiga. Vanamees toetus raskelt kepile. Nikerdatud, hõbenupuga kepp käes. Murdis, lõikas endale võsast paraja kepi. Kott kepiga õlal. Teekäijal oli kott seljas ja kepp käes. Liikus ainult kepi abil. Kepiga ähvardama, lööma, peksma. Andis, virutas koerale kepiga. Materdas kepiga ussi. Seisis sirgelt nagu kepp. Tal on jalad nagu kepid all. *.. Huko [oli] Oskarile nagu kepp humalale, kelle ümber keereldes halada .. R. Sirge. || (peksmiseks, kellegi sundimiseks). Sõnakuulmatud said keppi, keppi tunda, maitsta. Kupja kepp tantsis sageli teoliste turjal. Elati sundijate, mõisniku kepi all. Vemmal vaese õigus, kepp kehva kohtumõistja. *Peremees annab keppi ja perenaine sagib juustest. J. Parijõgi.
▷ Liitsõnad: bambus|kepp, kadaka|kepp, kase|kepp, paju|kepp, pihlaka|kepp, pilliroo|kepp, puu|kepp, raudkepp; ameti|kepp, dirigendi|kepp, hoki|kepp, jalutus|kepp, kaardi|kepp, kaeve|kepp, karjuse|kepp, kerja|kepp, kerjuse|kepp, marssali|kepp, matka|kepp, mõõte|kepp, mängu|kepp, nõia|kepp, peksu|kepp, reisi|kepp, sandi|kepp, suusa|kepp, takti|kepp, valitsus|kepp, võimlemiskepp; herne|kepp, lille|kepp, tomati|kepp, tugikepp.
2. vulg seksuaalvahekord. Keppi tahtma, saama. Teevad keppi.

kokku|panek

1. kokkukogumine; kokkukoristamine. Asjade kokkupanekuks anti ainult kümme minutit aega. Vilja, rukki, herne kokkupanek.
2. osadest üheks tervikuks liitmine. Sektsioonkapi, püssiluku, telgi kokkupanek.

käkkkäki 21› ‹s

1. tihkest jahu- vm. taignast (keedetud) piklik v. ümmargune pätsike (eesti rahvustoite). Käkke tegema, valmistama. Sõi isukalt käkke. *Mare keedab õhtuks käkke rohke pekiga ja sibulatega. H. Ranna.
▷ Liitsõnad: herne|käkk, kama|käkk, kartuli|käkk, verikäkk.
2. kõnek kehvasti valmistatud asi, toode vms.; vusserdis, soperdis. Koogid said viletsad, päris käkid kohe. See pole asi kirjutis – üks käkk on. *See tanu, Kate, ei sobi sulle üldse, / sa kisu peast see käkk ja viska maha! G. Meri (tlk).
3. kõnek (halvustavalt viletsa, saamatu inimese kohta, sageli ka lihtsalt kirumissõnana). Ta on minu kõrval käkk. Tema tuleb mind õpetama, käkk niisugune! Igavene, kuradi käkk! Küll me neile käkkidele veel näitame! *Lavastajatest hindab ainult Põldroosi, kõik teised olevat käkid.. V. Panso.
4. släng miin; miinipilduja. *.. praegu tuli sealtpoolt peotäis saksa käkke, kas said patarei sisse sälkida? J. Peegel. *Iivan tõmbas niisuguse tule pääle, suurtükkidest ja käkkidest ja orelitest.. H. Susi.

kärsakas-ka, -kat 2› ‹s
zool väheldane pika kärsakuga lennuvõimetu mardikas
▷ Liitsõnad: herne|kärsakas, keeru|kärsakas, kivi|kärsakas, koore|kärsakas, kõrv|kärsakas, lehe|kärsakas, männi|kärsakas, peit|kärsakas, pori|kärsakas, puidu|kärsakas, pähkli|kärsakas, rohu|kärsakas, tera|kärsakas, urva|kärsakas, vagu|kärsakas, võrsekärsakas.

köit|raag
bot nõrgavarreliste ja ronitaimede (harunenud) niitjas kinnitus- ja ronivahend, väänel. Liaanide, herne, kurgi, metsviinapuu köitraod.

külvi|aeg
Teravilja, herne, lina külviaeg. Külviaja õige valik. | piltl. Noorus on külviaeg.

laik|põletik
põll aiand teat. kaunviljade jm. kultuuride seenhaigus
▷ Liitsõnad: herne-|laikpõletik, kurgi-|laikpõletik, maasika-laikpõletik.

leemleeme, leent, leemesse e. leende, leente, leemi, leentesse 34› ‹s
toidu keeduvedelik, supivedelik; (vedel) supp. Lahja, rammus, rasvane leem. Selge leemega supp. Mõni armastab paksu suppi, mõni vedelat leent. Perenaine keedab leent. Helbib lusikaga leent. Otsib leeme seest paksu. Lühikese 'vähese, ühtlasi kastmeks oleva' leemega liha, kartulid, aedvili. Kes leemega suu põletanud, puhub ka vee peale. *.. pekitükkidega hernesupp on palju maitsvam niisugusest leemest, kus pekivürfleid ei ole. P. Kuusberg. || hrv muu (keedu)vedelik. Lõnga värviti kaselehtede leemes.
▷ Liitsõnad: hautamis|leem, herne|leem, jahu|leem, kala|leem, kapsa|leem, keedu|leem, liha|leem, läätse|leem, oa|leem, prae|leem, rammu|leem, seene|leem, supi|leem, tanguleem; vere|leem, värvileem.

lest-a 22› ‹s

1. õhuke lai moodustis; kest. Lubi kukkus lestadena laest alla. Selles pähklis oli tuuma asemel kuivanud lest. Supiherned poetatud, viisin tühjad lestad küülikutele süüa. *Aga neid [= hernekaunu], mis päikese pool ei ole, neid ei tahaks raha eestki süüa ... Nii lestad alles .. A. Jakobson. | piltl. *.. lõbu nad [= kirjutised] ei paku, tuimad, kõhnad lestad, päris aganad kirjanduse salves. E. Vilde. || ujulest. Veelindudel on lestadega jalad, lestad varvaste vahel. *See [= linnutalitaja] kummardus parajasti ühe sinaka pardi kohal ja õiendas selle lesta kallal. F. Tuglas. || ujumislest. Akvalang, mask ja lestad kuuluvad akvalangisti varustusse. Lestadega ujumine.
▷ Liitsõnad: herne|lest, oalest; kõrvalest.
2. zool ovaalse ühelt küljelt paksema lapiku kehaga kala Euroopa rannavetes (Platichtys flesus). Lest ujub laperdades. Suitsutatud, kuivatatud, praetud lest. Lesta võiks rohkem müügil olla. ||liitsõna järelosanapaljude lestaliste seltsi kuuluvate kalade nimetustes
▷ Liitsõnad: prae|lest, suitsulest; hiid|lest, meri|lest, soomuslest.
3. zool ämblikulaadne lestaliste seltsist
▷ Liitsõnad: kõdu|lest, nugi|lest, pahk|lest, samet|lest, sarv|lest, sule|lest, sügelis|lest, süüdik|lest, vesi|lest, võrgendilest.

liblik|õis
õis, mis koosneb laiast ülemisest, kahest külgmisest ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest. Liblikõie tiivad, laevuke ja puri. Herne õis on tüüpiline liblikõis.

mähkur-i, -it 2› ‹s
zool mähkurlaste sugukonda kuuluv pisiliblikas. Mähkurite röövikud on taimekahjurid.
▷ Liitsõnad: herne|mähkur, õunamähkur.

parmasparma 19› ‹s
murd
1. sületäis, hunnik. a. sidumata vilja vm. sületäis, hunnik. Ajasime rehadega piki kaart otra parmastesse. Hobuse järel veetava ristpuuga tõmmati hernes ja kaer parmastesse. Tõsta parmas maast sidemele! *.. lõikas kaseoksi ja pani parma viisi maha, et pärast kuppu siduda.. J. V. Jannsen. b. viljavihkude hunnik, millel hrl. üks vihk risti all. Rukkisidujad viskasid vihud viiekaupa parmasse, kust mehed need hakki panid. Kogu pere kandis parmaid kokku ja vihud laoti napra. | piltl. *.. rikkalikud, täiesti mustad juuksed olid tal tiheda parmana taha kammitud.. M. Raud. c. endisaegne heinamõõduühik (u. 500 kg)
▷ Liitsõnad: heina|parmas, herne|parmas, odra|parmas, viljaparmas; nisu|parmas, rukkiparmas; juukse|parmas, kiirteparmas.
2. piltl trobikond, salk. *Väravas ootas suurem parmas uudishimulikke kirikulisi.. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: poisteparmas.

peenarpeenra 20› ‹s

1. hrl. ristkülikukujuline pinnakõrgendik lillede v. köögivilja, ka puutaimede kasvatamiseks. Madal, kõrge, lai, kitsas, ümmargune peenar. Pikk peenar kurke. Umbrohtu kasvanud peenar. Peenraid tegema, kaevama, rohima, kastma. Lapsed pandi peenraid kitkuma 'umbrohtu peenardelt kitkuma'. Herned külvatakse otse peenrale. Istutas peenrale kaks rida astreid. Maja ees peenral õitsevad gladioolid. Kanad on peenardes, siblisid peenrad üles. Aja poisid aiast välja, muidu tallavad peenrad ära.
▷ Liitsõnad: aedvilja|peenar, astri|peenar, herne|peenar, istiku|peenar, juurvilja|peenar, kaalika|peenar, kapsa|peenar, kurgi|peenar, köögivilja|peenar, lille|peenar, maasika|peenar, mooni|peenar, paljundus|peenar, peedi|peenar, porgandi|peenar, püsilille|peenar, roosi|peenar, sibula|peenar, tomati|peenar, tubakapeenar; hari|peenar, vaippeenar.
2.hrl. liitsõna järelosana(muude piklike, hrl. looduslike pinnakõrgendike kohta). Seisab põlluvahelisel peenral. Läksime laugastevahelisi peenraid pidi. *Pearu jooksis õueväravast välja ja siis mööda peenart edasi, mis seisis kesa ja rukki vahel. A. H. Tammsaare. *Öövalgust oli just parasjagu nii palju, et lautrikivide peenar paadinina ees õigel ajal paistma hakkaks. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: adru|peenar, muda|peenar, muru|peenar, piiri|peenar, põllu|peenar, raba|peenar, teepeenar.

puderpudru, putru 32› ‹s

1. pehme toit, mis on valmistatud jahu, kruupe v. tange vees v. piimas keetes; muudest toiduainetest pehmeks ühtlaseks massiks keedetud (ja tambitud v. mikserdatud) toit. Paks, vedel, sõmer, kliisterjas puder. Keedab, hautab tasasel tulel putru. Puder haudub, keeb (tulel). Puder on põhja kõrbeda lastud, põhja kõrvetatud. Pane pudrule võisilm sisse. Muredast kartulist tuleb parem puder. Poisid, pudrule! Putru ei sööda nii kuumalt, kui keedetakse 'asjaoludel lastakse pisut selgineda'. Sul on pudrust 'nõrgad, kohmakad' sõrmed. *Õhtusel pudrul [pudru söömisel] teatas Käsper, et valvetõke .. on määratud nende rühmast. A. Kivikas.
▷ Liitsõnad: hirsi|puder, jahu|puder, kaera(helbe)|puder, kruubi|puder, manna|puder, odra(tangu)|puder, riisi|puder, tangu|puder, tatrapuder; herne|puder, kartuli|puder, munapuder; katsiku|puder, titepuder.
2. pudrutaoliselt pehme mass. Vihmadest pudruks muutunud tee. Jalad vajuvad püdelasse pudrusse. Lahesopp on kaetud jäise pudruga. Makaronid keesid pudruks, pudrule. | (ähvardustes). *.. trambin su pudruks nagu kasaka hobune purjus laadamehe. F. Tuglas (tlk). *Me peksame su näo nii pudruks, et ema ka ei tunne poega. A. Viirlaid.
▷ Liitsõnad: jää|puder, lumepuder.
3. piltl kõnek segadus, segaminiolek, jama. Ta tormab ikka kõige palavama pudru sekka. On sandimastki pudrust välja rabeldud. On su pea putru täis või? Küll ajab putru suust välja, räägib putru kokku. *Nüüd hakkas Jalustelt tulema inglise ja ladina keele putru. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: sasi|puder, sega|puder, sõnapuder.

puhas|kultuur
biol põll mets üht liiki sisaldav bakteri-, põllu-, metsa- vm. kultuur. Söötmetel kasvatatavad mikroobide puhaskultuurid. Herne, porgandi kasvatamine puhaskultuurina. Kas rajada kuuse puhaskultuur või kuuse-tamme segakultuur?

põhkpõhu 21› ‹s

1. teraviljavarte sasi, millest terad on viljapeksul eemaldatud (ka loomasöödana v. allapanuna). Sületäis, hangutäis põhku. Pekstud põhud lõhnavad. Hangub põhku koormasse, lakka. Loomadele tuleb põhku alla panna, ette anda. Sel kevadel tuli põhust nappus. Põrsas poeb põhku. Lapsed hullavad põhus. Toppis asemekoti pehmet põhku täis. *Lahtist põhku oli vankris, kõrsi ulatus üle redelite.. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: alus|põhk, kombaini|põhk, söödapõhk; herne|põhk, kaera|põhk, nisu|põhk, odra|põhk, rukki|põhk, talivilja|põhk, teraviljapõhk.
2. piltl miski v. keegi tühine, tähtsusetu, kerge v. väheväärtuslik, praht. Niisugust põhku mina ei loe. *„Pärlid on ainult põhk ja kergemeelsus!” põlastas mees. H. Nõu. *Selles asjas pole sinul, kes sa oled pronksist hiiglane, suuremat võimu kui minul, kes ma olen põhk. A. Valton.

põldpõllu 21› ‹s

1. haritav maa valdavalt lühiealiste kultuuride kasvatamiseks, põllumaa; maa, kus külvikorra järgi midagi kasvatatakse, nurm. Viljakas, kivine, liivakas põld. Kehv põld annab vähe saaki. Mõisa, talupoegade põllud. Põldu harima, kündma, äestama, väetama, seemendama. Vedas põllule sõnnikut. Põldudel kasvas korralik vili. Võtsime põllul kartuleid. Põldudelt on vili juba koristatud. Oder kippus juba põldu minema 'varisema'. Võsastunud kõnnumaa asemel laiuvad siin nüüd põllud. Tal on põldu lai lahmakas käes. Raiesmikust tehti põldu juurde. Kas põld juba traktorit kannab? Põlde ei või välja kurnata. Narri põldu üks kord, põld narrib sind üheksa korda. *Olgu maa nii vilets kui tahes, aga sellele, kes ranna ääres põldu peab, annab meri väetist.. R. Sepp (tlk). | piltl. Katsetused omaloomingu põllul. See on mu esimene samm ajakirjanduslikul põllul. Terminoloogias on veel palju kündmata põldu. *Meie päevil künnavad islandlased oma väikeste kalalaevadega kartmatult vahuseid põlde.. V. Beekman. || sellele külvatav seeme; sellel kasvav vili. Põldu maha tegema. Neil on põllud juba ammu maas. Mehed tahavad põllu õhtuks kokku saada.
▷ Liitsõnad: heina|põld, herne|põld, hirsi|põld, kaalika|põld, kaera|põld, kapsa|põld, kartuli|põld, katse|põld, köögivilja|põld, lina|põld, lutserni|põld, maisi|põld, mooni|põld, naeri|põld, nisu|põld, odra|põld, orase|põld, peedi|põld, porgandi|põld, päevalille|põld, riisi|põld, ristiku|põld, rukki|põld, seemne|põld, segavilja|põld, sibula|põld, suhkrupeedi|põld, suvivilja|põld, talinisu|põld, talivilja|põld, tatra|põld, teravilja|põld, tomati|põld, viki|põld, viljapõld; ale|põld, kesa|põld, kõrre|põld, künni|põld, lõikus|põld, mõisa|põld, põlis|põld, ranna|põld, söödi|põld, uudismaapõld; haridus|põld, keele|põld, kirjandus|põld, kooli|põld, kultuuri|põld, kunsti|põld, luule|põld, muusika|põld, proosa|põld, raamatu|põld, teadus|põld, tegevus|põld, töö|põld, usu|põld, vaimupõld.
2. osa külvikorra maa-alast, väli. *Maa jagati kahte ossa: söödajuurikad ning kartul ühel pool, vikk ja ristik teisel pool. Säärane kahe põllu süsteem andis Rihmale vajaliku aastasööda kätte.. R. Sirge.

püree15› ‹s
kok läbi sõela aetud v. muul teel peenestatud poolvedel toit v. hoidis. Püree õuntest, ploomidest. Maksast ja kanalihast valmistatud püree. Saada on suures valikus mahlu ja püreesid imikutele.
▷ Liitsõnad: herne|püree, juurvilja|püree, kartuli|püree, kõrvitsa|püree, köögivilja|püree, puuvilja|püree, tomati|püree, õunapüree.

püree|supp
puljongi, piima v. veega valmistatav püreest supp. Tervislik, maitsev püreesupp.
▷ Liitsõnad: herne|püreesupp, juurvilja|püreesupp, kartuli|püreesupp, köögiviljapüreesupp.

püss-i 21› ‹s
sile- v. vintraudne üksiklaskudega käsitulirelv. Ühe-, kaheraudne, sile-, vintraudne, eest-, tagantlaetav püss. Väike-, täiskaliibriline püss. Optilise sihikuga püss. Laetud, laadimata püss. Vanaisal on vana ränilukuga püss. Püssi tääk, raud, sihik, päästik, pära. Püssi puhastama, laadima, sisse laskma. Püssist tulistama, laskma. Metsas lastakse püssi. Kostab sedamoodi, et keegi nagu laseks püssiga. Pulmade ajal paugutati, kõmmutati püsse. Vaenlase pihta avati püssidest tuli. Tegi püssist mitu lasku. Paukusid püssid ja täristas kuulipilduja. Ta on mitmest püssist kirbule võetud. Pane, sea püss palge(sse). Püss läks käes kogemata lahti (mittetahtliku tulistamise kohta). Sõdurid marsivad, püssid seljas, rihmapidi õlal. Tunnimehel on laskevalmis püss käes. Ta võttis püssi käele, hoidis püssi käeulatuses. Nii roostes püss, et ei saa lukku liikuma. Taganejad viskasid püssid põõsasse ja andsid alla. See poiss pole küll kunagi püssi peos hoidnud. Naabrimees viidi püsside 'püssimeeste' vahel ära. Varahommikul läks ta püsside ette 'mahalaskmisele'. Karistuseks käsutati soldat püssi alla seisma 'täies lahinguvarustuses valvelseisangus seisma'. Naine on tal äge, lausa päris püss. Asi läheb püssiks, on üsna püss (täbara, ägeda olukorra kohta). Hobune pistis kui püssist (lastud) minema. Sai teatepulga ja läks nagu püssist lastult. Ülemus kärgatab kui püssist, on äkiline nagu mustlase, issanda püss. Piip ja püss pole lapse mäng. ||liitsõna järelosanaesineb ka muude laskerelvade v. -vahendite (ka mängurelvade) nimetustes, näit. hernepüss
▷ Liitsõnad: allvee|püss, automaat|püss, haavli|püss, hark|püss, hülge|püss, jahi|püss, kuuli|püss, kärbik|püss, laadur|püss, lahingu|püss, ränilukk|püss, snaipri|püss, spordi|püss, sõja(väe)|püss, taht|püss, tankihävitus|püss, tankitõrje|püss, trofee|püss, täpsus|püss, vaba|püss, vint|püss, väike|püss, õhk|püss, õhupüss; ammu|püss, herne|püss, kartuli|püss, korgi|püss, kummi|püss, mängu|püss, puu|püss, soola|püss, soss|püss, suss|püss, suts|püss, söe|püss, tongi|püss, vibupüss; rabapüss.

ristima42

1. kirikl kristlikku kogudusse vastuvõtmisel vett pähe piserdama v. vette kastma; niiviisi toimides kellelegi eesnime andma. a. (laste puhul). Kirikuõpetaja ristib last. Ristimas käidi kodus või kirikus. Vene papp ristis jõe ääres lapsi. Kas sa ristitud oled? Lase ometi lapsed ära ristida! Tüdruk ristiti Anuks. Poeg ristiti mõlema vanaisa nimega. b. sellise toiminguga kedagi ristiusku pöörama. Paganaid ristima. Piiskop, misjonär ristis rahvast. Laskis end katoliku usku ristida. Ristitud juut. *Preestrid ristisid Virumaa piiri peal kolm küla. C. R. Jakobson. c. kõnek teat. rituaaliga mingisse ametisse, hrl. meremeheks pühitsema. Kui mind meremeheks ristiti, siis tõmmati mind köiega laeva kiilu alt läbi. d. kõnek kedagi märjaks kastma v. määrima. Mööduv auto ristis neid vee- ja poripritsmetega. Lind ristis ta uue kaabu ära.
2. kellelegi v. millelegi (hüüd)nime andma v. panema; nimetama, kellekski v. millekski kutsuma v. pidama. Kutsikas ristiti Muriks. Klassikaaslased ristisid mu kohe Nirgiks. Purjekas ristitakse „Kajakaks”. Uus element ristiti Mendelejevi auks mendeleeviumiks. Selle mäe on rahvas, rahvasuu Musumäeks ristinud. Kogumikus avaldatud lood on autor ise külajuttudeks ristinud. Ega ühe luulekogu autorit saa kohe poeediks ristida! *Lapsepõlv emaga, maast-madalast keset Supilinna.. areaali, kus isegi tänavaid ristiti aedviljanimedega: Oa, Kartuli, Meloni, Marja, Herne. V. Adams. || sõimunimega v. muidu halvustavalt nimetama, kellekski v. millekski tembeldama; sõimama. Naine ristis oma mehe kohe tobuks ja tainapeaks. Petist ristiti kõige mahlakamate sõnadega. *Kuid ühtegi sõna ei räägi ta väimehega ja Minni mõistab, et ema on Akslit juba nii ristinud, nagu ristida mõistab. V. Saar.
3. piltl mingile karastavale katsumusele allutama; midagi esmakordselt kogeda laskma. Vaenlane ristis meid suurtükitulega. *Ta oli küll kõigi tuultega ja kõigi vetega ristitud, aga ikka noor. K. Ristikivi.
4. hrv (veega) segama, lahjendama. *Tubli vaagen tanguputru aurab valgeks küüritud laual, pütt kaljaga ristitud, tilgastanud piima on selle kõrval.. E. Vilde.

rooste18› ‹s

1. raua pinnale oksüdeerumisel tekkiv punakaspruun urbne kiht. Roostes traat, uksehinged. Poisid leidsid roostes püssi. Vikat oli lootusetult roostes. Roostest punane plekk, pada. Vana roostest söödud laev. Roostet eemaldama, maha kraapima. Naelad, kruvid läksid niiskuse käes rooste(sse). Ära lase kallist relva rooste minna. Oksüdeeruv metall muutub roosteks. Inimene armastab kõike, mida koi ja rooste rikub. Rooste on ämbripõhjale augu sisse söönud. Rooste sööb rauda, kurvastus südant. *Vesi kaevus on sogane, joo nagu roostet kõrist alla.. A. Mägi. || (muude metallide pinnale tekkiva kihi kohta:) paatina. *Tema sõrmes oli vaskne sõrmus, mida roheline rooste ahnelt sõi. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: raua|rooste, rohe|rooste, vaserooste.
2. roosteseentest põhjustatud taimehaigus. Nisu kollane rooste. Roostest pruunistunud lehed, kõrred. Rooste rikkus kaera ära. Vili kannatab rooste all.
▷ Liitsõnad: koore|rooste, kroon|rooste, kõrre|rooste, kübe|rooste, laik|rooste, laju|rooste, lehe|rooste, näsa|rooste, okka|rooste, pigi|rooste, pruun|rooste, põis|rooste, tüve|rooste, varre|rooste, viltrooste; herne|rooste, lutserni|rooste, peedi|rooste, ploomi|rooste, põldoa|rooste, ristiku|rooste, roosi|rooste, sibula|rooste, sõstra|rooste, vaarika|rooste, viljarooste.
3. piltl. a. (millegi roostevärvilise kohta). Puude lehtedes on juba roostet. Välju katab sügisene rooste. Pooleldi söödud õun läheb rooste. b. (käriseva hääle kohta). Mees joriseb oma roostes häälega laulda. Kui oled kaua vait, läheb hääl rooste. c. (millegi hooletusse, unarusse jäetu kohta). Kriitik ei lase oma sulge rooste minna. Kahju küll, kui nii suur anne roostesse läheb. Roostes liigestega ei tulnud tantsust suuremat välja. *Utiilihunnikudki töökodade ümber suurenevad päev-päevalt küllap seetõttu, et meeste mõttemasinad on ükskõiksusest roostes. V. Saar. d. (millegi kahjustava kohta). Hing, vaim kattub üksinduse roostega. Kraabib sõbralt maha enesega rahulolu roostet. Enesearmastuse rooste takistab arengut. *Kas tõesti saab kiivus roosteks, mis nende sõpruse lõppude lõpuks ikkagi läbi sööb? P. Kuusberg.
▷ Liitsõnad: põuarooste; argipäeva|rooste, surmarooste.

rõuk1rõugu 21› ‹s
heina, vilja, põhu vms. koreda materjali kuivatamiseks tehtav sisetoestikuga kuhilas; hrl. redelrõuk. Katusjas, koonusjas, kaarjas rõuk. Seina moodi rõuku kutsutakse sarraks. Peremees paneb, tõstab, kannab vilja rõuku. Hein on parajalt kuiv rõuku viia, rõugust koormasse tõsta. Neil vedeleb ristik talv läbi põllul rõugus. Rõuke tegema. Ootame tuult, et rõugud läbi kuivaksid. Kuivad rõugud peab ära vedama. Poisid pugesid rõugu alla vihmavarju. *Seljandikkudele.. kerkis rõuke nagu seeni, küll ridamisi, küll hajuvil. R. Sirge. *Iga päev.. lisas nurmile pikki, mitmele redelipaarile tehtud rõuke. M. Raud. || kõnek muu materjali virn v. hunnik. Turbaid, mättaid rõuku panema. *Rõuk pabereid, palve- ja kaebekirju lebas ta lähedal laual. F. Tuglas (tlk).
▷ Liitsõnad: heina|rõuk, herne|rõuk, kaera|rõuk, nisu|rõuk, odra|rõuk, põhu|rõuk, ristiku|rõuk, tõuvilja|rõuk, viljarõuk.

saaksaagi 21› ‹s
see, mis saadakse v. on saadud mingi (sihipärase) tegevuse tulemusena. Hea, rikkalik, keskmine, vilets saak. Valge klaarõun hakkab varakult saaki andma. Pirnipuu paindus rikkaliku saagi all. Põldudelt on saak juba koristatud. Kurnatud põld kasvatas kehva saagi. Esimene saak uudismaalt oli suur. Tulin kalalt kenakese saagiga. Meri ei anna saaki kergelt. Tolle jahipäeva saak oli kolm põtra. Pärast jahti oli saagi jagamine. Küti, kaluri saak sõltub suuresti juhusest ja õnnest. Saaki otsima, püüdma, varitsema, jälitama. Rebane jooksis, saak suus. Kull tõusis oma saagiga õhku. Ilvese saagiks langevad ka metskitsed. Vähk haarab saaki sõrgadega. Kiskjad haistavad saaki juba kaugelt. Kass läheb saagile 'saaki püüdma', on saagil 'saaki püüdmas', tuleb saagilt 'saaki püüdmast'. Röövlid tassisid laagrikohta kokku igasugust saaki. Varas tahtis saagiga põgeneda. Mässulised said saagiks moonalao ja suurtüki. Lahingupaigalt kokkukorjatud saak. *Aletegu andis küll häid saake, vajas aga palju maad.. H. Moora. | piltl. Noormees langes surma, katku saagiks. Näitekirjanduse selle aasta saak on kaheksa teost. Rikkalik medalite, esikohtade saak.
▷ Liitsõnad: aia|saak, põllusaak; heina|saak, herne|saak, juurvilja|saak, kala|saak, kartuli|saak, kiu|saak, käbi|saak, lina|saak, maasika|saak, marja|saak, mee|saak, mugula|saak, põhu|saak, pähkli|saak, rukki|saak, räime|saak, seemne|saak, tera|saak, teravilja|saak, tomati|saak, vaha|saak, vilja|saak, õuna|saak, ädalasaak; jahi|saak, rööv|saak, sõjasaak; enam|saak, hektari|saak, kogu|saak, rekord|saak, uudsesaak.

seemeseemne 17› ‹s

1. seemnetaimede paljunemis- ja levimisvahend, milles paikneb taimeidu koos toitevarudega. Taimede, puude seemned. Kakaopuu oakujulised seemned. Seedermänni seemneid nimetatakse seedripähkliteks. Nurmenukul seemned juba pudenevad. Nartsisse paljundatakse sibulate ja seemnetega. Väikesest seemnest kasvab suur puu. Seeme idaneb mullas. Rasvarikastest seemnetest saadakse taimeõli. Kus ei ole seemet, sealt ei tule idu.
▷ Liitsõnad: arbuusi|seeme, kanepi|seeme, kase|seeme, kressi|seeme, kurgi|seeme, kuuse|seeme, kõrvitsa|seeme, lina|seeme, maisi|seeme, mesika|seeme, mooni|seeme, männi|seeme, porgandi|seeme, päevalille|seeme, redise|seeme, sibula|seeme, sinepi|seeme, umbrohu|seeme, õunaseeme; luuseeme.
2.sg.põll aiand külvis, seemnevili; seemnekartul. Talinisu, suvivilja seeme. Seemet puhtima, kontrollima. Seemne idanevuse, puhtuse proov. Kevadkülviks varuti kvaliteetne seeme. Seeme tehti maha, külvati mulda, külvati põllule. Lahja maa annab ainult kolm seemet. Viletsal suvel on hea, kui seemnegi tagasi saab. Osa viljasaagist jäetakse seemneks. Kogu põllu jaoks ei jätkunud seemet. Naised valisid kuhjadest väiksemaid kartuleid seemneks. Kuidas seeme, nõnda saak.
▷ Liitsõnad: heina|seeme, herne|seeme, kaera|seeme, kartuli|seeme, lille|seeme, lina|seeme, metsa|seeme, muru|seeme, nisu|seeme, odra|seeme, ristiku|seeme, rukki|seeme, viljaseeme; alg|seeme, eliit|seeme, hübriid|seeme, külvi|seeme, normaal|seeme, sordi|seeme, valikseeme.
3. seemnevedelik. *Sulle, peig, see loomus! .. Olgu sul seemet, kui kalal marja! F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: ihu|seeme, lapseseeme.
4. piltl alge v. alus, millest miski kujuneb, areneb, võrsub. Vastuolulised teated külvasid rahutuse ja pahameele seemet rahva hulka. Hea sõna seeme kukkus viljatusse pinda. Rinnas hakkasid idanema kiusaka kahtluse seemned. Kulutasin kogu palga ära, ainult sente jäi rahakotti seemneks. Ostis lehma – karja seeme oli nüüd olemas. Nende seeme tuleb ka maa pealt ära kaotada. *Aga käsk oli iga rahulolematuseavaldus karmilt maha suruda, et seeme ei leviks. E. Järs.
▷ Liitsõnad: kahtluse|seeme, patu|seeme, riiu|seeme, tüli|seeme, umbususeeme; raha|seeme, ussiseeme.
5. kõnek pisut, natuke midagi. *„Kuhu siis nii kiire? .. Pista ometi seeme õlutki hinge alla!” keelitas Andres. H. Sergo.

segadik-diku, -dikku 30› ‹s

1. läbisegi, segamini, korrapäratus asendis esemed vm., segadus. Koopa põrand oli kaetud kivirahnude segadikuga. Riiulilt kukkunud raamatute ja muude esemete segadik. Mingi mehhanism – terve segadik suuri ja väikesi hammasrattaid. Tungis suurte raskustega edasi mahalangenud puutüvede, põõsaste ja väänkasvude segadikus. Tänavatel valitses autode ja jalgrataste segadik. Korrapidajad püüdsid üldises liikumiste segadikus korda luua. Raske oli orienteeruda Mustamäe majanumbrite segadikus. Faktide segadik. Temas valitses mingite mõttekatkete, tunnete ja kujutluste segadik. Ta ei sekkunud võimuvõitluste segadikku. *Tantsupõrandal on segadik üksteisele liibunud, üksteise vastu pressitud, läbipõimunud käte ja jalgadega kehi.. A. Kurfeldt (tlk).
2. segu; segatis. Jahikoera ja krantsi segadik. Külvati kaera, viki ja herne segadikku.

sega|vili
seemnete saamiseks koristatav tera- ja kaunviljade segu. Kaera ja herne segavili. Peluskist kirju segavili.

suppsupi 21› ‹s

1. taimedest, lihast, kalast, piimast, jahust vms. leem, millele lisatud toiduained jäävad hrl. leemesse. Kuum, külm, tuline, aurav, jahtunud supp. Rasvane, rammus, paks, lahja supp. Soolane, mage supp. Hakkas suppi keetma. Pani supi tulele. Supp keeb pliidil. Riisus supi pealt vahtu. Perenaine pani supisse soola, lisas supile suhkrut, pipart, loorberilehti. Tõstis supi kaussi ja viis lauale. Esimeseks roaks pakuti suppi. Pistis lusika supisse. Supp oli keedetud lihaga, kartulitega, kapsastega. Pajatäis suppi viidi õue jahtuma. Tõstis supi taldrikusse. Tellis sööklas endale supi ja prae. Hommikul söödi soojendatud suppi. Roheline 'roheliste aedviljade v. maitsetaimedega' supp maitses hea. || miski millegi poolest suppi meenutav. Suplus ei värskendanud, vesi oli soe nagu supp. Lahevesi on nagu jäätükkide(st) supp.
▷ Liitsõnad: herne|supp, jahu|supp, kala|supp, kapsa|supp, kirve|supp, konserv|supp, leiva|supp, liha|supp, lõuna|supp, matka|supp, mustika|supp, nõgese|supp, purgi|supp, püree|supp, riisi|supp, rosina|supp, rupski|supp, seene|supp, sõduri|supp, tangu|supp, tomati|supp, vähi|supp, õlle|supp, õunasupp; jää|supp, lume|supp, muda|supp, udusupp.
2. kõnek piltl segane asi, segadus, täbar olukord (mille keegi oma tegevusega on valmistanud teistele v. endale). Kuidas sa sellest supist pääsed? Põgenes kogu supist eemale. Kes on selles supis süüdi? Hoia end sellest supist eemale! Jätke mind oma supist välja! Ta ei tahtnud vana suppi üles soojendada. Nii kerge karistusega pääseti kõigest supist. Kogu loost tuleb alles supp! Mis meie asi aitab, kui teised supi ära solkisid. Aita mind sellest supist välja! Ära tiri teisi oma supisse! *Meie oleme sinuga tead ise mitmest supist läbi keenud, ja nüüd äkki .. H. Sergo.

suurune-se 5 või -se 4› ‹adj
nii suur kui (täpsustus eelneb genitiivis); teat. suurusega (1. täh.) Keskmise hobuse suurune loom. 5000 eksemplari suurune tiraaž. 200 ha suuruse pindalaga järv. 5000 krooni suurune preemia. Kaheksa trükipoogna suurune käsikiri. Rotte leidus seal paraja kassi suurusi. Tubli rusika suuruste viljadega puu.
▷ Liitsõnad: elu|suurune, hanemuna|suurune, hektari|suurune, herne|suurune, inimese|suurune, kanamuna|suurune, kartuli|suurune, kirsi|suurune, kitse|suurune, kopika|suurune, küüne|suurune, labida|suurune, maja|suurune, mäe|suurune, pea|suurune, peopesa|suurune, postkaardi|suurune, pähkli|suurune, pöidlaotsa|suurune, riisitera|suurune, roti|suurune, rusika|suurune, sõrmeotsa|suurune, taldriku|suurune, vasikasuurune; sama|suurune, ühesuurune.

tamptambi 21› ‹s

1. tambits. Püssirohuveski tampide müdin. Rasket tampi veeti hobusega üle viljalademe. Segukihti tambiti laiapõhjalise tambiga. Mehaanilisi tampe kasutatakse pinnase tihendamiseks. Tal läksid jalasääred jämedaks kui tambid. *Revolutsiooni tõenäosus rippus tambina õhus. K. Rumor.
▷ Liitsõnad: puutamp; pudru|tamp, rehe|tamp, savitamp.
2. tampimine. Rööpad põrisesid läheneva kaubarongi tambist. || piltl (pingelise töö, suure koormuse, kiiruse kohta:) press, sõit, mahv (2. täh.), aur; hoog. Sügisel on taluperes niisugune tamp peal, et pole aega süüagi. Seljataha jäi kolm nädalat igavest tampi treeninglaagris. Noorele hobusele ei tohi kohe täit tampi peale panna. Jätame praegu töö pooleli ja hakkame hommikul täie tambiga pihta. Pistis nii hirmsa, kõva tambiga jooksma kui jaksas.
3.liitsõna järelosanaetn mõnedes toidunimetustes
▷ Liitsõnad: herne|tamp, oatamp.

tera28› ‹s

1. teravilja väike kõva vili v. seeme, viljatera. Rukki, nisu, odra tera. Küpsed, kuldsed terad. Teri puhastama, tuulama, kuivatama, jahvatama. Rukkipea on täis raskeid teri. Sel aastal jäi tera peeneks ja kergeks. Vili on üle ootuste ilus, tugeva kõrre ja jämeda teraga. Terad valmivad kiiresti, juba pudenevadki. Tõmbas pihku paar viljapead ja hõõrus terad peopesale. Tuleb hoolitseda, et teri ei läheks agana(te)sse. Terad eraldatakse sõkaldest. Terad voolavad punkrisse, veetakse kuivatisse. Kallas terad salve. Kotti pandud terad viidi veskile. Viljakott rebenes ja terad valgusid murule. Tüdruk raputab kanadele peotäie teri maha. Linnud nokivad usinalt teri. Taimede terades leidub tärklist. Naise suu on nagu sidumata kott, mis teri ei pea. Kes tera ei korja, see vakka ei saa. Pime kana leiab ka vahel tera. *Tükk aega rääkisid nad saagist, kui mitu vakka teri iga rehi oli andnud .. A. Kalmus. || kaunvilja seeme. Suhkruhernestel tarvitatakse toiduks kaunu koos noorte teradega. Põldoa kuivatatud terad. || piltl midagi sisukat, kaalukat, väärtuslikku. Selles kirjutises on tera ja tuuma. Neis sõnades näib mingi tera sees olevat. *Arvuliselt ei ole see toodang praeguse aja kohta sugugi väike, aga kõlkaid on selles ometi rohkem kui teri. J. Kärner. || miski väike ja ümar. Pistis punaseid sõstraid korjates mõne tera suhugi. Neid dražeesid võib võtta 3–4 tera päevas.
▷ Liitsõnad: kaera|tera, maisi|tera, nisu|tera, odra|tera, riisi|tera, rukki|tera, viljatera; kõlu|tera, seemnetera; inger|tera, nõgi|tera, tahma|tera, tungaltera; herne|tera, läätse|tera, oatera; pipratera; mõttetera; marja|tera, pärli|tera, silmatera; maatera.
2. väike kompaktne aineosake. Sõmerjas, ühtlaste teradega liiv. Muld koosneb üksikutest teradest või terakeste kogumitest. Ühtlase teraga kristalne graniit. Kvarts esineb harilikult teradena. Järsku hakkas rahet tulema, suured terad hüppasid muru peal. Lauale pudenes mõni tera suhkrut. Majas pole teragi 'mitte sugugi' soola.
▷ Liitsõnad: klorofülli|tera, kruusa|tera, kulla|tera, liiva|tera, mulla|tera, pigmendi|tera, rahe|tera, soola|tera, suhkru|tera, tangu|tera, tolmu|tera, õietolmutera.
3.ka adverbilaadseltpiltl väike hulk, vähene määr; natuke, väheke, ivake. Selles jutus on ehk tera tõttki. Seda mõistab igaüks, kel tera taipu peas. Rännumehed said tera aega jalga puhata. Kogu loos polnud teragi tõtt. Poisil pole teragi tahtejõudu. Kõik said juhtunust tera targemaks. Poiss võiks ju tera hiljem tulla. Ma ei usalda teda mitte üks tera 'mitte sugugi'. Kas sa täna köhisid? – Mitte teragi! *Õhust pole teragi tunda, et toas lamab kaua põdenud haige. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: nalja|tera, tarkuse|tera, tõetera.

tera|mardikas
kaunvilja kahjustav mardikas, kelle tõugud elavad taimede seemneis
▷ Liitsõnad: herne-|teramardikas, oa-teramardikas.

tonttondi 21› ‹s

1. ebamäärane üleloomulik olend, kuri vaim, koll, viirastus vms. Tont kiusab, ehmatab, hirmutab inimesi. Rattarummust tulnud järsku must tont välja. Räägitakse, et tondid kollitavad teekäijaid. Rehepapp teadis tontidest palju õuduslugusid. Mässib endale voodilina ümber ja läheb teistele tonti tegema. Ei ma karda hunti ega tonti! Ta ei usu tonte. Nii arg, et näeb tonti päise päeva ajalgi. Suure hirmuga pidas mees iga varju tondiks. Metsast hiilivad välja mustad kogud nagu tondid. *Üle näo habemes, hall, mustavate silmakoobastega, tundus ta tondi sarnane. V. Saar. || piltl (millegi hirmutava v. häiriva kohta). Võlavangla ähvardav tont. Rahutuse tont ajab mehe igal hommikul tööd otsima. Perekonnaõnne kohal irvitas abielulahutuse tont. Mootor ei taha kuidagi vedu võtta, tee või tonti 'ükskõik mida'. *.. kel keha on terve, sel terve on vaim / ja elust ei tee ta tonte! H. Runnel.
▷ Liitsõnad: metsa|tont, rehe|tont, vanatont; nälja|tont, sõjatont; herne|tont, tahmatont.
2.hrl. nom.tagasihoidlik kirumissõna, kasut. negatiivse (harvemini positiivse) emotsiooni väljendamiseks: kurivaim, sunnik, sindrinahk, mait vms.. a. (üldiselt, hrl. kirumisvormelite, hüüatuste koosseisus). Oh tont, kui kitsas! Oh sa tont, küll on mõnus! Ah sa tont – jälle unustasin! Oi tont, selle peaks ära õppima! „Tohoo tonti!” hüüatas Ott pahaselt. Mis te norite, tont võtaks! Võtaks tont seda juubelijama! Võtku tont neid kõiki! Tont võtku, vaat see oli alles elu! Käi kus tont oma kodinatega! b. (pahandavalt, halvakspanevalt v. üllatunult kellegi v. millegi kohta). Mis sa luiskad, vana tont! Esimees, tont, käskis mul siia tulla. Mis ta tont uhkustab! Tont neid teab, mis võtavad veel teha! Naistest ei saa tontki aru. Sõdurile ei kirjutanud enam ükski tont. Maa sees leidub ikka veel vanu lõhkekehasid, ega neid tonte tea usaldada. *.. mis sa niisuguse tondiga [= naisega] teed, kes igas asjas oma jonni ajab ... O. Truu. c. tunderõhuliselt sõnade kes, mis, kus, kuhu, kust järel. Kes tont mul käskis teda uskuda! Mis tont ta seda ust nõnda lukustama peaks? Mine vaata, mis tont neil seal juhtus. Mis tondi lugu see küll täna on? Kus tont ta nii kaua on! Juba mitu korda on ta tahtnud jätta kõik kus tont. Kuhu tont ta õige kadus? Kust tonti sa järsku välja ilmusid? *Mille tondi pärast ma praegu oma raha salaja pidin lugema? K. A. Hindrey.

tõusetõusme 17› ‹s
bot põll seemnest tärganud noor taim. Herne, maisi, arukase tõusmed. Aedoa tõusmed hävivad nõrgemaski öökülmas. Vagudest tärkavad haljad tõusmed. Kahe nädala pärast ilmuvad esimesed tõusmed. Tõusmeid harvendama. Nälkjad kahjustavad taliviljade tõusmeid. Tõusmete lamandumine.

uss-i 21› ‹s

1. roomates v. loogeldes liikuv pikliku kehaga selgrootu. a. ussid pl zool pika saleda kehaga ja kehast selgesti piiristumata peaga selgrootud (Vermes). Alamad, kõrgemad ussid. Kaanid kuuluvad usside hulka. b. (limuka vm. elusa õngesööda kohta). Otsis, kaevas põõsa alt usse. Poiss ajas õnge otsa priske ussi. c. (tõugu, rööviku v. vagla kohta). Lihale on ussid sisse tulnud, löönud. Korjasime kapsastelt usse. Usse täis õun. Jahu on ussidest rikutud. Keha saab ussidele söödaks. d. (ussnugiliste kohta). Loomal olid ussid (sees). Püüdis lapsel rohtudega usse välja ajada.
▷ Liitsõnad: hulkharjas|uss, imi|uss, jõhv|uss, kartuli-kidu|uss, kidu|uss, keerits|uss, kärss|uss, lai|uss, lame|uss, linaluu-|uss, maat-|uss, niit|uss, nookpael|uss, nugi|uss, pael|uss, parasiit|uss, piits|uss, piug|uss, rips|uss, rõng|uss, traat|uss, väheharjas|uss, ümaruss; mulla|uss, nelikant-kalda|uss, sõnniku|uss, vihma|uss, ööuss; herne|uss, jahu|uss, kapsa|uss, kõhu|uss, pähkli|uss, rukki|uss, siidi|uss, õunauss vrd jaani|uss, vrd mere|uss, vrd pärg|uss, vrd vaskuss.
2. (tavakasutuses ka:) madu. Ussi sisin. Uss vingerdas, siugles, lookles üle tee. Sai ussilt salvata, hammustada. Poisid materdasid ussi. Ussina looklev rongkäik, sähviv pikne. Hoogsa tööga kaob valu kui uss mättasse. Kargas püsti nagu ussist nõelatud. Hakkas naist vihkama nagu ussi aia all. *Irma on kui uss urus, kellest sa kunagi ei tea, millal või millega ta sind salvab? A. H. Tammsaare. | piltl. Armukadeduse uss närib hinge, südant 'armukadedus vaevab'. Mis uss sulle sisse on pugenud, et sa paigal olla ei malda?
▷ Liitsõnad: madu-|uss, nõeluss; kodu|uss, majauss.
3. piltl (alatu, salaliku, petliku inimese kohta, ka sõimusõnana). Ma ei salli teda, ta on külm ja õel uss. Arglik noormees pidas kõiki tüdrukuid ussideks. Pealekaebaja, sa vastik uss!
▷ Liitsõnad: kadeduse|uss, kahtluse|uss, kiivuse|uss, mure|uss, sala|uss, valu|uss, õeluseuss.
4. ussviirus

varsvarre, vart 35› ‹s

1. rohttaime maapealne tugiosa, mis hrl. kannab lehti ja õisi. Siberi karuputke, lehtselleri vars. Väänroosi varred tuleb talveks maha painutada. Roomava varrega karukold. Suure teelehe vars on lamav või tõusev. Ronitaime pikk nõtke vars kinnitub tugede külge. Võilille torujat vart nimetatakse putkeks. Gerberal on varre otsas üksik suur õis. Tomatil pole varre küljes veel muud kui rohelised nubulad. Varrelt murtud roos. ||hrl. pl.(juur- ja mugulviljadel:) pealne. Suhkrupeedi lihavad varred. Öökülm võttis kartulil varred ära. Haaras vartest kinni ja tõmbas terve kartulipesa üles.
▷ Liitsõnad: herne|vars, kartuli|vars, lille|vars, lina|vars, maasika|vars, mustika|vars, porgandi|vars, putke|vars, roni|vars, seene|vars, sibula|vars, taimevars; peavars.
2. peenike toetav v. ühendav taimeosa, millega vili, leht v. õis kinnitub taime varrele (1. täh.), roots (1. a. täh.) Seemnealgme, paprikakauna vars. Vahtralehtede varred. Jõhvika õied asuvad pikkadel peenikestel vartel. Kokteiliklaasi kaunistuseks oli varrega kirss. Müüdi nii varrega kui varteta sõstraid. Enne töötlemist tuleb viinamarjad vartest puhastada.
▷ Liitsõnad: idu|vars, lehe|vars, marja|vars, pirni|vars, vilja|vars, õie|vars, õunavars.
3. tööriista vm. (tarbe)eseme küljes olev käepidemena toimiv (hrl. pikem) osa. Heegelnõela vars ja konks. Nuimikseri vars on eraldatav. Viiulipoogna, vihmavarju vars. Tegi haamrile sileda ja käepärase varre. Paneb luuale varre taha. Kirves on kindlalt varre otsas. Põrandahari kukkus varre otsast ära. Laskis hõbelusika varrele graveerida lapse nime. Hokikepp koosneb varrest ja labast. Lühikese varrega pann. Suur kõvera, pika varrega piip. Painutatava varrega mikrofon. *.. paiskas pinu ees maas vedeleva harksaha varre teise kohta. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: aeru|vars, ahingu|vars, haamri|vars, hangu|vars, harja|vars, kirve|vars, kulbi|vars, kühvli|vars, labida|vars, lusika|vars, luua|vars, oda|vars, panni|vars, piibu|vars, piitsa|vars, pintsli|vars, reha|vars, sule|vars, tuuravars; keder|vars, kistavars.
4. miski funktsioonilt v. kujult vart (1., 2. täh.) meenutav. Auto klaasipuhasti vars. Ekskavaatori kopa vars. Uksesulguri varre ots. Pika varrega õngekonks. 16. saj. olid võtmed alati õõnsa varrega. Poolnoot koosneb peast ja varrest, täisnoot on varreta. || (selletaolise kehaosa kohta). Meriliilial võib olla kuni meetripikkune vars. Kummarloomade keha koosneb peekrikujulisest kerest ja elastsest varrest. *Silmad [vähil] on liitsilmad ja on paigutatud liikuvatele vartele, et vaateväli oleks avar. K. Põldmaa. || kõnek jalasäär v. käsivars. *.. keksib punapea oma peenikestel vartel ringi. O. Luts. *Oleks ju ka pidanud leppima, kui parem käsi ühes varrega õlani oleks maha võetud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: ader|vars, kopa|vars, noodi|vars, noole|vars, putk|vars, tuti|vars, võtmevars; käe|vars, käsi|vars, küünar|vars, sääre|vars, õlavars; ninavars.
5. kõnek jalasäärt (vahel ka reit) v. käsivart kattev rõivaeseme osa. Varrega kalurisaapad, aluspüksid. Pika varrega kindad. *.. mustade kummikute varred ähvardavad lõhkeda prinkide sääremarjade ümber. L. Hainsalu.
▷ Liitsõnad: sukavars.
6.liitsõna järelosanaesineb mõnes taimenimetuses
▷ Liitsõnad: kaste|vars, reinvars.

volbri|päev
katoliku kiriku pühakupäev 1. mail. Volbripäev oli oa ja herne külvamise päev. Volbripäeva (eel)õhtul on olnud kombeks teha tuld.

väänel-nla, -nlat 2› ‹s
bot köitraag. Kõrvitsa, herne, metsviinapuu väänlad. Tapud kinnituvad väänlate abil.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur