[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hiljemalt ‹adv›
mitte hiljem kui. Hiljemalt kahe tunni, päeva jooksul. Hiljemalt aastaks 1990. Paari nädala, hiljemalt kuu aja pärast olen tagasi. Henn lubas olla kodus hiljemalt kell seitse.

järele hüüdma

1. lahkujale, kes on juba eemaldunud, midagi hüüdma. Talle hüüti järele tänusõnu. „Loll!” hüüdis tüdruk talle järele.
2. järelehüüdega esinema. *Henn Landrele hüüti hauda järele kõige soojemaid sõnu. P. Vallak.

isutama ‹37›

1. isu olema, isu tundma. *Kui sa seeni isutad, eks Henn lähe ja too. E. Maasik. *..ta [= karu] värske liha järele suurt ei isutanudki, poolpehmeks käärinud raibe oli hoopis suupärasem. O. Tooming.
2. tahtmist, soovi tekitama. Olen juba nii vana, et ei isuta enam mööda maad ringi rännata. *Vahur viskas ukse kinni. Ei isutanud siin puhkeaset soetada. A. Sinkel. *Niisugust purustatud forelli või ahvenapoega ei isuta õigel kalamehel vardasse ajadagi. K. Saaber.

karjatama1 ‹37›

1. kariloomi rohumaal (v. söödamaal) söötma; koduloomade v. -lindude järele vaatama. Lehmi, lambaid karjatama. Lapsed karjatavad loomi karjamaal, metsas, raiesmikul. Poisil oli küla kari karjatada. Samojeedid karjatavad tundras tuhandeid põtru. Sigu, hanesid, kanu karjatama. Koer on tubli loomi karjatama. || mingit rohumaad karjal süüa laskma. Üht koplit karjatatakse suve jooksul mitu korda. Kraaviveered on paljaks karjatatud. Karjatatav ädal.
2. piltl kellegi järele vaatama; kedagi, midagi vaos hoidma. Lapsi karjatama. Hilja karjatab kodus nooremaid õdesid-vendi. *Henn püüdis enda rahustamiseks mõtted ainult tänase päeva piiridesse karjatada. M. Raud.

küljest
I. ‹adv› millestki lahti, ära, kusagilt lahku; kusagilt eemale. Murdis leival tüki küljest. Võtsin mantlil kapuutsi küljest ära. Raputas endal kinnihoidjad küljest. Käpad küljest!
II. ‹postp› [gen]
1. millestki lahti, eraldatuks, ära. Murdsin, hammustasin võileiva küljest tüki. Lõikas killukese singi küljest. Noppis põõsaste küljest marju. Mees kangutas plangu küljest paar lauda lahti. Nööp tuli saapa küljest ära. Kruvis midagi mootori küljest lahti. Noorem vend sai isatalu küljest tüki maad. Süütas paberossi tuki küljest. *Viimase puhkenädala küljest ma näpistan paar päeva Alamuse jaoks.. O. Luts. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Puu küljest viib nöör majaseina külge. *.. üksi hobuse leidsin ma väljaspoolt müüri puu küljest. A. Saal.
2. kusagilt kinnitatuna olekust v. kinnihoidmisest lahti. Päästis hobuse lasipuu küljest lahti. Vabastas paadi kai küljest. Käed väsisid kinnihoidmisest ja läksid palgi küljest lahti. *Henn ei saanud ka silmi tema küljest lahti. A. Kitzberg.

muigama ‹muiata 48›
põgusalt, kergelt naeratama. Kelmikalt, salapäraselt, kavalalt, kurvalt, pilkavalt, sapiselt, õelalt, üleolevalt, kahjurõõmsalt muigama. Need naljad ei pane muigamagi. Tüdrukud muigasid võõra veidruste üle. Mehed ainult muigasid selle jutu peale habemesse. See mõte ajas muigama. Muigab mõistvalt, heatahtlikult kaasa. Mis sa muigad omaette? Muiata pole siin midagi, seda võib igaühega juhtuda. Üks hakkas naerma, teised vangutasid muiates pead. Henn pilgutas mulle seda kuuldes muiates silma. Isa muigas üle kogu näo. *„See pole minu teha,” muigas Gunnar kulmu ja suunurgaga. L. Promet.

nime|kaart
kaardike lühiinformatsiooniga (nimi, aadress, amet jms.), mille vastav isik annab enda esitlemisel, külla minnes, kedagi õnnitledes jne., visiitkaart. Andis, ulatas, jättis mulle oma nimekaardi. Nimekaardilt lugesin: Henn Männi, filoloog. || peolise kohta peolauas määrav nimega kaardike, lauakaart. Kohti ei saanud vabalt valida – kohad olid määratud nimekaartidega. || piltl nlj (miski, mille järgi saab kedagi v. midagi kindlaks teha). *Mõrtsukas on oma nimekaardi [= taskuräti] maha jätnud – vaadake! E. Bornhöhe.

noo ‹interj›
annab öeldavale rõhutatud tundetooni, väljendab teatavat suhtumist
1. väljendab imestust v. üllatust. Noo! Või Peeter võttis vanas eas veel naise! Noo, või sedasi, no mis sa kostad! Noo, aga mispärast ta siis töölt vallandati? *„Noo,” imestas Henn, „mees ilma nimeta, vaat kus!” R. Sirge.
2. väljendab küsimust, millele oodatakse (lähemat) seletust. Tead, ma räägin sulle suure uudise. – Noo? – Peeter on naise võtnud. Noo? küsib kohkunud ema lastearstilt. – Pole viga, see läheb üle.
3. väljendab julgustust, rahustust, vaigistust. Noo, mis sa nutad, ära nüüd sellepärast nuta, meelt heida. Noo, nii hull see lugu ka ei ole. Noo, mis sa, Muri, haugud, me ju vanad sõbrad.
4. väljendab hoiatust, etteheidet, ähvardust. Noo, oota sa, katsu sa! Noo, seda (asja) me veel vaatame, klaarime! Noo, noo – ära valeta! Noo-noo, ära ikka ninna karga! Noo, sinu töö kohta oleks üht ja teist ütelda.

päädima ‹37›

1. lõppema. Tartu asumisega päädis üks etapp tema õpetajatöös. Pikk põud päädis sajuga. Kirjaniku viljakas tööaasta päädis romaani valmimisega. *Tänavad aga jätkusid ja ristlesid, päädides enamasti ometi umbsoppi. F. Tuglas. *Hommikune klientide vool päädis, tüdruk katkestas töö. O. Remsu.
2. tipnema, tipuks, haripunktiks olema. *Viljakad proosa-aastad päädivad [A. Kitzbergil] kaksikjutustusega „Veli Henn” ja „Hennu Veli”.. V. Alttoa. *Juudi religiooni võtmesündmus on väljaränd Egiptusest, mis päädib lepinguga Jumala ja heebrealaste vahel. E. Simmermann (tlk).

ropusti ‹adv›
ropult. Kõigepealt õpetati poiss ropusti rääkima. Õngemehed said ropusti 'väga palju' kalu. Saapad olid talle ropusti suured. Rahvast tuli ropusti 'väga' palju kokku. *Henn ütles ühel päeval, et meie rentnik .. päris sea viisil ropusti elavat ja uue puhta elumaja väga ära mustavat. A. Kitzberg.

säilitama ‹37›

1. jätkuvalt alal hoidma. a. (kaitstes riknemise, kahjustuste eest). Liha ja kala säilitame soolatuna, kuivatatuna või külmutatuna. Marju ei saa värskena kuigi kaua säilitada. Joogivett säilitati kinnistes nõudes. Talvel säilitatakse köögivilja keldris, hoidlates. Doonoriverd säilitatakse spetsiaalsetes ampullides. Seda preparaati pole ette nähtud säilitada üle kuue kuu. b. (kaitstes hävitamise v. hävimise eest). Sõjas püüab igaüks eelkõige oma elu säilitada. Loodusvarasid peame säilitama ka tulevastele põlvedele. Vana põline park säilitatakse. Kirjaniku sünnimaja säilitatakse kultuurimälestisena. Neid varemeid pole mõtet säilitada. Muuseumis säilitatakse 'talletatakse, on hoiul' vanavara. Säilita see linik mälestusena vanaemast. Kõhkleb, kas kiri hävitada või säilitada. Arhiivides säilitatavad dokumendid. Rahvaluulet säilitati laulikute mälus. *.. ega me ei ole loomad, kes elavad vaid selleks, et liiki säilitada... T. Vint. c. alles hoidma; mitte minetama. Välismaal oleku ajal säilitati talle tuba. Viidi madalamale kohale, kuid säilitas sellest hoolimata oma palga. Võimu juurde pääsenu püüab oma positsiooni iga hinna eest säilitada. Säilitas tihedad sidemed sõpradega. Säilitab igas olukorras oma väärikuse. Henn on huumorimeele säilitanud kõrge eani. Suudab säilitada rahu, enesevalitsust, külma verd. Palun säilitage vaikust! Tuleb säilitada jõudu lõpuspurdiks. Ettevõttel õnnestus säilitada esikoht masinaehituses. Riie oli ka pärast pesu oma ilusa värvuse säilitanud.
2. endisel kujul, muutumatuna alles jätma v. hoidma. Säilitas abiellumisel oma neiupõlvenime. Säilitasin redigeerimisel autori lauseehituse. Tsaar säilitas 'jättis püsima' kõik aadlike eesõigused. Koolis säilitati ainesüsteem. *Rahvalaulu kindel värsiehitus säilitas ka omaaegse keele. Ü. Tedre.