[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

abortiivne ‹-se 2› ‹adj›
med vet
1. väljakujunemata nähtudega. Abortiivne haigus.
2. haiguse kulgu katkestav. Abortiivne ravi, ravim.
3. aborti tekitav. Abortiivsed vahendid.

anamnees ‹-i 21› ‹s›
med haiguse eellugu, haigusnähtude tekkimise, arenemise, seniste uuringute ja ravi kirjeldus

arsti|tõend
tõend haiguse v. tervisliku seisundi kohta. Tõi, esitas arstitõendi.

diagnoos ‹-i 21› ‹s›

1. med vet haiguse olemuse ja iseloomu määrang. Õige, täpne, väär, vale diagnoos. Diagnoosi täpsustama. Arst määrab, paneb haigele diagnoosi. Haiguslehele oli märgitud diagnoosiks gripp. | piltl. *Ja ta tegi diagnoosi, nõnda nagu see talle paistis õige olevat: „Rahulolematus!” .. A. Jakobson.
2. biol taksoni (liigi, perekonna) eristamist võimaldav teaduslik kirjeldus. Uute liikide kirjeldamisel andis K. Linné täpse diagnoosi.
3. ka tehn (tehnilise) seisundi määrang

diagnostika ‹1› ‹s›

1. med vet õpetus haiguse tunnuste ning olemuse ja haige seisundi kindlaksmääramise meetoditest. Südamehaiguste diagnostika.
▷ Liitsõnad: isotoop|diagnostika, röntgendiagnostika.
2. tehn masinate, seadmete tehnilise seisukorra uurimine võimalike rikete ennustamiseks ja ennetamiseks

disseminatsioon ‹-i 21› ‹s›
med haiguse levimine uute haiguskollete tekkega

etioloogia ‹1› ‹s›
med haiguste põhjusi uuriv teadus; haiguse põhjuseks olevad asjaolud

eutanaasia ‹1› ‹s›
surma kiirendamine ja kergendamine raske ravimatu haiguse v. vanadusnõrkuse korral; halastussurm. Eutanaasia aluseks on haige tahe. Aktiivne eutanaasia 'aktiivne surma esilekutsumine, patsiendi surmamine'. Passiivne eutanaasia 'vajalikust ravist loobumine'. || looma hukkamine kaastundest vms. vajadusest lähtuvalt. Laboriloomade eutanaasia. Marutaudis looma puhul rakendatakse eutanaasiat.

haigus|hoog
haiguse äge järk, haiguse ägenemine. Raske haigushoog. Haigushood sagenesid. Langetõbisel tuli haigushoog peale.

haigus|lugu
med haige kohta peetav haiguse kulu ja ravi kirjeldus. Sissekanded haigusloosse. Arst täidab haiguslugu.

hobune ‹-se 4› ‹s›

1. veoks, sõiduks ja ratsutamiseks kõige üldisemalt kasutatav koduloom (Equus caballus). Prževalski, araabia, ardenni, eesti, soome, tori hobune. Külma- ja soojaverelised hobused. Kõrb, raudjas, must, valge, hall, võik hobune. Erk, peru hobune. Hobust rautama, valjastama, saduldama, (saani, vankri) ette rakendama. Hobust nõõtama, kannustama, peatama. Istub hobuse(le) selga. Talutab hobust suu kõrvalt. Jalutab, kõnnitab õues hobust. Hobune hirnub, hingub, korskab, nooskab, ohutab, puristab, turastab. Hobune krõmpsutab kaeru, lingutab kõrvu. Hobune püherdab, perutab, lõhub, raiub takka üles. Pane hobune ette, rakkesse. Hobune on juba vankri ees, rakkes. Võta hobune eest, rakkest lahti. Puhkas hobust, sidus hobuse lasila külge. Hobune on kihutamisest märg, valges vahus, ära v. vahule aetud. Lapsed mängivad hobust. Sul lausa hobuse isu, tervis. Teeb tööd, köhib nagu hobune. Vigureid täis kui mustlase hobune. Naine suur kui hobune. See jutt ajab hobusedki naerma. Hobustega tuleb, härgadega läheb '(haiguse kohta)'. Hobust hoia kui venda ja köida kui varast. || (koos sõiduki v. veokiga, ka hobusemehega). Talle saadeti hobune jaama vastu. Lapsed viidi hobusega kooli. Vanasti käidi hobustega vooris. *Sulane läks poodi, Arno ja Teele jäid hobuse peale ootama. O. Luts.
▷ Liitsõnad: aisa|hobune, juht|hobune, jõude|hobune, kodu|hobune, künni|hobune, küüt|hobune, mets|hobune, mära|hobune, noor|hobune, post|hobune, priipassi|hobune, raskeveo|hobune, ratsa|hobune, ruun|hobune, sõidu|hobune, sõjaväe|hobune, traavi|hobune, tõu|hobune, täkk|hobune, töö|hobune, veo|hobune, voori|hobune, võidusõiduhobune; kepp|hobune, kiik|hobune, mängu|hobune, puuhobune.
2. sport neljajalgne polsterdatud hüppe- ja hooglemisriist. Hüpped üle hobuse. Hobusel hooglemine.

häda|tapmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
kodulooma (hrl. karilooma) tapmine raske haiguse v. vigastuse korral. Haigestunud veiste hädatapmine.

invaliid ‹-i 21› ‹s›
(vigastuse v. haiguse tõttu) osaliselt v. täielikult töövõime kaotanu. Sõjaväeteenistuse invaliid. Eluaegne invaliid. Jalutu, ühe käega invaliid. Invaliidiks jääma. I, II, III grupi invaliid.
▷ Liitsõnad: laps|invaliid, sõja|invaliid, tööinvaliid.

järel|näht
med pärast haiguse v. aktiivse haigusprotsessi möödumist esinev haigusnäht. Väikestelgi peavigastustel võib olla järelnähte.

jääk|näht
med pärast haiguse taandumist esinev haigusnäht. Ajupõrutuse jääknähud. Haigus paranes täielikult, jääknähtudeta. Alkoholi tarbimise jääknähud.

kindlustus ‹-e 5› ‹s›

1. kindlustamine, kindla(ma)ks muutmine. *.. majaehituse kindlustuseks tuleb külida rohkem lina ja üldse pidada hoolt selle eest, et oleks, mis aitaks rohkendada Kuresooba rahavara. M. Raud.
2. maj kindlustusfondi summadel baseeruv rahalise hüvitamise moodus, hrl. kellegi haiguse v. surma v. mingi õnnetuse korral. Kohustuslik, vabatahtlik kindlustus.
▷ Liitsõnad: auto|kindlustus, elu|kindlustus, ettevõtte|kindlustus, haigus|kindlustus, isiku|kindlustus, kasko|kindlustus, kodu|kindlustus, laste|kindlustus, liiklus|kindlustus, pensioni|kindlustus, ravi|kindlustus, reisi|kindlustus, riski|kindlustus, sega|kindlustus, sotsiaal|kindlustus, tule|kindlustus, vara|kindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus.
3. sõjaline kaitseehitis; kindlustis. Raudbetoonist kindlustused. Linna ümbritses kindlustuste vöönd. Vanalinnas on säilinud ringmüürid, bastionid ja muud kindlustused.
▷ Liitsõnad: kivi|kindlustus, muld|kindlustus, nõlva|kindlustus, ranna|kindlustus, raudbetoon|kindlustus, välikindlustus.
4. tagatis, garantii. *Laenu kindlustuseks .. pidi Martin alla kirjutama veksliplangile. H. Sergo. *.. pole mingisugust kindlustust, et kaup pärale jõuab... I. Pau.

komplikatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. olukorda keeruka(ma)ks muutev asjaolu. Vahejuhtum ähvardas kaasa tuua tõsiseid rahvusvahelisi komplikatsioone. Uue koalitsioonivalitsuse moodustamisel tekkis komplikatsioone. Vahepeal on tekkinud, ilmnenud komplikatsioone.
2. med olemasoleva haiguse toimel lisandunud haigus v. haiguslik nähtus, mis raskendab esimese kulgu, tüsistus. Gripi komplikatsioonid on vahel väga ohtlikud. Haige paraneb, kui ei teki komplikatsioone.

kriis ‹-i 21› ‹s›

1. raske, terav, komplitseeritud olukord, ohtlik, vastuoludest lõhestatud seisund. Poliitiline, ideoloogiline kriis. Rahvuslikus liikumises oli märgata süvenevat kriisi. Selts, valitsus elab üle rasket kriisi. || ummik teaduses v. kunstis. Füüsika, filosoofia kriis. Teater, operett põdes teravat kriisi. Kujutavas kunstis süvenes kriis. Kirjanik elab üle loomingulist kriisi. || psüühiline, hingeline ummik. Hingeline, vaimne kriis. Nooruk elab läbi murdeea kriise. Sa pead ise oma kriisist üle saama.
▷ Liitsõnad: keskea|kriis, närvi|kriis, sise|kriis, valitsuskriis.
2. maj kõrgkonjunktuuris oleva majanduselu järsk häire, lühikese ajaga toimuv kokkuvarisemine, millele sageli järgneb aastaid vältav surutis. Kriis tööstuses, põllumajanduses, finantsmaailmas. Rahaturgude kriis. Kriisi ajal laostus hulk väikesi ja keskmisi ettevõtteid.
▷ Liitsõnad: agraar|kriis, energia|kriis, finants|kriis, kaubandus|kriis, majandus|kriis, tootmis|kriis, turustus|kriis, tööstus|kriis, valuuta|kriis, üld|kriis, ületootmiskriis.
3. med. a. otsustav murrang, pöördepunkt haiguse kulus. Kolmandal haiguspäeval saabus kriis. Kriis oli möödas, algas tervenemine. b. äge haigushoog, atakk; ohtlik seisund. Hüpertooniline kriis.
4. millegi puudus, kitsikus, nappus. Rahaline kriis. Sõjaajal andis tunda toiduainete kriis. Ehitusel on praegu tööjõu osas kriis.
▷ Liitsõnad: korteri|kriis, kütuse|kriis, raha|kriis, toorainekriis.

krooniline1 ‹-se 5› ‹adj›
med kauemat aega kestev, pikaldane, vaheldumisi vaibuv ja ägenev; ant. äge. Krooniline nohu, gastriit, larüngiit, kopsupõletik. Südame ja veresoonte krooniline puudulikkus. Krooniline alkoholism, alkohoolik. Kroonilised põletikud, mürgistused, haigused. Haigus muutus krooniliseks. Nõgestõve kulg võib olla äge või krooniline. Krooniline haige 'selliselt kulgeva haiguse põdeja'. Krooniline valu. || (üldkeeles:) alatine, pidev. Krooniline alatoitlus, väsimus, raha-, aja-, tööpuudus. Ta on krooniline hilineja.

kuum ‹-a 22›

1. ‹adj› kõrge temperatuuriga, väga soe, palav. a. (õhu, ilmastiku, ka vastava keskkonna, ruumi kohta). Kuumad ilmad, suved. Kuum juulipäev, tuul. Kõrbete kuum kuiv õhk. Troopika kuum niiske kliima. Tänavu oli juuni lõpp kõige kuumem. Kuum leil. Tuba, köök oli kuum ja umbne. Laval oli kõrvetavalt kuum. Päikese käes oli rammestavalt, väljakannatamatult kuum. Lamab rannaliival kuuma päikese käes. b. (esemete, ainete kohta). Kuum ahi, pliit, triikraud. Kuumaks aetud ora. Kuum aur, liiv. Päikesest kuumad kaljud, kivid. Kuum vesi on kannus. Kuum vann 'kuuma veega täidetud vann'. Küpsetasime kuumas tuhas kartuleid. Ahjust võetud kuum leivapäts. Supp on liiga kuum. Kuum tee, kohv, piim, punš. Kuumad 'soojana pruugitavad' kastmed, võileivad. Kuumad mähised. Haigele tuleb midagi kuuma juua anda. Niisked heinad lähevad kuhjas kuumaks. c. (keha, kehaosade kohta, mis haiguse, pingutuse, erutuse vm. tõttu on tavalisest soojemad v. mida inimene ise aistib soojemana). Haige otsaesine ja käed olid kuumad. Su keha on kuum. Lapsel hakkas paksudes riietes kuum. Ajas kiire käiguga naha kuumaks. Kuum juga, laine jookseb üle selja. Keha läbisid kuumad ja külmad hood. Keha kattus üleni kuuma higiga. Erutusest läksin üle keha kuumaks. Tundsin, kuidas mul kõrvalestad solvumisest kuumaks lõid. Poisi nägu kattus kuuma punaga.
▷ Liitsõnad: ahju|kuum, hõõg(uv)|kuum, kõrvetav|kuum, lämmatav|kuum, palaviku|kuum, põrgu|kuum, tulikuum.
2. ‹adj› piltl äge, palav, tuline. a. (kergesti süttiva, kirgliku, talitsematu, tulise loomuse kohta). Tal on lõunamaalase kuum süda, veri. *Niisugune on ta ju alati olnud, tormakas ja kuum, ikka nagu põleks temas miski. K. A. Hindrey. b. (väga tugeva, kõikehaarava tunde, tundmuse kohta). Kuum viha, tusk, kahetsus. Kuum igatsus kodumaale jõuda. Kuum rõõmulaine, tänutundmus. Kuum iha, kihk, armastus, erutus. Kuumad tunded. Tundis väljaväänatud jalas kuuma valu. Kuum pilk. Kuum suudlus, sülelus. Kuum armastuskiri. *Nagu rahet sadas igasuguseid kuuldusi ja küttis inimeste meeled kuumaks. M. Rebane.
3. ‹adj› (millegi toimumise, mingi tegevuse kohta:) äge, täies hoos, pingeline. Kuum lahing, võitlus. *Uude, aina kuumemasse keerutusse kippus, / nagu takjas tantsitaja käsivarrel rippus. K. Merilaas.
4. ‹s› kuumus (hrl. õhu, ilmastikuga ühenduses). Ahi hõõgab, õhkub kuuma. Keskpäevase kuumaga on väsitav käia. Saunas kuuma käes läks selg paremaks. Suvised kuumad on veel ees. *..paar leilisähvakat viskasid ilusa kuuma üles. H. Laipaik.
▷ Liitsõnad: põrgu|kuum, põua|kuum, saunakuum.
5. ‹s› kõnek kuumustunne (mitmesugustes kehatemperatuuriga seotud väljendites). Tundis, kuidas keha lõi üleni kuuma täis. Turi kipitas ja ajas kuuma välja. *..justkut värin rabiseb üle ihu ja kuum tõuseb palge. J. Tuulik. *Aga pane [haavale] viina pääle. See kisub kuuma välja. R. Roht. *..mul jooksis kuum üle ihu. A. Mälk.

lööve ‹lööbe 18› ‹s›
med vet haiguse puhul nahale tekkivad tähnid, laigud, villikesed vms. Roosatähniline, mädavilliline lööve. Käed, keha kihelevas lööbes.
▷ Liitsõnad: leetri|lööve, naha|lööve, nõges|lööve, ravim|lööve, sarlakilööve.

metastaas ‹-i 21› ‹s›
med (haiguse) siire. Kasvajate metastaasid.

nakkama ‹nakata 48›

1. (haiguse kohta:) külge hakkama, haigusetekitajate kaudu teistele organismidele edasi v. üle kanduma. Gripp nakkab väga kergesti. Leetrid nakkasid paljudesse lastesse, peaaegu kõigile lasteaia lastele. Ta on nii tugev ja karastatud, et temasse, temale ei nakka ükski tõbi. Tuberkuloos on nakkav. | piltl. *Nii nakkas ülistusepisik! / Ta juba endalegi näis / kui keegi teine, võõras isik .. A. Sang (tlk).
2. piltl kellessegi v. kellelegi edasi v. üle kanduma. Selline vaimustus ja ind nakkab teistessegi. Ängistav hirm nakkas kõigisse. Tema tusatuju nakkas teistelegi.

näidustama ‹37›
‹hrl. tud-partitsiibis› med (haiguse ravimiseks) vajalikuks pidama, kasutada lubama; ant. vastunäidustama. Kasekäsnaekstrakt on näidustatud kasvajate puhul. Ägeda reuma korral pole saun näidustatud. Ühele haigele näidustatud ravim võib teisele olla vastunäidustatud.

närvi|vorm
närvisüsteemi kahjustav haiguse vorm. Tantstõbi on reuma närvivorm.

patogeen ‹-i 21› ‹s›
haiguse tekitaja, tõvestav tegur

patogenees ‹-i 21› ‹s›
med haiguse tekkimine ja arenemine, tõveteke. Silma siserõhk on suurenenud, kuid glaukoomi patogeneesi pole veel kindlaks tehtud.

patoloogia ‹1› ‹s›
med vet meditsiini ja veterinaaria haru, mis käsitleb haiguse olemust, põhjusi, teket, nähte ning haiguslikke muutusi organismis, haigusõpetus. Südame ja veresoonte patoloogia. Putukate patoloogial rajanev biotõrje.
▷ Liitsõnad: kutse|patoloogia, kõne|patoloogia, neuro|patoloogia, seksuaalpatoloogia.

peite|järk
med vet haiguse latentne staadium; peiteaeg (nakkushaiguste puhul)

pilt ‹pildi 21› ‹s›

1. tasapinnale tehtud kujutis mingist esemest, isikust, sündmusest vms. Pilt kujutas madonnat lapsega, talvemaastikku. Pildi nimeks on „Kevade ärkamine”. Gori ühiskonnakriitilised pildid. Pilt raamis. Raamitud, raamimata pilt. Ostsin kunstisalongist ühe pildi. Piltidega raamat, ajakiri. Lõikasime ajakirjadest pilte välja. Piltidega illustreeritud piiblilugu. Ma joonistan sinust pildi. Lasksin endast pildi maalida. Pildiga ümbrikud. Hakkasin kuuma traadiga puuplaadile pilti peale põletama. Väljakäigu seinad olid täis kritseldatud roppe pilte. Ta tütar on ilus nagu pilt. || foto. Mustvalge, värviline pilt. On sul laste pildid kaasas? On sul oma emast noorpõlve pilte? Teise klassi pildil olen mina tagumises reas vasakult kolmas. Lapsed kogusid filminäitlejate pilte. Fotograaf plõksutas pilte. Tegin, võtsin ekskursioonil palju pilte. Olin paarinädalane, kui minust tehti esimene pilt. Ma ei sattunud pildi peale. Avaldusele tuleb lisada kolm pilti. Kingi mulle oma pilt! Kandsin medaljonis väikest pilti. Kleepis pildid albumisse. Lasksin isa pildist teha suurenduse. | piltl. *Juba mineval talvel, mil ta preili Maikoviga tuttavaks saanud, olla neiu pilt ta südamesse jäänud.. E. Vilde. || kõnek (kaardimängus:) isiku kujutisega mängukaart (kuningas, emand v. soldat). *Nojah, mis sul kuraskil viga mängida..! Paistab, et sul peale piltide midagi muud peos ei olegi! A. Jakobson. || kõnek röntgeniülesvõte, röntgenipilt. Lasksin kopsudest pilti teha. Arstid vaatasid luumurru pilti. || ‹liitsõna järelosana› millegi üldine kuju; näit. kirjapilt
▷ Liitsõnad: jahi|pilt, lahingu|pilt, linnu|pilt, loodus(e)|pilt, maastiku|pilt, olu(stiku)|pilt, ranna|pilt, talvepilt; jumala|pilt, madonna|pilt, püha(ku)pilt; aabitsa|pilt, altari|pilt, kaane|pilt, kalendri|pilt, margipilt; klants|pilt, kleep|pilt, läik|pilt, mosaiik|pilt, vesi|pilt, värvipilt; kunsti|pilt, nalja|pilt, peite|pilt, pila|pilt, pilke|pilt, reklaampilt; grupi|pilt, matka|pilt, matuse|pilt, noorus|pilt, näo|pilt, passi|pilt, perekonna|pilt, proovi|pilt, pulma|pilt, päeva|pilt, reisi|pilt, rinnapilt; aju|pilt, kolju|pilt, röntgenipilt; varipilt; kirja|pilt, noodi|pilt, trükipilt.
2. (nähtav) vaatepilt. Lipuehtes laev on kaunis pilt. Meie ees avanes idülliline pilt: aed täis õitsvaid õunapuid. Lõhutud maja pakkus kurba pilti. Pilt plahvatuskohal oli hirmus. Haavatuid ja surnuid oli palju, pilt oli üsna masendav. See võis tõesti koomiline pilt olla, kui me öösärkides tantsisime. Ikka seesama tuttav pilt mis alati: igavlevad näod, haigutused. Vaatasin tuba hoolega ja püüdsin pildi mällu vajutada. Hotelliaknast avanes tavaline suurlinna pilt: kõrghooned, kiire liiklus. *..ja kogu tee silmitsesid nad [vaguni] aknast avanevaid pilte: maastikke, maju, teesid.. R. Roht. || nägemisel saadav üldmulje, üldpilt millestki v. kellestki. Paistu ümbrus pakub reisimehele meeldivat pilti. Pane end korralikult riidesse, sa ei tohi ju jätta endast kehva pilti. *Kentsakas oli see linnaelu. Esimene pilt linnast on hall, üleni hall, läbini hall. L. Kibuvits. *.. tiheda lumivalge habemega .. on ta jääkarule väga sarnane; keha suurus ja tüsedus võivad pilti aina täiendada. E. Vilde. || teater isikute grupp, kes teatud poosidesse liikumatuks tardununa esitab mingit sündmust, stseeni vm., elav pilt. Õhtu kavas olid ka elavad pildid. Pidime ära arvama, mida elav pilt kujutab. || kõnek televiisori ekraanil olev kujutis. Pilt on ees, aga häält ei ole. Pilt virvendab.
▷ Liitsõnad: elu|pilt, linna|pilt, riietus|pilt, tänava|pilt, vaatepilt; kogu|pilt, tervik|pilt, üldpilt; lennu|pilt, taeva|pilt, tähepilt.
3. mälu- v. kujutluspilt. Mul on meeles pilt sellest, kuidas mu laps tegi esimesi samme. Mäletan hästi seda pilti: kõik seisid püsti ja laulsid. Mu vaimusilma ette tõusevad pildid lapsepõlvesündmustest kodutalus. Tulid meelde, meenusid üksikud pildid laulupeost. Unes nägin pilte tuttavatest paikadest. Lapse kujutlusse tekkis pilt taeval lendavatest inglitest. *Ainult lühidalt kuulis Taavet selle hirmsa sündmuse käiku, tema enese kujutlus lõi aga selge pildi. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: fantaasia|pilt, kujutlus|pilt, meenutus|pilt, mineviku|pilt, mulje|pilt, mõtte|pilt, mälestus|pilt, mälu|pilt, pette|pilt, une(näo)|pilt, vaimu|pilt, viirastuspilt.
4. kõnek film (2. täh.) Kinos jookseb hea pilt. Igav pilt oli, poleks maksnud vaatama minna. „Vahva pilt oli!” arutasid poisid kinost väljatulekul.
▷ Liitsõnad: kino|pilt, udupilt; seiklus|pilt, sõja|pilt, tõsielu|pilt, õuduspilt.
5. piltl sõna, kujutava kunsti, muusika abil loodav kujutus millestki v. kellestki. Luuletaja pildid vabadusvõitlusest on mõjuvad. Romaan maalib lugeja ette üksikasjalikke pilte väljarändamisest ülemöödunud sajandil. Teoses on suurepäraseid pilte hülgepüügist. Jutlustaja maalis põrgust hirmsaid pilte. See mees ainult luiskab, kui ta maalib pilte ilusast tulevikust. Maal annab realistliku pildi tolleaegsest külaelust. H. Elleri sümfooniline pilt „Videvik”. *Siis tuli [kirjanduses] elu halli argipäeva piltide loomise aeg: Väljaotsa saunast Vaeste-Patuste alevini ja kaugemale. E. Nirk. *Homeros, kui ta tõesti oli olemas, ei võinud olla pime: nii palju nägemismeelelist on ta piltides. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: elu|pilt, luule|pilt, meeleolu|pilt, miljööpilt; võltspilt.
6. ettekujutus, ülevaade. Arheoloogiliste leidude põhjal on võimalik saada üsna täpne pilt linnusest. Praegu on raske saada terviklikku pilti muinaseestlaste usundist. Ajaleht andis toimunust üsna tõetruu pildi. Astronoomia annab noortele pildi maailmaruumi ehitusest. Pole selget pilti helkivate ööpilvede jaotusest Maa kohal. Püüdsin endale kirjanduse järgi Maltast mingit pilti luua. Pealtnägijate kirjeldused on nii lünklikud ja segased, et võimatu on sündmustest objektiivset pilti saada. Film ei anna Mozartist õiget pilti. Nüüd on mul olukorrast selge pilt olemas. Aegamööda kujunes mulle selgem pilt sellest, mis siin õieti toimub. || kõnek (millegi selgekssaamise, milleski arusaamisele jõudmise v. selge asjaolu kohta). Naised noogutasid, neile oli pilt selge. Nädala pärast on mul pilt selge: see töö ei istu mulle. Selge pilt, miks vargad sisse pääsesid: uks polnud lukus. Ah või nii olid lood, selge pilt!
▷ Liitsõnad: arengu|pilt, leviku|pilt, vegetatsioonipilt; koond|pilt, vastandpilt; kirjandus|pilt, luule|pilt, maailma|pilt, proosapilt.
7. olukord, seis. Siseveed olid varem kalarikkad, aga nüüd on pilt teistsugune. Pärast eeljookse on pilt enam-vähem selge: võidavad inglased. Ei tea veel, kuidas meie maa asjad arenevad – pilt on segane. Nii kiiresti areneval alal nagu kosmosetehnika muutub pilt iga päevaga. Koolisüsteem pakkus tollal üsna kirjut pilti. Kujuta pilti 'ennäe lugu', või tuli kohe kätega kallale! *Et pulmad saavad popslikud, sellest oli Juhan aegsasti teadlik ega püüdnudki pisiasjadega üldist pilti parandada. M. Metsanurk. || med vet haiguse tunnuste, haigusnähtude kogum. Gripi, kopsupõletiku, tuberkuloosi kliiniline pilt. Südame neuroosi ja veresoonte neuroosi pilt pole teineteisest selgesti eristatavad. Haiguse pilt muutub kiiresti.
▷ Liitsõnad: hoonestus|pilt, koond|pilt, moe|pilt, rahvastiku|pilt, üldpilt; haigus|pilt, kahjustus|pilt, verepilt.
8. kirj teater teatavat sisulist tervikut moodustav lavateose lõik, mida etendatakse dekoratsioone muutmata. Näidend kolmes vaatuses ja kuues pildis. Esimese vaatuse esimene, teine pilt. Imre Madáchi „Inimese tragöödia” koosneb 15 pildist. Pöördlava puhul vahelduvad pildid kiiresti.
▷ Liitsõnad: ava|pilt, lavapilt.

prodromaal|järk
med vet (nakkus)haiguse eelnähtude ilmnemise järk, eeljärk

prodroom ‹-i 21› ‹s›
med vet (nakkus)haiguse eelnäht

profülaktika ‹1› ‹s›
ärahoidmine, ennetamine. a. ka med haigus(t)e vältimise meetmed. Müokardi infarkti, hambasööbija, nakkushaiguste profülaktika. Sööb hommikuti profülaktikaks pisut mett. Käis arsti juures profülaktika mõttes. b. (muu kohta). Metsakahjurite tõrje ja profülaktika. Õigusrikkumiste, liiklusõnnetuste profülaktika.

prognoos ‹-i 21› ‹s›
kindlatel eeldustel põhinev nähtuse v. süsteemi arengu või tulevaste seisundite ennustus. Elukeskkonna muutumise prognoos. Majandusekspertide prognoos. Demograafiline prognoos. Ühiskonna arengus on keerukas prognoose teha. Ilmajaama prognoos 'ilmaennustus'. || med haiguse oletatav areng v. lõpe. Milline on selle haiguse prognoos? Soodsa prognoosiga kasvaja. Hea, halb, kahtlane, lootusetu prognoos.
▷ Liitsõnad: ilma|prognoos, majandus|prognoos, tulevikuprognoos.

põdema ‹põen 42›
mingi haiguse all (pikemat aega) kannatama, haiglane v. haige olema. Kopsupõletikku, grippi, külmetushaigusi põdema. Olen mumpsi juba põdenud. Lehmad põevad brutselloosi. Haige põdes kaua, mitu kuud, ligi aasta. Jäi külmetusest eluks ajaks põdema. Ta ei põdenud päevagi, suri äkki. Põeb ja ootab paranemist. Põdes haiguse läbi ja paranes. Püstijalu põetud haigus. Haige põeb kodus, haiglas, voodis. Pärast kaklust tuli hulk aega haavu põdeda. Pohmelust põdema. Külmetuse tagajärjel hakkasid kopsud põdema. || mingi negatiivse emotsiooni, tugeva tundmuse vms. all kannatama. Pessimismi, suurusehullustust, hingepiina, armukadedust, armuvalu, pettumust, nukrust põdema. Luuletaja põdes maailmavalu. Ootusärevust, rambipalavikku põdema. Ära põe, küll leiad uue pruudi! *.. ma olen tema pärast nutnud ja põdenud.. G. E. Luiga. | piltl. Põeb alatist rahahäda. Teater põdes sügavat loomingulist kriisi. Riik põdes kaua sõjahaavu. *Temavanused mehed tormavad ringi, sabad seljas, ja põevad teist noorust.. V. Lattik. || (taimede kohta:) kiratsema. Puu hakkas põdema ja kuivas ära. Vigastatud põõsas jäi kauaks põdema. Põllud põevad põua käes.

rabama ‹37›

1. hooga v. järsku lööma, paiskama. Rabas rusikaga, kämblaga vastu lauda. Keegi rabas talle noaga, mõõgaga. Rabas kallale kippuvat koera malakaga, piitsaga. Üldises kakluses rabati kõigega, mis kätte juhtus. Ta rabas mulle pähe, näkku. Rabasin kala ahinguga. Poksija rabas vastase pikali. Keegi rabas ta ränga löögiga jalust, uimaseks. Lehm rabas jalaga lüpsiku ümber. Kala rabas sabaga. Külm tuul rabab näkku nagu kasevitstega. *.. ja rabas Erntsi otse nina ja ülemiste hammaste pihta. M. Metsanurk. | piltl. Alkohol rabas mehel jalad alt. *„Kui jumal tahab kedagi nuhelda, siis rabab ta tema mõistust,” lausus härra Itam nagu endamisi. A. H. Tammsaare.
2. järsku kahju tehes v. hävitades tabama. Raske rusikalöök rabas mehe lõuga. Ründajaid rabab kivirahe. Loom kukkus, teda oli nool rabanud. Vana suurt kaske rabas pikselöök. Jäi seisma nagu välgust, piksest rabatud. *.. nende hobused ise põikasid teineteisest mööda ning nende odad rabasid ainult tühja tuult. E. Kippel. | piltl. Teda rabas uus mure, häda, ääretu meeleheide. || (valu, haiguse kohta). Sind võib rabada veresoone lõhkemine ajus või südames. Last rabas äge kõhuvalu. Jäi seisma kui rabatud. Oli kui rabatud, aga toibus peagi. *On lendva rabanud kellegi hobust .. J. Mändmets.
3. piltl tugevat muljet avaldama, vapustama vt rabav Ootamatu rünnak rabas vaenlast. Tema sõnad rabasid kõiki. See küsimus, teade ei rabanud kedagi. Niisugune vastus rabas teda tugevasti. Lapsi rabas uudis koera kadumisest. Läbikukkumine rabas mind nii, et jätsin kooli pooleli. Pani selga oma parimad riided, lootes seltskonda rabada. Idee rabas oma originaalsusega. Naine rabas oma iluga. See ehitis rabab meid arhitekti mõttejulgusega. Talle meeldib teid ootamatustega rabada. Rabas vastast oma üllatavate argumentidega, faktidega. Ta ei raba oma teoses õieti millegagi. On hirmust, ehmatusest, üllatusest rabatud. Oli suurest hoolitsusest lausa rabatud. Ta oli nii rabatud, et ei märganud vastatagi. *.. mina olin nähtud sündmusest nii rabatud ja hirmu täis, et ei saanud paigastki. J. Vahtra.
4. haarama, kahmama. Rabas mõned asjad kaenlasse. Rabasin maast malaka, kaika pihku, kätte. Tal rabati käest, õlast, turjast, kraest. Uppuja rabas kahe käega päästerõngast. Järsku rabas mees tüdruku sülle, käte vahele. Rabab energilise liigutusega mütsi peast, põlle eest. Vihastus ja rabas minu käest raamatu. Välkkiirelt rabas poiss taldrikult õuna. Autojuht rabab kiiresti käigukangi järele. Rabab kätega õhku. Rabas endal mantli seljast. Juhan rabas kiiruga mütsi pähe ja mantli selga, seinalt püssi. Rabati teeäärselt põllult kartuleid ja kaalikaid. Ema rabas lapsed käekõrvale. Vagunis tormati paremaid kohti rabama. Rabas minu käe. Mehe käsi rabas revolvri järele. Koer rabas kondi suhu. Kass rabas hiirt. Kala rabas sööta. *.. rinnad vastamisi, seisid nad [= mehed] hetke. „Tuli siia minu tüdrukut rabama!” L. Promet. *.. rabas Anna viimasel silmapilgul Raismiku sulase tantsitajaks .. Juh. Liiv. | piltl. Rabas uuesti jutujärje enda kätte.
5. vahetpidamata, kõigest jõust tööd tegema, rassima, rühmama. On kogu oma elu tööd rabanud. Rabab hommikust õhtuni tööd teha. Pead rabama, kuidas jaksad. Ära nii hullumoodi, pööraselt raba, pea vahet ka! Rabab end kas või poolsurnuks, nii et hing väljas. Rabasid kahekesi mitme eest. Mis meiegi nii väga rabame, kui teistel kiiret ei ole. Rabas täna kaks päevanormi teha. Peremees rabas kõike ise teha. Rabada andis, aga raha tuli. Ema rabas kampsuneid ja kindaid kududa. Ilusa ilmaga rabati kogu aeg heina teha. *Aga kes tervisest hoolib! Rabatakse ja rabatakse, kuni varisetakse kokku. A. Liives. *Ja raba edasi – järeleksamil peab läbi murdma .. L. Kahas.
6. järsku v. kiirustades midagi tegema. Rabas koera lüüa. Rabas lühikeste tõmmetega heina riisuda. Odavaid riideid rabati osta. Rabasime polkat (tantsida). Raban ahnelt bussiaknast välja vaadata. Koer rabas võõrast kiskuda. Lind rabas lendu. *Andres tahtis enda püsti rabada, kuid järsk valu vasakpoolses rinnas vajutas ta uuesti pimedusse. H. Angervaks. || (rääkimise, ütlemise kohta). Rabas midagi huupi vastuseks. Leenu rabas sedamaid öelda, et .. *„Peale selle räägitakse –” – „Mis räägitakse?” rabas Viiu vahele. Juh. Liiv.
7. etn hrl. viljavihku vastu rabamispinki v. seina lüües teri välja peksma. Rukist rabama. Reht(e) rabama. Paljudes peredes olid rehed juba rabatud. Kus viljavihud puuduvad, seal rabatakse õlgi. *Kuivanud vilja peksti ehk rabati rehetoas, järelpeksti rehe all lademesse laotud õlgi vartade või kootidega. J. Kuum.
8. murd linu ropsima. *.. ma raban linu või hakkan kanepist keerama nööri. A. Gailit.

raske ‹1› ‹adj›

1. palju kaaluv, suure kaaluga; ant. kerge. Raske kivi, kaljurahn. Palgid olid rasked kanda, tõsta. Raske ese, kohver, kaubakast, seljakott, kandam. Mis selles pakis on, et ta on nii hirmus raske? Rasked vasksed kroonlühtrid, hõbedased küünlajalad. Raske aidavõti, pesurull, massiivne uurikett. Meestel olid jalas rasked saapad. Rasked viljavihud. Mõrd oli kaladest raske. Hobune veab rasket koormat. Põld on pehme, ei kanna raskeid masinaid. Laev, paat on raskes lastis. Sa oled minust raskem mees. Üks raske lehm vajus sohu sisse. Sukellinnud on raske kehaga. Raske kui tina. Magma kergemad osad kerkisid üles, raskemad vajusid alla. Külmemad veekihid, õhumassid on raskemad kui soojad. Õhust raskemad gaasid. Raske vesinik 'deuteerium'. Raske vesi keem vesi, mille molekulis esineb deuteerium. *Kuld on raske, nelikümmend münti on paras ponts käe peal. H. Kiik. | piltl. Rasked vigurid 'vanker ja lipp males'. Talupidamine oli liiga raske koorem ta noortele õlgadele. *Tuli peagi ta pihku kõige raskem puu, kerjusekepp tuli ta kätte .. F. Tuglas (tlk). || (hrl. koos vastava arvulise suurusega). Koorem on kolm tonni raske. Kui raske see pakk on? || suhteliselt suure kogu ja kaaluga (hrl. teiste sama liiki asjadega, moodustistega võrreldes). Pikad lookas viljapead on täis raskeid teri. Rasked kirsimarjad. Langesid esimesed rasked vihmapiisad. Jämedad rasked pisarad veeresid üle lapse palgete. Rohul helkis raske kaste. Varane kaer, raske kaer. *Raskeid helbeid näeb täna taevast langemas alla. A. Kaalep. || (kehaehituse, kehaosade kohta:) suur, kogukas, kaalukana näiv. Rasked ardenni hobused. Tal on raske keha kohta ebanormaalselt peenikesed jalad. Mehe rasked kandilised õlad. Raske käsi, rusikas. Naisel olid rasked kummis rinnad. Raskete patsidega, raske juuksepalmikuga tüdruk.
▷ Liitsõnad: hiigla|raske, kivi|raske, märg|raske, rahn|raske, ramp|raske, raud|raske, ront|raske, ränk|raske, tina|raske, üliraske.
2. (kehalise töö, tegevuse kohta:) rohket lihaste jõudu nõudev ja väsitav; ant. kerge. Laadimine oli raske kehaline töö. Sepatöö on raske töö. Töö turbarabas oli väga raske. Taludes tuli lapsest saadik rasket maatööd teha. Põllud said raske tööga järjele. Päeval palavaga oli raske niita. Korvpalluritel on peetud kolm rasket mängu. *Aga, vanaonu, ega's koormale peale istuta – hobusel on ju raske. A. Taar. || (teel, maastikul liikumise kohta:) rohkesti kehalist pingutust põhjustav. Meessuusatajatel tuli läbida kolmekümne kilomeetri pikkune raske rada. Suusarajal oli mitu rasket tõusu. Orienteerujad treenivad raskel maastikul. Raskema kategooria takistussõit (ratsutamises). Teekond mäkke osutus erakordselt raskeks. Soos on raske käia. Tal on jalg haige, seepärast raske liikuda. *Tee oli väga raske, külmunud ja rooplik, koorem mitte kerge .. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: hiigla|raske, ränk|raske, üliraske.
3. hoogne, jõuga sooritatud, jõuline; ant. kerge. Jagas mõõgaga vasakule ja paremale raskeid hoope. Oli kuulda raskeid lajatavaid lööke. Kunstnik maalib raskete pintslitõmmetega. *.. üksteise järel huugasid viled, pikad ja madalad, otsekui esimesed rasked poognatõmbed päeva kumiseval kontrabassil .. F. Tuglas.
4. rohket vaeva, oskusi nõudev, rohke vaevaga sooritatav, saavutatav, talutav vms.; keeruline, komplitseeritud; ant. hrl. kerge. See on raske amet, elukutse. Õpilastel seisab ees raske kontrolltöö. Rasked matemaatikaülesanded. Siin on palju raskeid küsimusi, probleeme. Sa valisid uurimiseks liiga raske teema. Mis sulle oli koolis kõige raskem õppeaine? Ladina keel on võrdlemisi raske keel. Raskemat teksti ta ei suuda tõlkida. Õpetamisel siirdutakse järk-järgult kergemalt raskemale. Selle osa äraõppimine oli noorele näitlejale küllalt raske. Tuleb korralikult puhata: homme on raske päev. Valvearstil oli olnud raske unetu öö. Sõjaväeteenistuses oli raske. Kõik, mis sa siin näed, on saavutatud raske vaevaga. Üksnes pensionist ära elada läheb ikka raskeks. Meil on raske ilma sinuta toime tulla. Umbses toas oli raske magada. Pimedas oli raske orienteeruda. Tema käekirja on raske lugeda. Seda on raske tõestada. Raske on harjumustest vabaneda, suitsetamist maha jätta. Raske oli ära öelda, raske ka pakkumist vastu võtta. Raske on igaühe meele järgi olla. Väga raske oli otsustada, kummal õigus. Seda on raske ette kujutada, uskuda. Raske oli tagakiusamist taluda. Iga algus on raske. Laenu on kerge anda, aga raske tagasi saada. || (iseloomu, isiku kohta:) olemuselt seesugune, et temaga pole toimetulemine, läbisaamine hõlpus. Temaga ei saa sul kerge olema: tal on väga raske iseloom. Koolis pidasid õpetajad Anne raskeks lapseks. VIIIa oli kooli raskemaid klasse. || (hingamise kohta:) vaevaline, pingutatud. Hingata on raske, õhust tuleb puudu. *Ta silmis läikis palaviku helk .. Ühtlasi kuulsin, et hingamine raskem harilikust. A. Mälk. || (kuulmise kohta:) nõrgenenud, tönts. Raske kuulmisega taat. Temaga tuleb kõvasti rääkida, tal on raske kuulmine.
▷ Liitsõnad: üliraske.
5. (kehalise tunde kohta:) rammetu, jõuetu, väsinud. Pea oli pohmelusest, joomisest raske. Tuli kõrtsist koju raske peaga. Pea on mõtetest raske. Silmalaud on unest rasked. Silmad hakkavad raskeks minema, uni kipub peale. Joobnu seletas midagi raske keelega. Tundis kehas rasket roidumust. Kogu keha on nii raske: vist kipub haigus kallale. *Hobune auras viidakust teest, noorel sulaselgi oli tegu väsimusest raskeid jalgu tõsta .. H. Laipaik.
6. (meeleolu, tunnete kohta:) valuliselt kurb, murelik, sünge; rõhutud, masendunud; ant. kerge. Halb uudis tegi, võttis meele raskeks. Meel, süda läheb järjest raskemaks. Mu süda on raske, justkui aimab halba. Lahkusime kodunt, loobusime kavatsusest raske südamega. Mu südames, hinges on nii raske. Lahkusin haige juurest raske tundega. Tuju muutus raskeks. Leinamajas valitses raske meeleolu. Taat istus raskeis mõtteis. Hinge rusus raske eelaimus. Raske pettumus, elamus, mälestus. Teda vaevasid rasked unenäod. Südamepõhjast tulev raske ohe. Oli kuulda leinajate raskeid nuukseid. Selle teate peale võttis taas maad raske vaikus. *Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb. L. Hainsalu. || osutab ühtlasi selle tunde v. meeleolu erilisele intensiivsusele. Teda rõhuvad rasked mured. Hinges on raske ahastus. Olen tema pärast rasket südamevalu tunda saanud.
▷ Liitsõnad: mõtteraske.
7. (olude, olukorra kohta:) palju kannatusi, vaeva, muret valmistav; ant. kerge. Toimus raske liiklusõnnetus. On meeles veel raske sõjaaeg, rasked sõja-aastad. Raske teoorjus. Rasked majanduslikud tingimused. Töö-, elutingimused olid rasked. Elati okupatsiooni rasketes tingimustes. Ta on üles kasvanud väga rasketes oludes. Rindel käivad rasked lahingud. Vangilaagri rasked päevad. Maad tabas raske näljahäda. Meie rahva raske minevik. Talupoegade elu oli mõisasunduses väga raske. Tema lapsepõlv, elusaatus oli raske. Tuleb kuidagi läbi ajada, ajad on rasked. Külm ja lumerohke talv oli ulukitele raske. Möödunud aasta oli meie põllumeestele raske. Ma ei või teda raskel tunnil, silmapilgul 'raskes olukorras' maha jätta. *See oli raske suvi. Olid rüüstatud väljad, põletatud majad, puudusid töötegijad. F. Tuglas. || (kellegi isikliku elu, hakkamasaamise kohta). Algul oli tal uues töökohas väga raske. Naistel on eriti raske – perekond, kodu, töö. Kõigil on raske, kõigil on omad mured. *Mina tean küll. Sul on raske oma vigase tervisega. Chr. Rutoff.
8. (haiguse, kehavigastuse jms. kohta:) tõsine, (elu)ohtlik; ant. hrl. kerge. Raske, isegi surmaga lõppeda võiv haigus. Raske südameatakk. Rasked rindkere haavad. Mitu haavatut suri rasketesse haavadesse. Autoõnnetuses sai kaks inimest raskeid vigastusi. Raske alkoholimürgi(s)tus. Sünnitus oli raske. Haiget ootab ees raske operatsioon. Haige seisund on raske. Haigus võttis raske pöörde. Raske külmetus. Ta jampsib raskes palavikus. See on raskete haigete palat. | piltl. Sõda lõi riigi majandusse raskeid haavu. Sel lool võivad olla rasked tagajärjed.
9. ränk, suur, kohutav. Raske kuritegu, süütegu, seadusest üleastumine. Sa oled talle rasket ülekohut teinud. See oli mulle raske katsumus. Meie muusikute peret on tabanud raske kaotus. Isa surm oli kogu perele raskeks löögiks. *Ma ei suuda enesetapjaid mõista. Niisugune raske, andestamatu patt! B. Alver. || kõnek tohutu, väga rohke. Teenib kogu aeg rasket raha. Ilusad asjad, aga maksavad ka rasket raha. Valvurid ei kuulnud ega näinud midagi: nad olid raske(te) raha(de)ga kinni makstud. Kõike saab, kui on rasked rahad mängus. *Oli laenanud raskete protsentide eest veskiomanikult ja veel mujaltki ehituseks raha. E. Männik. || suur(ema)t kapitali omav, varakas. *Ta oli rõõmus, kui peremees soovitas natukeseks aeda istuma minna. Tulid kaasa mõned raskemad peremehed. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: ränkraske.
10. väga tugev, intensiivne.; ant. kerge. a. (hrl. loodusnähtuste kohta). Puhkes raske torm, raju. Pärast rasket tuisku ja lumesadu läks sulale. Raske vihmavaling, rahehoog. Laev sõitis raskes udus karile. Taevast katsid tumedad rasked pilved. Kuskil põleb, laotus on täis rasket suitsu. Tormine raske meri. Laine oli kõrge ja raske. Akende taga oli juba raske pimedus. b. (hrl. madalatooniliste helide, häälte kohta). Mere raske koha, müha. Kaugelt kostab rasket kahurimürinat, lahingu rasket kõma. Kajas raskeid plahvatusi. Lennukimootorite raske undamine. *.. sõnas oma raske bassiga: „Mina! Mina tegin püüse tühjaks, lasin [kalad] merre!” R. Vellend. c. (lõhnade kohta). Toomeõite, jasmiinide raske lõhn. Oli tunda muda ja vesikasvude rasket lõhna. Õhutamata ruumi raske läppunud lehk. Juba vaguniuksel lõi vastu raske higilehk. d. (värvuste, värvitoonide kohta:) tume; sünge. Must ja lilla on rasked värvid. Kunstnik armastab tumedaid, raskeid toone. Mehe nägu kattus raske vihapunaga. e. (une kohta:) sügav, kõva, sitke. Tuli nii raske uni, et ärkasin alles keskhommikul. Kõik magasid rasket und, olid raskes unes. Väsinuna vajusin raskesse unne. Mall on raske unega. Kuulasin magajate rasket hingamist, norskamist. f. (toidu kohta:) raskesti seeditav, maos raskustunnet tekitav. Liha on seedimise seisukohalt raske toit. Õhtul ei ole hea süüa liiga rasket toitu. *.. ühekülgse toitumise tagajärg, liiga palju soolast ja rasket. Tuleb dieedile minna, rohkem tarvitada piima- või kalatoitu. R. Sirge. g. kõnek (alkohoolsete jookide kohta:) kange, tugevatoimeline. Raske vein tegi ruttu pea uimaseks. Ta oli raske 'väga tugeva' joobe seisundis, raskes joobes. *Oli teada, et ta ei joo rasket õlut, ainult maitseb korra pealt ... V. Pant.
▷ Liitsõnad: magusraske.
11. karm, vali, range; ant. hrl. kerge. Süüdlasi ootab raske karistus, trahv. Kohtuotsus oli raske: kümme aastat vangistust. Meestele esitati raske süüdistus. || (sõnade, väljenduste kohta:) ränk, ähvardav, vihane. Kuuldus raskeid vandesõnu, rasket sõimu. Loobib teisele raskeid sajatusi näkku. Raske teotav pilge, solvang. Süüdlane tõmbus teise raskete sõnade all kössi. Puhkes raske riid. || (pilgu, vaate kohta:) kuri, tige, hukkamõistev. Isa vaatas, mõõtis poissi raske pilguga. Ta silmavaade oli nii raske, otse vihkav.
▷ Liitsõnad: rõhuvraske.
12. (õhu kohta:) hingamiseks ebasoodus, rõhuvana tunduv, sumbunud, läppunud, umbne; ant. kerge. Aknad olid suletud, õhk toas lämmatavalt raske. Peab tuba tuulutama, õhk läheb raskeks. Tubakasuitsust, toidulõhnadest raske õhk. Tuleb vist äikest, õhk on nii raske. *Raske leitsak, kuumuse ja sõnnikuhaisu tiine segu, rippus liikumatuna välja kohal .. A. Jakobson.
13. (kõnnaku, kulgemise kohta:) kerguseta; aeglane; ant. kerge. Töömehe, meremehe raske samm. Nad vantsivad pikkamisi, väsimusest raskel sammul. Suur raske sammuga mees. Ta tuli raskel kõnnakul. Põrandalauad kriuksuvad perenaise raskest astumisest. *Naise jalg oli pealegi juba väga raske, kuue või seitsme nädala pärast oli oodata mahasaamist .. H. Saari (tlk).
14. (hrl. ehitiste, ka mööbli kohta:) kogult suur ja võimas, massiivne; ant. kerge. Toomkiriku rasked kivimüürid. Raske võlvitud lagi. Seintel olid rasketes kuldraamides maalid. *Tume puutahveldis, raske barokkmööbel, kuld, parkettpõrandad kriuksusid .. See oli vana maja. I. Sikemäe (tlk).
15. (riide, rõiva vm. tekstiili kohta:) paks ja tihe; ant. kerge. Raske, hea langusega ülikonnariie. Tugevast ja raskest riidest jope. Taft kuulub raskemate siidide hulka. Rasked kardinad, eesriided, portjäärid.
16. (väljenduslaadi, stiili, kujunduse kohta:) raskepärane, keeruline. Ta väljendusviis, lausestus, stiil on raske. Sonett on kindlas, küllaltki raskes vormis kirjutatud luuletus. Eredad värvid ja rasked mustrid teevad figuuri suuremaks. Armastab kerget muusikat, sümfooniline muusika on tema jaoks liiga raske. Klassikuid ta ei lugenud, pidas raskeks.
17. (mulla, pinnase kohta:) savikas, savisegune; ant. kerge. Rasked savimullad. Raske liivsavimuld. Pinnas on siin raske savimaa.
18. van rase, raskejalgne. *„Nägid sa teda,” jätkati pikkamisi .. „Ja kas sa tead, et ta on sinust raske?” M. Jürna. *Kuid sellel [mehe] koduskäimisel oli see tagajärg, et lõpuks jäi Erna raskeks. V. Ilus.

raske|kujuline
(hrl. haiguse kohta:) raskes vormis esinev, ohtlik. Raskekujuline kopsupõletik, südamekahjustus, reuma, mürgi(s)tus. Raskekujulised nakkushaigused.

raskenema ‹37›

1. raskemaks, vaevalisemaks muutuma; keerulisemaks muutuma, komplitseeruma. Piiratute olukord raskenes järjest. Haige hingamine on raskenenud. Riigi majanduslik olukord võib veel raskeneda.
2. kaalult raskemaks muutuma. Märjaks saanud riided raskenevad. Ranits on justkui raskenenud. | piltl. Minu süükoorem raskeneb iga tunniga.
3. (hrl. haiguse kohta:) raskemaks, tõsisemaks, ohtlikumaks muutuma, raskemat kuju omandama. Isa haigus raskenes. Raskenev, järjest süvenev nõdrameelsus. Ei ole märgata paranemist, haige olukord on isegi raskenenud.

relaps ‹-i 21› ‹s›
med haigusnähtude taastumine pärast näilist paranemist, haiguse tagasitulek

retsidiiv ‹-i 21› ‹s›

1. jur sama laadi süüteo kordamine pärast karistuse kandmist, korduv kuritegu || millegi ebasoovitava v. taunitava kordumise ilming. Aeg-ajalt löövad kriitikas välja dogmatismi retsidiivid.
2. med haiguse kordus, taaspuhkemine pärast näilist paranemist. Ekseemi retsidiivid on sagedased. Retsidiiv võib vallanduda mõne haigust soodustava teguri toimel.

retsidiveeruma ‹37›
med (haiguse kohta:) uuesti puhkema. Mitmed nahahaigused kalduvad retsidiveeruma. Retsidiveeruva kuluga haigus.

reuma|haige

1. ‹adj› mingit reumaatilist haigust põdev. Reumahaiged käed, jalad.
2. ‹s› mingi reumaatilise haiguse põdeja. Reumahaigete ravimine.

rooja|pidamatus
med orgaanilise haiguse tõttu tekkiv võimetus takistada roojamist

rängalt ‹adv›

1. (intensiivsust väljendades:) tugevasti, kõvasti, põhjalikult, raskelt; väga. Mind on rängalt alt veetud, tüssatud! Kaupmees pettis ostjat rängalt. Vaene poiss on rängalt pettunud. Oled uue töötaja suhtes rängalt eksinud. Rikkus rängalt liikluseeskirju. Ta kukkus eksamil rängalt läbi. Poeg on isaga rängalt tülis. Näed välja, nagu oleks sulle rängalt haiget tehtud. Rängemalt solvata poleks saanudki. Kahtlemata elab ta seda rängalt üle, läbi. Koduigatsus piinab rängalt. Linn sai sõjas eriti rängalt kannatada. See asi paneb mind rängalt pead murdma. Saatus karistab, nuhtleb rängalt. Küll sajab rängalt! Rahe tegi rängalt kahju. || (seoses haiguse, haigestumise v. vigastustega:) tõsiselt, (elu)ohtlikult. Ta on rängalt haige. Külmetas ja haigestus rängalt kopsupõletikku. Kukkus hobuse seljast nii rängalt, et murdis mõlemad jalaluud. || (magamise kohta:) sügavalt. Kuidas sa nii rängalt magama jäid? || jõuliselt, ägedalt, metsikult, rängal kombel. Ta sai nii rängalt peksa, et jäi pikaks ajaks põdema. Mees hakkas teist rängalt sõimama. Hüppas rängalt vandudes voodist välja.
2. palju, rohkesti, kõvasti. Tal on rängalt raha. Tänavu tuleb rängalt tööd rabada, et võla kaelast ära saaks! Rassimist jätkus seal rängalt. Korvpallurid teevad rängalt trenni. Meil oli rängalt õnne, pääsesime kõik eluga. Aastad on teda rängalt muutnud. Kus pulmas sai rängalt söödud! *Seaga oli rängalt möllamist, enne kui ta aedikusse suudeti maha suruda. O. Kruus.
3. (seoses meeleoluga, tunnetega:) rusuvalt, masendavalt, raskelt; rusutult, masendatult. Uudis mõjus kõigile rängalt. Ära võta seda nii rängalt! Mees ohkas rängalt.
4. valjult, karmilt, rangelt. Küll nüüd ütles teisele rängalt! Selline käitumine mõisteti rängalt hukka. *.. ühingud võivad tähendada tsaarivastast mässu. Sestap on nad rängalt keelatud. E. Kuus.

ränk1 ‹ränga 22› ‹adj›

1. (kehalise töö, tegevuse kohta:) äärmiselt raske, suurt pingutust nõudev, kurnav. Ränk töö paemurrus, kaevanduses. Ränga maatöö jaoks oled sa liiga nõrk. Talukoht nõuab ränka tööd. Ärge endale ränga tööga liiga tehke! Ta abistas mind kõige rängematel töödel. Rängast rassimisest väsinud mehed. See raha on ränga tööga teenitud. *Kuid kas selles seisabki mehisus, kui lõhutakse aina ränka tööd? P. Vallak. || (teel liikumise kohta). Komberdasime mööda ränka mägirada. Trepp on nii ränk, et paneb hingeldama. Vastutuult oli üsna ränk astuda.
2. (olude, olukorra kohta:) palju kannatusi, vaeva v. raskusi põhjustav, kannatuste v. vaevaga iseloomustuv; väga raske (taluda). Rängad ajad, sõja-aastad. On elatud ränka elu. Vangipõli oli ränk. Teda on tabanud ränk saatus. Minevik tundub praegu ränga unenäona. Kasvas kõige rängemates tingimustes. Tänane päev on olnud ränk ja tappev. Seljataga on rängad lahingud. Ränk ja armutu võitlus, heitlus, taplus. Vangide ränk piinamine. Ränk teoorjus. Aafrika kliima on eurooplasele ränk. Lumerohke talv oli metsloomadele ränk. Veetsin haigevoodi ääres ränga öö. Tema mõtlematul tegutsemisel olid rängad tagajärjed. Asjaolud olid meie jaoks liiga rängad. Rängimad katsumused. Sõnatut hukkamõistu on teinekord rängem kanda, taluda kui kõige süüdistavamaid sõnu. Külla toodi ränk sõnum lahingu kaotamisest. Kohe tuli veel rängem uudis, selline, mis päris tummaks lõi. *Paljukesed meist siis ookeanil on olnud, et kõiki ränki asju sealsete tormidega võrdleme. F. Tuglas. *Sa ehk ei tunne ränki tunde, mil inimene vihkab ennast.. L. Hainsalu. || (haiguse, kehavigastuse vms. kohta:) väga raskelt v. suurte vaevustega kulgev, eriti tõsine, (elu)ohtlik. Ränk haigus, tervisehäire. Mees põdes ränka tõbe. Liiklusõnnetuses kannatanu vigastused on rängad. Peapõrutusel olid rängad tagajärjed. Haige piinleb ränkades valudes. Kannatab ränkade peavalude käes.
3. kaalult äärmiselt raske (ja kogult suur v. massiivne). Hobune veab ränka koormat. Ränk kandam, last. Poeriiulid painduvad ränkade kaubakoormate all. Olen rängematki taaka tassinud. Rängad kivimürakad. *Suur ränk sahk jooksis rahulikult oma laia aluse peal tüma maa sees. J. Mändmets. *Söögitoas on ränk tammepuust puhvet, toolid ja lauad.. Madde Kalda. | piltl. Riigivõlgade ränk koorem lasus rahva õlgadel. Ränk kivi langes korraga südamelt. || (kehaehituse, kehaosade kohta:) vägev, võimas. *Vanamees pigistas oma ränkade kämmaldega toolikorju, mille taga ta seisis.. J. Kross. *Läks [lehm] ragisevatel kontidel ränka keret ja rasket piimalännikut kandes kodu poole. H. Jõgisalu. || (sellise olendi astumise kohta). Mees astus rängal sammul ukse poole.
4. (hulga, määra, koguse kohta:) väga suur. Ränka vaeva nägema. Kraavikaevamine on ränka ihurammu nõudev töö. Treeningutel said poisid ränka mahvi. Küll väänati rängad normid kaela! Maal on praegu ränka moodi 'väga palju' tööd, tegemist. *.. meil oli jälle üks neist ränkadest õhtusöökidest 10–13 käiguga ja tervituskõnedega .. A. Eskola. || kohutav, tohutu. Olen teinud ränga vea. Süüdistus on alusetu, tegu on ränga eksitusega. Sellest võib tulla veel ränka pahandust. Milline ränk, andestamatu patt! Ränk ülekohus. Narkootikumide kasutamine viib tihtipeale ränkadele kuritegudele. Ristmikul oli ränk liiklusõnnetus. Ema surm oli lastele rängaks hoobiks, löögiks. Lüüasaamine, kaotus oli ränk. Sõda nõudis ränki ohvreid. Rängad katsumused läbi teinud rahvas. Talupoegi karistati ränga peksuga. || kõnek (rahaasjades:) väga rohke, raske. Advokaadid teenivad tänapäeval ränka raha. Poeg ajab merel, laeva peal ränka raha kokku. Valimiskampaania läks maksma ränki summasid. Olen raamatute peale ränka raha raisanud. Uue elu alustamine nõuab ränka raha, mida kuskilt võtta pole. Tal on rängad rahad taskus, ränk võlg kaelas. Selle maja eest on küll ränka hinda makstud. Tuli maksta ränka trahvi.
5. (intensiivsust väljendades:) ülitugev, ülikange, kõva. a. (ilmastikuga ühenduses). Ränk pakane. Laev sattus ränga tormi kätte. Rängale sajule ei paistagi lõppu tulevat. Väljas möllab ränk lumetuisk. Öösel tuli ränk pikne. Merel oli ränk udu. *Pärast rängemat vihma patsatas alla vaid sõredaid piisku. E. Kuus. b. (meeleolu, tunnete kohta). Teda on haaranud ränk masendus, ahastus, meeleheide, ükskõiksus. Ränk mure, hingepiin. Kõige rängem pettumus ootas alles ees. Rängad kahtlused, kõhklused. Tundsin äkki ränka väsimust. Mees hakkas rängast ärritusest hingeldama. *Ja vaata ette, Gösta, sest sinu vastu kannab ta ränka viha.. M. Pedajas (tlk). c. (hrl. väga väsinud v. kurnatud inimese une kohta:) väga sügav, raske. Pärast söömist vajusid mehed ränka unne. Magas ränka und hilise hommikuni. *Ja tema uni oli nõnda ränk, et ta ei kuulnudki, kui tareväravad lükati jälle valla ja peremees tuli tööd jätkama.. M. Raud. d. jõuline, vägev. Vastu ust hakkas langema ränki lööke. Poiss sai ränga hoobi vastu otsmikku. e. (mingi tegevuse kohta). Oli pulmas alles ränk söömine! Mehel oli ränk joomahoog. Ränk higistamine. *Rängast halva tubaka suitsetamisest ta rinnad körisesid ja ragisesid.. P. Vallak. f. (inimese kohta:) kange, kõva midagi tegema. Uus asunik on tõepoolest ränk töömees! *Nii ränk naljavend küll keegi ei ole, et ta suisa nalja pärast istuma läheb. A. Valton.
6. karm, vali, raske. Kohtuotsus oli ootamatult ränk. Kuriteole järgnes ränk karistus. Nii ränga süüdistuse, etteheite peale puhkes laps nutma. || (sõnade, väljenduste kohta:) väga vihane v. solvav. Ränk solvang. Ütles teisele midagi ränka. Ränk sõim, vandumine. Mina ei nimetaks seda poissi nii ränkade nimedega. Sõimas teist kõige rängemate sõnadega. *Vahel pillab mees ränga vande ja vahel lajatab kibedat tõtt.. I. Sikemäe.
7. palju vaeva, oskusi nõudev, suure vaevaga saavutatav v. sooritatav; väga keeruline. Ränk amet, elukutse. Ränk ja raske ettevõtmine. Noor näitleja sai ränga rolli. Õppimine oli tema jaoks ränk töö. See raamat on ränga mõttetöö vili. *Kaheteistkümnendas voorus alistas Keres rängas partiis (pärast ebakorrektset vankriohvrit) Steineri.. V. Heuer.
8. sünge, masendust äratav; sügavtõsine. Igasugused mõtted keerlesid peas, üks rängem kui teine. *Ja siis ta mängis. Midagi pidulikku ja ränka, mille kohta mina ei mõistnud suuremat arvata. J. Kross. *Kas peab siis just Noorsooteatris olema selline ränk ja rahutu, pigem sünge kui helge „Hamlet”? L. Tormis.

külge saama

1. pihta saama, tabamust saama. a. (kogeja seisukohast). Kui üks röövel külge sai, jooksid teised laiali. Maja sai mürsuga külge. b. (tegija seisukohast). Lasksin, aga jänesele külge ei saanud. Kas saad õhku visatud mütsile külge?
2. (mingi häda, hrl. haiguse külgehakkamise kohta). Siin võib veel mõne tõve külge saada. Tööga ta selle vea endale külge saigi. Vend oli raske haiguse külge saanud. *.. üks ta toatüdruk oli kusagilt külge saanud [= rasedaks jäänud] ja tõi Palmses lapse ilmale. H. Sergo. | piltl. Kui suure summa ta pankrotiga külge sai?

simulatsioon ‹-i 21› ‹s›
simuleerimine; med haigusnähu v. haiguse jäljendamine isikliku kasu saamiseks. *Kõik poos on kurjast, kõik simulatsioon on väär – nii unistuses kui elutarkuses. F. Tuglas.

sirutama ‹37›

1. keha v. kehaosa kõverdunud v. kõverdatud asendist sirgeks, sirgu ajama (ka pingest, kangestusest vabastamiseks); venitades sirgu ajama. Kartulivõtjad sirutasid selga. Töö käib, nii et pole mahti selgagi sirutada. Niitja sirutab pihta. Sirutab kauasest istumisest kangeks jäänud, kanget keha. Mees sirutas end aeglaselt püsti. Sirutas oma kõhetut keha, nii et kondid naksusid, raksusid. Sirutab kangestunud, roidunud liikmeid, väsinud konte. Ronis autost välja, vankrilt maha jalgu sirutama. Kõverdas ja sirutas sõrmi. Põlv lähendada rindkerele, seejärel jalg sirutada. Kõigepealt sirutage käed ette, siis kõrvale. Istus kännule ja sirutas jalad pikaks, laiali. Sirutas tugitoolis oma pikki jalgu. Haigutab ja sirutab jalad vastu lavatsit. Lapsuke ärkas ja sirutas ennast mõnuga. Sirutas, nii et voodi nagises. Kass sirutas end õige pikaks. Kukk sirutas tiibu 'lõi tiivad lahti'. *Nii jõudis päev, mil lambad ja loomad kästi välja lasta sõrga sirutama. R. Soar. || (taimede kohta). Tuul surub puude ladvad maadligi, aga jonnakalt sirutavad need end taas püsti. || (esemete kohta üldisemalt:) sirgeks tegema. *.. kui kodus oli õhtu pikk, siis võis ju korvi punuda, jalavarje lappida, vorstitikke vesta või pruugitud naelu sirutada. K. Saaber. *.. võttis kokkukägardatud mütsi ja hakkas seda käte vahel sirutama. O. Tooming.
2. kellegi v. millegi suunas, poole (võtmiseks, andmiseks, vaatamiseks vms.) sirgu, pikale ajama; ulatama. Sirutas tervituseks, hüvastijätuks, õnnitluseks, lepituseks käe. Sirutas käe paberite, järgmise sigareti, veiniklaasi järele. Sirutas käed lahkujale järele, tulijale vastu. Sirutas käe, et koera silitada. Rahvas sirutas ahastuses käsi taeva poole. Kerjus sirutas kätt möödujate poole. Peremees sirutas klaasi külalise poole. Sirutasin talle kirja lugemiseks. Sirutas suudluseks huuled. Kõik sirutasid kaelu akna poole. Sirutas kaela pikaks, õieli, et paremini näha. *Pall sirutas kaela aknasse, kuid ei küündinud nägema muud kui.. ratsu tagumikku ja tühja sadulat. J. Kross. *„A ja B,” ütlesin mina valjusti, aga õpetaja sirutas kõrva pikale ja küsis, et kas ma kõvemini ei jaksagi. A. Maripuu.
3. piltl mingis suunas sirguda, kõrguda, laiuda laskma. Tamm sirutab oksi üle katuse, aknasse. Tee kohale sirutavad oma jämedaid oksi põlised pöögid. Mäed sirutavad oma teravaid tippe taeva, kõrguste poole. Juba hakkab linn ennast ka siia kanti sirutama. Tee asfaltlint sirutab end pikalt läände. Otse meie vastas sirutab end järve kitsas poolsaar. *Väike hüppesild sirutab siin oma ahtakest hoolauda endiselt kutsuvalt vee kohale.. R. Vaidlo.
4. siruli, pikali heitma; lamama, pikutama. Mees sirutas end voodisse, sängi. Sirutas enese koduselt diivanile. Sirutasime end rohule, liivale pikali. Ase on valmis, siruta vähe. Hea on pärast tööd heintel sirutada.
5. kõnek (maha, siruli) lööma, virutama; lüües v. tulistades tapma. Sirutas kallaletungija külmavereliselt pikali. Sirutas vastase rusikahoobiga pikali maha. Tugev hoop sirutas mehe teadvusetult trepile. Vaat kui sirutan su selili nagu susirajaka! Lehm sirutas jalaga lüpsiku ümber. Haaras püssi ja sirutas röövli pikali. Selle kaheraudsega on mitu rebast pikali sirutatud. Vahepeal oli paugutatud ja mitu meest lumele maha sirutatud. Kuulid sirutasid vaenlasi hulganisti (surnult) maha. *..igatahes sirutas Luugus lapiti peoga Augustile risti üle huulte. E. Tennov. *Ja iga verelombi juurde oli tolmu sirutatud inimene, kes veel praegu oli jalul seisnud.. E. Vilde. || (haiguse kohta:) pikali (põdema) panema. Kange luuvalu sirutas ta nädalaks voodisse. *Enamasti sirutas ta [= merehaigus] naised ja lapsed maha, aga kord-korralt hakkas merega vilunud mehigi.. haigeks jääma. E. Vilde.
6. kõnek väljendab tegevuse hoogsust v. intensiivsust. a. (kiiresti käimise kohta). Kuhu te sirutate? Poisid, sirutame minema! Kõik sirutasid samme õnnetuspaiga poole. *Oma kütisammu sirutades jõudis ta varsti onni manu.. N. Baturin. b. (muu tegevuse kohta). *Seepärast ma siis tulin, et sirutan valmis pisut aeda... A. Mälk.

surm|lõpe [-lõppe]
med vet haiguse lõppemine surmaga. Kui haige ei saa õigeaegselt abi, võib šokk süveneda surmlõppeni.