[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 sobivat artiklit.

haarehaarde 18› ‹s

1. haaramine; haaramisel kujunenud (kinnihoidmis)seisund v. pigistus. Käte, sõrmede, lõugade haare. Kiire, energiline, kindel, raudne haare. Käsi kõverdub haardeks. Äkiline haare, ja liblikas on käes. Haare lõdveneb. Ta oli võtnud mu käe haardesse. Poiss rebis end vastase haardest lahti. Mees võttis ootamatu, tugeva, järsu haardega neiul kätest kinni. | piltl. Põgeneja sattus helgiheitjate haardesse.
2. sõj manööver vastase ümberpiiramiseks; ümberpiiramisseisund. Vaenlase väeosa oli sattunud peaaegu täielikku haardesse.
3. käsitletava v. tehtava ulatus, laius, sügavus. Teaduse haare avardub iga aastaga. Romaani ajaline haare. Mõtete, unistuste julge haare. Ehitustööde haare on lai. Laia haardega kunstnik, kirjanik. *Oleks mul raha või selle ekvivalente, oleks mul haaret, väljapeetust, siis korvaks see mu põlguse füüsilise töö vastu .. V. Vahing.

haarehaarme 17› ‹s
hrl. pl.zool peajalgsete haaramiselund. Kalmaari, kaheksajala, seepia haarmed. | piltl. *Salaluure sirutas aga haarmeid uute süüdlaste järele. J. Barbarus.

hõre-da 2› ‹adj

1. üksteisest suhteliselt kaugel asetsevatest ühesugustest osadest koosnev, harv; üksteisest suhteliselt kaugel asetsev; ant. tihe, paks. Hõre mets, männik, põõsastik, vili, hein. Ta juuksed, habe ja ripsmed olid päris hõredad. Hõre kude, riie, sall, võrk. Hõredaks kulunud püksipõlved. Hari, kamm on hõre. Suur ja hõre käekiri. Hõre nagu sõelapõhi. Hõre haiglate, koolide, teede võrk. Hõre rahvastik, asustus, taimkate. Kõrgmäestiku hõre õhk. Väga hõre külv. Üpris hõreda võraga puu. Udu, suits muutus hõredamaks. Komeedi saba koosneb hõredast ainest. Sadas hõredat vihma, lund. Pilved olid nii hõredad, et kuuvalgus pääses mõjule. Hambad hõredad nagu rehapulgad. *Baraki hõredate, halvasti täidetud laudseinte taga nuttis tuul. P. Kuusberg. || selline, kus midagi esineb harvalt, kus osalevad vähesed vms. Viljapuude hõre istutus. Hoonete hõre paigutus. Hõre tulevahetus vaibus peagi. Lumesadu oli üsna hõredaks jäänud. Õhtul on tänavatel liiklus hõredam. Saalist kostis üksnes hõredat plaksutamist. Ooteruum oli rahvast, inimestest hõre. | piltl. Asusime teele, kui pimedus, hämarus juba pisut hõredamaks muutus. Mu pea on juba hõre, ei pea enam midagi kinni. *Mu enesetunne oli liiga hõre ja lünklik selleks, et tabada mingeid muutusi. V. Beekman.
2. piltl vähepakkuv, pinnapealne, lünklik. Laialivalguv ja hõre referaat. Näidend on ideelt huvitav, ent sisult hõre. Sõnaraamatu lõpuosa on hõre, nii et mõned harilikumadki sõnad puuduvad. *Meie kunstielu oli seni ikkagi hõre olnud. F. Tuglas.

hõõrehõõrde 18› ‹s
hõõrdumine; hõõrdumise tulemus. Libisemisel tekkiv hõõre.

häire18› ‹s

1. (ajutine) korrast ära olek, korratus, rike, takistus, segav asjaolu. Närvisüsteemi, kõrgema närvitalitluse, psüühika häired. Funktsionaalsed, orgaanilised häired. Juhuslikud, tühised häired. Kergem, tõsisem, raskem häire. Hormonaalsed häired. (Elektro)magnetilised häired. Maa magnetvälja häired. Häireteta tootmine, töö. Automaatliin on töötanud seni ilma ühegi häireta.
▷ Liitsõnad: ainevahetus|häire, arengu|häire, hingamis|häire, kasvu|häire, kuulmis|häire, kõne|häire, liikumis|häire, mälu|häire, neelamis|häire, nägemis|häire, närvi|häire, rütmi|häire, seede|häire, südame|häire, tahte|häire, tajumis|häire, tasakaalu|häire, tervise|häire, toitumis|häire, une|häire, varustamishäire(d); raadiohäire(d).
2. (üldine) märguanne hädaohu puhul v. kiire kutse relvade ja lahinguvarustuse juurde, alarm. Üldine häire. Häiret andma. Kõlas häire. Häire peale jooksis rahvas kokku. *Kõigil laevadel puhusid pootsmanid häiret – kõik üles! F. Tuglas (tlk).
▷ Liitsõnad: avarii|häire, lahingu|häire, proovi|häire, tulekahju|häire, õhu|häire, õppehäire.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur