[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

haistma ‹haistan 46›

1. lõhna tundma, lõhna tajuma ja eristama; lõhna järgi tundma. Ta haistis rohu, sigaretisuitsu lõhna. Haistsin kõrbehaisu, raudnõgeste mõrkjat hõngu. Loom oli verd haistnud. Kiskjad haistavad saaki juba kaugelt. *Sa elad! Hingad, haistad. Näed ja kuuled. P. Viiding. || nuusutama. *Ta [= koer] pistis pea üle läve ja haistis õhku niiske ninaga. K. Ristikivi.
2. piltl aimama, vaistlikult (ette) tundma. Ta haistab halba, hädaohtu, sensatsiooni. Haistab head teenimisvõimalust. Haistsin selles loos midagi kahtlast. Ta ei taipa asju, mida iga teine õhust haistab. *Haistavad ehk mingit ilmamuutust? Aimavad ehk, et jalgealune kõikuma hakkab? J. Semper.