[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

eksitama ‹37›

1. eksima panema. a. teelt v. liikumissuunalt kõrvale kallutama. Valetuletorn eksitas laevu karidele. Tuisk eksitas sõitjad teelt kõrvale hangedesse. *.. elu pole teda proovida jõudnud, eksitanud ega hulgutanud .. L. Promet. b. eksitusse, eksiarvamusele viima. Laskis end teise välisest rahust eksitada. Eksitav teade, informatsioon. Eksitavad trükivead. *.. teised vaidlevad temale vastu, aga poiss ei lase ennast eksitada, tema peab omast kinni. A. H. Tammsaare. c. ebamoraalsele sammule, halvale teele ahvatlema. Eksitas sõbra jooma, joomisele. *.. Katri oli kirikhärra pärimise peale, kes on lapse isa, turtsakalt vastanud: „Eks seesama, kes Neitsi Maarja eksitas!” M. Metsanurk.
2. segama, häirima, tülitama. Ärge laske end (minust) eksitada! Vabandage, kui ma teid ehk eksitan! Siin ei saa eksitamata vestelda. Miski ei eksitanud mind magama jäämast. Kõneleja ei lasknud end vahelehüüetest eksitada. Et keegi mind kabinetti eksitama ei tuleks! Töö laabub, kui keegi ega miski pole eksitamas. *Oh, ta oli küllalt õrnatundeline, et Villemit tema valus mitte eksitada. M. Metsanurk.

hukutama ‹37›

1. hukku, hävingusse saatma, viima v. ajama. Udu on hukutanud palju laevu. Külm ja lumetorm hukutas rohkesti metsloomi. Kalevipoeg hukutas hetkelises kergemeelsuses Saarepiiga. Hajameelsus on autojuhtidele ohtlik ja pahatihti koguni hukutav. Uhkus hukutab, kangus kaotab.
2. kedagi (hrl. mingile halvale tegevusele) ahvatlema v. meelitama. Kuriteole, patule, vargile hukutama. Hukutas mehe jooma. Noormees laskis end kergesti õigelt teelt hukutada. Teda hukutas ja veetles linna ööelu. *Äkiline vihahoog oli ta kaugele üle soovitud piiri hukutanud. A. H. Tammsaare. *„Eks ta ole, papake! Hüppa ka sisse. Küll siin on hea elu!” hukutas rebane. E. Särgava.

eksinud ~ (ära)kadunud lammas
halvale, laiale teele sattunud inimene

ori ‹orja 32› ‹s›

1. teise omandiks olev iseseisvuseta ja õigusteta isik. Rooma orjad ja orjapidajad. Oma isanda alandlik ori. Aheldatud ori. Ärakaranud ori. Vangid muudeti, tehti orjadeks. Orje võis osta ja müüa. Orjadega kaubeldi. Neeger müüdi orjaks. Orjade vabaks laskmine. Ega ma ori pole, ma olen vaba inimene. Teeb tööd nagu ori. Ta astus kui sõnakuulelik ori mu kannul.
▷ Liitsõnad: aeru|ori, galeeri|ori, päris|ori, võlaori; mees|ori, nais|ori, neegerori.
2. kellestki teisest sõltuv, tema heaks tööd tegev isik, tema kuulekas alam, käsualune, teenija. Peremehe sõnakuulelik ori. Naine oli oma mehe ori. Tütar oli ema oma orjaks teinud, oli emast oma orja teinud. Õnnetu on õdede ori, vilets venna palgaline. *.. Salme, see elupõline ori, kes selles talus lapsepõlvest saadik on pidanud ilma palgata teenima. J. Semper. || (iseseisvuseta rahva kohta). Ükski rahvas ei taha olla teise ori.
▷ Liitsõnad: mõisa|ori, teo|ori, tööori.
3. piltl inimene, kes on ennast täielikult millelegi (hrl. halvale) allutanud, laseb ennast sellest juhtida. Halbade harjumuste ori. Oma soovide, himude, tujude ori. Ta on oma varanduse, auto ori. Sa oled muutunud oma kõhu orjaks. Mu sõber on täielik tubaka ori.
▷ Liitsõnad: kõhu|ori, moe|ori, oopiumi|ori, patuori.

patu|mõte
kõnek millelegi halvale v. lubamatule suunatud mõte. Heida need patumõtted peast! Ei saa ega saa sellest patumõttest lahti. Pea, süda on patumõtteid täis.

raamastama ‹37›
halvale järjele viima, raama jätma, laostama

raamastuma ‹37›
korratusse olukorda, halvale järjele minema, raama jääma, laostuma. *.. suur, ahjuga, põhjalikult raamastunud ruum, mida nüüd kasutati puukuurina, veinikeldrina, sahvrina .. M. Sillaots (tlk).

vorst vorsti vastu
(halvale halvaga vastamise kohta). *Vorst vorsti vastu – sina ei hooli meist, meie ei hooli sinust. E. Tennov.