[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

avalik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. üldiselt teada olev v. teatavaks saanud; (paljude) inimeste juuresolekul toimuv; varjamatu, ilmne. Pettus tuli avalikuks. Asi oli avalikuks saanud. See on avalik saladus. Asjaarutamine kohtus oli avalik. Avalik vargus. Puhkes avalik tüli, skandaal. See on ju avalik riisumine ja röövimine! Vahekorrad teravnesid avalike kokkupõrgeteni. Rahulolematus kasvas avalikuks vastuhakuks. Parem avalik vaenlane kui salalik sõber.
2. kõigile, rahvahulkadele, üldsusele mõeldud v. ette nähtud, kõikide kasutada olev. Avalikud raamatukogud. Linna avalikud käimlad. Kinodes, kohvikutes, restoranides, lauluväljakul jt. avalikes kohtades. Osa koolipidusid on avalikud, osa kinnised. Avalik loeng, esinemine, ettekanne, kõne. E. Vilde avalik kiri Eesti Kirjameeste Seltsile. Avalik maja 'lõbumaja'. Avalik naine 'lõbunaine'.
3. ühiskondlikku v. halduslikku sfääri kuuluv, sellesse puutuv v. seda haarav. Politsei kaitseb avalikku korda, võitleb avaliku korra rikkujatega. 1. üldlaulupidu oli suursündmus Eesti avalikus elus. C. R. Jakobsoni avalik tegevus põllumeeste seltsides. Talupojad maksid pearaha ja kandsid teisi avalikke kohustusi. Avalik arvamus 'rahvaküsitlustel, valimistel, meeleavaldustel jm. ilmnev suurema inimühenduse hinnang ühiskondlike nähtuste kohta'. Avalik teenistus 'töötamine riigi v. kohaliku omavalitsuse ametiasutuses'. Avalik omand 'riigile v. omavalitsustele kuuluv omand'. Avalik maks 'riigi v. omavalitsusmaks'. Avalik õigus 'õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid'. Avalik huvi 'rahva ühishuvi; õiguslikult määratud riigi tahe'. *On aga inimestel tahtmist jännata nende avalikkude asjadega! H. Raudsepp.
4. van avameelne, otsekohene. *Ole ometi avalik, Lea, ja ütle: keda armastad sina? B. Alver. *.. kuigi ma olen avaliku jutuga ja veidi liiga otsekohene .. A. Jakobson.

detail|võrk
põll pinna- ja põhjavett haarav ning põhivõrku juhtiv kuivendussüsteemi osa

entsüklopeediline ‹-se 5› ‹adj›

1. entsüklopeedialaadne; entsüklopeediale omane. Entsüklopeediline sõnaraamat, teos. Entsüklopeediline käsitlusviis.
2. väga mitmekülgne ja paljusid teadusharusid haarav. Entsüklopeedilised teadmised. Entsüklopeediline universaalõpetlane. Aristotelese tegevus oli oma haardelt entsüklopeediline.

epidermofüütia ‹1› ‹s›
med epidermi haarav naha seenhaigus

frontaalne ‹-se 2› ‹adj›

1. esiküljele suunatud; esiküljel olev. Frontaalne löök, kokkupõrge. Frontaalne laine. Koori frontaalne 'häälerühmad kõrvuti' asetus.
2. samaaegselt kõiki juuresolijaid haarav, üldine. Frontaalne küsitlus, töö (koolis).
3. meteor atmosfäärifrondiga seotud, sellest lähtuv. Frontaalsed sademed.

iga|sugune ‹adj›
paljusid erinevaid liike haarav, iga liiki v. laadi; kõige mitmesugusem, kõiksugune. Igasugused asjad, lilled, mardikad. Kelder on täis igasugust kolu. Talvel tuli igasuguseid kappu ja pütte teha. Inimesi on igasuguseid – häid ja halbu. Kohtasime igasuguseid veidrikke. Tegi igasuguseid tempe. Oskab igasuguseid laule. Igasugused mõtted tulid pähe. Maailmas on igasuguseid hädasid. Istub igasugustes komisjonides. Igasugune käsitöö on jälle moes. Tal on igasuguseid ühiskondlikke ülesandeid. | ‹substantiivselt› hlv. Keera uks korralikult lukku, siin liigub ringi igasuguseid. || ükskõik missugune; kõik, iga. Nali läheb juba üle igasugus(t)e piiri(de). Kalasaak oli üle igasuguste ootuste hea. Igasugune lauajupp läheb asja ette. Selleks ei kõlba igasugune riie, vaid ainult linane. Igasugune muu töö sobib talle paremini. Mitte igasugune roheline ei sobi igasuguse sinisega. Igasugune sahkerdamine on mulle vastumeelt. *Igasugune tormakus siin rõskel trügimist täis perroonil oleks olnud sulaselge narrus. V. Gross. || ‹jaatavates lausetes koos sisulise eitusega, keeluga vms.› (midagi välistavalt:) vähimgi, väiksemgi. Tuisk hävitas igasugused jäljed. Puudus igasugune tänavavalgustus. Siin on igasugune jahipidamine keelatud. Vastas ilma igasuguse mõtlemiseta: „Ei saa!” Nähes ema, kadus poisil igasugune kartus. Ta oli kaotanud igasuguse huvi meie vestluse vastu. Lõpetas minuga igasuguse vahekorra.

jõuline ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
tugev, tugeva jõuga. a. suurt füüsilist jõudu omav v. ilmutav. Jõulised musklid, käsivarred, käed. Jõuline musklis keha. Ujub, sõuab jõuliste tõmmetega. Maadleja võttis vastase jõulisse haardesse. Ta näis õige jõulise mehena. Meeskonna jõuline mängumaneer. Koridorist kostsid jõulised sammud. Jõuline nägu, kael, nina. Autol on jõuline mootor. Jõuline taimestik. b. intensiivne; võimas; hoogne. Näitleja jõuline hääl, sosin. Jõulised tunded. Jõuline plahvatus, rünnak. Jõuline kasv, areng. Jõulised lainelöögid murendasid kallast. c. mõjuv, haarav. Jõulised värsid, oodid. Jõuline stiil, ütlemisviis. Näidendi jõulised konfliktid. Omapärane jõuline talent. „Libahundi” Tiina on meie klassikalise näitekirjanduse kõige jõulisemaid kujusid.
▷ Liitsõnad: nigela|jõuline, nõrga|jõuline, suure|jõuline, tugeva|jõuline, täie|jõuline, väikese|jõuline, ürgjõuline.

kahe|poolne

1. ‹adj› kahes (vastupidises v. vastandlikus) suunas toimuv v. esinev. Mere tegevus on kahepoolne: lõhkuv ja kuhjav. Muistsed eestlased langesid kahepoolse rünnaku alla – sakslased lõunast ja taanlased põhjast. || kaht eri poolt haarav, mõlemapoolne, vastastikune. Kahepoolsed konsultatsioonid, läbirääkimised. Kahepoolne otsus, leping, koostöö. Kahepoolne raadioside. Kohustused ja õigused olgu kahepoolsed.
2. ‹adj› kahe samasuguse poole v. küljega, kahest samasugusest poolest, osast koosnev. Kahepoolne peegel, kamm. Kahepoolne mutrivõti. Kahepoolne värav. Kahepoolse katusega kasvuhoone. Kahepoolsed lavad (aianduses). Kahepoolne kriitpaber.
3. ‹s› ‹pl.› van kõnek kurgumandlid

kitsas ‹kitsa 19› ‹adj›

1. ristsuunas väikese ulatusega (pikliku eseme, ruumi, maa-ala, kehaosa vms. puhul); ant. lai. Kitsas sild, aken, värav, voodi. Pikk kitsas tuba, trepikoda, käik. Pööningule viib kitsas trepp. Kitsas tee, purre. Vanalinnas on tänavad kitsad. Käik muutus järjest kitsamaks. Rebis paberi küljest kitsa riba. Kitsa ninaga kingad. Kitsas ava. Kitsas org, kuristik, neem, poolsaar, väin. Siin on saare kõige kitsam koht. Tal oli piklik kitsas nägu. Kitsad huuled, õlad, puusad, kulmud. Sukellindudel on pikk kitsas keha. Naermisel ahenesid silmad kitsaks piluks. Taimel on kitsad lehed. Kitsas kuusirp. || pigistav, hädavaevu kinni ulatuv. Püksid on värvlist kitsad. Pintsak on õlgadest kitsas. Kleit, pluus, särgikrae on kitsaks jäänud. Kuub oli vöökohalt nii kitsas, et nööbid ei andnud hästi kinni. Kitsad kingad.
2. ruumilt, mahutavuselt ebapiisav; ant. hrl. avar. Mu korter on suurele perele võrdlemisi kitsas. Kari kasvas ja laut jäi kitsaks. Lastel oli kahekesi voodis kitsas. Bussis, kajutis oli kitsas. Õu on lastele mängimiseks kitsas. | piltl. Kõike ei saa suruda reeglite kitsastesse raamidesse.
3. väikese ulatusega, piiratud. Uurimus haarab võrdlemisi kitsast ajalõiku. Käsitletavate probleemide ring on kitsas. Kitsas teema. Kitsam eriala. Kirjandus kitsamas mõttes. Teatri repertuaarivalik oli üsna kitsas. See definitsioon on liiga kitsas. Kitsa silmaringiga inimene. Liiga kitsas arusaamine elunähtustest. Lähtus ainult oma kitsastest huvidest. Tegutsemisvõimalused olid uues paigas hoopis kitsamad. || väikest inimeste hulka haarav. Võim Eestis kuulus kitsale baltisaksa ülemkihile. Etendus on mõeldud kitsamale ringkonnale. Ta tutvuskond on võrdlemisi kitsas. Sündmust tähistati kitsas perekondlikus ringis. *Õhtul seisis ees kitsam nõupidamine peaministri juures. P. Kuusberg.
4. hrl. majanduslikult, harvemini mingis muus suhtes raskevõitu, täbar. Majanduslikult kitsad olud. Kitsad ainelised tingimused. Tal on rahaga pisut kitsas käes. Pidu jäi kitsaste aegade tõttu pidamata. Toiduainetega läks kord-korralt ikka kitsamaks. Talvel tuli metsloomadel toiduga kitsas kätte. Lilledega on praegu kitsas. *Aga tal on kitsad päevad ka praegu... Ametist tahavad lahti kangutada... K. A. Hindrey.

koht|ventilatsioon
tehn piiratum, ruumis teat. kohta haarav ventilatsioon; ant. üldventilatsioon

kolme|poolne
kolme asjaosalist, kolme eri poolt haarav. Kolmepoolne leping.

kompleksne ‹-leksse 2› ‹adj›
mitmest osast koosnev, mitut ala haarav; mitmeti rakendatav, kasutatav vms. Viievõistlus on kompleksne spordiala. Eesti rahva etnogeneesi kompleksne uurimine. Majanduspiirkonna kompleksne arendamine. Põlevkivi, veeressursside kompleksne kasutamine. Kompleksne automatiseerimine 'tootmisprotsessi kõigi põhi- ja abioperatsioonide automatiseerimine'. Kompleksne mehhaniseerimine 'enamiku tootmisoperatsioonide ja tööprotsesside seostatud mehhaniseerimine'.

kompleks|teema
terviklik, mitmeid probleeme haarav teema. Üksikprobleemid tuleb koondada kompleksteemadeks.

kõike|haarav ‹-a 2› partits
kõike haarav, täielikult kaasa kiskuv. See oli suur, kõikehaarav tundmus, mis neid sidus.

kõike|hõlmav ‹-a 2› partits
kõike enda alla võttev, endasse haarav, üldine. *Inimese ja tehnika vahelised suhted on juba täna kõikehõlmavad ning vastuolulised. T. Lehtla.

lai ‹laia 23 komp laiem superl kõige laiem› ‹adj›

1. ristsuunas suure ulatusega (pikliku eseme, ruumi, maa-ala vms. puhul); ant. hrl. kitsas. Lai maantee, tänav, jõgi, kraav. Lai voodi. Laiad väravad, aknad, uksed. Lai trepp. Uus lai sild üle Emajõe. Lai org, poolsaar, väin. Saare põhjaosa on laiem, lõunaosa aheneb. Kanjoni kõige laiem koht. Maa-alune käik muutus laiemaks. Nüüd kantakse laiu vöösid. Laia äärega kübar. Moes olid alt laiad püksisääred. Laia kontsaga, laia ninaga kingad. Laiade triipudega riie. Lai kangas. Kas kardin on selle akna jaoks küllalt lai? Tuba oli 5 meetrit pikk ja 3 meetrit lai. || (inimese v. looma kehakuju, vormide, kehaosade kohta). Küll ta on turjast laiaks läinud. Lapsed pugesid isa laia selja taha peitu. Laiade õlgadega maadleja. Ajas oma laia rinna ette. Laiad (laba)jalad. Mehel on käed laiad kui labidad. Ta on laiade puusadega, puusadest lai. Nägu lai nagu täiskuu. Laiad mustad kulmud. Madal lai nina. Lai laup. Kukkus libedal teel, nii pikk kui lai ta oli 'täies pikkuses'. Koer on neil laiaks 'paksuks' nuumatud, end laiaks söönud. *See oli keskmisest kõrgemat kasvu ja õige laia kondiga aasta viiekümnene mees. J. Kross. || (naerust veninud näo v. suu kohta). Nägu, suu venis laiale naerule. Nägu laial naerul, laia naeru täis. Tal on alati lai naeratus, irve näol. Räägib oma kordaminekust, endal nägu heameelest lai. || mingist lähte- v. keskpunktist suhteliselt kaugele ulatuv; suure kaarega. Võngete lai amplituud. Postide, talade vahed ei tohi olla liiga laiad. Tal on lai silmade vahe, laiad põsesarnad. Lai viibe, käeliigutus. Laiade tiivalöökidega lendav kurg. Poisil on laiad 'peast eemale hoidvad' kõrvad. Tantsivad valssi kauni laia keerutusega. Tegime laia kaare ümber laugaste, läksime laugastest laia kaarega mööda. Vett tuleb voolikust laias kaares. || suure läbimõõduga; (deformeerununa) normaalsest v. esialgsest suurema läbimõõduga (ning õhem). Vahtral, kapsal on laiad lehed. Kõrvad laiad kui kobrulehed. Laiad baretid on moes. Vana laia võraga tamm. Sadas laia lund, laiu räitsakaid. Laia põhjaga kastrul, kann. Laia suuga, laia kaelaga pudel. Tindiplekk levis aina laiemaks. Laiaks astutud, litsutud tikutoos, karp. Laiaks istutud padi. Laiaks magatud põhukott. Buss on nii täis, et laiaks litsuvad. Lõi kärbse laksti laiaks. || (liiga) avar. Sulle on see mantel lai. Kuub, seelik on laiaks jäänud. Püksid on värvlist laiad. Muidu mugavad kingad, aga mulle veidi laiad.
▷ Liitsõnad: topeltlai.
2. igas suunas suure ulatusega, avar, kaugele ulatuv. Laiad laaned, sood, rabad. Ümberringi lai ääretu stepp, kõrb, meri. Mindi laia ilma õnne otsima.
3. (hrl. millegi abstraktse kohta:) suure ulatusega, ulatuslik, avar. Lai teema, probleem, küsimuste ring. Laiemas mõttes tähendab kirjandus kogu trükisõna. Kitsam ning laiem eriala. Laia silmaringiga inimene. Siin on laiemad võimalused enesetäiendamiseks, edasiõppimiseks. Tegevus laial rindel. Puhtteadusliku kirjanduse levik pole kuigi lai. Tehase toodete sortiment on lai ning laieneb veelgi. || suurt inimeste hulka haarav, suurele hulgale mõeldud. Teos jõudis laiema avalikkuse ette aastaid hiljem. Noore viiuldaja esmaesinemine laia kuulajaskonna ees.
4. kõnek (kõne, laulu jm. kohta:) valjuhäälne (ja vabalt voolav). Pidu käis, toast kostis laia laulu, lärmi. Suuvärk on tal hea, lai jutt käib kogu aeg. Laseb laia vene keelt. Kostab laia voorimehesõimu. Läheb laia vilet lastes küla poole.
5. kõnek (käitumise, maneeride jms. kohta:) suureline, tähtis, praaliv. Laia joonega mees armastab korraldada hiilgavaid vastuvõtte. Ta on nüüd mingisugune direktor ning lai mees. Mõisnikud elasid laia elu. Tahab kangesti tähtis olla ning laia tegelast mängida. Püüab end tähtsaks teha ja laiaks ajada. *„Ei, noor laevnik, nii see asi siin ei käi,” lõi islandlane end laiaks. H. Sergo.
Omaette tähendusega liitsõnad: hiigel|lai, ülilai

maailma|sõda
maailma paljusid riike (eriti suurriike ja riikide blokke) haarav sõda. Esimene (1914–1918), Teine (1939–1945) maailmasõda. Inimkond on 20. sajandil üle elanud kaks hävitavat maailmasõda.

majandus|kriis
maj kogu majandust v. mõnd selle haru perioodiliselt haarav tootmise, turustamise, rahaliste suhete jms. järsk terav häirumine. 1929.–1933. aasta ülemaailmne majanduskriis. Riiki vapustas raske, ränk majanduskriis.

meeli|köitev ‹-tva, -tvat 2› partits
haarav, paeluv, köitev, kütkestav. Meeliköitev töö, harrastus. Vilsandi loodus on meeliköitev. Meeliköitev vaatepilt, raamat, vestlus.

mitme|poolne
mitut poolt haarav, mitme (inimese, organisatsiooni jm.) vaheline. Mitmepoolne koostöö, leping. Soodne olukord mitmepoolseteks läbirääkimisteks. Kasu oli mitmepoolne.

olemuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
iseloomulik, oluline, olemust haarav v. kajastav. Olemuslikud jooned, tunnused, iseärasused. Matemaatikale on olemuslik mõistete range piiritletus.

paanika ‹1› ‹s›
inimest v. looma, eriti teat. inimhulka v. karja äkitselt haarav meeletu hirm, kabuhirm; segadus, peataolek. Väeosa, lambakari oli paanikas, sattus paanikasse, põgenes paanikas. Laeval tekkis, algas, tõusis paanika. Ära aja teisi paanikasse! Nii tühise asja pärast ei tasu paanikasse minna. Ära tee, tekita paanikat, rahune maha! Naise sõnad viisid mu paanikasse, kutsusid mus esile paanika. Vaatasin kella ja mind haaras tõeline paanika. Jäta paanika!
▷ Liitsõnad: ostu|paanika, sõja|paanika, taganemispaanika.

paanika|hoog
ka med elusolendit äkitselt haarav meeletu hirmuhoog. Paanikahoogude all kannatama. Mind vaevavad paanikahood. || (äkilise peataoleku kohta). Uudis vallandas börsil paanikahoo.

pandeemia ‹1› ‹s›
med väga laialdast ala, vahel kogu maailma haarav taud, laustaud. Gripi pandeemia.

panoraamne ‹-se 2› ‹adj›
panoraami (1. täh.) haarav. Panoraamne vaade. | piltl. Panoraamne isikuromaan.

polü|tehniline
mitmesuguseid tehnika alasid haarav v. õpetav. Polütehniline õpetus nõuk pedagoogika suund, mis sidus üld- ja kutsekoolis teoreetiliste teadmiste omandamise tootvaks tööks vajalike tehniliste oskuste õpetamisega.

riiklik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. riigiga seotud v. sellele omane; riigiasjade sfääri kuuluv, sellesse puutuv v. seda haarav; riigi. Riiklik iseseisvus, sõltumatus. Riiklik võimukorraldus, julgeolek. Tegemist on riikliku saladusega. Kas see on kooskõlas riiklike huvidega? || poliitiline. Riiklik kuritegu. Frangi riigi lagunemisega tekkis hulk lühiealisi riiklikke moodustisi.
2. riigile kuuluv, riigi valduses olev, riigi poolt finantseeritav, riigi rahadega tegutsev, riigi-. Riiklik omand, monopol. Riiklik asutus, kool, haigla. Riiklikud ja eraettevõtted. Riiklik aktsiaselts. Riiklik maafond, metsafond.
▷ Liitsõnad: poolriiklik.
3. riigi, riigiorganite poolt kehtestatud v. määratud, riigiasutuste kaudu korraldatud v. organiseeritud, riigi-. Kõrge riiklik autasu. Riiklik stipendium, toetus, pension. Riiklik plaan. Riiklikud hinnad, maksud. Riiklikud kohustused, ülesanded, standardid. Riiklikud pühad ja tähtpäevad. Riiklik järelevalve, kontroll, kindlustus, kaubandus. Riiklik tarbijakaitse. Riiklikud kaitsealad. Riiklik süüdistus, süüdistaja.
4. kogu riiki haarav. Riiklik ja omavalitsuslik juhtimistasand.
▷ Liitsõnad: üld|riiklik, üleriiklik.

sansaara ‹6› ‹s›
relig (India usundeis:) kõiki olendeid haarav lõputu tiirlemine ümbersündide ahelas

südant|haarav ‹-a 2› partits
haarav, südamesse minev. Südanthaarav meloodia, vaade mäelt.

ühe|poolne

1. ainult ühe teatavakujulise poole v. küljega, ainult ühel poolel esinev, toimuv vms. Ühepoolne peegel, kamm. Ühepoolne kaliiber, mutrivõti. Ühepoolsed lavad (aianduses). Ühepoolse katusega kasvuhoone. Ühepoolne trükk. Ühepoolne kopsupõletik. Ühepoolsed seljavalud. Tuulistel kohtadel võib puudel areneda ühepoolne 'ühes suunas' võra. Tänaval oli ainult ühepoolne kõnnitee.
2. ainult üht poolt haarav, ilma teise poole osavõtuta toimuv, ainult ühesse poolesse puutuv. Testament on ühepoolne tehing. Lepingutingimuste ühepoolne muutmine. Kooskõlastamata, ühepoolne otsus. Armastus on sageli vaid ühepoolne. || sport ühe poole suure ühekaaluga. Mäng oli algusest lõpuni ühepoolne ja lõppes tulemusega 7 : 0.

üld|füüsiline
kogu keha haarav, üldine kehaline. Üldfüüsiline harjutus, treening.

üld|haigestumine ‹-se 5› ‹s›
kogu organismi haarav haigestumine. Üldhaigestumise tagajärjel tekkinud invaliidsus.

üldine ‹-se 5 või -se 4›

1. ‹adj› kõiki (asjaosalisi) hõlmav, kõigi kohta käiv. Üldine sõjaväekohustus, koolikohustus. Riigikogu valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Mobilisatsioon oli üldine. Üldine ja täielik desarmeerimine. || kõigisse puutuv, kõigile ühine. Inimkonna üldine hüvang. Kasvas kollektiivi üldine heaolu. Piirkonnas valitseb üldine vaesus. Üldised ja isiklikud huvid. Peale isikliku varustuse on veel matkarühma üldine varustus. Huvi kirjanduse vastu oli perekonnas üldine. *Igaüks, kes täna palvekirjale alla kirjutab, võitleb üldise asja eest, mitte ainult oma õuealuse pärast. A. H. Tammsaare. || kõiki haarav, kõiki valdav (inimeste toimingute ja tunnete kohta). Vaguniustel oli üldine trügimine. Poistekambas läks üldiseks rüseluseks, kakluseks. Üldise lärmi tõttu ei olnud kuulda, mida räägiti. Nende sõnade peale puhkes saalis üldine naer. Ettepanek võeti vastu üldise juubeldusega. Poliitikuna võitis ta üldise tunnustuse, poolehoiu. Üldine rahulolematus, hukkamõist. Üldises segaduses unustati mõni vajalik asi maha. Hannestki nakatas seltskonna üldine tõsidus.
2. ‹adj› mingisse kogumisse tervikuna, selle kõikidesse juhtudesse puutuv; kõikehõlmav, universaalne. Esemete üldised omadused, tunnused. Sõnaliigi üldine tähendus. Kunsti üldine suunitlus. Hinnatõus oli üldine. Looduses ettetulevad üldised seaduspärasused. Sel nähtusel peab olema mingi üldisem põhjus. *Mingit üldist, iga teose jaoks kõlbavat lavalist kunstitõde pole olemas ega saagi olla. V. Tobro. || kogu organismisse v. kehasse puutuv. Suri üldise veremürgi(s)tuse tagajärjel. Krambid võivad olla üldised või kohalikud. Organismi üldine külmumine. Patsient kaebab üldist nõrkust. Haige üldine seisukord paranes jõudsalt.
3. ‹adj› laialt levinud; tavaline, valitsev. Üldiste tõekspidamiste vastu ei saa. Oli üldine arvamine, et Kanada võidab meistrikulla. Iga külaline võttis midagi külakostiks kaasa – niisugune oli üldine komme. Ropendamine on noorte kõnepruugis üldine.
4. ‹adj› midagi kokkuvõtlikult hõlmav, mingi terviku kõiki osi kokku võttev, täielik, kogu-. Üldine tööstaaž. Koolide üldine arv on viimastel aastatel kahanenud. Põlevkivikihi üldine paksus koos vahekihtidega. Üldine sademete hulk. Üldine mulje näitusest on hea. || van (teaduste nimetustes). Üldine bioloogia 'üldbioloogia'. Üldine rahvateadus 'etnoloogia'.
5. ‹adj› põhiline, peamine, ainult kõige tähtsamat puudutav. Töökorralduse üldised põhimõtted. Suure ja väikese algustähe kasutamise üldised reeglid. Tunnis õpiti tundma joonestamise üldisi aluseid. Sissejuhatavalt mõned üldisemat laadi selgitused.
6. ‹adj› pealiskaudne, pinnapealne, üksikasjadesse mitteulatuv. Tal on asjast ainult mingi üldine ettekujutus. Rääkisin talle meie plaanidest vaid kõige üldisemates joontes. Esialgu aeti üldist juttu. Vahetasime meie juhuslikel kohtumistel vaid kõige üldisemaid lauseid. Tegi ettekande kohta üksnes mõne üldise märkuse.
7. ‹s› filos filosoofia kategooria, mis toob esile paljudele nähtustele ühiselt omase siduva iseloomustaja. Üksiku ja üldise suhe. Järeldusprotsessis liigume üksikult üldisele. Üldisest üksikut tuletama.
Omaette tähendusega liitsõnad: üleüldine

üld|näht
med vet kogu keha haarav haigusnäht. Sepsis algab raskete üldnähtudega. Üldnähtudest võivad maohammustuse korral esineda nõrkus, peavalu, uimasus, iiveldus ja oksendamine.

üld|ravi
kogu organismi haarav ravi

üld|reaktsioon
hrl med kogu organismi haarav (allergiline) reaktsioon

üle|vaade

1. kogu ulatust haarav, terviklik pilt millestki (v. kellestki), üldpilt; (selge) ettekujutus. Hea, selge, täielik ülevaade. Saarest parema ülevaate saamiseks ronisime vaatetorni. Makett annab linnast tervikliku ülevaate. Tal on oma varanduslikust seisust täpne ülevaade. Tal polnud olukorrast, asjast õiget ülevaadet. Koolil on ülevaade kõigist oma vilistlastest. Meil ei ole läbirääkimistulemustest veel mingit ülevaadet. Noor õpetaja püüdis saada ülevaadet oma õpilaste võimetest. Paikkonna loodusest, ajaloost ja tänapäevast saime mõningase ülevaate koduloomuuseumis. Näitus annab ülevaate kunstniku elust ja loomingust. Mis seal tegelikult juhtus, selle kohta puudub meil ülevaade.
2. mingit ala v. valdkonda kokkuvõtlikult tutvustav kirjutis v. ulatuslikum kirjatöö, harvemini suuline esitus. Lühike, põhjalik, kriitiline ülevaade. Monograafiline ülevaade kirjaniku elust ja loomingust. Avaldas ajakirjas ülevaate oma reisimuljetest. Ajalehes ilmuvad ülevaated välispoliitilistest sündmustest. Kõneleja peatus oma ülevaates pikemalt linna kultuurielu probleemidel. || informatiivne kokkuvõte teat. perioodil tehtust. Ülevaade seltsi tegevusest 1995. aastal.
▷ Liitsõnad: aasta|ülevaade, lühi|ülevaade, majandus|ülevaade, tegevusülevaade.