[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

harjutama ‹37›

1. teatavate omaduste ja võimete arendamiseks ning oskuste ja vilumuse omandamiseks vajalikku tegevust v. vajalikke võtteid kordama; treenima. Harjutab klaverimängu, klaverit. Harjutab viiulil Beethoveni „Kreutzeri sonaati”. Orkester harjutab kaks korda nädalas. Laulja harjutas saalis. Näitleja harjutab oma osa. Poisid harjutasid hoolega võrkpallimängu, märkilaskmist, saja meetri jooksu. Laps harjutab käimist, rääkimist, lugemist. Tükk aega tuli silmi harjutada, enne kui midagi näha võis. Olen palju harjutanud, et trikk õnnestuks. Kätt harjutama 'käeosavust harjutama'.
2. kedagi milleski õpetama; kellelegi mingit harjumust kasvatama, kedagi millegagi harjuma panema. a. ‹ma-infinitiiviga›. Ema harjutab last kõndima. Harjutasin end vara tõusma. Harjuta ennast raskusi taluma. Harjutasin sälu vankrit vedama. b. ‹hrl. komitatiiviga›. Last tuleb harjutada iga uue olukorraga. Vanemad püüdsid poega harjutada mõttega, et temast saab arst. Päevitamisel tuleb nahka pikkamööda päikesega harjutada. Enne avamaale istutamist harjutati taimi madalama temperatuuriga. Vanaema oli lapse sülle harjutanud. Poisid olid oina kurjaks harjutanud. *Aga ma ei ole väike tita, keda peab õigele teele harjutama hea ja kurjaga.. O. Tooming.

kokku harjutama
(muusika)pala, laulu vms. ühiseks ettekandmiseks koos teiste osavõtjatega harjutama. *Kandelaaber ju mängib viiulit ja mina kitarri. Me hakkame kokku harjutama. L. Kibuvits.

kätte harjutama
harjutamise teel selgeks õpetama v. õppima. *Kui neiu Maikov laulud enesele klaveril kätte oli harjutanud, läks ta ühel õhtul koolimajja proovile.. E. Vilde.

külge harjutama
midagi kindlaks harjumuseks tegema, harjumusena omandama. Ära harjuta endale külge seda halba kommet. *Ei ole veel linnameeste moodi külge harjutanud? P. Viiding.

ära harjutama
harjutamise teel mingist kalduvusest, omadusest, harjumusest võõrutama, mingist harjumusest lahti saama. Harjuta endalt ära see igahommikune hilinemine.